2-20-16708/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16708

Kohtuasi

Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu avaldus X vastu võla

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu (registrikood

80272468), lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 05.07.2021 määruskaebuse lisana

esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest.

2. Harju Maakohtu 18.06.2021 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis Tallinn,

Virbi tn 18 korteriühistu avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu

avaldus täielikult ja jätta maakohtus kantud menetluskulud X kanda.

3. Muuta Harju Maakohtu 18.06.2021 määruse resolutsiooni osas, millega jäeti läbi

vaatamata X taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja jätta

otsustus taotluse läbi vaatamata jätmise kohta määruse resolutsioonist välja.

4. Osas, milles maakohus mõistis X-lt välja Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kasuks

põhivõla 1532,15 eurot ja viivise alates 18.06.2021 kuni põhivõla täitmiseni, on

maakohtu määrus jõustunud.

5. Määruskaebus rahuldada.

6. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

7. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

7.1. Rahuldada avaldus.

7.2. Mõista välja X-lt Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kasuks perioodi 09.09.2019–

30.04.2021 eest põhivõlg 2214,85 eurot.

2-20-16708

7.3. Mõista välja X-lt Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kasuks 18.06.2021 seisuga

viivis 390,62 eurot ja alates 19.06.2021 põhivõlalt (2214,85 eurot) viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

7.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 12.11.2020 Harju

Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Tallinnas Virbi tn 18-39 asuva korteri omanik. Elamut

hooldab ja teenuseid vahendab avaldaja. Puudutatud isik on kohustatud kandma vastavalt tema

kaasomandi suurusele jaotatud majandamiskulusid. Samuti on ta kohustatud tasuma avaldajale

kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt.

3. Perioodi 09.01.2017–09.09.2019 majandamiskulud tasus puudutatud isik viivitamisega.

Nimetatud perioodi eest nõuab avaldaja puudutatud isikult maksetega viivitamise eest viivist

235,17 eurot.

4. Perioodi 09.09.2019–09.10.2020 majandamiskulud 1505,45 eurot jättis puudutatud isik

osaliselt tasumata. Arvetelt on näha, et puudutatud isik jättis tasumata halduskulud (0,150

eurot/m2), majade korrashoiu kulu (0,107 eurot/m2), hooldusremondi kulu (0,07 eurot/m2) ja

remondimakse (8 kuud aastas 0,26 eurot/m2 ja 4 kuud aastas 0,7 eurot/m2), mille tariifide

kehtestamist ja kulu jagamist liikmete vahel tõendab korteriühistu 22.08.2019 üldkoosoleku

otsus ja 2019. aasta majanduskava ning korteriühistu 18.11.2020 üldkoosoleku otsus ja 2020.

aasta majanduskava. Arvetel on kajastatud maksed vahendatud kommunaalteenuste eest, mis

jaotatakse korteriomanike vahel vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele (küte,

üldelekter, prügivedu, vee hälve) või arvestite näitude alusel (vesi ja kanalisatsioon ning vee

soojendamine). Perioodil 09.09.2019–09.10.2020 on esitatud arved majandamiskulude kohta

summas 1505,45 eurot, millest puudutatud isik tasus ainult 60,25 eurot, mis arvestati

09.09.2019 arve katteks. Tasumata põhivõlg on 1445,20 eurot. Nimetatud perioodi eest on

seisuga 11.11.2020 viivis 65,52 eurot.

5. 11.11.2020 seisuga on viivise võlg kokku 300,69 eurot, millest 2017. aasta viivis on 166,99

eurot, 2018. aasta viivis on 34,11 eurot (viivisemäär 0,0219% päevas), 2019. aasta viivis on

62,42 eurot ning 2020. aasta viivis on 37,17 eurot (viivisemäär 0,0219%). Korteriühistu

põhikirja punkti 3.2.10 kohaselt oli viivisemäär kuni 31.12.2017 0,07% päevas.

2-20-16708

6. Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märkis avaldaja, et avaldaja ei pea esitama

täiendavaid tõendeid haldus-, hooldus-, korrashoiu- ja remonditariifide tõendamiseks (näiteks

tööajatabelid, lepingud jmt). Avaldaja on esitanud 2019. aasta ja 2020. aasta majanduskavad

koos haldus-, hooldus-, korrashoiu- ja remonditariifidega ja neid kinnitavad üldkoosoleku

otsused. Puudutatud isik avaldaja üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ei ole, seega need on

kehtivad.

7. Tõele ei vasta, et puudutatud isikul puudub võlg korteriühistu ees. Puudutatud isik oli teadlik,

et oktoobris 2019 tasutud summad arvestati tema varasema võla katteks. 09.09.2019 esitatud

arvest nähtus, et 30.09.2019 tuleb maksta 1826,71 eurot. Oktoobris 2019 tasus puudutatud isik

1800 eurot selgitusega võla tasu. Seega tasumata jäi 26,71 eurot ja kõik tasutud summad on

arvesse võetud. Puudutatud isik tunnistas 09.09.2019 arves kajastatud põhivõlga 1826,71 eurot

korteriühistu ees selle osalise tasumisega.

8. Pärast 12.11.2020 avalduse esitamist on puudutatud isikule esitatud majandamiskulude ja

kommunaalteenuste arved novembrist 2020 kuni aprillini 2021, millest on tasumata 769,65

eurot. Sel põhjusel suurendas avaldaja nõuet perioodi 09.11.2020–30.04.2021 (maksetähtaeg

30.04.2021) eest järgnevalt: põhivõlg 769,65 eurot ja viivis seisuga 09.05.2021 13,85 eurot.

9. 09.05.2021 täpsustatud nõudes palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista:

• võla 1745,89 eurot perioodi 09.01.2017–31.10.2020 (taotluses märgitud ekslikult

31.09.2019, põhjendustes on 31.10.2020) eest (põhivõlg 1445,20 eurot ja viivis seisuga

11.11.2020 300,69 eurot);

• viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud

päeva eest põhivõlalt (1445,20 eurot) alates 12.11.2020 kuni põhinõude kohase

täitmiseni;

• võla 783,50 eurot perioodi 09.11.2020–30.04.2021 eest (põhivõlg 769,65 eurot ja viivis

seisuga 09.05.2021 13,85 eurot);

• viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest

põhivõlalt (769,65 eurot) alates 10.05.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Puudutatud isiku seisukoht

10. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

11. Avaldaja ei ole tõendanud võla olemasolu, selle kujunemist ja suurust. Kõikidel arvetel

kajastuvad ekspluatatsioonitasud, mis koosnevad hoolduskuludest, majade korrashoiukuludest,

hooldusremondi kuludest ja remondimaksetest. On ilmne, et nimetatud tasude taga sisaldub

inimeste töö. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid nende kulude aluseks olevate asjaolude kohta.

Avaldajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kes, millal, kui palju ja mida ekspluatatsioonikulude

tekkimisega seonduvalt tegi (näiteks tööajatabelid, lepingud, jmt). Samuti, mida ühistu

ühisrahade eest konkreetselt ostis ja mille jaoks kulutusi tehti.

12. Halduskulud on alates juulist 2018 arvutatud kehtetu tariifi alusel. Tallinna

Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12673 tunnistati kehtetuks

korteriühistu 27.06.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 4 esimene lause, millega

kinnitati halduskulude tariifiks alates juulist 2018 0,15 eurot/m2.

13. Kommunaalkulude suurus ja tekkimine on tõendamata. Avaldaja esitas kohtule vaid arved

ning 2019. aasta ja 2020. aasta kohta otsused majandamiskulude liikmete vahel jagamise kohta.

Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suured olid ühistul kokkuvõtlikud

2-20-16708

kommunaalmaksed, mis seejärel ühistu liikmete vahel jaotati. Avaldaja on kommunaalmaksed

lugenud sissenõutavaks vaid seeläbi, et arvetele on vastavad kommunaalmaksed märgitud.

Avaldaja põhistamiskoormus on viia kokku arvetel märgitu ja majanduskavas vastu võetu ning

põhistada majanduskavast n-ö välja jäävat osa. Avaldaja on 11.03.2021 vastuse lisadena 2 ja 3

esitanud asjakohase info vaid ühe kuu kohta. Ülejäänud perioodi osas on avaldajal tõendid

kohtule esitamata, mistõttu selles osas ei saa avaldaja väidetav põhinõue ega seonduv

viivisenõue kuuluda rahuldamisele.

14. Korteriühistu juhatus on keeldunud arvete kohta küsitud teavet väljastamast. Puudutatud

isikul ei ole võimaldatud tutvuda arvete aluseks olevate ostuarvetega.

15. Puudutatud isikul puudub võlg avaldaja ees. Maksekorraldustest nähtuvalt on puudutatud

isik tasunud korteriühistule 15.01.2019 100 eurot, 10.10.2019 300 eurot, 14.10.2019 400 eurot

ja 16.10.2019 400 eurot, kokku 1200 eurot. Korteriühistu ei ole neid makseid arvesse võtnud.

Puudutatud isik ei ole kunagi tunnistanud avaldaja esitatud arvete õigsust ega sissenõutavust.

16. Nõude puhul, mis puudutab võlga perioodil 09.11.2020–30.04.2021, on tegemist lubamatu

hagi muutmisega.

17. Korteriomaniku suhtes kohtumenetluse alustamiseks on korteriühistu juhatusel vaja

korteriomanike üldkoosoleku otsust. Kui kehtivate õigusaktide kohaselt on kohtu hinnangul

selline olukord õiguspärane, siis tuleb kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

vastavate sätete põhiseadusvastasuse tuvastamiseks või asjakohase regulatsiooni puudumise

põhiseadusvastasuse tõttu.

Maakohtu määrus

18. Maakohus rahuldas 18.06.2021 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja põhivõla 1532,15 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 18.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis läbi vaatamata

puudutatud isiku taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Menetluskulud

jättis kohus poolte endi kanda.

19. Avaldaja esindaja esindusõigust puudutav ja seda reguleeriv normistik (eelkõige KrtS § 20

lg 1 viitega MTÜS § 19 lg 1 p-le 4) ei ole käesolevas vaidluses kohaldatavad, mistõttu on

täitmata normi põhiseaduspärasuse kontrolli eelduseks olev asjassepuutuvuse kriteerium.

Seetõttu puudutatud isiku taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks kuulus

läbi vaatamata jätmisele.

20. Maakohus leidis, et nõude puhul, mis puudutab võlga perioodi 09.11.2020–30.04.2021 eest,

on tegemist nõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ja see on lubatav.

21. Vastuseks puudutatud isiku väitele, et tal ei ole võimaldatud arvete aluseks olevate

ostuarvetega tutvuda, märkis maakohus, et dokumentidega tutvumine ei ole käesoleva vaidluse

esemeks.

22. Maakohus

kohaldas

vaidluse

lahendamisel

nii

kuni

31.12.2017

kehtinud

korteriühistuseaduse (KÜS) kui ka alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu

seaduse (KrtS) sätteid.

23. Avaldaja põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord

kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate

2-20-16708

kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter,

maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni

vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude

tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi

makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite

kogupinnast. Avaldaja põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt

üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu ühiste

kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja

vee valmistamine, kanalisatsioon) eest juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee

ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute

arvust või mõõturi näidust ning kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.

24. Kohus selgitas avaldajale 19.04.2021 määruses, et korteriühistu peab oma kommunaal- ja

majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud,

mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Selleks

tuleb tõendada muu hulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis

ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi

korteriomandi omanik majandamiskulude eest tasuma. Nõude tõendamiseks ei saa olla üksnes

raamatupidajalt saadud tõend või arvutuste ja maksete koondtabel, samuti ei saa tõendina

käsitada võlgnikule esitatud arveid.

25. Avaldaja esitas kohtule korteriühistu majanduskavad, samas majanduskavaga on kindlaks

määratud üksnes ekspluatatsioonitasude (halduskulud, majade korrashoid, hooldusremont,

remondimaks) suurus. Kommunaalmaksete aluseks olevad tõendeid avaldaja vaatamata kohtu

ja puudutatud isiku korduvatele selgitustele ei esitanud, mistõttu jättis maakohus

kommunaalmaksete osas avalduse rahuldamata.

26. Seega perioodil 09.09.2019–30.04.2021 võib ekspluatatsioonikulude eest tasumisele

kuuluda 1592,40 eurot, mis on kujunenud järgmiselt:

Aasta

Kulu liik

Tariif PI

korteri

üldpind, m2

Maksumus

ühes kuus

Maksumus kokku

(20 kuud)

2019

halduskulud

0,1

49,6

4,96

99,20

majade

korrashoid

0,107

5,21

104,20

hooldusremont 0,07

3,47

69,40

remondimaks

0,26

12,90

2020

halduskulud

0,1

4,96

99,20

majade

korrashoid

0,107

5,21

104,20

hooldusremont 0,07

3,47

69,40

remondimaks

12,90

2021

halduskulud

0,1

4,96

99,20

majade

korrashoid

0,107

5,21

104,20

hooldusremont 0,07

3,47

69,40

remondimaks

0,26

12,90

2-20-16708

KOKKU 1592,40 eurot

27. Maakohus selgitas, et arvestas halduskulude suuruseks 0,1 eurot/m2 kohta, kuna puudutatud

isik tõendas, et Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12673

tunnistati kehtetuks halduskulude tariif 0,15 eurot/m2 kohta. Kohus arvestas kulude suuruse

varem kehtinud määra alusel. 2021. aastal lisandunud elamukindlustuse osas ei ole avaldaja

alusdokumente esitanud, mistõttu on nimetatud osas nõue alusetu.

28. KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole

nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, et mõne avaldaja poolt nõutava kulu

puudutatud isiku kanda jätmine oleks hea usu põhimõttega vastuolus.

29. Puudutatud isik tõendas, et ta tasus 2019. aastal kokku 1200 eurot. Avaldaja selgitas, et

nimetatud maksed arvestati varasemate võlgade katteks. Kuivõrd varasemad võlad ei ole

käesoleva vaidluse esemeks, siis kohus nimetatud osas sisulist seisukohta ei võta. Samas asus

kohus VÕS § 88 lg-le 6 tuginedes seisukohale, et avaldaja on õiguspäraselt toonud esile

arvestuse, mille kohaselt 2019 tasunud maksed on arvestatud varasemate võlgade katteks.

Seega ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta oleks alates 09.09.2019 sissenõutavaks muutunud

kohustuste katteks makseid teinud (v.a makstud 60,25 eurot, mille kohus arvestab võlast maha).

Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik kohustust rikkunud ja maakohus leidis, et puudutatud

isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg 1532,15 eurot (1592,40 - 60,25).

30. Seoses viivise nõudega selgitas maakohus, et kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et avaldaja

nõuded on põhjendatud üksnes osaliselt, on see muutnud ebaõigeks avaldaja viivise arvestuse.

Arvestades nõude rahuldamise ulatust ja selle aluseks olevaid asjaolusid (mh seda, et

halduskulude tariif on tagantjärgi kehtetuks tunnistatud), leidis kohus, et põhjendatud on

rahuldada üksnes edasiulatuv viivisenõue. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja viivise põhivõlalt (1532,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

18.06.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Määruskaebus

31. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles jäeti

avaldus rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2–4 ja 6) ja menetluskulud

poolte enda kanda, ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Alternatiivselt palub

avaldaja saata asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda.

32. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja selgitamiskohustust, määrus ei ole

seaduslik ega põhjendatud ning on vastuoluline ja sisaldab aritmeetilisi vigu. Lisaks on

maakohus rikkunud hagita menetluse põhimõtteid ja ületanud diskretsioonipiire.

33. Esmalt toob avaldaja esile maakohtu arvutusvead. Korrutades majade korrashoiu tariifi

0,107 eurot/m2 korteri pinnaga 49,6 m2, on summa 5,3072 eurot ehk 5,31 eurot/kuus nagu

esitatud arvetel. Maakohtu tabelis on 5,21 eurot. Remonditariif 0,26 eurot/m2 määratakse

korteriühistus 8 kuul aastas (novembrist juunini), s.o 0,26 x 49,6=12,90 eurot/kuus ja 4 kuul

aastas (juulist oktoobrini) kehtib tariif 0,70 eurot/m2, s.o 0,7 x 49,6=34,72 eurot/kuus. Selliselt

on esitatud arvetel ja 2019., 2020. ja 2021. aastate majanduskavades on samad tariifid.

2-20-16708

Maakohus rakendas ainult tariifi 0,26 eurot/m2 kuus. Avaldaja rõhutab, et ta esitas nõude 20

kuu eest (20 arvet). Maakohus aga korrutas iga aasta 20-ga, s.o kokku 60 kuud.

34. Maakohus lähtus perioodil 09.09.2019–30.04.2021 halduskulude tariifi ebaõigest

suurusest. Maakohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 lahendile tsiviilasjas nr

2-18-12673, millega tunnistati kehtetuks halduskulude tariifi määr 0,15 eurot/m2 kohta.

Maakohus ei selgitanud, miks arvestati 2019–2021 halduskuludele 2017. aastal kehtinud

halduskulude tariifi määra 0,1 eurot/m2 kohta, hoolimata sellest, et avaldaja esitas tõendina

2019. ja 2020. aasta korteriomanike kehtivad otsused (22.08.2019 üldkoosoleku otsused ja

2019. aasta majanduskava ning 18.11.2020 üldkoosoleku otsused ja 2020. aasta majanduskava),

millega kehtestati halduskulude tariifiks 0,15 eurot/m2 kohta alates 22.08.2019 kuni praeguse

ajani. 2021. aastal kuni uue majanduskava kehtestamiseni kehtivad KrtS § 41 lg 5 alusel 2020.

aasta majanduskavas olevad tariifid.

35. Viivise osas on maakohtu järeldused vastuolulised, põhjendamata ja ebaseaduslikud.

Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata viivise. Kui maakohus arvutas põhivõla ümber, siis

pidi maakohus sellest lähtudes arvutama ümber ka võlgnetava perioodi eest viivise. Üksnes

edasiulatuva viivisenõude rahuldamise põhistamine nõude rahuldamise ulatusega ei ole õige.

36. Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata ka perioodil 09.01.2017–16.10.2019 tekkinud

viivisevõla 262,70 eurot, mis on selgesti esitatud arvestustabelis. Asjakohane ei ole maakohtu

põhjendus, et avaldaja ei ole tõendanud kommunaalkulude aluseks olevaid asjaolusid, kuivõrd

see ei puuduta viidatud perioodi viivisearvestust, sest võlgnik tasus põhivõla ja kuni 16.10.2019

tasutud ning enne 08.10.2019 esitatud arvete osas vaidlus puudus. Maakohus rõhutas määruse

p-s 30, et kuivõrd varasemad võlgnevused ei ole käesoleva vaidluse esemeks, siis kohus

nimetatud osas sisulist seisukohta ei võta. Samas on kohus VÕS § 88 lg-le 6 tuginedes

seisukohal, et avaldaja on õiguspäraselt toonud esile arvestuse, mille kohaselt 2019 tasutud

maksed on arvestatud varasemate võlgnevuste katteks. Kaebajale on arusaamatu, miks

maakohus tunnistas seda asjaolu põhivõla suhtes, aga perioodi 01.01.2017–16.10.2019 eest

viivise nõude osas tegi teise järelduse.

37. Maakohtu nõudmine, et avaldaja esitaks kõigi elamu kommunaalkulude (tarbimiskulud,

mida iga korter tarbib elamu üldkommunikatsioonide kaudu) kohta tõendid, oli ebaselge ning

põhjendamatult avaldajat koormav. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, moonutas avaldaja

tõendamiskohustust ja menetlusökonoomia põhimõtet. 19.04.2021 määruses viitas maakohus

Riigikohtu lahenditele üldiselt ja ei põhjendanud, miks on vaja käesolevas asjas esitada

täiendavaid tõendeid, kuigi võlgnik ei täpsustanud, milliste konkreetsete kuludega ta ei nõustu

ja mis põhjustel. Kohus peab selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud

asjaolude kohta tõendid puuduvad. Arvestades, et avaldus oli menetlusse võetud, oli avaldaja

kindel, et on esitanud piisavalt tõendeid.

38. Maakohus jättis uurimiskohustuse täitmata, kuna hindamata on 230 lehekülge avaldaja

esitatud tõendeid, s.h otsused seoses 2019-2020 majanduskavade kehtestamisega, 29.12.2020

menetlusdokumendi

lisa

(võlgniku

kommunaalmaksete

omaksvõtt),

11.03.2021

menetlusdokumendi lisad 1, 2, 3.1–3.6 (arvel nr 09.02.2020 kommunaalmaksete arvestus ja

lisatud tarnijate arved).

39. Hoolimata sellest, et avaldaja esitas 09.02.2020 arve kommunaalmaksete tariifide arvestuse

ja tarnijate arved, jättis maakohus põhjendamatult arvestamata (võlgnik ei vaidlustanud tariife

ega arvutusi) kommunaalkulud 94 eurot (vee tarbimine 15,64 eurot + vee soojendamine 16,40

eurot + küte 56,20 eurot + vee hälve 0,30 eurot + üldelekter 2,73 eurot + prügivedu 2,73 eurot).

2-20-16708

40. Tõendama ei pea üldtuntud asjaolu. Üldtuntud on, et kortermaja igas korteris tarbitakse

külma ja sooja vett ning toodetakse prügi. Kui soojuse ja prügi tariifid jaotatakse ruutmeetri

järgi ja korteriühistu poolt väljatöötatud/arvutatud tariifide järgi, siis külma vee tarbimise eest

maksab iga korteriomanik Tallinnas 1,52 eurot tarbitud kuupmeetri kohta. Külma vee tariif on

üldtuntud asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest

(Aktsiaseltsi Tallinna Vesi koduleht). On arusaamatu, miks maakohus ei arvestanud 20 arvel

kajastatud külma vee kulu kokku 365,69 eurot. Puudutatud isik ei vaielnud vastu, et ta tarbis

külma vett arvetel kajastatud mahus.

41. Avaldaja esitab koos määruskaebusega korteri 39 majanduskulude määramise tabeli iga

kululiigi järgi ja kulude tõendamiseks algdokumendid, mille kohaselt puudutatud isiku

majandamis- ja kommunaalkulud olid vaidlusaluse perioodi jooksul 30.04.2021 seisuga

2275,10 eurot. Avaldaja esitab ka tõendite kogumisega tekkinud kulude kohta tõendi.

42. Maakohus jättis põhjendamatult ja ebaõiglaselt menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude

tasumata jätmisega. Võlanõude puhul ei ole menetlusosaliste tõendamiskoormus võrdne, vaid

antud juhul oli see avaldajal 94% ja puudutatud isikul 6%. Seega ilmselgelt ei ole lepinguliste

esindajate ajakulu võrdne, mistõttu ei ole õiglane lähtuda menetluskulude jaotusel nõude

rahuldamise ulatusest. Õiglane oleks jaotada menetluskulud eelnevalt viidatud proportsioonis.

Menetlusosaliste seisukohad

43. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

44. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

45. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise

rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2 koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus saab ise teha

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja nõude täies ulatuses ja jätab maakohtus

kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

46. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme

kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o

osas, milles maakohus jättis avaldaja nõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles avaldus rahuldati, s.o mõisteti puudutatud

isikult välja põhivõlg 1532,15 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivis alates vaidlustatud

määruse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Seega on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3

esimese lause alusel nimetatud summas põhivõla ja viivise väljamõistmise osas jõustunud.

47. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

2-20-16708

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Avaldaja esitas määruskaebusega koos tabeli põhivõla arvestuse kohta kululiikide järgi,

tariifide arvestused, teenusepakkujate arved ja arve seoses tõendite kogumisega. Avaldaja

esitatud tabel põhivõla arvestuse kohta kululiikide järgi (II kd, tl 51), mis annab kokkuvõtlikult

ülevaate kogu perioodi võlaarvestusest ja lihtsustab asja lahendamist, on käsitatav avaldaja

määruskaebuse osana, kuna selles selgitatakse avaldaja seisukohti. Ringkonnakohus jätab vastu

võtmata tõendina esitatud Protsent OÜ arve tõendite kogumise eest (II kd, tl 172), kuna avaldaja

ei ole põhjendanud, milliste kulude kandmist see tõendab. Ülejäänud dokumentaalsete tõendite

(II kd, tl 52–171) vastuvõtmisest tuleb samuti keelduda, vaatamata sellele, et maakohus on

Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14 ja

Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15) tuginedes nõudnud avaldajalt

vaidlusaluse perioodi kohta kõikide teenusepakkujate arvete esitamist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei tulene maakohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukohtadest, et korteriühistu peab

oma liikmelt võla sissenõudmisel igal juhul alati tõendama kogu korterelamu majandamis- ja

kommunaalkulude suuruse. Tõendamiskoormuse jaotamisel tuleb arvestada konkreetsete asjas

esile toodud asjaoludega, sh vastaspoole vastuväidete või nende puudumisega. Maakohtu

nõutud mahus tõendite kogumine on põhjendatud üksnes juhul, kui menetluses on esitatud

nõudele sellised vastuväited, mis eeldavad nõude põhjendamisel kogu korterelamu

majandamiskulude

tõendamist.

Praegusel

juhul

arvestab

ringkonnakohus

tõendite

vastuvõtmisest keeldumisel seda, et puudutatud isiku vastuväited on olnud üldsõnalised ja

vastuväiteid konkreetsete kulude osas ei ole puudutatud isik esitanud. Lisaks on avaldaja

esitanud maakohtule tariifide arvestuse ja teenusepakkujate arved ühe kuu kohta (I kd, tl 195–

200; II kd, tl 1–4), millest on tuvastatav, kuidas on avaldaja arvestanud ühes kuus tasumisele

kuuluva summa. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja füüsiliselt

tagastada.

48. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega nõuete õigusliku kvalifitseerimise osas.

Puudutatud isikul on maakohtu viidatud sätete järgi kohustus tasuda korteriühistule

majandamiskulude ja talle vahendatud teenuste eest ning maksta viivituse korral viivist. Neid

kohustusi puudutatud isik ei eita, kuid ta kahtleb avaldaja esitatud arvete õigsuses.

49. Majandamiskulude osas on puudutatud isik esile toonud, et puuduvad tõendid nende kulude

aluseks oleva arvestuse kohta. Ringkonnakohus nõustub avaldaja ja maakohtuga, et nimetatud

kulude arvestamisel on avaldaja põhjendatult juhindunud KrtS-st, avaldaja põhikirjast ja

majanduskavadega kinnitatud tariifidest ning muude tõendite esitamise vajadus antud juhul

puudub.

50. Kommunaalkulude osas väitis puudutatud isik, et võla kujunemine ei ole selge, kuna

esitatud ei ole kommunaalteenuste osutajate arveid kogu maja kohta. Samas ei ole puudutatud

isik oma menetlusdokumentides esile toonud konkreetseid asjaolusid, mis tema kahtlusi arvete

võimaliku ebaõigsuse osas põhjendaksid. Vastuväide, et kõik arved on valed, on üldsõnaline ja

konkretiseerimata. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine

selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kuigi hagita

menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see

menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise

kohustust (Riigikohtu 20.12.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14).

51. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite

asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks põhjust.

Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi

kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis

2-20-16708

tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja tõendada asjaolud, mis on tema õiguste

tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas

nr 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on olulised

eelkõige need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja selle kujunemist. Kui

puudutatud isik ei ole vastuväidetes toonud esile konkreetseid asjaolusid, mis annaksid kohtule

alust kahelda nõude suuruses ja selle kujunemises, ja kui on esitatud nõude aluseks olevad arved

ja selgitatud võla kujunemist, siis ei pea kohus kontrollima korteriühistu esitatud arve aluseks

olevaid teenusepakkujate arveid ega omakorda nende arvete aluseks olevaid asjaolusid.

52. Puudutatud isiku seisukohtadest võib aru saada, et ta on jätnud korteriühistu esitatud arved

osaliselt tasumata üksnes seetõttu, et väidetavalt ei ole korteriühistu esitanud talle arvete

kujunemise aluseks olevat informatsiooni ja et tal on enda hinnangul õigus keelduda arvete

tasumisest seni, kuni korteriühistu ei tõenda iga üksiku arve puhul kogu korterelamu kulu

(teenusepakkuja arved) ja ei too iga kuu kohta eraldi välja arvestust, kuidas kulud on liikmete

vahel jagunenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see vastuväide aluseks kohustuste täitmata

jätmiseks. Puudutatud isik ei saa keelduda talle esitatud arvete tasumisest vaid seetõttu, et talle

ei ole esitatud koos arvetega kogu maja kommunaalteenuste arveid. Korteriühistul ei ole

kohustust esitada oma liikmele iga arvega algdokumente, mille alusel arvel olev summa

kujunes. Konkretiseerimata vastuväited ja pelgalt kahtlus, et korteriühistu arved ei ole

korrektsed, ei ole aluseks, et tasumisest keelduda.

53. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et olukorras, kus avaldaja juhatus

väidetavalt takistab puudutatud isikul ostuarvetega tutvuda, on puudutatud isikul võimalus

pöörduda vastava avaldusega korteriomanike üldkoosoleku või kohtu poole (KrtS § 45), kuid

nimetatud asjaolu ei ole aluseks arvete mittetasumisele.

54. Esmalt kontrollib ringkonnakohus avaldaja põhivõla nõuet, lähtudes määruskaebuse

väidetest.

55. Põhivõlana nõudis avaldaja pärast nõude täpsustamist perioodi 09.09.2019–30.04.2021 eest

2214,85 euro (1445,20 + 769,65) maksmist. Maakohus rahuldas nõude osaliselt, s.o mõistis

puudutatud isikult välja ekspluatatsioonikulud 1532,15 euro ulatuses ja kommunaalkulud jättis

täielikult välja mõistmata. Avaldaja vaidlustas põhivõla väljamõistmise ekspluatatsioonikulude

osas ebaõigete tariifide kohaldamise ja arvutusvigade tõttu ning kommunaalkulude osas

maakohtu

poolt

menetlusnormide

rikkumise

tõttu,

kuivõrd

maakohus

leidis,

et

kommunaalkulude aluseks olevad ajaolud on tõendamata.

56. Nõudesumma kujunemise kohta on esitatud arved (I kd, tl 41–47; II kd, tl 13–15),

pangaväljavõtted ja maksekorraldused (I kd, tl 49, 175–176), 22.08.2019 üldkoosoleku

protokoll ja 2019. aasta majanduskava (I kd, tl 50–51 ja 86), 18.11.2020 üldkoosoleku otsused

ja 2020. aasta majanduskava (I kd, tl 102–167).

57. Igakuiste arvete järgi pidi puudutatud isik tasuma üldiste majandamiskulude eest, s.o

halduskulud,

majade

korrashoiu

kulu,

hooldusremondi

kulu,

remondimaks,

ning

kommunaalteenuste eest, s.o vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, sooja vee

tsirkulatsioon, vee hälve, üldelekter, prügivedu. Majandamiskulud arvestatakse majanduskavas

kindlaks määratud tariifide alusel ja kommunaalkulud vastavalt tarbitud teenuse mahule või

kaasomandi suurusele.

58. Avaldaja on määruskaebuses juhtinud tähelepanu, et võlanõue on esitatud 20 arve alusel,

aga maakohus on arvestanud iga aasta kohta 20 arvet, s.t ekspluatatsioonikulusid on määruses

2-20-16708

välja mõistetud 60 arve alusel. Ringkonnakohus nõustub avaldaja poolt esile tooduga, kuid saab

määruskaebuse lahendamisel eeltoodut arvesse võtta kaebuse ulatust arvestades. See tähendab,

et juhul, kui korrektse arvutuse korral jääb võlasumma alla maakohtu poolt väljamõistetud

põhivõlga, siis ringkonnakohus ei saa määruskaebuse rahuldamise korral mõista puudutatud

isikult välja põhivõlga alla 1532,15 euro.

59. Halduskulude osas on avaldaja vaidlustanud maakohtu poolt võla suuruse tuvastamisel

aluseks võetud halduskulude tariifi 0,1 eurot/m2. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et

maakohus on ekslikult tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrusele tsiviilasjas

nr 2-18-12673, millega tunnistati kehtetuks 26.06.2019 üldkoosoleku otsus 2018. aasta

halduskulude tariifi kinnitamise kohta. Eelviidatud ringkonnakohtu lahend ei ole praeguses

vaidluses asjakohane, kuna avaldaja nõuab puudutatud isikult võlga alates 09.09.2019.

Avaldaja 22.08.2019 üldkoosolekul kinnitati 2019. aasta majanduskava, milles oli

halduskulude maksemääraks 0,15 eurot/m2. 18.11.2020 otsustega võeti vastu üldkoosolekut

kokku kutsumata 2020. aasta majanduskava, mille kohaselt oli halduskulude tariif sama kui

2019. aastal. Korteriühistu üldkoosolekute 22.08.2019 ja 18.11.2020 otsuseid, millega

majanduskavad kinnitati ja mille alusel puudutatud isikul kohustused tekkisid, vaidlustatud ei

ole. Seega on 2019. ja 2020. aasta majanduskavad ja nendes märgitud tariifid kehtivad. 2021.

aasta majanduskava kohtule esitatud ei ole, mistõttu rakendub 2021. aastal varasem tariif (KrtS

§ 41 lg 5). Mõlemas majanduskavas on halduskulude tariif 0,15 eurot/m2, mistõttu tuleb 2019–

2021 kohaldada tariifi 0,15 eurot/m2 ja puudutatud isiku korteri kohta on igakuine kulu 7,44

eurot (0,15 x 49,6). Seega kuulus perioodil 09.09.2019–30.04.2021 puudutatud isiku poolt

tasumisele halduskuluna kokku 148,80 eurot (7,44 x 20).

60. Majade korrashoiu kulu puhul on avaldaja põhjendatult juhtinud tähelepanu maakohtu

aritmeetilisele eksimusele. Maakohus märkis õigesti, et tariif on 0,107 eurot/m2, kuid korteri

üldpinnaga korrutades on ekslikult arvestanud igakuiseks summaks 5,21 eurot, mitte 5,31 eurot

(0,107 x 49,6). Seega kuulus perioodil 09.09.2019–30.04.2021 puudutatud isiku poolt

tasumisele majade korrashoiu kulu kokku 106,20 eurot (5,31 x 20).

61. Hooldusremondi kulu tariifi kohaldamise osas avaldajal etteheited maakohtule ei ole. Seega

oli korteri igakuine kulu 3,47 eurot (0,07 x 49,6) ja perioodil 09.09.2019–30.04.2021 kuulus

puudutatud isiku poolt tasumisele hooldusremondi kulu kokku 69,40 eurot (3,47 x 20). Kuna

maakohus lähtus ebaõigesti 60-st kuust, siis oli maakohtu arvutuskäik ebaõige.

62. Remondimaksu osas on määruskaebuse väidete kohaselt maakohus võtnud aluseks ebaõige

kuude arvu ja jätnud tähelepanuta, et 2019–2020 majanduskavadega on kinnitatud

remondimaksu tariif novembrist kuni juunini 0,26 eurot/m2 ja juulist kuni oktoobrini 0,7

eurot/m2. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga. Remondimaksu tariifi suurus nähtub nii

majanduskavadest kui ka puudutatud isikule esitatud arvetest. Seega võttis maakohus ekslikult

aastaringselt aluseks tariifi 0,26 eurot/m2. Puudutatud isiku korterile arvestatav igakuine kulu

oli 4 kuul aastas 34,72 eurot (0,7 x 49,6) ja 8 kuul aastas 12,90 eurot (0,26 x 49,6). Perioodil

09.09.2019–30.04.2021 kuulus puudutatud isiku poolt tasumisele remondimaksuna kokku

388,92 eurot (6 x 37,72 + 14 x 12,90).

63. Elamu kindlustusmaksete osas leidis maakohus ebaõigesti, et nimetatud kulud olid

tõendamata, kuna avaldaja ei olnud esitanud maksete aluseks olevaid dokumente. 2021. aasta

arvetele lisandunud elamu kindlustusmakse aluseks on 2020. aasta majanduskava, millega on

kinnitatud kinnisvara kindlustuse tariifiks 0,013 eurot/m2. Seega oli korteri igakuine kulu 0,64

eurot (0,013 x 49,6) ja perioodil 01.01.2021–30.04.2021 kuulus puudutatud isiku poolt

tasumisele elamu kindlustuse kulu kokku 2,56 eurot (4 x 0,64).

2-20-16708

64. Eeltoodust tulenevalt on perioodil 09.09.2019–30.04.2021 puudutatud isiku poolt

tasumisele kuuluvad majandamiskulud kokku 715,88 eurot.

65. Kommunaalkulud on avaldaja arvestanud vee ja sooja vee osas esitatud näitude järgi ning

kütte, vee hälve, üldelektri ja prügi osas kaasomandi osa suurusest lähtudes. Avaldaja on

esitanud kohtule puudutatud isikule esitatud arved ja raamatupidamisliku arvestuse võla

kujunemise kohta. Lisaks on avaldaja esitanud ühe kuu näitel arvutused koos teenusepakkuja

vastava kuu arvetega. Esitatu põhjal on võimalik aru saada ja jälgida, kuidas avaldaja on

arvestanud arvetel olevad summad (I kd, tl 195–200; II kd, tl 1–4). Ringkonnakohus leiab, et

avaldaja on eelnimetatud tõenditega tõendanud kommunaalkulude kujunemise ja arvestamise

korra korteriomanike vahel. Korteriühistu on põhikirjas ja majandamiskavades toodud

arvestuspõhimõtteid arvete koostamisel järginud. Ringkonnakohtu hinnangul saab võla

väljamõistmisel lähtuda korteriühistu esitatud arvutustest, kuna puudutatud isik ei ole selgelt

vaidlustanud ühtegi kommunaalkulu komponenti ega toonud esile asjaolusid, miks arvetel

toodu ei ole õige. Puudutatud isik ei ole väitnud, et vaidlusalusel perioodil temale kuuluva

korteriomandi kasutamisega seoses tarbiti külma ja sooja vett ning kütet erinevalt arvetel

toodust või et prügi ei tekkinud või tekkis vähem. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud

vastuväiteid konkreetsete kommunaalteenuste tariifide ja tasumisele kuuluva osas. Puudutatud

isik ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid ka kommunaalkulude aritmeetilisele arvestusele.

66. Ringkonnakohus kontrollis perioodil 09.09.2019–30.04.2021 esitatud arveid ja

määruskaebusega esitatud tabelit kõrvutades, et puudutatud isik oli kohustatud tasuma vee ja

kanalisatsiooni eest 365,69 eurot, vee soojendamise eest 365,66 eurot, kütte eest 693,76 eurot,

sooja vee tsirkulatsiooni eest 13,09 eurot, vee hälve eest 15,54 eurot, üldelektri eest 46,01 eurot

ja prügiveo eest 59,47 eurot. Seega kommunaalmaksed olid nimetatud perioodil kokku 1559,22

eurot.

67. Eeltoodust nähtuvalt on majandamis- ja kommunaalkulude arveid puudutatud isikule

perioodil 09.09.2019–30.04.2021 esitatud kokku 2275,10 euro ulatuses (715,88 + 1559,22) ja

puudutatud isik pidi selle summa tasuma.

68. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et puudutatud isik tasus 2019 kokku 1200

eurot, mille avaldaja on õiguspäraselt arvestanud varasemate võlgade katteks. Puudutatud isik

ei olnud maakohtu menetluses tõendanud, et ta oleks alates 09.09.2019 sissenõutavaks

muutunud kohustuste katteks makseid teinud, v.a tasutud 60,25 eurot, mis tuleb võlast maha

arvestada. Seega oleks maakohtul tulnud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista

põhivõlg 2214,85 eurot (2275,10 – 60,25), s.t avaldaja nõue põhivõla saamiseks oleks tulnud

rahuldada. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja põhivõla nõude täies ulatuses.

69. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus avaldaja viivisenõuet osas, milles maakohus selle

rahuldamata jättis.

70. Ringkonnakohus nõustub avaldaja etteheitega, et viivisenõude rahuldamata jätmisel ei

põhjendanud maakohus oma seisukohti ega järeldusi piisavalt. Põhinõude osaline rahuldamine

ei saa tuua kaasa seda, et viivisenõue perioodi eest kuni kohtumääruse tegemiseni jääb

rahuldamata.

71. Avaldaja palub välja mõista viivise perioodi 09.01.2017–11.11.2020 eest 300,69 eurot,

perioodi 09.11.2020–30.04.2021 eest seisuga 09.05.2021 13,85 eurot ning viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhivõlalt (1445,20 eurot) alates

2-20-16708

12.11.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni ja põhivõlalt (769,65 eurot) alates 10.05.2021

kuni põhinõude kohase täitmiseni.

72. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et avaldaja põhinõue kuulub täielikult rahuldamisele.

Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja viivise arvestuse kohta. Esitatud avalduse

kohaselt on puudutatud isik tasunud 2017. aasta arved viivitusega ja viivise summa on 166,99

eurot. Viivise määraks on põhikirja p 3.2.10 järgi 0,07% päevas. 2018. aasta arvete tasumisega

viivitamise eest on avaldaja arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

ja viivise summaks on 34,11 eurot. 2019. aasta arvetest on puudutatud isik tasunud osa

viivitusega ja osa on tasumata. Avaldaja arvestuse järgi on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne

viivis 2019. aasta eest 62,42 eurot. Avaldaja esitas kohtule avalduse 12.11.2020 ja viivis on

välja arvutatud seisuga 09.11.2020. 2020. aastal ei ole puudutatud isik avaldajale tasunud ja

viivise summaks on 09.11.2020 seisuga 37,17 eurot. Avaldaja palus välja mõista avalduse

esitamise seisuga viivise summas 300,69 eurot. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja nõue viivise

300,69 eurot saamiseks tuleb rahuldada. Viivise arvestus on avaldaja poolt esitatud

kontrollitavalt, viivise määr vastab seadusele (2018. aastal KÜS § 7 lg 4 ja alates 01.01.2018

KrtS § 42 lg 1).

73. 12.11.2020 esitas avaldaja nõude põhivõla 1445,20 euro saamiseks, millelt ta palus välja

mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu määruse tegemise

seisuga (18.06.2021) oli võlalt 1445,20 eurot viivise summa www.viivisekalkulaator.ee järgi

69,33 eurot, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.

74. 09.05.2021 suurendas avaldaja nõuet, kuna puudutatud isik jättis tasumata majandamis- ja

kommunaalkulude eest perioodil 09.11.2020–30.04.2021. Põhivõlg selle aja eest oli 769,65

eurot ja viivis 13,85 eurot (II kd, tl 10 pöördel). Avaldaja palus välja mõista võla 769,65

tasumisega viivitamise eest viivise alates 10.05.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Perioodi 10.05.2021–18.06.2021 eest on www.viivisekalkulaator.ee järgi viivis võlalt

769,65 eurot 6,75 eurot.

75. Seega kuulus kokku maakohtu määruse tegemise aja seisuga välja mõistmisele viivis

390,62 eurot. Alates maakohtu määruse tegemisest tuleb viivis välja mõista TsMS § 367 teise

lause järgi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

76. Avaldaja on kinnitanud, et puudutatud isik on pärast maakohtu määruse tegemist

21.06.2021 tasunud 1532,15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et pärast maakohtu määruse tegemist

tasutut tuleb arvestada kohtumääruse täitmisel, sh ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

suuruse arvestamisel.

77. Puudutatud isik palus maakohtus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

normide osas, mis lubavad ilma korteriomanike üldkoosoleku nõusolekuta korteriühistul

esitada lepingulist esindajat kasutades oma liikme vastu varalise nõude (eelkõige KrtS § 20 lg

1 viitega MTÜS § 19 lg 1 p-le 4), kuna sellest tekivad korteriühistule kulud, mille peavad

tasuma korteriomanikud. Maakohus on vaidlustatud määruses käsitanud puudutatud isiku

väiteid põhiseadusega vastuolu kohta ja leidnud, et asjassepuutuvuse kriteerium ei ole täidetud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja maakohtu määruse põhjendusi selles osas TsMS § 654

lg 6 ja § 659 järgi ei korda. Samas on maakohus ebaõigesti jätnud puudutatud isiku taotluse

määruse resolutsioonis läbi vaatamata. Taotlus tunnistada puudutatud isiku poolt viidatud

normid või vastava regulatsiooni puudumine põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne

taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus ja tegemist on kohtu ülesandega. Seega ei pidanud

maakohus võtma selle taotluse kohta seisukohta määruse resolutsioonis (vt Riigikohtu

2-20-16708

20.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 46; 15.06.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-7821, p

15). Ringkonnakohus muudab eeltoodu tõttu maakohtu määruse resolutsiooni, jättes määruse

resolutsioonist välja otsustuse taotluse läbivaatamata jätmise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

78. Kuna avaldus ja avaldaja kaebus kuuluvad täielikult rahuldamisele, jäävad maakohtu- ja

määruskaebemenetlustega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud

isiku kanda. Kuigi seadusandja tahtel tuleb praegune vaidlus lahendada hagita menetluses, on

sisult tegemist hagimenetlusega sarnaneva kohtumenetlusega, milles avaldaja rahaline nõue

kuulub rahuldamisele. Seega on õiglane, kui menetluskulud jäävad majandamiskulude

tasumisest keeldunud puudutatud isiku kanda.

79. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus mõistliku aja jooksul arvates ringkonnakohtu lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 4,

§ 177 lg 2).

80. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause,

menetluskulude jaotuse osas ka TsMS § 178 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)