Legislator Case Law & Legislation
2-10-66046/72 AI generated

2-10-66046/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-10-66046/72
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

Legislator headnote

AI generated

2-10-66046/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

Keywords

AI generated
Sri Lanka right to minimum subsistence suspension of unemployment benefits asylum of Sri Lankan nationals withdrawal of legal aid provision of shelter
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-66046

Kohtuasi

Piiratud teovõimega täisealise isiku Y üle seatud

eestkoste

ja

eestkostja

ametiaja

pikendamise

otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19. augusti 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Nigula

valla

(Lääne-Nigula

Vallavalitsuse)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

Lääne-Nigula

vald

(Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038598)

Puudutatud isik Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse

kaudu, registrikood 75003909)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 19. augusti 2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu Maakohus pikendas 26. oktoobri 2016 määrusega Y (puudutatud isik) üle seatud

eestkostet viie aasta võrra ja pikendas eestkostja Lääne-Nigula valla (endine Kullamaa vald)

ametiaega viie aasta võrra.

2. Pärnu Maakohus algatas 7. juuni 2021 määrusega puudutatud isiku eestkoste ja eestkostja

ametiaja pikendamise menetluse, kuna maakohtule ei olnud teada, et eestkoste seadmise alused

oleksid ära langenud. Maakohus palus eeskostjal esitada seisukoht eestkoste pikendamise

kohta. Erinõude korras kuulas Viru Maakohtu kohtunik puudutatud isiku ära 10. augustil 2021.

Kohtuniku hinnangul mõistab puudutatud isik sotsiaalselt lihtsaid situatsioone, kuid

keerulisemates ja eriti abstraktset mõtlemist nõudvates tegevustes iseseisvalt hakkama ei saa.

Eestkosteasjades suhtleb puudutatud isik enda sõnul Z-ga, kellega saab ilusti läbi ja kes helistab

igal kolmapäeval, aga tal on palju tööd ja palju kliente. Mingisuguseid kaebusi selles suhtes ei

ole. Eestkostja on viisakas inimene, alati tervitab. Sellest, kas eestkostjat peaks seoses

Sillamäele tulemisega vahetama, ei osanud puudutatud isik midagi arvata.

3. Eestkosteasutus Lääne-Nigula Vallavalitsuse hinnangul tuli puudutatud isiku üle seatud

eestkostet viie aasta võrra pikendada, kuid senine eestkostja tuleks ametist vabastada ning uueks

eestkostjaks määrata Sillamäe linn, kuivõrd eestkostetava alaline elukoht on muutunud.

Lääne-Nigula vallale teadaolevalt ei ole puudutatud isiku tervislik seisund muutunud ja ta vajab

endiselt eestkostet. Puudutatud isik vajab igapäevatoimingute sooritamisel regulaarset

kõrvalabi. Eestkostja leidis, et teda tuleks eestkostja ülesannetest vabastada, kuna puudutatud

isik on rohkem seotud selle vallaga, kus ta praegu hooldekodus viibib. Enne 3. jaanuari 2011

viibis eestkostetav Koluvere Kodus, mis asus tol ajal Kullamaa valla (nüüd Lääne-Nigula vald)

territooriumil. Ühtegi lähedast ja muud tuttavat puudutatud isikul Lääne-Nigula vallas ei ole.

Kuna AS HOOLEKANDETEENUSED Koluvere Hooldekodu on suletud juba alates

2019. aastast

ja

Lääne-Nigula

valla

territooriumil

puuduvad

ööpäevaringsed

erihoolekandeasutused ning neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, ei teki puudutatud isikul

Lääne-Nigula vallaga mingit seost ka tulevikus. Kõige efektiivsemalt saab eestkostetava

huvisid kaitsta temale kõige lähemal asuv ja kõige rohkem isikuga seotud kohalik omavalitsus

ehk Sillamäe linn. Tulevikus saab just Sillamäe Linnavalitsus sidet eestkostetavaga paremini

säilitada. See on ka eestkostja enda huvides kui eestkostja asub lähemal, siis saab

eestkostetavale vahetumalt osutada vajalikke sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenuste osutamisel (sh

ka eestkosteteenuse, mis on ka sotsiaalteenus) on oluline see, kus isik tegelikult elab. See

kohalik omavalitsus, kus isik elab, on kohustatud algatama rahvastikuregistri andmete

muutmise menetluse, eriti kui talle on sellest juba varem teatatud.

4. Sillamäe Linnavalitsuse seisukoha järgi ei peaks puudutatud isiku eestkostjat muutma. Alates

8. aprillist 2021 viibib puudutatud isik ajutiselt Sillamäe linnas asuvas hooldekodus

riigieelarvelisel

ööpäevaringsel

erihoolekandeteenusel

kohtumääruse

ja

Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Sillamäe Linnavalitsus leiab, et Lääne-Nigula

Vallavalitsus suudab korralikult täita ja on kohustatud täitma määratud eestkostja ülesandeid,

tagades puudutatud isikule sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning isiku

paigutamine väljaspool Lääne-Nigula valda asuvasse hoolekandeasutusse ei ole aluseks

eestkostja vahetamiseks. Sillamäe Linnavalitsusel pole kunagi olnud mingeid õiguslikke ega

faktilisi kokkupuuteid puudutatud isikuga. Sillamäe Linnavalitsusel puuduvad andmed

puudutatud isiku lähedaste ja Sillamäe linnas elamise (mitte teenusel viibimise) kohta.

Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles

hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Sotsiaalteenuste osutamine on

omavalitsusüksuste tuumikülesanne. Sotsiaalteenuse andmise korraldamise kohustus ei sõltu

asjaolust, kas omavalitsusüksuse territooriumil on teenuse osutamiseks sobivad asutused või

mitte. Teenuse andmist korraldab endiselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne

kohaliku omavalitsuse üksus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus pikendas 19. augusti 2021 määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet

viie aasta võrra alates 20. augustist 2021 kuni 19. augustini 2026 ja võttis puudutatud isikult ära

tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse puudutatud isiku

eestkostja vahetamiseks rahuldamata ning pikendas Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta võrra alates 20. augustist 2021 kuni 19. augustini

2026. Maakohus seadis puudutatud isikule eestkoste kõigi tehingute tegemiseks ning määras

kindlaks eestkostja kohustused. Kohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses

jätkuvalt teovõimetuks ning perekonnaõiguslike tehingute tegemise osas jätkuvalt

otsusevõimetuks. Maakohus määras, et otsustab määrusega seatud eestkoste lõpetamise või

pikendamise eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt 19. augustil 2026.

Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud

riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vajab puudutatud isik oma õiguste ja huvide kaitseks

enda tervislikust seisundist tulenevalt jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks, samuti ei ole

ta võimeline realiseerima valimisõigust.

Maakohtu hinnangul ei mõista puudutatud isik eestkoste sisu ega tähendust ning ei ole

võimeline esitama arvamust selle kohta, kes peaks olema tema eestkostja. Maakohus leidis, et

puudutatud isiku eestkostjana peab jätkama senine eestkostja Lääne-Nigula vald. Avaldusest ei

selgu, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Sillamäe Linnavalitsusega, samuti ei ole

nende seoste tekkimist ette näha ka tulevikus. Asjaolu, et puudutatud isik viibib alates

8. aprillist 2021 Sillamäe omavalitsuse territooriumil asuvas hoolekandeasutuses, ei anna alust

pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks. Puudutatud isiku eestkostja

vahetamine ainuüksi hoolekandeasutuses viibimise tõttu ei ole põhjendatud, eriti olukorras, kus

hoolekandeasutuste vahetamine on võimalik ka tulevikus. Puudutatud isikul on Lääne-Nigula

vallaga olemas nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-Nigula valla registreeritud elanikuks

ning seosed vallaga on olemas kasvõi läbi eestkostetavaks olemise. Taotletud eestkostja

vahetust ei saa pidada eestkostetava huvidega kooskõlas olevaks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Lääne-Nigula vald esitas Pärnu Maakohtu 19. augusti 2021 määruse peale määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning määrata eestkostjaks Sillamäe linna

(linnavalitsuse kaudu). Õigusselguse huvides palub määruskaebuse esitaja teha uue

tervikmääruse. Menetluskulud palub Lääne-Nigula vald jätta poolte endi kanda.

Lääne-Nigula vald jäi oma varasemate seisukohtade juurde, viidates kohtupraktikale, kus on

leitud, et isik on kõige enam seotud just selle omavalitsusega, kelle territooriumil asuvas

hooldekodus ta viibib. Puudub põhjus eeldada, et puudutatud isiku osas peaks

hoolekandeasutust tulevikus vahetama. Eestis puudub hetkel selline ööpäevaringse tugevdatud

järelevalvega hoolekandeasutus, kes tegeleks liitpuudega isikutega. Puudutatud isik on elanud

Valkla Kodus ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel kohtumääruse

alusel alates 3. jaanuarist 2011 ja peale Valkla Kodu sulgemist on ta alates 8. aprillist 2021

suunatud AS HOOLEKANDETEENUSED Sillamäe Tervise 17 üksusesse. Tulevikus saab just

Sillamäe linn sidet eestkostetavaga paremini säilitada mis on ka eestkostja enda huvides kuivõrd

lähemal asuv eestkostja saab eestkostetavale vahetumalt osutada vajalikke sotsiaalteenuseid.

7. Sillamäe linn palub määruskaebuse jätta rahuldamata ning puudutatud isikule määratud

eestkostja muutmata. Asjaolu, et puudutatud isik on AS-i HOOLEKANDETEENUSED otsusel

paigutatud elama kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvasse hooldekodusse, ei tähenda, et

isik on uue kohaliku omavalitsusega oluliselt tugevamalt seotud. Seda enam, et seda otsustust

ei kooskõlastatud Sillamäe Linnavalitsusega. Puudutatud isik on ööpäevaringsele

erihooldusteenusele suunatud tähtajaga 21. jaanuar 2022, st puudub info, kus ja millises

asutuses isikule pärast selle tähtaja möödumist teenust osutatakse. Eestkostetaval puuduvad

mistahes muud seosed Sillamäe linnaga, puuduvad andmed eestkostetava lähedaste ning

Sillamäe linnas elamise ja vara kohta. Rahvastikuregistri andmetel elas eestkostetav alates

2002. aastast Lääne-Nigula vallas. Sillamäe linn ei saa võtta endale kohustust hakata

korraldama kõikide Sillamäe linna territooriumil asuvasse hoolekandeasutusse (ajutiselt)

paigutatud isikute sotsiaalhoolekannet, kui elukohajärgsed omavalitsusüksused otsustavad

sellest kohustusest loobuda.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies

ulatuses ei korda.

9. Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 Lääne-

Nigula valla määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas,

millega määrati puudutatud isiku eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Nigula vallale.

Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus tuvastas eestkoste seadmise ja pikendamise eeldused, sest määruskaebusega ei ole

maakohtu määrust selles osas vaidlustatud.

10. PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut,

määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud.

Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit

on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad

tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

11. PKS § 205 lg 3 ei pane kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks see omavalitsus,

kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine,

rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kohtul tuleb eestkostja määramisel silmas pidada sisulist

sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega avalduse

menetlemise ajal ja tulevikus. PKS § 205 lg 3 alusel tuvastamine, kumma valla- või

linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, ning eestkostja asendamine on kohtu

kaalutlusotsus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et eestkostja valikul tuleks

sisuliselt lähtuda kitsalt sellest, kus asub hooldekodu, milles puudutatud isik viibib. Kohus peab

välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Kohus võib

hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa teha otsustust üksnes

isiku viibimiskohast lähtuvalt.

12. Maakohus

on

kaalunud

praeguses

asjas

puudutatud

isiku

seost

mõlema

omavalitsusüksusega ja võtnud arvesse puudutatud isiku huvisid ning on õigesti leidnud, et

isiku eestkostjaks tuleb jätta Lääne-Nigula vald. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isikul

oleksid mistahes seosed Sillamäe linnaga ning selliste seoste tekkimist ei ole ette näha ka

tulevikus. Puudutatud isikut ei saa Sillamäe linnaga pidada lähedamalt seotuks üksnes seetõttu,

et ta viibib 8. aprillist 2021 Sillamäe omavalitsuse territooriumil asuvas hoolekandeasutuses.

13. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks puudutatud isiku tugevam seos Sillamäe

linna kui Lääne-Nigula vallaga. Arvestades puudutatud isiku Sillamäel viibimise aega,

puudutatud isiku ärakuulamisel avaldatud soovi asuda mujale hooldekodusse ja viibimiskoha

muutumise tõenäosust, leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul ei ole Sillamäe linnaga

suuremat seotust kui Lääne-Nigula vallaga. Samuti ei ole puudutatud isikul Sillamäe linnas

lähedasi ega vara, mis võiksid teda selle linnavalitsusega PKS § 205 lg 3 mõttes siduda.

Ringkonnakohus leiab, et kui ei ole võimalik tuvastada tugevama seose tekkimist muu valla-

või linnavalitsusega, tuleks eestkostjana jätkata valla- või linnavalitsusel, kes on seni

eestkostjaks olnud. Eestkostetava huvides ei oleks olukord, kus igakordse hooldekodu

vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud valla- või linnavalituse

asendamine. 10. augusti 2021 ärakuulamise protokolli kohaselt ei osanud puudutatud isik

eestkostja vahetamise osas seisukohta võtta, kuid enda kinnitusel saab eestkostja esindajaga

hästi läbi ning kaebusi ei ole. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning

eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald.

14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et eestkostja ülesandeid ei saa täies

ulatuses teostada distantsilt. Kuivõrd puudutatud isik viibis juba alates 2011. aastast Valkla

Kodus, Lääne-Nigula vald (endine Kullamaa vald) on puudutatud isiku eestkostja alates

2011. aastast ning oli nõus eestkostjana jätkama 2016. aastal eestkoste pikendamisel, puudub

põhjus asuda seisukohale, et edaspidi oleks ülesannete teostamine distantsilt keerulisem kui

varasematel aastatel. Samuti ei ole Lääne-Nigula vald välja toonud, et eestkostja ülesannete

teostamine oleks oluliselt raskendatum olukorras, kus puudutatud isik viibib Sillamäel, kui oli

Valklas viibides. Sealjuures ei ole asjakohane Lääne-Nigula valla välja toodud asjaolu, et

COVID-19 viiruse leviku möödumisel avatakse hooldekodud uuesti, kuivõrd Lääne-Nigula

vald on oma ülesandeid vahemaa tagant täitnud ka enne viiruse levikut.

15. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16. TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)