3-22-69/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-69

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

ning käesoleva kohtumääruse tõlke kulude kandmisest.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Vangla kohaldas 06.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/7 (täpsustatud 07.01.2022

käskkirjaga nr 1-22/1-2/9) kinnipeetav X suhtes täiendavaid abinõusid, millega ta paigutati

eraldi lukustatud kambrisse, keelati kehakultuuriga tegelemine ja piirati vanglasisest liikumis-

ja suhtlemisvabadust.

Käskkirjast nähtub, et 06.01.2022 kl 10 paiku paigutati kinnipeetav X ühte kambrisse

kinnipeetav Y. Mõned minutid hiljem helistas Y valveruumi ja teavitas, et ta ei saa seal kambris

viibida. Tallinna Vangla alustas asjaolude väljaselgitamist ja kinnipeetavatega vestlemist.

Samuti vaadati üle valvekaamera, ent midagi tähelepanuväärset videosalvestistelt ei tuvastanud.

Seejärel suhtles ametnik X telefoni teel. Esimese telefonikõne ajal oli X viisakas ja palus, et

tema kambrisse ei paigutataks uut vangi. Teise telefonikõne ajal oli X juba väljakutsuva tooniga

ja nõudis Yi aitamist tema probleemis, süüdistades vanglatöötajat paigutusvea tegemises

ja ütles, et kui vangla ei reageeri probleemile ja hakkab jõuga Yit tema kambrisse paigutama,

siis temal on ametnike vastu piisavalt kompromiteerivat materjali, mida ta erinevatesse

instantsidesse saab teavitada. Telefonikõne lõpetas X sõnadega „kui teie minu verd imete, siis

hakkan mina ka teie verd imema!“. Y selgitas vanglale, et nad olid eelnevalt X kokku leppinud,

et nad ei tülita üksteist ja lähevad sõbralikult lahku ning koos kambrit jagama ei hakka. Sellest

tulenevalt otsustati mõlemad kinnipeetavad kambrist nr 8 ära paigutada. Teise kambrisse

paigutamisest teavitamisel keeldus aga X enda isiklike esemeid kokku panemast ja lahkumast

3-22-69

2(5)

kambrisse nr 14, sest seal oli teine kinnipeetav juba olemas. X nõudis, et tema peab saama enda

käsutusse tühja kambri. Valvurid selgitasid, et avatud sektsioonides sellist võimalust ei ole,

misjärel X ütles, et läheb enne lukukambrisse, kui teise vangiga ühte kambrisse. Seejärel

paigutati X lukustatud kambrisse. Paigutuse ajal vestles X ametnikega agressiivsel ja nõudlikul

toonil. Ümberpaigutamise ajal tuvastati videovalve vahendusel, et X tõstis O3 külmkapist enda

kambri riiulilt toiduaineid O3-5 riiulile, suhtles läbi suletud ukse Yiga, kes oli paigutatud

ümberpaigutamise ajaks lukustatud kambrisse. Olukorras, kus kinnipeetav ei allu

vanglaametnike korraldustele ning valib vanglas ise endale sobivat kambrit ja kambrikaaslasi,

saab asuda seisukohale, et kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kes ohustab vangla üldist

julgeolekut, annab halba eeskuju kaasvangidele ning takistab teiste kinnipeetavate suhtes

päevakava läbiviimist. Antud juhul oli mitu vanglaametnikku sunnitud tegelema kinnipeetava

paigutamisega ning selle tõttu peatati ajutiselt töölt saabuvate vangide vastuvõtmine,

jalutuskäigud, suleti turvalisuse huvides O3 osakond. Täiendavad julgeolekuabinõud on

vajalikud mh selleks, et ära hoida võimalik raske õigusrikkumine.

2. Tallinna Halduskohtusse saabus 10.01.2022 Xe venekeelne esialgse õiguskaitse taotlus

(tõlge saabus 12.01.2022), milles taotleja palub peatada Tallinna Vangla 06.01.2022 käskkirja

nr 1-22/1-2/7 kehtivus.

Taotluse kohaselt keeldus Y taotlejaga ühes kambris viibimast. Taotleja väitel oli Yil hirm,

kuna taotlejal on vanglateenistusega probleeme ning ta on kõrgohtlik ja karistatud vägivalla

süütegude eest. Lisaks märgib taotleja, et on psüühiliselt ebastabiilne, vajab vaikust ja seetõttu

on ta kambris nr 8 istunud üksi juba 1 aasta ja 4 kuud. Taotleja hinnangul on vangla ametnik

telefonivestlusest püüdnud kinni iga taotleja öeldud sõnast, et teda õigusvastastes tegevustes

süüdistada. Taotleja ei mõista, miks ta ei või istuda oma vanas kambris üksinda. Taotleja väitel

on vanglas mitmeid vabu kambreid, kuhu oleks Yi saanud paigutada. Taotleja ei ole mingeid

õigusnorme rikkunud. Taotlejalt ei võetud selgitusi.

Koos taotlusega esitas taotleja kohtule menetlusabi taotluse, milles palub menetlusabi

riigilõivu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks ning menetlusdokumentide või

kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks. Samuti esitas taotleja oma vanglasisese

vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.08.-08.12.2021 kohta.

3. Vastusena kohtu 13.01.2022 kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla 17.01.2022 vastuses, et

X esitas vanglale 06.01.2022 käskkirja peale võõrkeelse vaide (registreeritud 17.01.2022 nr-ga

5-15/22/17-1). Samuti palub Tallinna Vangla jätta taotleja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

1) Julgeoleku tagamine vanglas on äärmiselt oluline ning vajalik nii vanglaametnike kui ka

kinnipeetavate õigushüvede kaitseks ning vangla peab rakendama õigushüvede kahjustamise

vältimiseks ennetavaid meetmeid (vt ka vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1). Kohtupraktikas

on leitud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval

eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või

kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla

piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Ennetava

meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab

piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava

meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid

see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-09).

2) X

negatiivset

meelestatust

kinnitavad

06.01.2022

aset

leidnud

sündmused

kaaskinnipeetavate ja vanglateenistujate suhtes ning ta on ohtlik. Ehkki X 06.01.2022 kedagi ei

3-22-69

3(5)

rünnanud, andis ta vanglaametnikele selgesõnaliselt mõista, et on valmis käituma selliselt, mis

tingib tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. Vastavalt VangS § 69 lg-le 1 tingib

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise sh kinnipeetavast tulenev oht teistele isikutele või

vangla julgeolekule. Xe ohtlikkus ei ole pelgalt hüpoteetiline ja vanglal oli alust arvata, et ta

võib kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke reaalselt rünnata.

3) Vangiregistris on kajastatud mh järgmised juhtumid: 1) 15.06.2011 viskas kinnipeetav

vanglaametnikku kruusiga; 2) 24.06.2011 ründas X kaaskinnipeetavat; 3) 05.07.2011 ei allunud

kinnipeetav vanglaametniku korraldusele jääda kambrisse ja osutas füüsilist vastupanu; 4)

07.09.2012 kinnipeetav solvas ja ähvardas vanglaametnikku füüsilise vägivallaga; 5)

03.06.2014 ei allunud kinnipeetav korduvatele korraldustele minna temale määratud kambrisse;

6) 10.11.2015 keeldus kaaskinnipeetavat kambrisse laskmast; 7) 01.12.2016 eiras kinnipeetav

ametniku korraldust minna kambrisse; 8) 02.07.2019 nõudis X kambrisse paigutatud

kinnipeetava ära paigutamist. X ütles, ta pole siin esimest päeva ja ta teab, et enne ei liiguta

mitte keegi kui, kellelgi pea pole lõhki löödud. Kinnipeetav ähvardas, et paigutatagu teda või

kambrikaaslast mujale, muidu hakkab löömine pihta; 9) 08.07.2019 ähvardas kinnipeetav

vanglaametnikule lõuga anda, kui kambrist väljaspool teda näeb; 10) 16.09.2019 koostas

esimese üksuse juht seoses X ohtlikkusega vanglaametnikele käitumisjuhise; 11) 27.09.2019

ähvardas vanglaametniku vanglast välja saades ära tappa.

Kajastatud juhtumid näitavad, et X on vangistuse ajal korduvalt kaaskinnipeetavaid ja

vanglaametnikke ähvardanud ja rünnanud ning keeldunud ise ümberpaigutamistest ja

takistanud kaaskinnipeetavate paigutamist kambrisse, kus ta ise paiknes. Kinnipeetaval ei ole

subjektiivset õigust valida kambrit ja kambrikaaslasi oma suva järgi. Seega ei saa X tugineda

soovimatusele konkreetse kinnipeetavaga kambrit jagada. Vanglateenistus arvestab ühte

kambrisse

paigutamisel

kinnipeetavate

julgeolekuga.

Kinnipeetavast

tulenevate

julgeolekuriskide hindamine on üksnes vanglateenistuse ametnike pädevuses. Ka

kohtupraktikas on sedastatud, et õigusnormid jätavad vanglale kaalutlusõiguse, otsustamaks,

millisesse kambrisse ja kinnipeetavatega koos isik vanglas paigutatakse (vt Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-76-11, p 11).

4) Tallinna Ringkonnakohus on analoogses olukorras, kus X ei lubanud vanglaametnikel

kaaskinnipeetavat oma kambrisse paigutada, märkinud, et vanglaametniku korralduse - lubada

kambrisse teine kinnipeetav - täitmisest keeldumine on isegi agressiivselt mitte käitudes

sedavõrd kaalukas rikkumine, et see nõuab kiiret sekkumist. Kohus leidis, et kinnipeetava

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivuse peatamine ei ole

põhjendatud ka avalikku huvi silmas pidades. Avalik huvi haldusakti koheseks täitmiseks,

arvestades seda, et X ei suuda enda hinnangul võimalikku konflikti ära hoida ja selle tekkimisel

konflikti juhtida, on ülekaalukas, sest X lähtub oluline oht vangla julgeolekule, mis võib

käskkirjas märgitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise edasilükkamisel realiseeruda

(vt ringkonnakohtu 01.12.2015 määrus asjas nr 3-15-2833).

5) Vangla ei saanud 06.01.2022 riskida kolmandate isikute elu ja tervisega ning kohaldas raske

õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Senini ei ole X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud ja

tema eraldatult lukustatud kambris hoidmine aitab tema üle teostada paremat järelevalvet. X on

küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis − ta saab suhelda

vanglateenistujatega ja soovi korral oma lähedastega. Tal võimaldatakse käia igapäevastel

jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda.

Samuti saab ta kambris raadiot kuulata ja televiisorit vaadata ning lugeda raamatuid ja ajalehti.

X õiguste riive ei ole suurema kaaluga, kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku

tagamise vajadus. Kui hiljem selgub, et vangla on X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

3-22-69

4(5)

kohaldamisel õigusvastaselt käitunud, on vanglal võimalik meetmete rakendamisega

võimalikke kahjusid kaebajale hüvitada. Küll aga võib põhjustada esialgse õiguskaitse

kohaldamine pöördumatuid tagajärgi vanglateenistujatele ja kaaskinnipeetavatele ning

ohustada vangla üldist julgeolekut.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluste lahendamine

4. Menetlusabi andmist reguleerivad HKMS §-d 110-112.

5. Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on anda

X menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning käesoleva kohtumääruse tõlke kulude kandmiseks.

Ühtlasi puudub kohtul kindel veendumus, et kaebaja valdab eesti keelt sellisel määral, et mõista

käesoleva kohtumääruse sisu.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

6. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla teatas 17.01.2022 kohtule, et taotleja on Tallinna Vangla

06.01.2022 käskkirja peale esitanud vaide. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus

lubatav.

7. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Seega esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk

tuvastada, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.

8. Kohtu hinnangul ei ole taotleja esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud. Taotlusest ei

nähtu, milliseid raskeid või pöördumatuid tagajärgi toob talle kaasa esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine vaidemenetluse ajal. Sealjuures on taotleja väljendanud üksnes

soovimatust viibida ühes kambris mõne teise kinnipeetavaga. Esialgse õiguskaitse rahuldamine

sellist tagajärge automaatselt kaasa ei too. See on vangla kaalutlusotsus, kas paigutada

kinnipeetav kambrisse eraldi või kaaskinnipeetava(te)ga (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr

3-3-1-76-11, p 11). Ühtlasi on Tallinna Vangla 17.01.2022 vastuses kohtunõudele välja toonud,

et taotlejat ei hoita siiski täielikus isolatsioonis - ta saab suhelda vanglateenistujatega ja soovi

korral oma lähedastega; tal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi

korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda; ta saab kambris raadiot kuulata ja

televiisorit vaadata ning lugeda raamatuid ja ajalehti.

9. Lisaks leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib ohustada vangla julgeolekut ja

teisi kinnipeetavaid. Tallinna Vangla on 17.01.2022 vastuses selgitanud taotleja suhtes

julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud ülevaate taotleja vangiregistris kajastatud

rikkumistest alates 15.06.2011. Ühtlasi kinnitavad kohtule esitatud 06.01.2022 ettekanded

(vangla 17.01.2022 vastuse lisad 1-3) taotleja negatiivset suhtumist kaaskinnipeetavate ja

vanglaametnike suhtes. Taotleja on sisuliselt kinnitanud ka ise enda ohtlikkust.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

3-22-69

5(5)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik