2-17-5184/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-5184

Kohtuasi

Jõelähtme

valla

(vallavalitsuse kaudu)

hagi

X

üldõigusjärglase Y vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.09.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Jõelähtme valla (vallavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Jõelähtme vald (vallavalitsuse kaudu) (registrikood

75025973), lepinguline esindaja Kristiine Urb

Kostja

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

surnud

XX.XX.XXXX),

õigusjärglane

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tõnu Tuulas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2020 määrus osas, milles maakohus jättis hageja

õigusabikulud täielikult kostjalt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega

rahuldada

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldus

õigusabikulude osas 3400 euro ulatuses.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada Jõelähtme valla avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks Jõelähtme valla menetluskulude rahaline suurus summas

3925 eurot (s.o riigilõiv 525 eurot ja õigusabikulud 3400 eurot).

2.3. Välja mõista X õigusjärglaselt Y-lt Jõelähtme valla kasuks menetluskulude

hüvitis 3925 eurot.

3. Jõelähtme valla määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

2-17-5184

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 31.03.2017 Harju Maakohtule kostja õiguseelneja vastu hagi võla ja viivise

saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 07.04.2020 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja

kanda. Otsus jõustus 14.05.2020. Kostja õiguseelneja surma järgselt jätkas menetlust tema

üldõigusjärglasena kostja.

2. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja 400

eurot ning õigusabikulud 4702.50 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot

(käibemaksuta) ning kokku 42,75 t, mis seisneb järgnevates õigusabitoimingutes:

1) konsultatsioon – 2 t; 2) materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs – 8 t; 3) kliendiga

kohtumine – 1 t; 4) hagi koostamine – 5 t; 5) kostja vastusega tutvumine, kliendisuhtlus,

seisukoha koostamine – 4 t; 6) vastuse koostamise lõpetamine – 1 t; 7) 20.06.2017 täiendavate

tõendite kogumine ja esitamine – 0,5 t; 8) 18.10.2017 istungiks ettevalmistamine – 2 t;

9) apellatsioonkaebuse koostamine – 5 t; 10) vastustaja vastusega tutvumine, kliendiga

nõupidamine – 1,5 t; 11) ringkonnakohtu otsusega tutvumine, kliendile ülevaate andmine – 1,5

t; 12) kassatsioonkaebuse osas konsultatsioon – 1,5 t; 13) Riigikohtu otsusega tutvumine,

analüüs, kliendiga konsultatsioon – 1 t; 14) 13.08.2019 kohtumäärusega tutvumine – 0,25 t;

15) 13.09.2019 seletuse koostamine – 1 t; 16) kostja vastusega tutvumine, kliendiga

konsultatsioon, vastuse koostamine – 3 t; 17) 11.12.2020 kostja vastusega tutvumine – 0,5 t;

18) 04.03.2020–05.03.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine – 3 t; 19) 05.03.2020

kohtuistungil osalemine – 1 t.

3. Kostja esitas menetluskuludele vastuväite, milles palub jätta hageja lepingulise esindaja

kulud välja mõistmata. Lepingulise esindaja teenuste kasutamine ei ole menetluses

põhjendatud, kuna valla seisukohast oli tegemist vähese keerukusega asjaga ja vallal on kaks

juristi. Asja õiguslik sisu leidis suures osas käsitlemist juba tsiviilasjas nr 2-15-14829.

Alternatiivselt ei saa asja keerukust ja õigusabi vajadust silmas pidades lugeda põhjendatuks

05.03.2020 menetluskulude nimekirja punktides 1)–12) nimetatud kulu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 23.09.2020 määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hageja menetluskude rahaliseks suuruseks 525 eurot,

mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja.

5. Määruse põhjenduste kohaselt pidas kohus kostja vastuväiteid põhjendatuks. Riigikohus on

selgitanud, et kohaliku omavalitsuse välise õigusabiga seotud esindajakulude väljamõistmine

on üldjuhul võimalik ainult siis, kui kohtuasi ei ole seotud haldusorgani põhitegevusega

(RKHKo nr 3-3-1-64-13, punkt 50). Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest

2-17-5184

tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (RKHKo nr

3-3-1-26-12, punkt 30). Üksnes erandlikel asjaoludel võib olla põhjendatud põhitegevusega

seotud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt (RKHKo nr 3-3-1-50-16, punkt 22).

Kohaliku omavalitsuse kohustus on korraldada eakate hoolekannet ja muud sotsiaalabi

(kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõige 1). Eeltoodu hõlmab ka

hoolekandega seoses kantud kulutuste sissenõudmist omavalitsuse elanikult või pärimise korral

tema õigusjärglaselt. Kuigi käesolev vaidlus oli õiguslikult laiem, käsitledes ka küsimusi

pärimisest ja kinkelepingust taganemisest, oli kohus siiski seisuskohal, et praeguses vaidluses

käsitletud õiguslikud küsimused ei väljunud hageja põhitegevusest. Samuti ei esinenud

vaidluses erilisi asjaolusid, mis põhjendaksid välise õigusnõustamisega seotud kulude

vajalikkust ja põhjendatust. Eeltoodud põhjustel leidis kohus, et hageja õigusabikulud ei ole

põhjendatud ega vajalikud.

6. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks kokku 525 eurot, mis vastab

menetluskulude nimekirjas välja toodud riigilõivude summale. Seega tuleb kostjalt hagejale

välja mõista menetluskulud 525 eurot.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega määrata tema menetluskulud kindlaks 5227.50 euro ulatuses.

8. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel lähtunud Riigikohtu halduskolleegiumi

praktikast. Halduskohtumenetluses on tõepoolest tihti tegemist hageja põhitegevusega seotud

vaidlustega, kuid kuna antud juhul on tegemist tsiviilasjaga, siis väljub see hageja igapäevaste

tegevuste raamidest. Igapäevases tegevuses ei lähtu hageja võlaõigusseadusest, mis oli selles

asjas nõude aluseks. Kuigi kohus on jõudnud järeldusele, et hageja tegeleb igapäevaselt

pärandite ja kinkelepingutest taganemisega, on see juhtum hageja tegevuses väga erandlik.

9. Arvesse tuleks võtta ka, et hagejal on küll kaks juristi ametikohta, kuid praeguse menetluse

kestel ei olnud need pidevalt täidetud. Üks jurist ei jõua tegeleda tavapäraste töökohustuste ja

ka kohtumenetlustega. Ka sel põhjusel oli põhjendatud välise esindaja palkamine.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus peatas menetluse 23.11.2020 määrusega kostja surma tõttu.

11. 23.04.2021 uuendas kohus menetluse.

12. Kostja õigusjärglane palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Harju Maakohtu

23.09.2020 määrus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse õigusabikulude osas täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb

selles osas uue määruse, millega määrab hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude

suuruseks 3400 eurot, millise summa mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Osas, milles kohus

2-17-5184

mõistis menetluskuluna kostjalt hagejale välja riigilõivu 525 eurot, on määrus edasi kaebamata

jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui

menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on

kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks

võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele

piiratuks.

16. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel

kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire. Maakohus on hinnangu andmisel tuginenud

üksnes Riigikohtu halduskolleegiumi praktikale, millest lähtumine ei ole ringkonnakohtu

arvates käesolevas tsiviilasjas põhjendatud. Kuivõrd halduskohtumenetluses osaleb

haldusorgan (nt kohalik omavalitsus) menetluses reeglina oma põhitegevusest tulenevalt, olles

menetluse iseloomu arvestades n-ö tugevam menetluspool, on poolte ebavõrdsust arvestades

põhjendatud ja õiglane lähtuda põhimõttest, et haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine

halduskohtumenetluses on õigustatud üksnes erandjuhtudel. Tsiviilkohtumenetluses seevastu

on reeglina tegemist võistleva kohtumenetlusega, milles pooled on võrdsed, sh on igal

menetlusosalisel õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti (TsMS § 217 lõige 1). Seadusest ei tulene, et praeguses asjas esineks hagejal

lepingulise esindaja kasutamise keeld. Seega ei mõjuta hageja õigust osaleda menetluses

lepingulise esindaja kaudu ka kostja esile toodud asjaolud, et hagejal on väidetavalt kaks juristi

ametikohta või et vallasekretär on juriidiliste teadmistega. Kuivõrd viidatud asjaolud asja

lahendamisel tähendust ei oma, jätab kohus tähelepanuta ka menetlusosaliste väited seonduvalt

sellega, kas ja mis põhjusel oli üks juristi ametikoht menetluse ajal täitmata. Vallasekretäril

hageja seadusliku esindajana oli õigus osaleda kohtuistungil koos lepingulise esindajaga. Lisaks

on hageja selgitanud, et käesolev vaidlus väljub olulisel määral hageja igapäevategevuse

(hoolekande korraldamine ja sellega seotud kulude sissenõudmine) raamest, kuivõrd puudutab

ka pärimise ja kinkelepingust taganemise temaatikat. Seega oli tegemist õiguslikult keerukama

vaidlusega kui tavapärane hoolekandega seotud kulude hüvitamise nõue, millest tulenevalt oli

samuti lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.

17. Kuna maakohus pidas hageja poolt lepingulise esindaja kasutamist põhjendamatuks, ei

hinnanud kohus TsMS § 175 lõike 1 kohaselt esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust.

Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada, määrates kindlaks hageja õigusabikulude

põhjendatud ja vajaliku suuruse.

18. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et osaliselt on hageja õigusabikulud ülemäärased,

arvestades mh asjaolu, et hageja osales W seadusliku esindajana sama lepingulise esindaja

kaudu varasemas menetluses tsiviilasjas nr 2-15-14829, mille asjaolud kattusid osaliselt

käesoleva tsiviilasja asjaoludega. Seega oli hageja esindaja juba tsiviilasja nr 2-15-14829 kaudu

osaliselt praeguse asja aluseks olevate oluliste asjaolude ja tõenditega, samuti vaidluse

õigusliku poolega kursis.

2-17-5184

19. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (hagi sisuline osa on 2 lk, millele lisanduvad

väljavõtted õigusnormidest), mh asjaolu, et hageja esindaja oli eelnevalt osaliselt käesolevat

vaidlust puudutavate asjaoludega (sh tõenditega) kursis, peab ringkonnakohus hagiavalduse

koostamisega seonduvaid toiminguid (sh materjalidega tutvumine ja analüüs, kliendiga

konsulteerimine, hagiavalduse koostamine) põhjendatuks kokku 10 t ulatuses, vähendades

taotletavat ajakulu kokku 6 t võrra. Kostja vastusega tutvumise ja sellele seisukoha koostamise

toiminguid peab kolleegium taotletud mahus, st kokku 5 t ulatuses, põhjendatuks, arvestades

kõnealuste menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et hagejal tuli kujundada seisukoht

lähtuvalt konkreetsest kostja vastusest, st nende toimingute osas ei saa enam arvestada vaidluse

seotust varasema tsiviilasjaga ja sel põhjusel ajakulu vähendada. Seoses 20.06.2017 toiminguga

(täiendavate tõendite kogumine ja esitamine), milleks kulus 0,5 t, leiab ringkonnakohus, et asja

materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 04.07.2017 ühe täiendava tõendi, mille esitamisega

seonduvat ajakulu peab kohus põhjendatuks 15 min ulatuses, seega tuleb vähendada taotletavat

ajakulu 15 min võrra. Hageja esindajal on kulunud kohtuistungiks ettevalmistumiseks 2 t,

millist ajakulu peab ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades, et istungil osalemise ajakulu

hüvitamist taotletud ei ole, samas osales esindaja istungil (ning istungil osalemise ajakulu puhul

on vaieldamatult tegemist hüvitatava menetluskuluga), mis kestis kokku u 1,5 t. Arvestades

maakohtu 28.12.2017 otsuse ning hageja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, ei saa pidada

kaebuse koostamiseks kulunud 5 t ülemääraseks, pidades silmas, et kaebuse koostamisele

eelnevalt oli kaebajal vajalik tutvuda ka maakohtu otsusega. Hageja esindajal kulus kostja

vastusega kaebusele tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1,5 t. Kuivõrd kostja ei ole

vastuses esitanud mingeid uusi asjaolusid ega tõendeid, mis eeldaks hageja esindaja täiendavat

reageerimist (ja eelnevalt ka kliendiga nõu pidamist), siis kõnealuse menetlusdokumendi sisu

ja mahtu arvestades peab kolleegium põhjendatuks ajakulu 1 t, milles sisaldub ka mõistlik aeg

kliendile menetluse seisust lühikese ülevaate andmiseks. Seega vähendab ringkonnakohus

taotletavat ajakulu 30 min võrra. Arvestades ringkonnakohtu otsuse sisu ja mahtu ning asjaolu,

et tegemist oli hagejale soodsa kohtuotsusega (kooskõlas hageja taotletuga saadeti asi uueks

lahendamiseks maakohtule), peab kolleegium otsusega tutvumise ja kliendile ülevaate andmise

ajakulu põhjendatuks maksimaalselt 1 t ulatuses, vähendades taotletavat ajakulu seega 30 min

võrra. Arvestades kostja kassatsioonkaebuse ning Riigikohtu otsuse sisu ja mahtu, saab pidada

Riigikohtu

menetlusega

seonduvate

õigusabitoimingute

(kassatsioonkaebuse

osas

konsultatsioon, Riigikohtu otsusega tutvumine, analüüs, kliendikonsultatsioon) ajakulu kokku

2,5 t täies mahus põhjendatuks. Samuti on 13.08.2019 määruse ning sellele vastuseks koostatud

menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud määrusega tutvumise ajakulu 0,25 t

ja vastuse koostamise ajakulu 1 t. Hageja esindaja õigusabitoimingud seoses kostja 11.10.2019

vastusega (tutvumine, konsultatsioon, vastuse koostamine) on taotletud mahus 3 t, põhjendatud,

arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh seda, et kostja esitas vastuses uue asjaolu

ja tõendi. Ka ei saa ülemääraseks pidada kostja 02.12.2019 vastusega tutvumise ajakulu 30 min.

Arvestades, et eelnevalt kolmes kohtuastmes väldanud menetluse tõttu oli hageja esindaja juba

põhjalikult vaidluse asjaoludega kursis ning kõik seisukohad ja taotlused olid kirjalikult

esitatud, saab pidada asja uuel läbivaatamisel maakohtus istungiks ettevalmistamise

põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 t. Seega vähendab ringkonnakohus taotletavat ajakulu

1,5 t võrra. Kohtuistungil osalemise ajakulu on protokollist nähtuvat istungi pikkust arvestades

põhjendatud taotletud ulatuses, s.o 1 t. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus hageja

õigusabitoimingute ajakulu kokku 8,75 t (6 + 0,25 + 0,5 + 0,5 + 1,5) võrra, lugedes esindaja

ajakulu põhjendatuks 34 t ulatuses.

20. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul anda hinnang ka

esindaja tunnitasule. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (käibemaksu

ei lisandu). Kolleegium märgib, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

2-17-5184

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25).

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks (seejuures tuleb arvestada, et ka praeguses asjas osutati

õigusabi enamuses 2017.–2019. aastatel). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Arvestades käesoleva vaidluse (keskmist) keerukusastet ja mahukust, on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 100 eurot. Kohus võtab

siinjuures ka arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

21. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 34 t eest tunnitasuga 100 eurot

s.o 3400 eurot, millise summa lisaks maakohtu poolt põhjendatuks peetud riigilõivule (575

eurot) ringkonnakohus hageja menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

22. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

23. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)