2-21-6206/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6206

Tsiviilasi

M

Oi

hagi

Tallinna

linna

(Kristiine

Tegevuskeskuse kaudu) vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise

nõudes

Tsiviilasja hind

1600,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M O (isikukood xxx)

Kostja Tallinna linn (Kristiine Tegevuskeskuse

kaudu) (Tallinn, Vabaduse väljak 7), lepinguline

esindaja U J

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Tuvastada M Oi ja Kristiine Tegevuskeskuse vahel sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada M Oi ja Kristiine Tegevuskeskuse vahel sõlmitud tööleping töölepingu

seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 12.01.2021.

4. Välja mõista Tallinna linnalt (Kristiine Tegevuskeskuse kaudu) M Oi kasuks

hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 1600 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud Tallinna linna (Kristiine Tegevuskeskuse) kaudu kanda.

6. Määrata kindlaks, et M Oil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(5)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt töötas M. O (hageja) alates 04.09.1995 xxx Kristiine

Tegevuskeskuses (kostja). Tööleping hagejaga lõpetati ülesütlemise tõttu. Hageja leiab, et

ülesütlemine oli alusetu, sest hageja on olnud hea töötaja. Hagejat on tunnustatud hea töö

eest, ta on olnud hoolas ja pakkunud abi praktikantidele ja uutele kolleegidele.

2. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetaks

töölepingu kohtus TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2021 ja mõistaks kostjalt hageja kasuks TLS

§ 109 lg 1 alusel välja hüvitise summas 1600,00 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles

12.01.2021. Vastuse kohaselt rikkus hageja töökorraldusreegleid ja ametijuhendit ning eiras

eetikakoodeksit ja tööandja korraldusi. Kostja sai korduvalt klientidelt kaebuseid. J.V

kaebuse kohaselt ei toonud hageja poest kliendi soovitud toitu ja karjus kliendi peale. Kliendi

E.K. kaebuse kohaselt oli hageja käitumine kohatu ja vastuolus eetikaga ning ta avaldas, et

ei soovi sellisel viisil teenust saada. Kolmandale kliendile jättis hageja ravimid ostmata ja

karjus kliendi tütre peale, kui see palus ravimid siiski osta ja emale viia. Neljandat klienti

keeldus hageja pesemisel abistamast.

4. Kostja tegi 21.09.2020 hagejale kirjaliku hoiatuse seoses kohustuste rikkumisega. Pärast

hoiatust kaebas järjekordne klient, et ta ei ole hageja teenusega rahul ja hageja rikub tal tuju

ära. Kaebusi oli veel ning pärast järjekordse kaebuse läbi vaatamist otsustas kostja töösuhte

lõpetada. Kuna töösuhte ülesütlemine oli lubatud ja põhjendatud, ei ole hüvitise välja

mõistmine põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi.

6. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Hageja ja

Kristiine Tegevkeskus sõlmisid 04.09.1995 töölepingu nr 32, mille kohaselt asus hageja tööle

xxx Kristiine Tegevuskeskuses (tl 44). Hageja kirjutas 18.09.2020 kostjale seletuskirja (tl 66

ja 66pöördel). Kristiine Tegevuskeskus esitas hagejale 21.09.2020 kirjaliku hoiatuse

töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl 65). Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu

erakorraliselt üles 12.01.2021 (tl 12-12 pöördel). Töövaidluskomisjon tuvastas 22.03.2021

otsusega töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas Kristiine Tegevuskeskuse ja

hageja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2021 ning mõistis Kristiine

Tegevuskeskuselt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1600 eurot (tl 3-6).

Tallinna linn (Kristiine Tegevuskeskuse kaudu) esitas Harju Maakohtule 20.04.2021

avalduse töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas töövaidluse läbivaatamiseks

hagimenetluse korras (tl 1-2).

7. Kohus täitis 21.10.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 145-146).

8. Hageja esitas kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel nõude hüvitise 1600 euro välja

mõistmiseks. Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõude, so tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2021.

Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja

on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis

üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-

12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõuete

3(5)

menetlemiseks, kuna kohtul on kohustus omal algatusel märkida töölepingu ülesütlemise üle

peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise aeg.

9. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kohtu

hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei

ole.

10. Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on

tühine (TLS § 104 lg 1). Seega tuleb vastava nõude lahendamiseks kontrollida, kas kostjal

esines alus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja kas ülesütlemine vastab

seaduse nõuetele. Esmalt tuleb kontrollida, kas on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused,

sh TLS § 95 lg-te 1 ja 2 tingimused. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist

põhjendama (TLS § 95 lg 2). Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette

teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme

ja enam tööaastat (TLS § 97 lg 2 p 4). Tööandja võib töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni

(TLS § 97 lg 3).

11. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel,

mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui

töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi, on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu või on tekitanud

süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (TLS § 88 lg 1

p-id 3, 6 ja 7). Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime

vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (TsMS § 88 lg

3). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

12. Kohtule esitatud 12.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisest nähtuvalt ütles

kostja hageja lepingu üles tulenevalt kohustuste rikkumisest ja klientide usalduse kaotusest

kostja suhtes (tl 12 ja 12 pöördel). Seega on kostja teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse ning

põhjendanud töölepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on töölepingu

ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab TLS § 95 lg-tes 1 ja 2

sätestatud nõuetele).

13. Ülesütlemise materiaalsete eelduste kontrollimiseks tuleb tuvastada, kas töölepingu

ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus, st hageja pani toime teo, millega tekitas süüliselt

ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (TLS § 88 lg 1 p 7);

hagejale ette heidetav tegu oli sedavõrd oluline rikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg

1 mõttes ning mõjuv põhjus TLS § 87 ja § 88 lg 1 tähenduses, et kostja ei pidanud kasutama

mõnda muud õiguskaitsevahendit ega töölepingu lõpetamisest ette teatama; hagejale ette

heidetava teo raskuse ja asjaolude järgi ei saanud hageja hea usu põhimõtte järgi oodata

kostjalt eelnevat hoiatamist (TLS § 87 ja § 88 lg 3) ning kostja ütles töölepingu üles mõistliku

aja jooksul (TLS § 88 lg 4).

14. Kostja ütles lepingu üles tulenevalt kohustuste rikkumisest ja klientide usalduse kaotusest

kostja suhtes. Negatiivset asjaolu ehk lepingu mitterikkumist ja usalduse mittekaotamist ei

ole hagejal võimalik tõendada. Seetõttu peab kostja tõendama, et hageja rikkus lepingut,

põhjustas klientide usaldamatuse tööandja vastu ja kahju tööandjale, sh tuleb kostjal tõendada

kaebuste esitamist ja hoiatuse tegemist.

15. Kohtule esitatud 27.11.2020 e-kirjaga on tõendatud, et hageja pani kahel järjestikusel

päeval kliendi teenindamisel kliendile mähkme valepidi jalga (tl 68). xxx hoolesõber teatas

4(5)

08.01.2021 e-kirjaga kostjale, et hageja ähvardas 89. aastast klienti hooldekodusse

saatmisega, keeldus kliendi varbaid pesemast, ei aidanud kapist pirukat tuua ning käitus

kliendiga ebaviisakalt (tl 69). Kostja poolt välja toodud suulised kaebused hageja kohta on

tõendamata. Kristiine Tegevuskeskus esitas hagejale 21.09.2020 kirjaliku hoiatuse

töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl 65). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud e-

kirjad hageja lepingu rikkumist, klientide usaldamatust tööandja vastu ega tööandjale

tekitatud kahju. Suulised kaebused hageja kohta ei ole tõendatud. Seega ei ole kostja enda

tõendamiskoormist täitnud.

16. Kohus on seisukohal, et töösuhte ülesütlemisest tuleb võimalusel hoiduda ning kasutada

seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik.

TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise

või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja

hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Seega TLS § 88 lg 3 sätestab üheselt, et hoiatus peab tööle vabastamisele eelnema.

Kohtu hinnangul, kui hoiatus on asjakohane, siis saab töötaja sellest oma järeldused teha,

kui mitte, siis saab tööandja töötaja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada.

17. Vaidlust ei ole selles, et kostja tegi hagejale 21.09.2020 hoiatuse, mille kohaselt hoiatati

hagejat, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping

erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 88 lõikes 1 sätestatule (tl 65). Hoiatuse kohaselt

esitas koduteenuste klient kaebuse, et hageja keeldus teda pesemisel abistamast ja talle

terviseabi korraldamast ning puudus märkus, et klient keeldus antud teenusest. Kostja on

märkinud, et hoiatuse tegemisel võeti arvesse, et klientide suulisi kaebusi oli lähiminevikus

ka teisi olnud. Hoiatusest nimetatud suulised kaebused ei nähtu. Samuti ei ole kostja suulisi

kaebusi ka tõendanud. Kostja ei ole tõendanud ka hoiatuses märgitud kaebuse esitamist.

18. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles põhjusel, et hageja on klienti B.K halvasti

kohelnud ning temaga halvasti käitunud. Hageja näitas välja halvustavat suhtumist, on

nipsakalt vastanud ning lahenduste leidmise asemel ähvardanud hooldekoduga (tl 12 ja 12

pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud kaebus on põhjendatud. Kostja on 28.06.2021

menetlusdokumendis toonud välja, et kostja arutas hagejaga rikkumisi iga rikkumise järgselt,

so 19.11.2019, 09.06.2020, 02.09.2020, 05.11.2020, 11.11.2020, 27.11.2020 ja 12.01.2021.

Nimetatud rikkumisi kostja tõendanud ei ole. Kohtule esitatud 24.11.2020 käskkirjaga on

tõendatud, et hagejale maksti tulemustasu 400 eurot (tl 43). Kohus on veendunud, et juhul

kui hageja suhtes olid kaebused ja rikkumised, siis ei oleks kostja maksnud hagejale

tulemustasu.

19. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtu hinnangul kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks,

mistõttu ei olnud töölepingu ülesütlemine lubatav. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Vastavalt

TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on

seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või

vastuolus tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab

kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see

oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt

saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul.

20. Kostja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil see oleks

pidanud lõppema ülesütlemise kehtivuse korral. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu

ülesütlemine oli alusetu ja tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg-st

3 tulenevalt ilma etteteatamistähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette

5(5)

teatada TLS § 97 lg 2 p 4 alusel vähemalt 90 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures

25 aastat. Kostja 12.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt lõppes

tööleping 12.01.2021.

21. Kui TVK või kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab TVK või kohus töölepingu

töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107

lg 2). Seega lõpetab kohus töölepingu hageja taotlusel 12.01.2021.

22. Kui TVK lõpetab töölepingu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1 ls 1). Kohus või TVK võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 ls 2).

Hüvitis hõlmab töötajale tekkinud varalist kahju saamata jäänud töötasu näol, tulevikus

tekkivat kahju saamata jääva tulu näol ja võimalikku mittevaralist kahju (RKTKo 3-2-1-167-

16, p 13). Hageja nõuab hüvitist summas 1600,00 eurot. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on

hageja nõude suurus kujunenud ja missugune oli hageja ühe kuu töötasu. Töölepingu nr 32

tingimuste muutmisest nähtub, et hagejaga kokkulepitud töötasu on alates 01.01.2020 980

eurot kuus (bruto) (tl 134). Seega on kahe kuu töötasu summa kokku 1960 (bruto). Kostja ei

ole ümber lükanud hageja märgitud töötasu suurust. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt

välja kahu kuu suuruse hüvitise, so 1600,00 eurot. Seega on kohus seisukohal, et kostjalt

kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahe kuu suurune hüvitis, so 1600,00 eurot.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada.

24. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

25. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal menetluskulud

puuduvad. Seetõttu kohus määrab, et hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik