1-22-334/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2022, Pärnu Kohtumaja Kuninga tänaval

Kriminaalasja number

1-22-334 (22267000042 )

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Liina Lõhmus

Kriminaalasi

Enn Roostma süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

kiirmenetluses

kokkuleppemenetluse

sätete

kohaldamisega

Prokurör

abiprokurör Maarja Gustavson

Süüdistatav

Enn Roostma, isikukood 37508204246, elukoht xxx, x

kodanik, emakeel x, x, x, kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad, tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni

peetud 17.01.2022, kell 21:33

Kaitsja

määratud kaitsja Avo Pärmann, kaitsja osavõttu

kohtuistungist ei taotlenud

Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2022

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 kohus

otsustas:

1. Tunnistada Enn Roostma süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 6 kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud

aeg 17-19. jaanuar 2022, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistuseks on seega vangistus 5

kuud ja 27 päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ärakandmata vangistus 5 kuud ja 27 päeva tingimisi

kohaldamata ja karistust ei pöörata täitmisele kui Enn Roostma ei pane 2 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib katseajal käitumiskontrolli

nõudeid ja täidab talle määratud kohustusi.

3.1. Kohus kohustab Enn Roostmat järgima katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-6

tulenevaid kontrollnõudeid. Enn Roostma peab:

3.1.1. elama oma alalises elukohas: xxx

3.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-

osakonda registreerimisele;

3.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

3.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

3.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.2. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Enn Roostmal käitumiskontrolli ajal keelatud

tarvitada alkoholi.

3.3. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Enn Roostma käitumiskontrolli ajal kohustatud

osalema sotsiaalprogrammis.

3.4. KarS § 75 lg 4 alusel kinnitab kohus Enn Roostma võetud vabatahtliku

kohustuse kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud

korra alusel mitte harvem kui üks kord 4 (nelja) kuu jooksul teha alkoholi

liigtarvitamise

tuvastamiseks

laboratoorse

CDT

(süsivesikdefitsiitne

transferriin) vereanalüüse. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ

laborites.

Enn

Roostma

on

kohustatud

uuringu

vastuse

esitama

kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule

minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja

see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel

või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Enn Roostma ei

tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise

tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi

liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide

näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 (nelja) kuu

möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires

ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava

poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi

näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise

prooviga võrdsed või väiksemad.

4. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

19. jaanuarist 2022. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse (otsuse resolutsiooni

punktid 3.1-3.4) kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

5. KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Enn Roostmale lähenemiskeeld D.

J. suhtes, keelates Enn Roostmal:

5.1. viibida D. J. elukoha xxx läheduses mitte lähemal kui 50 meetrit;

5.2. viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes,

avalikel üritustel) ning muus D. J. viibimiskoha läheduses mitte lähemal kui 50

meetrit ning suhelda D. J-iga nendes kohtades;

5.3. Lähenemiskeelu tähtaeg on 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Välja mõista Enn Roostmalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 2565 lg

2 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: sundraha 490,50 eurot ja määratud

kaitsja tasu 87,60 eurot, kokku menetluskulu 578,10 eurot.

Välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 12 osas kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust iga kuu 10. kuupäevaks, esimesel üheteistkümnel kuul 48 eurot kuus

ja viimasel kuul 50,10 eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest:

nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank

AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb

märkida viitenumber 99922700002659 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Enn

Roostma, kr asi 1-22-334“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde CD-plaat hädaabikõne

helisalvestisega (pakend nr 1) ja DVD-plaat politseiametniku vormikaamera

videosalvestisega (pakend nr 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD

1. Enn Roostmat (Roostma) süüdistatakse selles, et tema 17.01.2022 kella 15:55 ajal xxx

alaealiste laste juuresolekul tahtlikult sikutas oma x D. J. juustest ning kägistas kätega kaela

piirkonnast, tekitades D. J-ile füüsilist valu ja punetuse kaela piirkonnas.

Seega Enn Roostma tahtliku tegevusega, s.o. teisele inimesele valu ja tervisekahjustusi

tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani toime

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 19.01.2022 kiirmenetluses sõlmitud

kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Enn Roostma süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel loetakse karistusaja hulka Enn Roostma eelvangistuses viibitud aeg

17.-19.01.2022, s.o. 3 päeva ning ärakandmata karistuseks jääb 5 kuud ja 27 päeva

vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäetakse vangistus 5 kuud ja 27 päeva täies ulatuses

tingimuslikult täitmisele pööramata juhul, kui Enn Roostma ei pane 2 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldus-osakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid

oma

kohustuste

täitmise

ja

elatusvahendite

kohta;

saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks on

Enn Roostma KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema

sotsiaalprogrammis ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Enn Roostma käitumiskontrolli ajal

kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Enn Roostma kuni

katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui

üks kord 4 (nelja) kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse

CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB

Eesti

OÜ

laborites.

Enn

Roostma

on

kohustatud

uuringu

vastuse

esitama

kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei

ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline.

Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt

kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud

vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Enn Roostma ei tarvita käitumiskontrolli ajal

alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses

vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem

kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga

väiksemad. 4 (nelja) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid

olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus

süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse

vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes

eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel

kohaldatakse Enn Roostmale lähenemiskeeld D. J. suhtes, keelates Enn Roostmal: (i)

viibida D. J. elukoha xxx läheduses mitte lähemal kui 50 meetrit, (ii) viibida avalikes

kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel) ning muus

D. J. viibimiskoha läheduses mitte lähemal kui 50 meetrit ning suhelda D. J-iga nendes

kohtades. Lähenemiskeelu tähtajaks loetakse 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS

§ 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse Enn Roostmalt

riigieelarve tuludesse välja menetluskulu kokku 1022,40 eurot, sh kaitsjatasu 87,60 eurot

ja sundraha vähendatud ulatuses 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades Enn

Roostma rahalist seisundit võimaldatakse tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulud määratakse tasumisele 12

osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 10. kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul

48 eurot kuus ja viimasel kuul 50,10 eurot. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäetakse kriminaalasja

toimiku juurde CD-plaat hädaabikõne helisalvestisega (pakend nr 1) ja DVD-plaat

politseiametniku vormikaamera videosalvestisega (pakend nr 2).

3. Kohtuistungil avaldas Enn Roostma, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub

kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas võetud kohustus anda CDT

näidu tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse ning et lähenemiskeelu tingimused on

talle arusadavad. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku

kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet

ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas.

4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab,

et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud

tõendid annavad aluse mõista Enn Roostma süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle

kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning

karistuse eesmärkidele. Põhjendatud on kohaldada kannatanu suhtes lähenemiskeeldu

kokkuleppes toodud tingimustel.

6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaalasja toimiku juurde CD-plaadei

hädaabikõne helisalvestisega (pakend nr 1) ja DVD-plaadi politseiametniku vormikaamera

videosalvestisega (pakend nr 2).

7. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe

saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9,

§ 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava määratud kaitsja tasu ja teise astme

kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Sundraha tuleb vähendada vastavalt

kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. Seega on

sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub

vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse

eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt karistuskokkuleppes

esitatule määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulu tasumise ositi 12

kuu jooksul igakuiste osamaksetega 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 10.

kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 48 eurot kuus ja viimasel kuul 50,10 eurot. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik