2-20-3694/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3694

Kohtuasi

X avaldus KIXOR 1991 OÜ vastu KIXOR 1991 OÜ

juhatuse

kohustamiseks

teabe

andmiseks

ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.05.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

KIXOR 1991 OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Olesja Polehhina

Puudutatud

isik

KIXOR

1991

OÜ

(registrikood

14234322), lepinguline esindaja Marge Rebane

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-3694 muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta KIXOR 1991 OÜ

kanda.

4. Määrata X määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 316,66 eurot. Mõista KIXOR 1991 OÜ-lt X kasuks välja 316,66 eurot.

5. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (316,66 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-20-3694

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 06.03.2020 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 22.03.2021

menetlusdokumendis) Kixor 1991 OÜ (puudutatud isik) juhatuse kohustamiseks teabe

andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks:

• puudutatud isiku ja Kixor Holding OÜ (registrikood 14768733) vahel sõlmitud Abriss

Invest OÜ (registrikood 11021270) osa võõrandamisleping;

• maksekorraldus võõrandatud Abriss Invest OÜ (registrikood 11021270) osa eest

puudutatud isiku poolt võõrandamishinna saamise kohta;

• puudutatud isiku osanike otsus Abriss Invest OÜ (registrikood 11021270) osa

võõrandamise kohta;

• puudutatud isiku ja Kixor Holding OÜ (registrikood 14768733) vahel sõlmitud Kixor

Property OÜ (registrikood 14261514) osa võõrandamisleping;

• maksekorraldus võõrandatud Kixor Property OÜ (registrikood 14261514) osa eest

puudutatud isikule tasumise kohta;

• puudutatud isiku osanike otsus Kixor Property OÜ (registrikood 14261514) osa

võõrandamise kohta.

2. Määrata kohtulahendi täitmise kord selliselt, et avaldajal ja/või tema esindajal on õigus

tutvuda kõikide taotletud dokumentidega ühel korral 5 järjestikuse tööpäeva jooksul

ajavahemikus kl 9.00-17.00 avaldaja lepingulise esindaja tegevuskohas Tartu mnt 25-21,

Tallinn (Capital Gate OÜ) selliselt, et dokumentidega tutvumist on avaldajal ja/või tema

esindajal õigus taotleda alates käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgnevast 7-ndast

tööpäevast. Avaldajal ja/või tema esindajal tuleb teatada puudutatud isiku juhatusele

dokumentidega tutvumisest ette vähemalt 2 tööpäeva, saates juhatuse liikmele teavituse

elektronposti aadressil XXX.

3. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik. Avaldaja esitas puudutatud isikule

teabenõuded 02.12.2019 ja 02.03.2020. Avaldaja palus osaühingule kuulunud Kixor Property

OÜ ja Abriss Invest OÜ osade võõrandamisega Kixor Holding OÜ-le seotud dokumentide

esitamist (sh osa müügileping, osanike ja juhatuse otsused, maksekorraldus ostuhinna tasumise

kohta).

4. Avaldaja põhistas oma nõuet sellega, et puudutatud isikule kuulusid Kixor Property OÜ ja

Abriss Invest OÜ osad 100%-liselt. Äriregistri andmetest nähtuvalt ei ole puudutatud isik alates

31.07.2019 Kixor Property OÜ osanik ja alates 29.07.2019 Abriss Invest OÜ osanik. Nimetatud

äriühingute osad on võõrandatud Kixor Holding OÜ-le.

5. Kixor Property OÜ-le kuulus 31.07.2019 seisuga kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt

kaks kinnistut: korteriomand Narva mnt 122-10, Tallinn (registriosa nr 2195950) ja

korteriomand Nurga 13-33, Maardu (registriosa nr 8483502). Kixor Property OÜ osa väärtus

oli võrreldav äriühingule kuuluvate kinnistute väärtusega. Avaldaja soovib teada, mis hinnaga

ja millise tehingu alusel läks Kixor Property OÜ osa omand üle Kixor Holding OÜ-le, ja kas

ning millised otsused võttis puudutatud isik vastu enda vara võõrandamiseks.

2-20-3694

6. Puudutatud isiku juhatuse liige keeldus avaldajale Kixor Property OÜ ja Abriss Invest OÜ

osade võõrandamisega seotud informatsiooni ja dokumentide väljastamisest.

Puudutatud isiku seisukoht

7. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. 04.04.2017 sõlmisid avaldaja ja Q osa hoidmise lepingu (leping), millega avaldaja enda

osaniku õigustest loobus. Lepingus leppisid avaldaja ja Q kokku, et avaldaja asutas KIXOR

1991 OÜ, s.o puudutatud isiku, Q huvides ja hoiab osa Q eest (lepingu p–d 1.1 ja 2.1). Lepingu

kohaselt omandas Q kõik osaühingu osaniku õigused ja ka osa majanduslik omand kuulub

temale (lepingu p–d 3.1 ja 3.4).

9. Puudutatud isik on mõlemale avaldaja teabenõudele vastanud. Puudutatud isik keeldus teabe

väljastamisest õiguslikul alusel, viidates osa hoidmise lepingule ja sellele, et avaldaja ei saa

selle tõttu osaniku õigusi teostada. Puudutatud isik oli seisukohal, et avaldaja teabenõue ei ole

ka sisulises plaanis põhjendatud ega täida avaldaja soovitud eesmärki. Taotletud dokumentide

alusel ei saa hinnata osaühingute võõrandamise õiguspärasust. Puudutatud isiku juhatus on

Kixor Property OÜ ja Abriss Invest OÜ osad võõrandanud vastavuses äriseadustiku nõuetega.

10. Avaldaja teabenõude rahuldamine võib tekitada puudutatud isikule kahju. Avaldaja taotleb

mitteavalike puudutatud isiku sisedokumentide ning tema ja talle kuulunud osaühingute osade

ostjate vaheliste dokumentide avaldamist, millele ilma teabenõude rahuldamiseta puuduks

avaldajal juurdepääs. Lepingu sõlmimisel oli avaldaja ja Q eesmärgiks luua olukord, kus

avaldaja kantakse küll puudutatud isiku osanikuna registrisse, kuid tegelikkuses avaldajale ei

hakka mitte kunagi kuuluma mitte ükski osaniku õigus, vaid vastavad õigused kuuluvad

tervikuna, piiramatult ja tähtajatult ainult Q-le. Avaldajale kui osaniku õigusi mitteomavale

isikule võib sisedokumentide avaldamine tuua kaasa ettearvamatuid tagajärgi, sest ilmselgelt

puudub avaldajal igasugune huvi kasutada saadud teavet puudutatud isiku huvides.

11. Avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et avaldus on pahatahtlik ja esitatud

selleks, et koguda teavet seoses avaldaja huvidega teistes õiguslikes vaidlustes, mis ei ole

seotud puudutatud isikuga. Nimelt olid avaldaja ja Q abielus ning lahutuse järgselt kooselus,

mis on lõppenud. Avaldaja ja Q vahel on käimas mitmed kohtumenetlused mh ka nende ühise

alaealise lapse elatisnõude osas. Avaldaja teabenõue täidab kahte avaldaja pahatahtlikku

eesmärki – koguda teavet Q varalise seisu kohta ja tekitada talle ebameeldivusi, s.h põhjustada

osanikule kulutusi ning kahjustada tema huve.

12. Abriss Invest OÜ osa ja Kixor Property OÜ osa võõrandamislepingud on sõlmitud avaldaja

küsitud osanike otsuste alustel, mille vastuvõtmisel on avaldaja osalenud avaldaja enda poolt

volitatud isiku vahendusel.

13. Avaldaja nõuet maksekorralduste esitamiseks ei saa täita ega rahuldada põhjusel, et

puudutatud isikul puuduvad nõutud dokumendid. Abriss Invest OÜ osa ja Kixor Property OÜ

osa võõrandamislepingutes kokkulepitud maksetähtaeg ei ole saabunud.

Maakohtu määrus

14. Maakohus rahuldas 03.05.2020 määrusega avalduse osaliselt. Maakohus kohustas

puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda järgmiste dokumentide ja teabega: 1)

puudutatud isiku ja Kixor Holding OÜ vahel sõlmitud Abriss Invest OÜ osa

võõrandamisleping; 2) puudutatud isiku osanike otsus Abriss Invest OÜ osa võõrandamise

2-20-3694

kohta; 3) puudutatud isiku ja Kixor Holding OÜ vahel sõlmitud Kixor Property OÜ osa

võõrandamisleping; 4) puudutatud isiku osanike otsus Kixor Property OÜ osa võõrandamise

kohta. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut võimaldama

avaldajal tutvuda maksekorraldustega osa võõrandamise kohta. Kohus määras kindlaks

määruse täitmise korra selliselt, et puudutatud isik on kohustatud võimaldama avaldajal tutvuda

dokumentidega Legal Services OÜ kontoris aadressil Tallinn, Lõõtsa tn 8a, 7. korrus kahe

tööpäeva jooksul ajavahemikul kl 9.00-17.00 selliselt, et dokumentidega tutvumist on avaldajal

ja/või tema esindajal õigus taotleda alates käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgnevast 7-

ndast tööpäevast, teatades puudutatud isiku juhatusele dokumentidega tutvumisest ette

vähemalt 2 tööpäeva, saates teavituse elektroonposti aadressil XXX. Ette teatamine ei eelda

adressaadilt e-kirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist avaldajale, etteteatamiseks on piisav

e-kirja saatmine. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1025 eurot.

15. Maakohus tuvastas, et avaldaja on puudutatud isiku osanik ja tulenevalt äriseadustiku (ÄS)

§ 148 lg-st 5 ja § 166 lg-st 1 ning Riigikohtu selgitustest tuleb eeldada avaldaja õigustatud huvi

saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.

Puudutatud isik ei ole seda eeldust menetluses ümber lükanud ega põhistanud või tõendanud,

et avaldajal selline õigustatud huvi puudub. Seda kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et avaldaja

on sõlminud Q-ga osa hoidmise lepingu, mille kohaselt osaniku õigusi teostab avaldaja asemel

Q. 16. Maakohus luges osa hoidmise lepingu formaalselt kehtivaks, kuna avaldaja ei tõendanud

oma väidet dokumendi võltsituse kohta. Lepingu sisu osas selgitas kohus, et kui lepinguga on

antud Q-le üldvolikiri osaniku õiguste teostamiseks, siis selline kokkulepe on tühine. See ei

pruugi laieneda osa hoidmise lepingule tervikuna, vaid just osale, mis puudutab osaniku õiguste

teostamist. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et organi pädevust ei ole võimalik üle

anda. Maakohus asus seisukohale, et ka organi liikme (osaniku) õigusi ja kohustusi ei ole

võimalik nn üldvolikirjaga püsivalt kolmandale isikule üle anda. Isegi kui sellist võimalust

jaatada, ei välista see osaniku õiguste teostamist isiku enda poolt. Seega ei ole avaldaja kohtu

hinnangul lepingu sõlmimisega kaotanud õigust teostada enda kui osaniku õigusi, sh teabe ja

dokumentide välja nõudmise õigust.

17. Kohus tuvastas, et avaldaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning avaldus

kohtule on esitatud tähtaegselt.

18. Kohtu hinnangul on nõue peale selle täpsustamist piisavalt määratletud. Kõik dokumendid,

millega tutvumist avaldaja nõuab, on koostatud raamatupidamise seaduse § 12 lg-s 1 nimetatud

7-aastase perioodi sees ja seega on puudutatud isiku valduses või puudutatud isiku poolt

hõlpsasti kättesaadavad. Puudutatud isik ei ole väitnud, et tal nõutud teave või dokumendid

puuduksid, v.a maksekorraldused.

19. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude esitada talle tutvumiseks maksekorraldused

võõrandatud Abriss Invest OÜ osa ja Kixor Property OÜ osa eest võõrandamishinna saamise

kohta, kuna puudutatud isik väitis, et tal puuduvad need dokumendid, sest osade võõrandamise

lepingutes kokkulepitud maksetähtaeg ei ole veel saabunud. Avaldaja ei tõendanud, et

puudutatud isikul on need dokumendid olemas.

20. Puudutatud isiku väide, et Abriss Invest OÜ osa ja Kixor Property OÜ osa

võõrandamislepingud on sõlmitud avaldaja küsitud osanike otsuste alustel, mille vastuvõtmisel

on osalenud avaldaja enda poolt volitatud isiku vahendusel ka avaldaja ise, ei anna alust jätta

2-20-3694

avaldus rahuldamata. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolu, et Q oleks võimaldanud

avaldajal nende dokumentidega tutvuda. Seega ei muuda see väide kohtu seisukohta

dokumentidega tutvumise vajaduse ja õiguse osas.

21. Kohus ei nõustunud puudutatud isikuga, et esile toodu alusel võiks jõuda järeldusele, et

dokumentidega tutvumise võimaldamine tekitaks puudutatud isikule kahju. Esiteks ei jää

puudutatud isiku viidatud asjaolud ÄS § 166 lg-s 2 sätestatud teabe avaldamise piirangute

regulatsiooni piiridesse (teabe andmisest ja dokumentide esitamisest võib keelduda, kui on alust

eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele). Q võimalike huvide

kahjustamine ei ole võrdsustatav puudutatud isiku kui osaühingu huvide kahjustamisega.

Osaühingu huvide võimalik kahjustamine on aga põhistamata (sisustamata) ja tõendamata.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid ÄS § 166 lg 2 kohaldamise.

Määruskaebus

22. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles avaldus rahuldati, ja teha uue määruse, millega jätta avaldus täielikult rahuldamata.

Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

23. Vaidluse kese on, kas avaldaja on osanik, mitte see, kas osanikul on õigus teabele.

Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal ei ole osaühingu osaniku õigusi. Puudutatud isiku

esitatud menetlusdokumentidest on selgelt aru saada, et puudutatud isik vaidlustas tervikuna

väite, et avaldaja on osaühingu osanik. Avaldaja on osa hoidmise lepingu kohaselt ja alusel

puudutatud isiku osa hoidja, kellel puuduvad mistahes osaniku õigused. Seega ei saa avaldajal

olla õigust teabele seonduvalt puudutatud isikuga ning puudub õiguslik alus avaldaja

teabenõude rahuldamiseks.

24. Kohus ei saa tugineda osanike tuvastamisel äriregistri andmetele. Äriregister ei pea osanike

nimekirju, millest tulenevalt ei ole äriregistri andmetel osanike andmete osas õigustloovat

tähendust, vaid ainult informatiivne ja statistiline tähendus.

25. Lepingus kokkulepitud osa hoidmise kohustusele ja muudele kokkulepetele ei tulene

seadusest ka kohustuslikku vormi, v.a ÄS § 149 lg 4 nõue, mille kohaselt peab osa

võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Kohus mõistis osa hoidmise lepingu

sisu ja põhiolemust vääralt. Lepingu sisuks ja esemeks on avaldaja ja osaniku kokkulepe, mille

kohaselt asutab avaldaja osaniku eest osaühingu ja hoiab osaniku eest ja arvel osaühingu osa.

Osaniku poolt osaühingu õiguste teostamine tuleneb faktist, et osanik ongi osaühingu osa

tegelik omanik.

26. Leping ei ole seadusega vastuolus. Kohtul tuleb lähtuda poolte vahel lepingus

kokkulepitust. Puudutatud isik selgitab, et äriseadustik sätestab küll ühingute ja nende organite

pädevuse, kuid muude dokumentide ja kokkulepetega on võimalik äriseadustikus sätestatud

pädevuse piirides toimuvat reguleerida. Osa hoidmise leping on võlaõiguslik leping.

Võlaõiguse üheks aluspõhimõtteks on lepinguvabadus. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt

on isikud vabad otsustama, kas, kellega ja millise sisuga lepingut sõlmida.

27. Leping ei ole vastuolus heade kommete ega avaliku korraga. Lepinguvabaduse põhimõte

võimaldab pooltel leppida kokku lepingu eseme osas võimu teostamise ja hoidmise meetmed,

samuti tegevuse kooskõlastamise kohustuse poolte vahel ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 33 lg 4 kohaselt on lubatud ka kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta, kui

seadusest ei tulene teisiti ning hääle andmise kokkuleppe sisu ei ole seadusega piiratud. Hääle

2-20-3694

andmise kokkuleppega identne on ka volituse andmine hääletamiseks. ÄS § 170 lg 3 kohaselt

võib osanik osaleda koosolekul ka esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud.

28. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kui lepinguga on antud Qle üldvolikiri

osaniku õiguste teostamiseks, siis selline kokkulepe on tühine. Puudutatud isik ei nõustu ka

viitega Riigikohtu seisukohale, et organi pädevust ei ole võimalik üle anda.

29. Puudutatud isik rõhutab, et lepinguga lepiti kokku, et avaldaja hoiab osa osaniku eest, s.t

lepiti kokku, et kuigi äriregistrisse on informatiivselt märgitud osanikuna avaldaja, siis

tegelikkuses kuulub osa majanduslik omand osanikule. Kuna osa majanduslik omand kuulub

osanikule, siis ei saa käsitleda lepingut üldvolikirjana või kui saab, siis on tegemist olukorraga,

kus volikiri on antud formaalselt osa sisulisele (majanduslikule) omanikule. Lepingu puhul ei

ole tegemist organi (osanike koosoleku) pädevuse üleandmisega. Üks osanik ei saa olla

käsitatav organina, s.o osanike koosolekuna, isegi kui tegemist on ainuosanikuga. Lepingu

puhul ei ole tegemist ka õiguste üleandmisega kolmandale isikule, vaid tegemist on õiguste

üleandmisega tegelikule omanikule.

30. Puudutatud isik ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et isegi kui sellist võimalust (s.o et

kohustusi on võimalik nn üldvolikirjaga püsivalt kolmandale isikule üle anda) jaatada, ei välista

see osaniku õiguste teostamist isiku enda poolt.

Avaldaja seisukoht

31. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659

ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi

ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

34. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esiletoodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõiguse normidega. Maakohtu määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh

nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Puudutatud

isiku määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude arvestamata

jätmist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus ei tuvastanud.

35. Määruskaebuse etteheited põhinevad puudutatud isiku seisukohal, et avaldajal ei ole

osaühingu osaniku õigusi. Puudutatud isik heidab maakohtule ette osaniku tuvastamisel

äriregistri andmetele tuginemist, kuna äriregister ei pea osanike nimekirju.

36. Avaldaja on avalduses esile toonud, et ta on puudutatud isiku osanik, kellele kuulub

äriühingu osa nimiväärtusega 15 000 eurot, esitades selle tõenduseks äriregistri väljatrüki.

2-20-3694

Avaldaja leiab, et tal on puudutatud isiku osanikuna ÄS § 166 järgi teabe saamise ja

dokumentidega tutvumise õigus.

37. Andmed osanike kohta esitatakse ka äriregistrile. Nimelt kajastuvad ÄS § 138 lg 2 p 2 ja 4

kohaselt asutamislepingus asutajate nimed ja elu- või asukohad ning osade nimiväärtused ja

arv, samuti nende jaotus asutajate vahel. ÄS § 144 lg 1 p 1 järgi lisatakse äriregistrile esitatavale

avaldusele osaühingu äriregistrisse kandmiseks ka asutamisleping. Seega kajastuvad äriregistris

andmed esialgsete osanike ning osade jaotuse kohta nende vahel. ÄS § 145 lg 1 p 3 järgi

kantakse äriregistrisse osakapitali suurus, kuid mitte osanike andmed. Osanike nimekirja peab

ÄS § 182 lg 1 kohaselt juhatus. Osanik peab hoolitsema üksnes selle eest, et osanike nimekirja

kantud tema isiku- ja aadressiandmed oleksid õiged (ÄS § 182 lg 1 koostoimes ÄS §-ga 62).

ÄS § 182 lg 1 p 12 järgi on juhatus kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest

viivitamata teatama äriregistrile. Juhul, kui juhatus peab nimekirja, peab ta esitama iga aasta

koos majandusaasta aruandega äriregistrile ka osanike nimekirja, kui võrreldes eelmise

majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud (ÄS § 179 lg 4). Seega

vastutab äriregistrile esitatud osanike nimekirja õigsuse eest osaühingu juhatus.

38. Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et osaühingu asutas avaldaja, saades seeläbi

osaühingu osanikuks (ÄS § 138 lg 2 p 4, § 140 lg 2). Puudutatud isik ei ole väitnud ega esitanud

tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks oma osa tervikuna pärast asutamist võõrandanud

(osaühing asutati osakapitaliga 25 000 eurot ja avalduse kohaselt kuulub avaldajale osaühingu

osa nimiväärtusega 15 000 eurot). Puudutatud isik heidab määruskaebuses ette, et maakohus

tuvastas asjaolu, et avaldaja on osanik, tuginemata osanike nimekirjale. Puudutatud isik ei ole

samas maakohtu menetluses ega määruskaebuses väitnud seda, et avaldaja ei ole puudutatud

isiku osanikuna puudutatud isiku osanike nimekirja kantud. Seega, isegi kui möönda, et

äriregistri andmetel osanike kohta on vaid informatiivne tähendus, võib muude tõendite

puudumise korral tugineda ka äriregistri andmetele. Ringkonnakohtu hinnangul sai eeltoodust

tulenevalt maakohus praegusel juhul avaldaja väite, et viimane on puudutatud isiku osanik,

õigsust eeldada, sh tõendina esitatud äriregistri väljatrükile tugineda, kuna ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks oma osa võõrandanud.

39. Puudutatud isik väidab, et avaldajal puuduvad osaniku õigused, kuna avaldaja on osa

hoidmise lepingu kohaselt ja alusel puudutatud isiku osa hoidja ning osa majanduslik omand

kuulub Q-le. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga selles, et maakohus mõistis osa

hoidmise lepingu sisu vääralt. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult

seisukohale, et organi liikme õigusi ja kohustusi ei ole võimalik kolmandale isikule üle anda.

Nimetatu tuleneb TsÜS § 31 lg-st 6. Osa hoidmise lepingu p-st 3.4 nähtub, et Q-le kuulub

üksnes osa majanduslik omand, mis tähendab, et juriidiliselt osa talle ei kuulu. Seega on poolte

omavahelistest kokkulepetest sõltumata õiguslikult puudutatud isiku osanik avaldaja, mitte Q.

Seejuures märgib ringkonnakohus, et asutaja/osaniku määratlemisel ei ole oluline see, kelle

huvides osaühing asutati (lepingu p 2.1).

40. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et avaldaja on puudutatud isiku

osanik, kellel on teabe nõudmise õigus. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus

määruskaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

2-20-3694

42. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid.

43. Avaldaja 25.08.2021 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu

määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2 tunni 50 minuti õigusabi eest, s.o maakohtu

määruse ja määruskaebuse analüüs (1 tund), määruskaebusele vastuse koostamine (1 tund 30

minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit), tunnitasuga 100 eurot

(käibemaksuta), s.o kokku 316,66 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik menetluskulude kohta

seisukohta ei esitanud.

44. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu on

põhjendatud. Arvestades nii määruskaebuse kui ka avaldaja vastuse sisu ja mahtu, on

kolleegiumi hinnangul maakohtu määruse analüüsimise, kaebusega tutvumise ja sellele

vastamisega seonduvatele toimingutele mõistlik ajakulu 2,5 tundi. Samuti on põhjendatud

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu osas

leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on juristi tunnihind 100 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust

tulenevalt on avaldaja menetluskulud põhjendatud 316,66 euro (käibemaksuta) ulatuses, milline

summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

45. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on

vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis,

et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (316,66 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

46. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)