3-21-2745/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2745

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

–

X,

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

20.01.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 21.05.2022 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Lõuna prefektuuri ametnikud tuvastasid 24.11.2021

ebaseadusliku piiriületuse Ulitina külas Setomaa vallas Võru maakonnas. Ühe piiriületajana

tuvastati Kuuba kodanik X (sünd. XXXX Kuubal, keskharidusega). Isik saabus ebaseaduslikult

Venemaa Föderatsioonist ning tal puudus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks seaduslik

alus. Isik esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti 48 tunniks kinni.

2. Tartu Halduskohus andis 25.11.2021 määrusega asjas nr 3-21-2745 PPA-le välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel loa isiku kinnipidamiseks ja tema

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 25.01.2022. Tartu Ringkonnakohus jättis

30.12.2021 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus ei ole veel otsustanud isiku

määruskaebuse menetlusse võtmise üle.

3. PPA esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:

3-21-2745

2(5)

3.1. Esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 4, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 68 p 8), kuna isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest

ehk isik ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja

tervis olid ohus. Samuti on isik andnud 11.01.2022 küsitluse raames teada, et ei soovi naasta

ega elada Kuubal, kuna tal on seal probleemid ja halb elu (VSS § 68 p 6).

3.2. Isik selgitas menetlustoimingutel, et Venemaal ei anta kuubalastele poliitilist varjupaika.

Isiku väitel proovisid nad koos elukaaslasega taotleda seda Kamtšatkal, et sealt edasi USA-sse

liikuda. Kuna Kamtšatkal asüüli ai antud, liiguti tagasi Moskvasse ja otsustati tulla Eestisse.

Täiendavalt märkis isik, et ei proovinud Kamtšatkal asüüli taotleda, vaid tahtsid sealt kaudu üle

Beringi väina USA-sse minna. Samuti selgitas isik, et 11.07.2021 toimus Kuubal

demonstratsioon ja valitsus üritas seal osalenud isikuid kinni pidada, mille tõttu oli nende ainus

võimalus lahkuda Venemaale. Isiku väitel Venemaal kuubalastele varjupaika ei anta, mistõttu

püüti minna Soome, aga nad peeti enne piiri Viiburis kinni ja saadeti tagasi Moskvasse. Pärast

seda otsustati tulla Eestisse või Leetu. Isiku elukaaslane selgitas menetlustoimingutel, et

Venemaalt lahkuti, kuna seal pole võimalik residentsust taotleda. Kuubalt otsustati lahkuda,

kuna seal pole sõnavabadust, ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Isiku selgitustest

nähtuvalt ei esine tal reaalset kaitsevajadust. Isikule selgitati 11.01.2022 vestlusel, et tema

selgitused on ebausaldusväärsed ja vastuolulised ning tõenäoliselt tehakse negatiivne otsus ja

saadetakse ta tagasi Kuubale ja kehtestatakse Schengeni sissesõidukeeld. Isik mainis, et tema

ema peaks saatma väga olulise tõendi, mis kinnitab tema sõnu ja kaitsevajadust. Nimetatud

tõend ei ole PPA-ni jõudnud.

3.3. PPA-l on varjupaigamenetluse raames vaja läbi viia menetlustoiminguid, mis eeldavad

isiku kättesaadavust tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Lähinädalatel on plaanis

uus vestlus ning otsuse ja sissesõidukeelu tutvustamine. Tuleb arvestada, et isiku primaarne

soov oli jõuda USA-sse. Eesti ei ole olnud tema jaoks kunagi sihtkoht, vaid transiitriik. Kuna

isiku suhtes esineb põgenemisoht ja on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta menetluse

lõpuni olla kättesaadav, on põhjendatud tema jätkuv kinnipidamine.

3.4. Isik ei ole järginud kinnipidamiskeskuses viibides õiguslikke norme ja kohustusi, millest

ta oli teadlik ja on andnud allkirja 25.11.2021, et talle on seletatud arusaadavas keeles

kinnipidamiskeskuse korda. 10.01.2022 alustati isiku suhtes distsiplinaarmenetlust, kuna ta

ronis 05.01.2022 üle jalutusaia teise tsooni, kus asus tema elukaaslane. Kinnipidamiskeskuses

kokkusaamiste saamiseks tuleb esitada avaldus. Isik taotles 06.12.2021 kokkusaamist

elukaaslasega ja seda võimaldati 20.12.2021. Pärast seda ei ole isik kokkusaamisi taotlenud.

Isik näitab oma käitumisega, et on valmis rikkuma kehtivat õigusnormi. Ei ole usutav, et

vabaduses viibides oleks ta motiveeritud tegema PPA-ga koostööd ja õiguskuulekalt käituma.

3.5. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ja pole alust arvata, et vabaduses viibides võiks ta olla

ametivõimudele kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Isik võib lihtsalt

omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Kinnipidamine aitab kaasa isiku

edasiliikumise ennetamisele ja Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi tõhusale toimimisele.

Tegemist on Euroopa Liidus tunnustatud üldist huvi pakkuva eesmärgiga.

3.6. Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt järelevalvemeetmeid kohaldada, kuna esineb

põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine

soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet

samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust,

millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kuigi PPA-l oleks võimalik võtta isiku

kehtiv reisidokument hoiule, ei taga see isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpule viimiseks.

3-21-2745

3(5)

Kehtiv reisidokument ei takistanud isikul omavoliliselt ja ebaseaduslikult Schengeni alale

sisenemast, mis annab alust arvata, et see ei takista isikul ka soovi korral omavoliliselt ja

ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast. Isikul puuduvad PPA-le teadaolevalt

Eestiga sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed, sh töökoht, sugulased ja lähikondsed. Isiku

kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega tema

tervise ja turvalisuse kaalutlustega. Kuigi kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivab

intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga

seonduvaid asjaolusid kogumis.

4. X palus 19.01.2022 esitatud seisukohas jätta PPA taotluse rahuldamata. PPA ei toonud

oma taotluses välja ühtegi uut asjaolu, alust ega põhjust isiku kinnipidamiseks. Isiku

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks puudub alus. Isikul puudub huvi ja soov menetlusest

kõrvale hoiduda või põgeneda. Ta on teadlik Dublini kokkuleppest ja sellest, et kui ta püüaks

põgeneda, saadetakse ta tagasi Eestisse. Ta ei soovi aega kulutada, vaid seda, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlus vaadataks läbi mõistliku aja jooksul. PPA ei ole põhjendanud,

miks on isiku kinnipidamise tähtaega vaja pikendada. PPA-l on olnud piisavalt aega asjaolude

väljaselgitamiseks. Isiku suhtes on võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

Kinnipidamiskeskuses kehtivate reeglite rikkumine ei anna alust põgenemisohu järeldamiseks.

5. PPA jäi istungil oma taotluse juurde.

6. X kinnitas istungil, et taotlus on talle arusaadav, kuid ta vaidleb sellele vastu. Põhjendused:

6.1. Isikule ei ole tutvustatud hispaania keelde tõlgitud dokumenti kinnipidamiskeskuses

kehtivate reeglite kohta. Isik on roninud üle aia umbes 10 korda, sest soovis kohtuda oma

elukaaslasega. Mingi aeg ta tabati ja paigutati kokku kriminaalse taustaga isikutega. Alles

pärast seda tutvustati talle dokumenti, mille kohaselt ei tohi üle aia ronida. Üle aia ronis ta

selleks, et üksi olevat ja nutvat elukaaslast lohutada. Isik on esitanud kinnipidamiskeskuse

direktorile korduvalt taotlusi, millele ei ole vastatud. Seetõttu ei ole mõtet uut taotlust esitada.

Isik sooviks saada elukaaslasega kohtumisi 1-2 korda nädalas, sest elukaaslase psühholoogiline

olukord on halb. Isik on nõus jääma kinnipidamiskeskusesse, kui tema elukaaslane vabastataks

ja varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutataks.

6.2. Isikul ei ole mõtet põgeneda, sest kui ta tabatakse, siis saadetakse ta tagasi. Isik ei soovi

Kuubale naasta, sest seal ootab teda 10-12-aastane vangistus valitsusega tülli mineku eest. Ta

on nõus enda saatmisega kolmandasse riiki. Isiku perekond saadab dokumendi, mis kinnitab

seda, et kodumaal ootab teda kinnipidamine. Selle dokumendi alusel oleks tal võimalik igal

pool varjupaika saada.

6.3. Isikul on Kanadas väga hea sõber, kes kannataks talle 5000 eurot üle, kui ta pangakonto

avaks.

6.4. Taotlust ei saa põhistada sisereeglistiku rikkumisega. Eelnevalt tulnuks tuvastada, kas

isikule on reegleid tutvustatud. Seejärel tulnuks temalt küsida reeglite rikkumise osas

seletuskirja. Isikut saaks karistada sisereeglistikus ettenähtud karistusega. Kui isikule ei ole

reegleid tutvustatud, siis tuleb teda hoiatada ja selgitada talle reeglite rikkumisega kaasnevaid

tagajärgi. Kinnipidamiskeskus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et isik soovib kohtuda oma

elukaaslasega. On lubamatu, et kuigi nad elavad ühes majas, on neil võimaldatud 2 kuu jooksul

kohtuda vaid ühel korral. Isikul tuleks lubada elada koos oma elukaaslasega, sest tegemist on

perekonnaga. Taotlusest ei nähtu asjaolusid, miks isik peaks põgenema. Isik andis piiriületusel

endast ise politseile teada.

3-21-2745

4(5)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Esmalt märgib kohus, et ei saa praeguses asjas lahendada küsimust selle kohta, kas isikul

tuleks võimaldada elada kinnipidamiskeskuses koos elukaaslasega või kui tihti tuleks neil

võimaldada omavahel kohtuda. Selliste küsimuste osas on isikul võimalik esitada taotlus

kinnipidamiskeskusele või kaebus kohtule. Praeguses asjas saab kohus otsustada vaid PPA

taotluse üle pikendada isiku kinnipidamise tähtaega.

8. PPA tugines taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4 ning VSS § 68 p-dele 6 ja 8.

9. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

Sama paragrahvi lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

Sama paragrahvi lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna VSS §-s 68 nimetatud asjaolu.

VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu.

Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6),

või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole

saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).

10. Hetkel ei ole isikule lahkumiskohustust pandud, kuid ta on vestlusel PPA-le andnud teada,

et ei soovi Kuubale naasta. Isik põhjendas seda asjaoluga, et ta osales eelmise aasta suvel

Kuubal korraldatud demonstratsioonil ja selle eest ootab teda koduriigis pikaajaline

vanglakaristus. Kuna hetkel on isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus pooleli, siis

puudub kohtul täpsem teave isikul kaitsevajaduse osas. Siiani antud selgitused ei ole aga kuigi

usutavad ega põhjenda isikul usutavalt kaitsevajaduse olemasolu. Isik ei põgenenud koduriigist,

vaid tuli ilma riigipoolsete takistusteta seaduslikult Venemaale. Seda kinnitab tempel tema

passis. Kui Kuubal olnuks kavatsus isikut karistada, siis ei oleks ta lubanud isikul riigist

lahkuda. Isik väitis PPA-le, et ei soovi elada Kuubal, sest seal on halb elu ja probleemid. See ei

ole aga aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel. Isiku elukaaslane väitis vestlusel, et Kuubalt

otsustati lahkuda, kuna seal pole sõnavabadust, ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Ka

sellised asjaolud ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel. Seega ei ole isik esitanud kohtu

jaoks usutavaid põhjendusi, et tal ei ole võimalik kodumaale naasta. Kui isiku tegelik eesmärk

on otsida mugavamaid elutingimusi, siis võib pidada usutavaks, et tema huvides ei ole oodata

ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, mis võib osutuda tema jaoks negatiivseks, ja

sellele järgneda võivat väljasaatmist. Sellisel juhul on pigem usutav, et isik võib

kinnipidamiskeskusest vabanedes asuda end PPA eest varjama ja lahkuda omavoliliselt riigist,

et võimalikku väljasaatmist takistada.

11. Isik kinnitas korduvalt, et on pärast piiriületust ise endast PPA-le teada andnud. Kohus

selgitab, et see ei õigusta ebaseaduslikku piiriületust. Isik ei tulnud otse Kuubalt, mis võinuks

õigustada teatud tingimustel piirireeglite rikkumist. Isik elas juba turvalises kolmandas riigis,

kus tema elu ega tervis ei olnud ohus. Seega oli tal võimalik järgida kehtivaid ja üldtuntud

nõudeid. Isikul oli võimalik pöörduda rahvusvahelise kaitse taotlusega Venemaa Föderatsiooni

ametivõimude poole või siis Venemaal asuvate teiste riikide saatkondade poole. Isik ei teinud

3-21-2745

5(5)

seda, seega ei käitunud ta rahvusvahelise kaitse taotlejalt oodataval viisil. Samuti olnuks tal

võimalik tulla Eesti-Vene piiripunkti ja esitada seal oma rahvusvahelise kaitse taotlus. Selle

asemel ületas ta ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Sellist käitumist ei saa põhjendada

rahvusvahelise kaitse vajadusega, sest isik ei põgenenud Venemaa ametivõimude eest. Seega

ei tegutsenud isik hädavajaduse tingimustes, vaid teadlikult õigusvastaselt ja kehtivaid norme

eirates. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et isik ei tea omavolilise riigipiiri ületamise keeldu.

Kohus nõustub PPA-ga, et ebaseaduslik piiriületus näitab isiku suhtumist kehtivatesse

normidesse

ega

tekita

usaldust,

et

ta

käitub

edaspidi

õiguspäraselt,

sh

jääb

kinnipidamiskeskusest vabanemise järel rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks PPA-le

kättesaadavaks ja selle tulemust ära ootama. Isiku käitumine lubab arvata, et ta on valmis oma

huve silmas pidades õigusnorme rikkuma, sh ilma õigusliku aluse ja loata riigipiire ületama.

See omakorda lubab järeldada, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isiku

suhtes tõhus. Arvestades Schengeni alas kehtivat viisavabadust ja piiride puudumist, oleks

isikul võimalik ka ilma isikut tõendavate dokumentideta kergesti riikide vahel liikuda ja end

PPA eest varjama asuda. Seega ei saa pidada isiku puhul tõhusaks leebemaks

järelevalvemeetmeks tema passi hoiule võtmist.

12. Praeguse

taotluse

lahendamisel

ei

ole

asjakohased

PPA

etteheited

isikule

kinnipidamiskeskuse jalutusaedadest üle ronimise osas. Tegemist on vaieldamatult

õigusvastase käitumisega ja isikule pidi sellise käitumise õigusvastasus olema ilmselge, sest

isikule pidi olema arusaadav jalutusaedade paigaldamise eesmärk. Samas ei ole tegemist

asjaoluga, millega oleks võimalik kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise üle

otsustamisel arvestada. Seetõttu jätab kohus selle asjaolu asja lahendamisel tähelepanuta.

13. Arvestades isiku osas kehtivat põgenemisohtu, on vältimatult vajalik isikut kinni pidada,

et ta oleks PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav, et PPA-l oleks võimalik isiku

taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja taotlus võimalikult kiiresti

lahendada ning vajadusel menetluse lõppedes isik riigist välja saata.

14. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks

kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada

põhjendamatult pikaks. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse osas vajavad kontrollimist.

PPA ei saa pöörduda järelepärimisega Kuuba ametivõimude poole, sest rahvusvahelise kaitse

menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 2). Seetõttu peab PPA hankima vajaliku teabe

muudest allikatest. Isik on lubanud edastada PPA-le oma väiteid kinnitava olulise tõendi, kuid

see ei ole veel PPA-ni saabunud. Seega ei ole põhjust menetluse venimises vaid PPA-d

süüdistada.

15. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

16. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada

ja pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2022 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse

äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/