2-08-12120/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-08-12120

Kohtuasi

Piiratud teovõimega täisealise isiku X üle seatud

eestkoste

ja

eestkostja

ametiaja

pikendamise

otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1. juuli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Nigula

valla

(Lääne-Nigula

Vallavalitsuse)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

Lääne-Nigula

vald

(Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038598)

Puudutatud isik Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse

kaudu, registrikood 75038606)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 1. juuli 2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu Maakohus pikendas 27. mai 2016 määrusega X (puudutatud isik) üle seatud eestkostet

alates 27. juulist 2016 kuni 27. juulini 2021 ja pikendas eestkostja Lääne-Nigula valla (endine

Kullamaa vald) ametiaega viie aasta võrra.

2. Pärnu Maakohus algatas 1. aprilli 2021 määrusega puudutatud isiku eestkoste ja eestkostja

ametiaja pikendamise menetluse, kuna maakohtule ei olnud teada, et eestkoste seadmise alused

oleksid ära langenud. Maakohus palus eeskostjal esitada seisukoht eestkoste pikendamise

kohta. Erinõude korras kuulas Tartu Maakohtu kohtunik puudutatud isiku ära 4. mail 2021.

Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei ole ilmselt suuteline tahet selgelt avaldama.

Maakohus veendus, et puudutatud isiku olukord ei ole võrreldes eelmise ärakuulamise katsega

muutunud. Kohtu küsimustele vastuseid puudutatud isik ei andnud, mistõttu ei olnud võimalik

arutada puudutatud isikuga tema seisundist tulenevalt tema ärakuulamise tulemusi, samuti tema

tervislikku seisundit kajastavates dokumentides esitatut. Samuti ei olnud võimalik puudutatud

isikuga arutada võimaliku eestkostja valikut ja eestkostja ülesannete ringi võimalikku muutust.

3. Eestkosteasutus Lääne-Nigula Vallavalitsuse hinnangul tuli puudutatud isiku üle seatud

eestkostet viie aasta võrra pikendada, kuid senine eestkostja tuleks ametist vabastada ning uueks

eestkostjaks määrata Viljandi vald, kuivõrd eestkostetava alaline elukoht on muutunud. Lääne-

Nigula vallale teadaolevalt ei ole puudutatud isiku tervislik seisund muutunud ja ta vajab

endiselt eestkostet. Puudutatud isik vajab igapäevatoimingute sooritamisel regulaarset

kõrvalabi. Eestkostja leidis, et teda tuleks eestkostja ülesannetest vabastada, kuna puudutatud

isik on rohkem seotud selle vallaga, kus ta praegu hooldekodus viibib. Eestkostja palus määrata

27. juulist 2021 eestkostjaks Viljandi valla, kus asub Pariisi Erihoolduskeskus, milles

puudutatud isik viibib alates 5. novembrist 2012. Oma seisukoha toetuseks viitas eestkostja

kohtupraktikale, milles on leitud, et isik, kes vajab eestkostet, on kõige rohkem seotud just selle

omavalitsusega, kus asub hooldekodu, kus ta viibib ning kellega on sõlmitud pikaajaline

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise leping. Puudutatud isiku tervislik seisund on

selline, mis enam ei muutu ja seetõttu puudub tulevikus vajadus teenuseosutaja vahetamiseks.

Ei ole põhjust arvata, et puudutatud isik pöörduks kunagi tagasi Lääne-Nigula valda. Kõige

efektiivsemalt saab eestkostetava huvisid kaitsta temale kõige lähemal asuv ja kõige rohkem

seotud kohalik omavalitsus ehk Viljandi vald. Sotsiaalteenuste osutamisel on oluline see, kus

isik tegelikult elab.

4. Viljandi Vallavalitsuse seisukoha järgi ei peaks puudutatud isiku eestkostjat muutma.

OÜ Pariisi Erihoolduskeskus ei ole Viljandi valla asutus vaid eraomand, kes pakub riigile

teenust ja Viljandi vallaga ei ole lepingut sõlmitud. Seega ei viibi puudutatud isik Viljandi

vallale kuuluvas hooldekodus. Puudutatud isiku eestkostjaks on aastaid olnud Lääne-Nigula

Vallavalitsus ning tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud Lääne-Nigula vallas alates

sünnist. Puudutatud isik on 79-aastane ja vajab tervisliku seisundi tõttu ööpäevaringset hooldust

ning võimalik on olukord, kus puudutatud isik suunatakse erihoolekande teenuselt välja ning

suunatakse tavalisele üldhooldusteenusele hooldekodusse. Järelikult võib puudutatud isiku

viibimiskoht tulevikus muutuda. Seetõttu ei ole põhjendatud määrata puudutatud isiku

eestkostjaks tema praeguse viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust. Eestkostetava kaugel

viibimine ei ole põhjus eestkostja muutmiseks, kuna eestkostjal on võimalus teha taotlus isiku

lähemale paigutamiseks ning mitmeid toiminguid on võimalik teha distantsilt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus pikendas 1. juuli 2021 määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet

viie aasta võrra alates 28. juulist 2021 kuni 27. juulini 2026 ja võttis puudutatud isikult ära

tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse puudutatud isiku

eestkostja vahetamiseks rahuldamata ning pikendas Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta võrra alates 28. juulist 2021 kuni 27. juulini 2026.

Maakohus seadis puudutatud isikule eestkoste kõigi tehingute tegemiseks ning määras kindlaks

eestkostja kohustused. Kohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses jätkuvalt

teovõimetuks ning perekonnaõiguslike tehingute tegemise osas jätkuvalt otsustusevõimetuks.

Maakohus määras, et otsustab määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise

eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt 27. juulil 2026. Maakohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vajab puudutatud isik oma õiguste ja huvide kaitseks

enda tervislikust seisundist tulenevalt jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks, samuti ei ole

ta võimeline realiseerima valimisõigust.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku eestkostjana peab jätkama senine eestkostja Lääne-Nigula

vald. Avaldusest ei selgu, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Viljandi vallaga, samuti

ei ole nende seoste tekkimist ette näha ka tulevikus. Asjaolu, et puudutatud isik on 2012. aastast

Viljandi omavalitsuse territooriumil asuvas erihooldekodus viibinud, ei anna alust pidada seda

omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks. Hoolekandeasutuste vahetamine võib osutuda

tõenäoliseks lähitulevikus, kuna puudutatud isiku suunamine erihoolekandeteenusele lõpeb

aasta pärast ja ei ole teada, millisele teenusele ning kuhu puudutatud isik suunatakse.

Puudutatud isiku vanust ja tervislikku olukorda arvestades ei saa välistada puudutatud isiku

suunamist tulevikus üldhooldusteenusele, mida pakutakse ka Lääne-Nigula valla territooriumil.

Seetõttu on võimalik, et puudutatud isik naaseb Lääne-Nigula valda. Puudutatud isikul on

Lääne-Nigula vallaga olemas nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-Nigula valla

registreeritud elanikuks aastakümneid ning seosed vallaga on olemas juba läbi eestkostetavaks

olemise. Taotletud eestkostja vahetust ei saa pidada puudutatud isiku huvidega kooskõlas

olevaks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Lääne-Nigula vald esitas Pärnu Maakohtu 1. juuli 2021 määruse peale määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning määrata eestkostjaks Viljandi valla.

Õigusselguse huvides palub määruskaebuse esitaja teha uue tervikmääruse. Menetluskulud

palub Lääne-Nigula vald jätta poolte endi kanda.

Lääne-Nigula vald jäi oma varasemate seisukohtade juurde, viidates kohtupraktikale, kus on

leitud, et isik on kõige enam seotud just selle omavalitsusega, kelle territooriumil asuvas

hooldekodus ta viibib. Puudub põhjus eeldada, et puudutatud isiku osas peaks

hoolekandeasutust tulevikus vahetama. Puudutatud isik on juba 79-aastane halva tervisliku

seisundiga patsient ja tema võimalik transportimine Viljandimaalt Läänemaale ei ole võimalik

ega ka eestkostetava huvidega kooskõlas. Kuna AS HOOLEKANDETEENUSED Koluvere

Hooldekodu on suletud juba alates 2019. aastast ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad

ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ning neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, siis ei

teki puudutatud isikul avaldajaga mingit seost ka tulevikus. Arvestades puudutatud isiku

diagnoosi (hebefreenne skisofreenia) ja vanust, ei ole tõenäoline, et puudutatud isik viidaks

tulevikus üldhooldusteenusele. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna puudutatud isik on olnud

Viljandi valla elanik juba alates 2012. aastast ja on seda ka tulevikus, siis on ta kõige tugevamalt

seotud just Viljandi vallaga. Kuna eestkostetav elab Pariisi Erihooldekeskuses juba alates 2012

aastast, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt puudutatud isiku elukoht Viljandi

vald. Kõige paremini saab eestkostetava õigusi kaitsta eestkosteasutus, mis asub eestkostetava

vahetus läheduses.

7. Viljandi vald palub määruskaebuse jätta rahuldamata ning puudutatud isikule määratud

eestkostja muutmata. Viljandi vald jäi samade põhjenduste juurde, mida tõi esile ka maakohtus.

Viljandi vallal puudub igasugune varasem kokkupuude puudutatud isikuga, tema eestkostjaks

on olnud aastaid Lääne-Nigula vald, tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates sünnist

olnud Lääne-Nigula vallas, Lääne-Nigula vald on koostanud kohtule iga-aastaseid aruandeid,

külastanud puudutatud isikut, arutanud asutusega puudutatud isiku tegevusplaane ja vajadusi

ning puudutatud isik on sündinud ja elanud Läänemaal. Puudutatud isik on suunatud

Sotsiaalkindlustusameti

poolt

kuni

2. augustini

2022

riiklikule

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele Pariisi Erihoolduskeskusesse ning seega ei ole tema edaspidine teenuse

saamise koht teada. Samuti on Lääne-Nigula Vallavalitsusel kui eestkostjal võimalus esitada

Sotsiaalkindlustusametile taotlus oma eestkostetava teenuskoha muutmiseks ja eestkostetava

lähemale teenusele suunamiseks. Rahvastikuregistri seaduse § 70 lg 2 p 2 alusel ei ole isiku

asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse isiku

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Viljandi Vallavalitsus märkis,

et olukorras, kus isik suunatakse vastava suunamiskirja või otsuse alusel teenusele Viljandi

valla territooriumile, kuna Viljandi valla territooriumil asuvad vastavad riiklikku teenust

osutavad asutused (kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihoolekandeteenus), on

ebamõistlikult koormav kõik isikud suunamisperioodiks Viljandi valla eestkostele võtta.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies

ulatuses ei korda.

9. Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 Lääne-

Nigula valla määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas,

millega määrati puudutatud isiku eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Nigula vallale.

Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus tuvastas eestkoste seadmise ja pikendamise eeldused, sest määruskaebusega ei ole

maakohtu määrust selles osas vaidlustatud.

10. PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut,

määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud.

Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit

on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad

tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

11. PKS § 205 lg 3 ei pane kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks see omavalitsus,

kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine,

rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kohtul tuleb eestkostja määramisel silmas pidada sisulist

sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega avalduse

menetlemise ajal ja tulevikus. PKS § 205 lg 3 alusel tuvastamine, kumma valla- või

linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, ning eestkostja asendamine on kohtu

kaalutlusotsus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et eestkostja valikul tuleks

sisuliselt lähtuda kitsalt sellest, kus asub hooldekodu, milles puudutatud isik viibib. Kohus peab

välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Kohus võib

hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa teha otsustust üksnes

isiku viibimiskohast lähtuvalt.

12. Maakohus

on

kaalunud

praeguses

asjas

puudutatud

isiku

seost

mõlema

omavalitsusüksusega ja võtnud arvesse puudutatud isiku huvisid ning on õigesti leidnud, et

isiku eestkostjaks tuleb jätta Lääne-Nigula vald. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isikul

oleksid mistahes seosed Viljandi vallaga ning selliste seoste tekkimist ei ole ette näha ka

tulevikus. Puudutatud isikut ei saa Viljandi vallaga pidada lähedamalt seotuks üksnes seetõttu,

et ta viibib 2012. aastast Viljandi omavalitsuse territooriumil asuvas erihooldekodus.

13. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks puudutatud isiku tugevam seos Viljandi

valla kui Lääne-Nigula vallaga. Puudutatud isiku 12. aprilli 2021 iseloomustusest nähtuvalt ei

suhtle puudutatud isik Pariisi Erihoolduskeskuse personali ega teiste klientidega, samuti ei ole

puudutatud isikul muid lähedasi ega vara, mis võiksid teda mõne valla- või linnavalitsusega

PKS § 205 lg 3 mõttes siduda. Ringkonnakohus leiab, et kui ei ole võimalik tuvastada tugevama

seose tekkimist muu valla- või linnavalitsusega, tuleks eestkostjana jätkata valla- või

linnavalitsusel, kes on seni eestkostjaks olnud. Eestkostetava huvides ei oleks olukord, kus

igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud valla-

või linnavalituse asendamine. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning

eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald.

14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et eestkostja ülesandeid ei saa täies

ulatuses teostada distantsilt. Kuivõrd puudutatud isik viibib juba alates 2012. aastast Pariisi

Erihoolduskeskuses, Lääne-Nigula vald (endine Kullamaa vald) on puudutatud isiku eestkostja

alates 2008. aastast ning oli nõus eestkostjana jätkama 2016. aastal eestkoste pikendamisel,

puudub põhjus asuda seisukohale, et edaspidi oleks ülesannete teostamine sama vahemaa tagant

keerulisem kui varasematel aastatel. Sealjuures ei ole asjakohane Lääne-Nigula valla välja

toodud asjaolu, et COVID-19 viiruse leviku möödumisel avatakse hooldekodud uuesti, kuivõrd

Lääne-Nigula vald on oma ülesandeid vahemaa tagant täitnud ka enne viiruse levikut.

15. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16. TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)