2-21-117856/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-117856

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi G. R.

vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

70,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja G. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista G. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 70,00 eurot.

Menetluskulud

3. Jätta menetluskulud G. R. kanda.

4. Määrata kindlaks Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaline

suurus summas 281,66 eurot (sh riigilõiv 75,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulud 20,00 eurot ja õigusabikulud 186,66 eurot).

5. Välja mõista G. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud

summas 281,66 eurot.

6. Välja mõista G. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (281,66 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(5)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on G. R. (kostja) sõiduki registreerimisnumbriga xxxxxx omanik

alates 22.05.2018. Sõidukit pargiti 01.06.2018 OÜ Europark Estonia (hageja) opereeritavale

parkimisalale Mere pst 6/8 ja 21.06.2019 parkimisalale Maxima Paepargi 57. Mõlemal korral

pargiti sõidukit parkimistingimusi rikkudes – parkimise eest ei olnud tasutud ja sõidukitel

puudus parkimisõigust andev parkimiskaart. Hageja väljastas kostjale leppetrahvid, millest

esimese tasumise tähtaeg oli 15.06.2018 ja teisel 05.07.2019. Kumbki leppetrahv on summas

30,00 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10,00 eurot.

Sissenõudmiskulu koosneb registripäringute kulust ja nõudekirja saatmisega seotud kulust.

2. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks olid

õigusabikulud ja riigilõiv 75,00 eurot. Õigusabikulud hõlmavad hagi koostamist 2 tundi,

kostja arvamusega tutvumine ja analüüs ning sellele seisukoha koostamine 20 minutit.

Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 80,00 eurot. Samuti palus hageja välja mõista

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot. Hageja palub märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt annab kostja oma sõidukeid kasutada teistele

inimestele. Kostja säilitab andmeid kasutamisest järgmise aasta juulini. Kuna hageja teatas

nõudest 2 aastat pärast leppetrahvide tegemist, siis ei ole kostjale teada, kelle käes oli sõiduk

hagi aluseks olevate parkimiste ajal. Samuti leidis kostja, et tal polnud võimalik nõudele

kohtuväliselt vastata, sest sai leppetrahvidest teada alles 08.04.2021.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi.

5. Kohus täitis 01.11.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist.

6. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kostja on sõiduki

registreerimisnumbriga xxxxxx omanik (dtl 103-106). Sõiduk registreerimisnumbriga

xxxxxx oli 01.06.2018 pargitud Mere pst 6/8 parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti

leppetrahvinõue (dtl 75-82). Mere pst 6/8 parklas oli nähtav parkimistahvel,

parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse

rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 94-102). Sõiduk registreerimisnumbriga

xxxxxx oli 21.06.2019 pargitud Maxima, Paepargi 57 parklas ja sõiduki kojamehe vahele

jäeti leppetrahvinõue (dtl 83-91). Maxima, Paepargi 57 oli nähtav parkimistahvel,

parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse

rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 90-92). Hageja tegi päringu

maanteeametisse (dtl 107) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide tasumiseks

(dtl 108-111).

7. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 108. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks

on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi,

st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja

hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise

kohustust.

8. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

3(5)

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS §

9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et

parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja

avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teinepool

annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Kohus

tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad

parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga, ja viide

parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht

pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode

põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas,

et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid

parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui

muudel hetkedel. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus

parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 01.06.2018 Mere pst 6/8 parklas ja

21.06.2019 Maxima, Paepargi 57 parklas parkimisel.

9. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele kehtib eeldus, et leping sõlmiti sõiduki omanikuga

(RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja on pargitud sõiduki omanik. Kostja

väidab, et parkimisleping võidi sõlmida kellegi teisega, kellele ta oma sõiduki andis kasutada.

Kohus selgitas, et kostjal tuleb esitada selgesõnaline vastuväide, kellega kostja arvates leping

sõlmiti, ning leppetrahvi tasumise kohustusest vabanemiseks oma vastuväidet ka tõendada.

Kostja pole esitanud konkreetseid asjaolusid, kes teine oleks sõidukit parkinud, ega

tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise käes parkimislepingute kehtivuse ajal. Tallinna

Ringkonnakohus on selgitanud, et liiklusseadusest tulenev andmete säilitamise kohustus on

avalik-õiguslik kohustus. Omaniku vastu on võimalik nõudeid esitada kauem kui 6 kuu

jooksul ning seetõttu on omanikul õigus oma õiguste kaitseks säilitada andmeid vähemasti

võimalike nõuete aegumistähtaja lõpuni (TalR 2-19-123666, p 37). Kui sõidukiomanik seda

ei tee, on tegemist tema enda riskiga. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja

ja kostja vahel.

10. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist.

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas,

et mõlemas parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib

hageja nõuda leppetrahvi 30,00 eurot. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja

kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud kahel korral hageja

parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid

asjaolule, et sõiduk pargiti kostja parkimisalale parkimistasu maksmata, ega tuginenud

asjaolule, et tal oleks mõnel konkreetsel korral olnud õigus parkida parkimistasu maksmata.

Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud kahte parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata.

Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus

nõuda kostjalt leppetrahvi.

11. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS

§ 159 lg 2). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti

(TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule

suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse,

4(5)

milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse

edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus

kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse

edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis

tahteavalduse edastamise (RKTKo 2-17-117146, p 12). Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja

sõiduki kojamehe vahele leppetrahvid vahetult pärast rikkumise tuvastamist mõlemal korral.

Seega on hageja teavitanud kostjat leppetrahvist mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul.

12. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud.

Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib

nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lepingutingimuste kohaselt oli leppetrahvi

suuruseks 30,00 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud 2 lepingut, mida kostja rikkus. Seega on

põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 60,00 eurot.

13. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30,00 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15,00 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500,00 eurot

(VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10,00 eurot.

Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale kohtuvälise nõudekirja ja tegi kostja tuvastamiseks

päringu maanteeametisse. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 on sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue summas 10,00 eurot põhjendatud.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada.

MENETLUSKULUD

15. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldab hagi ja jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75,00 eurot, õigusabikuludest 2t ja 20min

eest ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot.

17. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

18. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 80,00 eurot tund (km-ta) ning kokku 2t ja 20min.

Hageja õigusabikulud hõlmavad kolme õigusabitoimingut – hagi koostamine, lisade

komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse kohtule

esitamine (2 t) ning kostja arvamusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja seisukoha

koostamine ja maakohtule esitamine (20 min). Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt

menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seisukohad olid asjakohased. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabitoimingud olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg

põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse.

19. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 80,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu

ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja

menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 186,66 eurot (80,00 eurot x 2,2 t).

5(5)

20. Maksekäsu kiirmenetluse korral määrab kohus 20,00 eurot avaldaja menetluskulude

katteks (TsMS § 4842). Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seetõttu määrab

kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20,00 eurot.

21. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 281,66 eurot, millest 75,00 eurot

on tasutud riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 186,66 eurot õigusabikulu.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

281,66 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. Hageja on märkinud, et lepingulise esindaja töötasu on 80 eurot tunnis, millele lisandub

käibemaks. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Käibemaksukohustuslaste registri

andmetel on hageja registreeritud käibemaksukohustuslasena, seega on hagejal võimalik

käibemaks tagasi saada ning kohus rahuldab hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta.

23. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks

määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik