2-19-20767/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-20767

Tsiviilasi

OÜ ÖKOPESA hagi Kohtla-Järve Linnavalitsuse

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

14 693 eurot 17 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ ÖKOPESA apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ ÖKOPESA (registrikood

11375499), seaduslik esindaja juhatuse liige Triin Peips,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov

Vastustaja

(kostja):

Kohta-Järve

Linnavalitsus

(registrikood 75001017), volitatud esindaja Vadim Vilde

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ ÖKOPESA apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 16. juuli 2021. a otsus

osaliselt Kohta-Järve Linnavalitsuselt väljamõistetud

summa suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

Kohtla-Järve Linnalt OÜ ÖKOPESA kasuks lisaks

põhinõudelt väljamõistetud viivisele kohtueelsed

õigusabikulud 962 eurot ja viivis nendelt kuludelt.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada OÜ ÖKOPESA hagi osaliselt.

4.2. Mõista Kohtla-Järve Linnalt OÜ ÖKOPESA

kasuks välja viivis põhinõudelt 8393 eurolt 58 sendilt

perioodi 27. detsember 2019-11. veebruar 2021 eest

0,05% päevas 757 eurot 95 senti.

4.3. Mõista Kohtla-Järve Linnalt OÜ ÖKOPESA

kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 962 eurot,

perioodi 27. detsember 2019. a kuni 20. jaanuar

2022. a eest sissenõutavaks muutunud viivis summas

159 eurot 19 senti ning viivis õigusabikuludelt 962

eurolt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates

21. jaanuarist 2022 kuni kohase täitmiseni.

5. Jätta

poolte

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ ÖKOPESA (hageja) esitas 27. detsembril 2019 Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve

Linnavalitsuse (kostja) vastu, menetluses täiendatud nõude kohaselt põhivõlgnevuse arve nr

124474 eest 9735 euro 60 sendi ja viivise 0,05% päevas kuni täitmiseni, põhivõlgnevuse arve

nr 125442 eest 1342 euro 2 sendi ja viivise 0,05% päevas kuni täitmiseni ning kohtueelse

õigusabikulu 962 euro ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. mail 2019 lihthanke viitenumbriga 206815 põhjal

töövõtulepingu lillede istutamiseks Kohtla-Järve linnas ajavahemikus mai kuni september

2019. Hanke tingimustes esinesid mitmed puudused (kohati ei sobinud petuuniad istutamiseks,

hanerohi õitseb aprillis-mais ning ei sobi suviseks istutamiseks, hange oli esitatud hiljem),

mistõttu ei olnud enam võimalik kõiki taimi soovitud koguses hankida. Hagejast

mitteolenevatel põhjustel otsustati taimede koguseid osaliselt vähendada. Samuti oli kostja

kohati eksinud soovitud lillede tüübiga. Hageja tuli kostjale vastu ja istutas suulise kokkuleppe

alusel petuuniate asemel mitu korda kallimaid ripp-petuuniaid. Kostjast tingitud mitmed

muudatused lillede sordis ja koguses põhjustasid hagejale lisakulutusi ja -tööd. Pooled jõudsid

suulisele kokkuleppele lillede lõpliku istutamise plaani osas, mis erines algselt kokkulepitust

ning mille alusel täitis hageja oma kohustuse ja teenindas kõiki piirkondasid kogu

lepinguperioodi vältel. Kostja saatis 3. septembril 2019 hagejale kirja, et keeldub

töövõtulepingu eest täies ulatuses tasu maksmisest, kuna hageja on istutanud lepingus

sätestatust vähem lilli. Hageja ei nõustunud tasu vähendamisega, sest kostja oli mitu kuud

varem pretensioonideta tööd vastu võtnud ning sellest lähtuvalt esitas hageja kostjale

nõudekirja, mille koostamisega kandis hageja õigusabikulusid 962 eurot. Hageja selgitas, et tal

ei olnud võimalik hakata septembris enam suvelilli istutama ega puudust likvideerida. Kuigi

taimede kogus vähenes, siis kogusumma jäi samaks, sest hageja asendas odavamad taimed

kallimatega. Hageja selgitas, et tehnilise kirjelduse punkti 4 kohaselt olid tööde tasustamise

aluseks tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid, mis koostatakse kvaliteedi kontrollimise aktide

põhjal. Kui kostjal oli etteheiteid, oleks ta pidanud need tööde üleandmise ja vastuvõtmise

aktides fikseerima ning andma hagejale täiendava aja nende parandamiseks. Kostja ei teatanud

töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kuna hageja on enda kohustuse

täitnud ja saavutanud kokkulepitud tulemuse, on kostjal kohustus tööde eest tasuda. Viimaste

tehtud tööde eest esitas hageja kostjale arved nr 124474 ja 125442.

Hageja esitas omapoolsed aktid, sest kostja aktid ei kajastanud tegelikult tehtud töid. Kostja

esindaja on tööde hindamisaktid allkirjastanud ja kostjal ei olnud alust keelduda viimase s.o

perioodi 1. september kuni 30. september 2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest. Töö on loetud vastuvõetuks hageja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisega ja kostjale saatmisega alates 16. oktoobrist 2019. Hageja ei nõustunud kostja

reservi 2718 euro 60 sendi käsitlusega, mille suhtes kostja väidab, et see ei kuulnud mingil juhul

väljamaksmisele. Hageja ei nõustu kostja väljaarvutatud taime ühikuhinnaga, sest pooled ei ole

lepingus seda kokku leppinud. Kuna kostja tasus menetluse käigus 8393 eurot 58 senti, loobus

hageja osaliselt nõudest. Hageja luges kostja tehtud makse arve nr 125442 katteks ja selle arve

osas jäi lõplikus nõudeks 1342 eurot 2 senti. Kuna poolte vahel oli kokkulepe istutavate taimade

koguse muutmise osas ning kostja ei ole vastuväiteid esitanud mõistliku aja jooksul alates töö

lepingutingimustele väidetavast mittevastavusest teada saamisest, kuulub hagi rahuldamisele.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Hageja poolt esitatud arvete nr 124474 ja 125442 summad ei ole muutunud sissenõutavaks,

kuna arved ei vasta lepingu tingimustele. Seda ka siis, kui lepingu summat ei oleks vaja

vähendada vähem istutatud taimede maksumuse ja nendega seotud tööde mitteteostamise eest

ja kui hagejale poleks tehtud trahvi, sest lepingu summa 58 413 eurot 60 senti sisaldab ka tellija

reservi 2781 eurot 60 senti, mis ei kuulu hagejale väljamaksmisele. Nõuetekohaselt tehtud töö

eest oleks hagejale kuulunud maksmisele 55 632 eurot. Hageja on aga esitanud kostjale

lepinguperioodi jooksul kokku 6 arvet (6 x 9735 eurot 60 senti) summale 58 413 eurot 60 senti.

Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele ja arved ei vasta lepingu tingimustele (arvetel valed

summad, valed maksetingimused, tähtajad ja muud asjaolud). Paljude puuduste esinemise tõttu

tagastas kostja saadud arved hagejale.

Hageja ei esitanud enne pakkumise tegemist ja/või enne istutuste teostamist ühtegi arvamust

taimede mittesobivuse kohta. Hageja väitis seda esmakordselt 25. juuni 2019. a vastuses kostja

pretensioonile.

Korduvatele

palvetele

vaatamata

ei

ole

hageja

esitanud

ühtegi

muudatusettepanekut. Kostja esitas hagejale korduvalt juunist augustini nõudmisi koostada

tehtud tööde ehk istutatud taimede aruanne ja esitada dokumendid, mis tõendaksid hankes

toodud taimede maksumust. Hageja esitas aruande 6. augustil 2019, kuid pole senini esitanud

ühtegi alusarvet või eelarvet kinnitavat dokumenti. Kostja poolt oli hange välja kuulutatud ajal,

mis võimaldas soovitud koguses soovitud lilli aianditest tellida. Hageja ei täitnud lepingut

vastavalt lepingutingimustele, istutades hankes mitteettenähtud taimi mitte ettenähtud

värvitoonides ja vähendades istutatavate taimede kogust. Hagejal puudus õigus ilma kostja

kirjaliku loata teha hanke tingimustes muudatusi.

Hageja istutas kokku 6768 taime vähem kui hankes nõutud ja töö kogus vähenes oluliselt. Kui

hageja avastas, et võrreldes hanke tingimustega soovib ta teha mingeid ümberkorraldusi, siis

oli ta lepingu kohaselt kohustatud sellest kostjat eelnevalt kirjalikult teavitama. Hageja otsustas

omaalgatuslikult ja iseseisvalt ning ilma kostjat eelnevalt teavitamata (VÕS § 641 lg 3) istutada

petuuniate asemele ripp-petuuniad. Koheselt peale valede taimede istutamise avastamist esitas

kostja 21. juunil 2019 hagejale pretensiooni. Suvelillede istutuste lõpptähtaeg oli 20. juunil

2019. 25. juuni 2019 kirjavahetusest tuleneb, et hagejal ei olnud taimed ette tellitud ja hageja

ei teinud tellimuste tühistamiseks mingeid kulutusi ega tegevusi. Tõenäoliselt istutaski hageja

taimi, mis olid sellel ajahetkel kättesaadavad. Kokku tegi hageja omaalgatuslikult ja

omavoliliselt muudatusi 20.-l istutuskohal ja istutas 4183 hankes mitteettenähtud taime ja jättis

täielikult varumata ja istutamata 3 sorti lilled, kokku 4930 taime, ning tegi hulgaliselt muid

vahetusi. Kostja ei ole teinud hagejaga ei suulisi ega kirjalikke kokkuleppeid väiksemas

koguses taimede istutamiseks. Töödes oli pidevalt tõsiseid puudusi ja hanke tingimused olid

pidevalt kas ebapiisavalt täidetud või täiesti täitmata. Kostja esitas hagejale pretensioone

teenuse kvaliteedi osas koheselt peale igakordset puuduste avastamist hiljemalt järgmisel

päeval (kirjad, aktid) ja pidevalt e-kirjadega, mis on lepingu ja hanke dokumentide kohaselt

aktsepteeritav viis pretensioonide esitamiseks.

Igakuiseid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte koostas kogu lepinguperioodi vältel kostja ning

tegi seda 1. oktoobril 2019 ka septembrikuu tööde puhul. Hageja on eemaldanud esitatud aktist

kostja poolt akti kirjutatud teksti ning esitleb akti kui enda koostatud dokumenti. Kostja saatis

3. septembril hagejale teatise, et vähendab seisuga 31. august 2019 vähem istutatud taimede

(6915 tk) ja nendega seotud mitteteostatud tööde arvestusliku maksumuse (8572 euro 81 sendi)

võrra väljamakstavat tasu (1 taime arvestuslik maksumus 1,239741 eur/tk). Septembris tegi

hageja veel istutusi ja seega isutati lõplike arvutuste kohaselt vähem 6768 taime ja nendega

seotud töö maksumus koos taimedega oli 8390 eurot 57 senti, mille ulatuses polnud hagejal

õigus arvet esitada. Kostja on tasunud hagejale seisuga 1. august 2019. a esitatud arvete eest

23 463 eurot 65 senti. Hageja tegi kostja palvel täiendavaid töid maksumuses 94 eurot 55 senti.

Seega on hagejal teostatud tööde eest õigus tasule summades 31 762 eurot 68 senti + 94 eurot

55 senti. Kuna 23 463 eurot 65 senti oli hagejale juba tasutud, siis on lepinguperioodi lõpuni

teostatud tööde eest kostjal kohustuseks tasuda 8393 eurot 58 senti. Kostja teatas menetluse

käigus, et tasus hagejale 8393 eurot 58 senti 11. veebruaril 2021.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 16. juuli 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja viivise põhisummalt 8393 eurolt 58 sendilt perioodi 27. detsember 2019 kuni

11. veebruari 2021 eest 0,05% päevas 757 eurot 95 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte

kanda.

Maakohus märkis, et kostja tasus menetluse ajal hagejale 8393 eurot 58 senti ja selles osas on

menetlus lõpetatud. Hageja luges kostja tehtud makse arve nr 125442 katteks ja kostja sellele

vastuväiteid ei esitanud.

Pooltevaheline võlasuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna. Hageja väitel jõudsid pooled

suulisele kokkuleppele taimede koguse vähendamise osas. Kostja on kogu menetluse vältel

olnud seisukohal, et sellist lepingu muutmise kokkulepet poolte vahel ei olnud ning hageja on

istutanud taimi vähem ja teist sorti. Asja materjalidest nähtub, et ka lepingu täitmise ajal on

kostja esitanud mitmeid pretensioone, millest tuleneb kostja mittenõustumus hageja

tegevusega. 21. juuni 2019 ja 25. juuni 2019 kostja e-kirjadest nähtub, et hageja ei ole esitanud

ühtegi taotlust hankega ette nähtud lillede asendamiseks. Hankedokumentide tehnilise

kirjelduse tabelites on täpselt ära näidatud, milliseid taimi millistes kogustes tuleb istutada.

Omavoliline taimede asendamine on keelatud. Kostja 3. septembri 2019. a teatise

nr 2-5.22/2772 kohaselt on hanke mahust seisuga 31. august 2019. a istutamata 6915 lilletaime.

Kostja 25. juuni 2019. a vastusest nr 2-5.20/3335-3 hageja nõudekirjale tuleneb samuti, et

hageja ei kooskõlastanud kostjaga taimede vahetust enne istutamist. Tunnistaja ütlustest

tuleneb, et tellitud 2990 tavalist petuuniat vahetati 864 ripp-petuunia vastu, kuid kostja väitel

on istutamata 6914 taime. Järelikult ei olnud tegemist ainult ühtede taimede vahetamisega teiste

vastu, vaid istutamata on jäänud suures koguses taimi. Tõendeid, mis viitaksid vaidlusaluses

ulatuses lepingu muutmisele, esitatud ei ole. Järelikult pole alust asuda seisukohale, et lepingut

on muudetud ning õige on kostja seisukoht, et tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele

(istutamata on 6915 taime ja muudetud on taimede liike) ja väär hageja seisukoht, et töö vastas

lepingutingimustele. Kuna tegemist oli riigihankega ja riigihangete seadus (RHS) on VÕS

suhtes eriseadus, siis peavad olema täidetud RHS hankelepingu muutmist käsitlevates sätetes

toodud tingimused (RHS § 123). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Eeltoodu põhjal ei

nõustunud maakohus sellega, et kostja on põhjendamatult keeldunud töö vastuvõtmisest.

Pooled on küll allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid töödele, mis on tehtud

15. maist kuni 31. juulini 2019, kuid aktid ise, ega ka teenuse kvaliteedi kontrollimise aktid,

mis on tööde vastuvõtmise aktide aluseks, ei sisalda istutatud taimede liike ega koguseid. Tellija

ei saa võtta vastu töid mida pole tehtud. Kostja 3. septembri 2019. a teatise nr 2-5.22/2772 järgi

toimub tasumine vastavalt tegelikult tehtud töödele ja istutatud taimede mahtudele. Järelikult

saab lugeda tööd vastu võetuks aktide alusel ainult selles osas ning ei saa väita, et kostja on

nõustunud akte allkirjastades ka tegemata töödega. Iga kontrollakt kuni 31. juulini 2019 tehtud

tööde kohta sisaldas viiteid erinevatele puudustele. Kostja 6. augusti 2019. a e-kirjast hagejale

tuleneb, et istutamata on 6914 taime ja kostja ei ole hageja rahalise arvestusega nõus.

Hankedokumentide järgi on lille hind koos töödega keskmiselt 1,297 eurot. Seega on 6914 tüki

maksumus ca 8967 eurot. Samuti on hagejale tehtud pakkumine istutada selle asemel teise kohta

tulbisibulad. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja ei teatanud töö

lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja ei andnud hagejale puuduste

kõrvaldamiseks täiendavat (mõistlikku) tähtaega. Hagejale on tulenevalt kontrollaktidest antud

erinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh puudu olevate lillede istutamiseks korduvalt ja

igakuiselt täiendavaid tähtaegu.

Kostja 3. septembri 2019. a aktis on kirjas, et kostja ei akteeri istutamata jäänud taimi mahus

6915 tk ega nendega seotud töid. Sama kuupäeva kostja teatises hagejale on märgitud, et augusti

eest tasutakse 2094 eurot 55 senti ja septembri eest 6116 eurot 79 senti. Hageja väitel ei

allkirjastanud kostja augusti ja septembrikuu akte ning hageja ei nõustunud omakorda tasu

vähendamisega. Maakohus leidis, et kostja 3. septembri 2019. a akt ja teatis on käsitletavad

hinna alandamise avaldusena (VÕS § 112 lg 2 esimene lause), kuna kostja (tellija) on viidanud

selgelt soovile mitte tasuda istutamata taimede eest ja hageja on selliselt ka olukorrast aru

saanud. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et ta ei nõustu tasuma arve nr 125442 jääki 1342

eurot 2 senti ja arvet nr 124474 summas 9735 eurot 60 senti (kokku 11 077 eurot 62 senti).

Toimiku materjalidest tuleneb, et tegemist on istutamata taimede ja sellega seonduvate

tegemata tööde maksumusega. Eeltoodu alusel jättis maakohus hagi selles osas, sh viivise nõue

rahuldamata.

Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada viivise osas VÕS § 113 lg 1 alusel võlgnevuselt, mille

kostja tasus menetluse ajal 11. veebruaril 2021. Maakohus arvestas viivist VÕS § 113 lg 2 alusel

alates hagi esitamisest 27. detsembrist 2019 kuni 8393 euro 58 sendi tasumiseni 11. veebruaril

2021 lepingujärgses määras 0,05% päevas summas 757 eurot 95 senti. Antud juhul ei nähtu

hageja välja toodust ja pole ka tuvastatav, et kostja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud.

Maakohus jättis hageja nõude kahju hüvitisena kohtueelse õigusabikulu 962 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies

ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu tuvastatu, justkui hageja poleks taotlenud taimede asendamist ning selles osas poleks

lepingut muudetud, on väär ega vasta toimiku tõenditele. Taimede asendamine toimus kostja

enda initsiatiivil ja ettepanekul, mida tõendab kostja 20. mai 2020. a hagivastusele esitatud

e-kirjavahetus. Kuivõrd hageja nõustus kostja ettepanekul taimede asendamisega, olid pooled

saavutanud selles osas lepingu muutmiseks kokkuleppe. Petuuniate asendamise tõttu istutati

lõppkokkuvõttes 2126 taime vähem (2990-864), kuid see ei mõjutanud tööde kogumaksumust,

sest asendustaimed olid ca 3 korda kallimad. Maakohus ei ole analüüsinud otsuses petuuniate

asendamise mõju lepingu mahule ega ka muid asendusi ja tööde mahu muutusi, mida hageja on

kostja ettepanekul teinud ja mis leiavad toimikus oleva e-kirjavahetuse põhjal tõendamist.

Kõigi kostja ettepanekul ja kooskõlastusel teostatud asenduste ja muudatuste mõju lepingu

hinnale oli sellises suurusjärgus, mis jättis lepingu kogumaksumuse muutmata ning hageja

põhinõue on täies mahus põhjendatud.

Maakohus ei ole hinnanud hageja argumenti, et kostja pole tööde käigus väidetavalt istutamata

jäänud taimede osas mingeid pretensioone esitanud. Toimikus sisalduvate aktide kohaselt on

esitatud hageja töödele küll pretensioone, kuid need puudutavad enamjaolt seda, et lilled jäid

rohimata ja kippusid kuivama. Need puudused kõrvaldati. Taimede asendused said jooksvalt

kooskõlastatud.

Isegi kui nõustuda kohtu tuvastusega, et hageja on jätnud 6914 taime istutamata, mille

kogumaksumus koos töödega oli kohtu hinnangul 8967 eurot, jääb arusaamatuks, miks on

maakohus jätnud rahuldamata hageja põhinõude 11 077 eurot 62 senti. Maakohtu loogika järgi

pidanuks hagi vähemalt 2110 euro 62 sendi ulatuses ikkagi rahuldama (11 077 eurot 62 senti–

8976 eurot). Koos põhinõude rahuldamisega pidanuks maakohus rahuldama ka hageja

viivisenõude suuremas ulatuses.

Hagejale jääb selgusetuks, miks on maakohus jätnud hageja kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamise nõude 962 eurot rahuldamata. Kostja on alles kohtumenetluse kestel tasunud osa

hageja nõudest ja maakohus on mõistnud kostjalt välja sellega seotud viivise summas 757 eurot

95 senti. Sellega on tuvastamist leidnud, et vähemalt selles osas on kostja igal juhul lepingut

rikkunud ning hageja poolt õigusnõustaja kaasamine oli põhjendatud.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning

menetluskulud hageja kanda.

Kostja jääb oma seisukoha juurde, et kostja on tasunud hagejale kõik tasud nõuetekohaselt

teostatud tööde eest. Hageja poolt esitatud arvete nr 124474 ja 125442 summad ei ole muutunud

täies ulatuses sissenõutavaks, sest eelpool nimetatud arved ja nendel kajastatu ei vasta lepingu

tingimustele põhjusel, et esitatud arved ja lepingu summa sisaldavad ka kostja reservi summas

2781 eurot 60 senti, mis ei kuulu hagejale väljamaksmisele ja ei oleks tohtinud kajastuda arvete

summades. Samuti kajastavad arved tasu mitteteostatud tööde eest (istutamata jäänud 6768

taime x 1,2397 eur/tk = 8390 eurot 29 senti). Hageja on apellatsioonikaebuses toonud välja

ebaõiged maksumused ja arvud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hinna alandamiseks

polnud alust. Hageja ei teenindanud kogu lepingu perioodil kõiki alasid vastavalt

lepingutingimustele. Kõik pretensioonid on kajastatud teenuse kvaliteedi kontrollimise aktides

ja kirjades. Võttes arvesse, et esitatud arvete summad ei vasta lepingu tingimustele, siis on ka

hageja poolt arvestatud viivised väärad. Hagejal puudus hanke ja lepingu tingimuste kohaselt

õigus teha mistahes muudatusi ilma kostja kirjaliku loata. Hageja ei kooskõlastanud muudatusi.

Kui kostja esindaja avastas pärast istutuste tegemist muudatused ja esitas hagejale nende kohta

kirjalikud pretensioonid ja tähelepanekud, vastas hageja 25. juuni 2019. a e-kirjaga, et nad on

taimi välja vahetanud samaväärsete lahenduste vastu. Sellest nähtub, et hagejal ei tekkinud

muudatuste tegemisel mingeid täiendavaid kulutusi. Hageja esitas kostjale andmed tegelikult

teostatud tööde ja istutatud taimede kohta 6. augustil 2019 ja need ühtisid olulises osas kostja

andmetega, mistõttu oli kostjal alus väljamakstavate summade vähendamiseks proportsioonis

teostamata töödega, hanke tingimused nägid ette, et tööde eest makstakse vastavalt tegelikult

teostatud töödele ja tegelikult istutatud taimmaterjali mahtudele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt menetlusõiguse normi ja materiaalõiguse

normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2) osas, millega maakohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata kohtueelsed õigusabikulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisaks põhinõudelt väljamõistetud

viivisele ka kohtueelsed õigusabikulud 962 eurot ja viivise nendelt kuludelt alates hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 159 eurot 19 senti ning alates 21. jaanuarist

2022 seadusjärgses määras kuni täitmiseni.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei

ole vaidlustatud osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas ja selles osas on maakohtu lahend

TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

7. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut, et pooled sõlmisid

13. aprillil 2019 töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama lillede istutamise ja

hoolduse Kohtla-Järve linna territooriumil ajavahemikus mai-september 2019 vastavalt

lihthanke (viitenumber 206815) hankedokumentidele. Tööde kokkulepitud tasuks oli 58 413

eurot 60 senti, mis sisaldas tellija reservi 2781 eurot 60 senti.

Hageja on küll viidanud ilusale linnapildile, kui lepingu soovitud tulemile (hagiavalduse p 2),

mis võiks osundada käsundilepingu tunnustele, kuid nii töövõtulepingus kui ka hanke

kirjelduses on tööde maht ja ulatus (lillede arv, hooldustööde sisu) kirjeldatud viisil, mis

valdavas ulatuses vastab töövõtulepingule.

8. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses esiteks seda, et maakohus luges kostja 3. septembri

2019. a teate nr 2-5.22/2772 põhjal tuvastatuks, et hanke mahust seisuga 31. august 2019. a oli

istutamata 6915 lilletaime.

Hageja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt

muudeti lepingu täitmise käigus istutavate taimede kogust ja liiki. Hageja ei ole aga oma väiteid

menetluses tõendanud. Ka 10. veebruari 2020. a menetlusdokumendis ei täpsusta hageja,

millistele tõenditele ta tugineb, leides üksnes, et tööd on üleandmis-vastuvõtuaktiga vastu

võetud ning kostja pretensioonid on esitatud oluliselt hiljem. Hageja väitis lisaks, et e-kirjade

vahetamine oli ebapraktiline, arvestades et hageja seaduslik esindaja viibis istutusperioodil

suure osa ajast objektidel. Nimetatu ei vasta aga asja materjalidele. Pooled on just istikute

koguse ja liigi suhtes 25. juunil 2019 pidanud kirjavahetust (I kd, tl 121jj), milles kostja esindaja

on selgelt leidnud, et hageja ei ole kostjat puudustest või vastuoludest teavitanud. Kostja

esindaja väljendas rahulolematust hageja poolt tehtud tööde suhtes ning juhtis hageja

tähelepanu sellele, et hagejale olid pakkumise tegemise hetkel ja lepingu sõlmimisel teada kõik

tööde tegemise tähtajad. Hagejale selgitati ka üksikute taimeliikide hankesse lisamise eesmärki.

Kostja tegi ettepanekud asenduste tegemiseks, kuid need olid kostja kirja põhjal põhjustatud

hageja poolsest mittenõuetekohasest kohustuse täitmisest, samuti ei sisaldanud kostja

ettepanekud koguste vähendamist. Samas kirjavahetuses rõhutas kostja, et hagejale on üksikute

tööde tegemiseks määratud lisatähtajad. Kostja on 12. juuli 2019. a kirjas viidanud (II kd, tl 26)

sellele, et istutamata on jäänud ca 6500 lille. Hagejale ei saanud tulla üllatusena kostja

3. septembri 2019. a teade, et lilli on istutatud lepingujärgsest vähem.

Kostja nimetab 9. juuli 2019. a kirjas hagejale küll seda, et suvelillede koguste olulise

vähenemise saab tasaarvestada tulbisibulatega, kuid kostja jäi ootama hageja suvelillede

arvestust (II kd, tl 50), hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta oleks kostjale kirjalikult

vastanud. Samuti ei tõenda kostja esindaja 16. aprilli 2019. a kiri kokkulepet lepingujärgsete

koguste muutmise suhtes, pigem vastupidi: kostja kinnitab, et üldised kogused ei muutunud,

üksnes lillevaase on ümber tõstetud (I kd, tl 154). Kostja on 21. juunil 2019 kirjutanud hagejale,

et hageja ei ole esitanud talle ühtegi taotlust hankega ettenähtud lillede asendamiseks teiste

lillede või taimedega (I kd, tl 122 pöördel). Seega ei ole põhjendatud hageja

apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole hagejale tööde käigus väidetavalt istutamata jäetud

taimede suhtes pretensioone esitanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tasumine tehtud töö eest pidi toimuma vastavalt

tegelikult teostatud töödele ja istutatud taimede mahtudele. Maakohus tugines kostja

3. septembri 2019. a teatisele nr 2-5.22/2772. Ka lepingu p-st 4.5. tuleneb, et töövõtjale

tasutakse eelneval kalendrikuul osutatud teenuse eest ühikuhinna alusel kord kuus kuues osas.

Lepingu p 5.11. järgi on töövõtjal õigus tasule või lepingu p-de 5.8 ja 5.9 alusel vähendatud

tasule ainult pärast tellija poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtmist. Maakohus

luges tuvastatuks, et pooled on allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid töödele, mis

on tehtud 15. mai - 31. juuli 2019. a, kuid aktid ise, ega ka teenuse kvaliteedi kontrollimise

aktid, mis on tööde vastuvõtmise aktide aluseks, ei sisalda istutatud taimede liike ega koguseid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et aktide alusel saab vastu võetuks lugeda ainult

tehtud tööd.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja 3. septembri 2019. a teatis on

käsitletav hinna alandamise avaldusena. Lepingujärgse hinna alandamine on kujundusõigus,

mida töövõtulepingu puhul tellija teostab avalduse tegemisega töövõtjale (VÕS § 112 lg 2

esimene lause). Kui hinda on kehtivalt alandatud, on selle tagajärjeks lepingu muutmine poolte

kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil (vt Riigikohtu 19. aprilli 2017 otsus

tsiviilasjas 3-2-1-16-17, p 24).

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et lepingujärgne

hind kujunes istutavate taimede arvust ja nende hoolduseks tehtavate tööde maksumusest.

Tellijal on VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi õigus alandada hinda võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Tellija võib seega keelduda

tasu (osalisest) maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Kostja hinnaalandamise avalduse kohaselt on

kostja vähendanud lepingujärgset tasu istutamata taimede ja nendega seotud teostamist

mittevajavate hooldustööde maksumuse võrra. Ringkonnakohus leiab, et töövõtulepingu puhul,

kus on selgelt jälgitav lõpphinna kujunemine (üksikute ühikute hind, millele lisandub iga üksiku

ühiku eeldatav hoolduskulu), võib hinna alandamine sellisel kujul olla erandina lubatud (vt

müügilepingu puhul hinna alandamise lihtsustatud võimaluse kohta Riigikohtu 8. veebruari

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 37).

Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus pidanuks hagi vähemalt 2110 euro 62 sendi

ulatuses rahuldama (11 077,62 – 8976). Kostja on kogu menetluse kestel aga väitnud, et hageja

nõue sisaldas tellija reservi ning nõuetekohaselt teostatud töö eest oleks hagejale kuulunud

lepinguperioodi eest välja maksmisele üksnes 55 632 eurot. Hageja on kostja väitel esitanud

kostjale lepinguperioodi jooksul kokku 6 arvet (6 x 9735 eurot 60 senti, kokku 58 413 eurot 60

senti, jättes arvesse võtmata, et tellija reserv ei kuulunud hagejale väljamaksmisele (lepingu

p 4.2). Tööde kokkulepitud tasuks oli 58 413 eurot 60 senti, mis sisaldas tellija reservi 2781

eurot 60 senti. Hageja ei ole kostja seisukohale sisulisi vastuväiteid esitanud. Maakohtu otsuse

põhjendustes ei viidata tellija reservi arvestamisele, kuid maakohus on lugenud tuvastatuks, et

tööde tegemise tasu sisaldas ka tellija reservi. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja nõude

kostja apellatsioonkaebuses märgitud suuruses rahuldamata.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud hageja nõude kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata. Maakohus on õigesti märkinud, et lepingu

rikkumisega seotud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda siis, kui on täidetud

kahju hüvitamise nõude üldised eeldused (VÕS §-d 115, 127, 128). VÕS § 128 lg 3 tähenduses

on lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud käsitatavad otsese varalise

kahjuna (vt nt Riigikohtu, 24. novembri 2021. a otsust tsiviilasjas nr 2-18-13432, p 24).

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja ei tasunud hagejale enne kohtumenetlust nende

hageja esitatud arvete eest, mis on praeguse vaidluse esemeks. Kohtumenetluse käigus rahuldas

kostja ligikaudu pool hageja nõudest. Maakohus on kostjalt VÕS § 113 lg 1 hageja kasuks välja

mõistnud viivise summalt, mille kostja hagejale menetluses tasus. Viivise väljamõistmise

eelduseks on aga kostjapoolse rahalise kohustuse mittetähtaegne täitmine (kohustuse

rikkumine). Seega luges maakohus tuvastatuks, et kostja on sellega, et ta tasus hageja nõude

osaliselt alles kohtumenetluse käigus, oma töövõtulepingujärgset kohustust tasuda tehtud töö

eest VÕS § 635 lg 1 alusel rikkunud.

Hageja on õigusabi saamiseks pöördunud esindaja poole, kes saatis 25. oktoobril 2019 (enne

hagi esitamist) kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et õigusabi

kasutamine oli arvestades pooltevahelisi suhteid vajalik, ning ilma selleta ei oleks hageja

saanud oma õigusi sama tõhusalt kaitsta. Arvestades, et tegemist oli riigihanke täitmisega

seonduva vaidlusega ning vaidluse all olnud summat, oli kantud kulu 962 eurot mõistliku

suurusega.

Kuivõrd hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud, on

põhjendatud ka sellelt viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates kohtusse

pöördumisest kuni kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Kuni käesoleva otsuse tegemiseni

on seega sissenõutavaks muutunud viivis 159 eurot 19 senti. Edaspidi on kostjal kohustus

tasuda viivist põhinõudelt seaduses kehtestatud määras.

11. Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, puudub vajadus

maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Hagi rahuldatakse osaliselt ning sellest

tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Hageja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke