2-20-106346/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-106346

Kohtuasi

Bondora AS hagi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.03.2021 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja Anna-Maria Slutski

Kostja: (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Sven Paaver

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.03.2021 määrus osaliselt kostja kasuks

väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ning suurendada väljamõistetud

menetluskulu 270 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Pärnu Maakohtu 08.03.2021 määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, millega

hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 20 eurot ja sellelt summalt viivis.

3. Maakohtu määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3.2. Määrata põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 290 eurot

(sh käibemaks).

3.3. Mõista Bondora AS-ilt kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 290 eurot

(sh käibemaks).

3.4. Bondora AS on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

6. Jätta kostja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

2-20-106346

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses keeldus Pärnu Maakohus 07.09.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest,

kuna hageja ei esitanud kostja vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-s 1

sätestatud tähtaja jooksul nõuetekohast hagiavaldust. Kõik menetluskulud jäid hageja kanda.

Maakohtu määrus jõustus 25.09.2020.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid tema menetluskulud õigusabikuludest

4 tunni ja 10 minuti õigusabi eest summas 500 eurot (käibemaksuga) järgmiselt:

− Konsultatsioon ja asjaolude selgitamine (1 h ja 30 min) – 180 eurot;

− Vastuväite koostamine (20 min) – 40 eurot;

− Konsultatsioon (10 min) – 20 eurot;

− Konsultatsioon ja kohtumääruse selgitamine, asjaolude täpsustamine (45 min) –

90 eurot;

− Määruskaebuse koostamine (1 h ja 15 min) – 150 eurot;

− Menetluskulude nimekirja koostamine (10 min) – 20 eurot.

Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Määruskaebus oli kostja poolt

esitatud kolmes tsiviilasjas (2-20-106345, 2-20-106346, 2-20-106347) korraga. Kostja esitas

tsiviilasjas nr 2-20-106345 menetluskulude nimekirja summas 480 eurot, mis on hageja poolt

hüvitatud. Käesolevas menetluses esitatud menetluskulude nimekiri on oma sisult sama, mis

tsiviilasjas nr 2-20-106345, v.a menetluskulu nimekirja koostamise kulu. Menetluskulud ei

kuulu hageja poolt topelt hüvitamisele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 08.03.2021 määrusega kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud 20 euro

ulatuses ning mõistis selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Ühtlasi märkis maakohus, et

hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Tuginedes TsMS § 175 lg-le 1 pidas maakohus hüvitatavaks üksnes kostja menetluskulude

nimekirja koostamisega seonduvat esindaja ajakulu 10 minuti ulatuses. Maakohus märkis, et

kostja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabitoiminguid, mis on tehtud kolmes

samade poolte vahel menetluses olnud tsiviilasjas ja mis on kattuvad (osutatud samadel

kuupäevadel või koostatud kolmes tsiviilasjas ühe dokumendina). Kuna asjas nr 2-20-106345

on kostja menetluskulude nõue juba 12.10.2020 määrusega summas 480 eurot rahuldatud, ei

ole teistkordselt hüvitatavad menetluskulud samade toimingute eest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

maakohus taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei rahuldatud ja rahuldada

kostja taotlus täiendavalt 480 euro hüvitamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

2-20-106346

5.1. Tsiviilasjas nr 2-20-106345 ei ole kohus antud tsiviilasja menetluskulusid kindlaks

määranud, mh kuna menetlus käesolevas asjas ei olnud selleks hetkeks veel lõppenud. Kõigis

kolmes tsiviilasjas osutati kostjale õigusteenust samal ajal ja tehti seetõttu ka samu toiminguid.

Hageja esitas samast õigussuhtest tuleneva nõude kolmes eraldi menetluses. Seetõttu on kõigis

kolmes tsiviilasjas kajastatud toimingud identsed ehk 1/3 kolme tsiviilasja peale kokku kulunud

aja ja töömahust (kokku 12 h ehk 4 h ühe tsiviilasja kohta, millele igas asjas lisandus 10 min

menetluskulude nimekirja koostamiseks).

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

6.1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, jäädes mh varasemalt esitatud vastuväidete juurde.

Antud juhul pole tegemist samasisuliste dokumentide koostamisega iga tsiviilasja kohta eraldi,

vaid esitati üks dokument kolme tsiviilasja kohta. Seetõttu ei ole alust hüvitada menetluskulusid

iga tsiviilasja kohta eraldi.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osalise rahuldamata

jätmise osas. Hageja määruskaebust ei esitanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4

teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes hagejalt 20 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise

osas edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue

määrusega suurendada hüvitatavaid menetluskulusid 270 euro võrra. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(vt nt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika).

Maakohus on vaidlustatud määruses kostja esindaja menetluskulusid ekslikult vähendanud

teises samade poolte vahel kohtu menetluses olnud tsiviilasjas välja mõistetud menetluskulude

hüvitise võrra. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Seega ei saa menetlusi liitmata ühe tsiviilasja kulusid kindlaks määrata teise tsiviilasja

raames. Kuna tsiviilasjas nr 2-20-106345 menetluskulude kindlaksmääramise osas määrus-

kaebemenetlust ei toimu, ei saa kolleegium asuda kontrollima, kas hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud menetluskulud olid tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei saa käesoleva

tsiviilasja menetluskulud jääda kostjale hüvitamata põhjusel, et hageja hinnangul ületavad

2-20-106346

menetluskulud tsiviilasjade eest kokku mõistlikku määra. Hageja oleks soovi korral saanud

kostja vastu esitada kõik nõuded ühes menetluses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eeltoodust tulenevalt kostja menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Kolleegium saab

selle vea parandada, analüüsides järgnevalt kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust.

12.1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et olukorras, kus poolte

vahel on paralleelselt käimas mitu kohtumenetlust ning esindaja esindab klienti korraga mitmes

tsiviilasjas, tehes toiminguid või esitades menetlusdokumente, mis hõlmavad mitme tsiviilasja

menetlust, saab ajakulu hindamisel lähtuda hinnangulisest proportsioonist, millises ulatuses on

toimingud tehtud iga konkreetse asja menetluse huvides. Praegusel juhul on kostja kinnitusel

õigusabitoimingud jaotatud võrdselt kolme tsiviilasja vahel, kuna mõistlike jõupingutustega ei

ole võimalik kindlaks määrata, millist konkreetset tsiviilasja osutatud õigusteenus puudutas.

Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses TsMS § 176 lg 5 kohaselt kinnitanud,

et kõik kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

12.2. Maksekäsu kiirmenetlus on formaalne menetlus, kus menetluskulude hüvitamine on

reeglina piiratud. Maksekäsu tegemise vältimiseks võib võlgnik esitada ka põhjendamata

vastuväite (TsMS § 485 lg 2 teine lause). Sisulised vastuväited hageja nõudele saab kostja

esitada kostja vastuses, kui võlausaldaja esitab maksekäsu kiirmenetlusest üleminekul võlgniku

vastu hagi. Seda arvesse võttes peab kolleegium kostja esindaja toiminguid maksekäsu

kiirmenetluses asjaolude selgitamisel, kostja nõustamisel ja menetlusteülese vastuväite

esitamisel (02.04.2020 – 21.04.2020) kokku põhjendatuks 1 tunni ja 15 minuti ulatuses (3 tundi

ja 45 minutit × 1/3). 04.05.2020 menetlusteülese määruskaebuse koostamist aga selle sisu ja

mahtu ning asja keerukust arvestades 1 tunni ulatuses (3 tundi × 1/3). Menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu on maakohus hagejalt vaidlustatud määrusega kostja kasuks juba välja

mõistnud. Maakohtu poolt aktsepteeritud esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga) on

põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga.

Kokkuvõtvalt on menetluse käigu (maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja määruskaebuse

esitamine) ja asja vähese keerukusega kooskõlas kostja esindaja ajakulu 2 tundi ja 25 minutit

(kolme tsiviilasja peale kokku 6 tundi ja 45 minutit, millele lisandub ajakulu menetluskulude

nimekirjade esitamise eest). Käesolevas tsiviilasjas kuulub kokku kostjale hüvitamisele 290

eurot (= 120 × 2h ja 25 min). Ringkonnakohus suurendab hüvitatavaid menetluskulusid 270

euro (= 290 – 20) võrra, rahuldamata jääb taotlus 210 euro hüvitamiseks (= 480 – 270).

Kostja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus TsMS

§ 177 lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et hagejal tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejale viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta hagejalt

20 euro väljamõistmise osas maakohtu määruse varasemat jõustumise aega.

TsMS § 463 lg 2 ja § 654 lg 2² koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures

maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei kuulu hüvitamisele ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv ning

kostja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata (vt Riigikohtu 31.05.2011

2-20-106346

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 26; Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2020 määrust

tsiviilasjas nr 2-18-17340, p 13 ja 02.12.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-20387, p 14).

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause ning TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse rahuldamata

210 euro ulatuses. Seega ei saa kostja käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Samuti

ei saa määruse peale kaevata hageja, sest kaebusega ei saaks ta vaidlustada seda osa maakohtu

määrusest, mille peale ei esitatud kaebust ringkonnakohtule. Käesoleva määrusega hagejalt

välja mõistetav menetluskulude summa on aga väiksem kui 280 eurot. TsMS § 150 lg 8

kohaselt ei ole määrus vaidlustatav ka riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm