2-20-13587/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-13587

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

Osaühing

Callefiks hagi

EuroHotel

OÜ

vastu

töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

582,34 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Callefiks (registrikood 10708912), esindajad

lepinguline esindaja J U

Kostja: EuroHotel OÜ (registrikood 11238851)

Kohtuistungi toimumise aeg 15. detsember 2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Osaühingu Callefiks hagi EuroHotel OÜ vastu töövõtulepingust

tuleneva põhivõla 5 euro väljamõistmiseks.

2. Rahuldada Osaühing Callefiks hagi.

3. Mõista EuroHotel OÜ-lt Osaühingu Callefix kasuks välja põhivõlg 514,99 eurot.

4. Mõista EuroHotel OÜ-lt Osaühingu Callefix kasuks välja 17.09.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 20,76 eurot.

5. Mõista EuroHotel OÜ-lt Osaühingu Callefix kasuks välja põhivõlalt arvestatud viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.09.2020 kuni

kohustuse täitmiseni.

6. Jätta maakohtu menetluskulud EuroHotel OÜ kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Lihtmenetluse

asjas

(tsiviilkohtumenetluse

seadustik

(TsMS)

§

405)

võetakse

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei anna luba kaebuse esitamiseks.

Kui pool soovib siiski apellatsioonkaebuse esitada, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee või e-toimiku vahendusel) 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS

§ 177 lõikele 2 mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Callefiks esitas 17.09.2020 Harju Maakohtule hagi EuroHotel OÜ vastu, milles

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 519,99 eurot ja 16.09.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 20,76 eurot ja viivise alates 17.09.2020 kuni kohustuse

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt tellis kosja hagejalt filtri hooldustööd. Hageja teostas töö ja kostjal ei

olnud tööle pretensioone. Hageja esitas kostjale arve nr 190884 maksetähtajaga 27.12.2019,

summas 664,99 eurot, millest kostja tasus 30.01.2020 50 eurot ja 16.03.2020 100 eurot.

Seega võlgneb kostja hagejale 514,99 eurot, millele lisandub seaduses sätestatud määras

viivis alates 17.03.2020.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja pöördus detsembris 2019 hageja poole veefiltri puhastamiseks hostelis XXX. Töö

telliti põhjusel, et vesi ei vastanud kvaliteedinõuetele. Hageja spetsialist tuli kohale, veidi

aega tegi midagi, aga veefiltrit piisaval määral ära ei puhastanud. Pärast tema lahkumist oli

vesi endiselt must ega vastanud nõuetele. Kostja ei võtnud seetõttu tööd vastu, millest

teavitas hagejat kohe telefoni teel. Hageja vastas kostja pretensioonile, et veefiltrit ei ole

võimalik puhastada, kuna veepuhastussüsteemis ei ole vajalikku veerõhku ja selleks, et seda

tagada, on vaja välja vahetada veepump. Hageja kinnitas seega, et ta ei ole veefiltrile

vajalikku hooldust teinud, ehk jättis kokkulepitud töö tegemata. Tegelikult ei puutu veepump

veepuhastussüsteemi.

5. Kuigi töö jäi tegemata, esitas hageja kostjale arve filtri hooldustöö ja transpordi eest 12h hind

480 eurot, soolatablett 6 kotti × 25kg 47,76 eurot ja roosteeraldaja 1,5kg 26,40 eurot

(hindadele lisandub käibemaks). Kuna hageja käis kohal ja tõi sõidukiga materjalid objektile,

tasus kostja esitatud arve alusel transpordikulude ja materjalide eest 150 eurot

(käibemaksuga). Ülejäänud arvet kostja ei tasunud ja puhastas veefiltri ise.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta seoses

selle osalise tagasivõtmisega osaliselt läbi vaatamata. Ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada.

Menetluskulud jäävad kostja kanda.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab

otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus,

mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

8. Poolte menetlusdokumentide ja esitatud tõendite kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nende

vahel oli töövõtuleping, millega kostja tellis hagejalt detsembris 2019 kostjale kuuluvas

hostelis XXX, aadressil xxx, veefiltri hooldustööd. Pärast tööde tegemist saatis hageja

kostjale arve nr 190884, maksetähtajaga 27.12.2019 summas 664,99 eurot (tl 5). Kostja tasus

arvest 30.01.2020 50 eurot ja 16.03.2020 100 eurot (tl 6).

9. Hageja nõudis kostjalt esialgses hagiavalduses ja selle täienduses põhivõla 519,99 euro

väljamõistmist, samuti viivise väljamõistmist alates 17.03.2020 kuni hagi esitamiseni 20,76

eurot ja edasi kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja täpsustas 13.12.2021 menetlusdokumendis oma nõuet ja selgitas,

et nõuab kostjalt põhivõlga 514,99 eurot, millele lisanduvad viivised. 15.12.2021

kohtuistungil teatas hageja, et võtab hagi 5 euro osas tagasi.

10. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekul tagasi võtta kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja hagi osalisele tagasivõtmisele vastuväiteid ei

esitanud. Kohus jätab hagi 5 euro suuruse põhivõla väljamõistmise nõudes TsMS § 423 lg 1

p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise

korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja

vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu menetluses hageja hagi kostjalt põhivõla 514,99 eurot ja

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks alates 17.03.2020

kuni hagi esitamiseni ja edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni.

12. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Tasu maksmise kohustus on üks töövõtja põhikohustusi.

VÕS § 637 lg 1 tulenevalt tuleb tasu maksta töövõtulepinguga kokku lepitud suuruses või

kui tasus ei ole kokku lepitud, siis kuulub maksmisele tavaline tasu ja selle puudumisel

vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava

tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. VÕS

§ 637 lg 4 erandi kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja

poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled kinnitasid 05.10.2021 kohtuistungil, et antud

töö kohta akti ei koostatud.

13. Kohus selgitas pooltele 05.10.2021 kohtuistungil, et eeltoodust tulenevalt peab hageja

töötasu saamiseks tõendama lepingujärgse töö tegemise ja selle, et töö vastas lepingu

tingimustele, sh tuli hagejal esile tuua, mis töö tuli tea, milles töö seisnes, mida telliti ja mida

tehti. Kohus peab hageja nõude rahuldamiseks seega tuvastama, et töö on valminud, s.t et

töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning

vastav tulemus on saavutatud.

14. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 ja

2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele mh siis, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi

või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija

seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki tööd tavaliseks kasutatakse.

15. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis veefiltri hooldustööd ja töö eesmärk oli, et

filtrisse sisenev vesi saaks puhastatud, filter töötaks ja väljuks puhas vesi (vt 05.10.2021

istungi protokoll). Kohus leiab, et kui isik tellib veefiltritega tegelevalt ettevõttelt filtrite

puhastuse, võib ta oodata, et pärast filtri puhastamist filter töötab ja vesi on puhas.

16. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et hageja töömees käis kohal ja midagi ka tegi, kostja

heidab aga ette seda, et vesi ei olnud pärast filtri puhastamist ikkagi kasutatav ega puhas.

Seda, et töömees kostja juures käis, kinnitab ka hageja esitatud sõidupäevik, mille kohaselt

jõudis hageja sõiduk kostja aadressile xxx linn 18.12.2019 kell 10:26 ja lahkus sealt 12:59

ning uuesti 19.12.2019 kell 14:26 ja lahkus 15:27, saabus uuesti 10:08 ja lahkus 16.09 ning

saabus uuesti 17:46 ja lahkus 19:18 (tl 79 – 85). Samuti kinnitab sama asjaolu kostja kinnitus,

et hageja käis kohal ja tõi temale esitatud arvel märgitud materjalid, soolatabletid ja

roosteeraldaja. Nende eest, samuti kohal käimise eest on kostja ka maksnud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas tööd tehti nõuetekohaselt ja kas kostja tugines tööde puudustele

õigeaegselt ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töö eest tasu maksmist.

17. VÕS § 644 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud

tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija

ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma

majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust

piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui

teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele

mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud

kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

18. Kostja selgitas, et pärast hageja lahkumist teatas kostja hagejale puudustest telefoni teel

ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja märkis 05.10.2021 kohtuistungil, et kõne

võis olla, aga ta ei mäleta. Tõendeid kõne toimumise või kõne sisu kohta kostja ei esitanud.

Hageja edastas kostjale e-kirja teel 20.12.2019 vaidlusaluse arve ja märkis, et

puurkaevupump tuleb korda teha, et see suudaks hoida veesurvet miinimum 2,3 bar filtri

läbipesu ajal. Hageja märkis, et vastasel juhul ei saa filtri korralikku toimimist garanteerida

(tl 49 pöördel). Kostja vastas hageja e-kirjale 03.01.2020, s.o 15 päeva pärast tööde

teostamist. Seejuures oli perioodist 19.12.2019 – 03.01.2020 neli päeva riiklikud pühad.

Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ajaga puudustest teavitamiseks. Kirja kohaselt käis

kostja sama päeva õhtul ja järgmisel hommikul kontrollimas ja veesurve oli 3bar, kuid filter

ikka korralikult ei toimi. Kostja märkis, et töö on tegemata ja küsis, kas olukord oleks

võimalik mõlemale poolele sobivalt lahendada (tl 49). Kostja kirjast nähtub seega, et kostja

heitis ette, et hoolimata hageja tehtud hooldustöödest filter korralikult ei toimi. Milles

mittetoimimine seisneb, kirjast ei selgu. Hageja ei ole nimetatud kirjale vastuväiteid esitanud.

Küll aga on õige hageja väide, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enne käesolevat

menetlust heitnud hagejale ette seda, et vesi on must ja ei vasta kvaliteedile ega ole kasutatav.

Kuna kostja on tõendanud, et ta heitis filtrite mittetöötamist ette juba 03.01.2020, mitte alles

18.08.2020 (tl 27 – 28; 05.10.2021 kohtuistungil kinnitasid pooled, et pretensioonil märgitud

kuupäev 17.20.2020 ei ole õige ja õige kuupäev on selle allkirjastamise kuupäev 18.08.2020),

võib eeltoodust järeldada, et kostja on tähtaegselt hagejale etteheiteid esitanud. Kohus

kontrollib seega, kas hageja on tõendanud tööde nõuetekohase tegemise ja kas kostja

vastuväited selle kohta, et hageja ei olegi filtreid avanud ega puhastanud, on põhjendatud.

19. Hageja selgitas, et ta on filtri hooldustööd ära teinud. Kohapeal avas töötaja

automaatikad, puhastas, leotas, tegi filtrite läbipesu ja imes sisse kemikaali massi paremaks

puhastamiseks. Hageja selgitas, et ühe filtri läbipesu kestab umbes 90 minutit ja sellel ajal

täitis töötaja teisi tööülesandeid. Pärast puhastamist on vee puhtus näha silmaga ja sellele

tehakse ka test. Hageja tõendas tööde nõuetekohast tegemist tööd teostanud töömehe M B

ütlustega. Kohus kuulas tunnistaja ära 15.12.2022 kohtuistungil. Tunnistaja ütluste kohaselt

tegi ta hooldustööd nii, nagu tavahoolduses käib. Esmalt keerati lahti veekraan, kuna filtrisse

tulev vesi oli olnud kinni keeratud. Filtrisoola, mida tuleb filtri töötamiseks pidevalt lisada,

ei olnud. Seejärel kontrollis tunnistaja liivafiltrit ja siis üldfiltrit, mis võtab rauamangaani

veest välja ja teeb vee pehmeks. Siis tuvastas üldfiltril ASL mitu viga, kontrollis ülemise

sõela, injektori, sõelad, kanalisatsiooni, et kas ta imeb soola, kas täidab soolamahutit veega.

Siis pani keemia ja soola sisse ja pesema. Filter sai pesema pandud mitu korda, kuna see oli

pikalt seisnud. Tunnistaja kinnitas, et käis kostja juures 3 või 4 korda. Sama kinnitavad ka

sõidupäeviku väljavõtted (vt selle kohta ülal). Tunnistaja selgitas, et pesu ise käib

automaatselt, pärast soola ja kemikaali sisestamist anumasse ja ta käis kostja juures pesu mitu

korda käivitamas. Töö võttiski rohkem aega põhjusel, et filter ei olnud tööd teinud ega soola

saanud. Tunnistaja kirjeldas kostja esitatud fotode alusel, millised filtri osad pestakse puhtaks

ja millised vahetatakse iga kord välja. Tunnistaja kirjeldas, et seda, et filter hakkab tööle,

saab ta aru sellest, et vesi läheb libedaks ja see on talle näpuga katsudes aru saada. Samuti

märkis tunnistaja, et filtri puhtaks pesemine on pikk protsess ja silma järgi sai filtri olukord

rahuldav. Tunnistaja selgitas, et tegi veele testriga ka testi (regendi lisamisega veele) ja

märkis, et vesi sai paremaks. Edasi jäi filter oma tööd tegema.

20. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja kinnitas, et on töötanud

hageja juures 14 aastat. Seejuures õpetasid teda alguses välja tema partner ja ettevõtte

omanik. Kohus leiab, et sedavõrd pika kogemusega tekib vilumus ja hooldustööde teostaja

ei peagi iga kord iga filtri puhastamiseks juhendis näpuga järge ajama. Tunnistaja ütlustest

oli aru saada, et ta tunneb oma tööd ja vajalikke töö protsesse ning oskab töö tulemust

kontrollida.

21. Tunnistaja ütlused kinnitavad seega, et hageja tegi filtrile mitu läbipesu, et filter hakkaks

tööle. Ta puhastas filtri ja kontrollis selle osiseid, testis vett ja tema lahkumisel oli vesi korras.

Seda, et hageja vett testis, kinnitas ka kostja ise. Hageja on seega tõendanud tööde tegemise,

kirjeldanud põhjalikult tööde tegemise protsessi ja töö tulemuste kontrollimist. Tunnistaja

ütlused kinnitavad ka seda, et vesi sai parem. Vastupidine on tõendamata. Kostja 03.01.2020

ekirjast ei ole aga aru saada, mis täpselt siis korras ei olnud. Kohtumenetluses väidab kostja,

et hageja ei ole filtrit üldse lahti võtnudki ega kõiki vajalikke detaile puhastanud, kuid asjas

kogutud tõendid kostja väiteid ei kinnita. 05.10.2021 kohtuistungil kinnitas kostja ise, et

keegi hageja tööde tegemise juures pidevalt ei olnud. Seda kinnitas ka tunnistaja M. B.

Eluliselt ei oleks ka usutav ega mõistlik, et keegi kostja hosteli töötajatest kogu töö tegemise

aja hooldustööde kõrval valvaks. Kostja väide, nagu ei oleks hageja filtreid hooldamiseks

üldse lahti võtnudki ega neid puhastanud ega läbi pesnud, on seega hüpoteetiline ja

tõendamata.

22. Kostja soovis oma töötaja E R ütlustega tõendada, et hageja töötaja ei võtnud lahti ega

puhastanud hosteli filtreid, et pärast hageja töötaja lahkumist oli vesi sogane, et tunnistaja

helistas hagejale, palus filtri ära puhastada ja andis selleks tähtaja, kuid hageja töötaja

määratud tähtaja jooksul filtreid puhastama ei tulnud. Kohus leiab, et tunnistaja E. R ütlused

ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab tõendiga asja lahendamisel TsMS § 238 lg 5 alusel

arvestamata. Kohus selgitab, et on juba ülal märkinud, et kostja on ise kinnitanud, et keegi

hageja juures tööde tegemist ei valvanud. Tunnistaja ei saa oma ütlustega seega tõendada

kostja väidet, et hageja filtrit lahti ei võtnud ega puhastanud. Tunnistaja ei olnud tööde

tegemise juures. Tunnistaja ütlused muudab ebausaldusväärseks asjaolu, et tunnistaja on

aidanud kaasa käesolevas menetluses ilmselt ebaõigete tõendite loomisele. Nimelt väitis

kostja, et filtrid puhastati oma jõududega 13.01.2020, mille kohta tehti ka pildid, mis edastati

hagejale. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja E. R 10.12.2020, see on ligi aasta pärast

hageja tööde tegemist ja käesoleva kohtumenetluse ajal koostatud seletuskirja (tl 46). See

teave on aga ilmselt ebaõige, kuna kostja on hiljem tunnistanud, et tööd tehti ja filtrist esitatud

fotod on tehtud 31.07.2020 – 01.08.2020. Viimati nimetatud asjaolu on hageja ka tõendanud.

Tunnistaja poolt kohtumenetluses esitatud tõend sisaldab seega teadlikult ebaõigeid

andmeid. Tunnistaja ütlustega ei ole käesolevas menetluses võimalik arvestada ka põhjusel,

et kostja seaduslik esindaja, kes viibis kohtusaalis hageja tunnistaja M. B ülekuulamise

juures, lahkus kohtusaalist omavoliliselt pärast M. B ütluste andmist ja läks juttu rääkima E.

R, kes ootas kohtusaali ukse taga ütluste andmist. Kostja väidab, et tal hakkas halb: ta hakkas

pidevalt ja pikka aega köhima, hingeldama, nägu läks punaseks ja ta ei olnud võimeline

istungil edasi osalema ning oli sunnitud kohtusaalist lahkuma. Kohus leiab, et kostja esindaja

kirjeldus kostja seadusliku esindaja tervisliku seisundi kohta ei ole õige. Kostja seaduslik

esindaja ei köhinud pidevalt ja pikka aega ja tema tervislik seisund ei viidanud millelegi, mis

oleks nõudnud kohtu tähelepanu või vajadust sellele reageerida (vt kohtuistungi helisalvestis

alates 01:26:00). Kostja seaduslik esindaja lihtsalt tõusis ja lahkus saalist viivituseta ja ilma

kohtu luba küsimata. Kohtupoolsel kontrollimisel selgus, et kostja seaduslik esindaja ei

lahkunud kohtusaalist tervislikel põhjustel, vaid läks hoopis enda kutsutud tunnistaja, E. R

vestlema. TsMS § 260 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt kuulatakse tunnistajad üle

üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis.

Nimetatud sätte eesmärk on tagada tunnistaja ütluste usaldusväärsus ja võimalus kõrvutada

eri tunnistajate ütluste tõepärasus. Tunnistaja ülekuulamisel tuleb välistada tunnistaja

ebakohane mõjutamine teiste tunnistajate või menetlusosaliste poolt. Kuna kostja seaduslik

esindaja lahkus saalist vahetult pärast hageja tunnistaja ärakuulamist ja läks otse oma

tunnistajaga vestlema, on kohtul alust kahelda selles, et tunnistajat ei ole menetlusosalise

poolt mõjutatud. Koostoimes muude ülal kirjeldatud asjaoludega E. R koostatud tõendite

kohta leiab kohus, et E. R ütlused tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta kui

ebausaldusväärsed.

23. Kostja väiteid ei tõenda ka tema poolt esitatud fotod eraldiseisvalt. E. R väitis oma

seletuskirjas (tl 46), et nad otsustasid 13.01.2020 viia veepuhastussüsteemi hoolduse läbi

enda jõududega ja kohe pärast puhastust hakkasid filtrid normaalselt tööle. Samuti märgib E.

R, et nad tegid puhastatud ja puhastamata filtritest pilte, mida kinnitas ka kostja käesolevas

menetluses ja esitas need pildid asja materjali juurde (tl 30 – 33 ja 36 – 37). Kostja ei osanud

05.10.2021 kohtuistungil selgitada, millistelt tema esitatud fotodelt näeb kohus kostja enda

puhastatud ja millistelt puhastamata filtreid. Üksnes piltide vaatlemisest ei saanud kohtu

hinnangul selliseid järeldusi teha. Kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada, millal on pildid

tehtud ja kuidas need on seotud hageja töödega, samuti selgitada, millised pildid on tehtud

enne ja millised pärast seda kui kostja filtrid ise puhastas. Kostja täpsustas, et fotod toimiku

leheküljel (tl) 30 – 33 on tehtud enne ja fotod tl 36 – 37 on tehtud pärast puhastamist.

Tunnistaja M. B selgitas, et fotol lk 30 on sõel, mille ta vahetas hoolduse käigus ära. Fotolt

nähtuv sõel on must. Tl 31 on klappideta pea, toorik, mida üldhooldust tehes ei vahetata ja

keemia teeb selle klappide vahe ise puhtaks. Toimik lk 32 asuv foto on pilt tööd teinust

klappidest. Tunnistaja selgituste kohaselt ei ole need klapid väga hullud, kuid need lähevadki

normaalses olus mustaks. Toimik lk 33 oleval fotol on klappide tagumine pool ja see vajaks

puhastamist. Seega kinnitas tunnistaja, et nendelt fotodelt nähtuvad filtri osised vajaksid

hooldust. Kostja viidatud fotode kohta, mis asuvad tl 36 ja 37, mis kostja väitel kujutavad

tema poolt puhastatud filtri osiseid, selgitas tunnistaja, et lk 36 on pilt korkidest, mille ta

vahetab hoolduse käigus iga kord ära. Tunnistaja selgitas, et fotol olevad on koledad ja vajaks

vahetamist. See nähtub kohtu arvates selgelt ka fotolt endalt, kuna fotol olevatel esemetel on

näha pruun sette mass. Fotol lk 37 on tunnistaja selgituste järgi injektor, mis vahetatakse

hoolduse käigus ära, kuid foto järgi ei saa seda öelda, kas konkreetne vajab vahetamist või

mitte. Fotol on näha sade, aga see tekibki veest ja võib minna mustaks juba 3 kuu tagant.

24. Eeltoodud fotosid ja tunnistaja M. Bi ütlusi kogumis hinnates ei ole usutav kostja väide,

et fotod tl 36 ja 37 on tehtud pärast nende puhastamist. Kostja ei esitanud võrdlevaid fotosid,

mis oleksid tehtud enne ja pärast tema poolt väidetavalt tehtud töid. Kohus pöörab tähelepanu

sellele, et hageja esitatud tõendi kohaselt on kostja tõendina esitatud fotod tehtud juulis ja

augustis 2020 (tl 74), seega tegelikult mitte 13.01.2020, nagu väitis kostja esialgselt, vaid ligi

7 kuud hiljem ja enam kui 7 kuud pärast hageja poolt tööde tegemist. Nimetatud fotod ei

tõenda seega kostja väidet, et hageja ei ole tegelikult töid teinud ega filtrit puhastanud. Need

fotod ei tõenda ka seda, et kostja oleks ise filtreid puhastanud, s.t et vesi on puhas kostja

tehtud tööde, mitte hageja tehtud tööde tagajärjel. Arvestades ka M. Bi selgitusi selle kohta,

et filtreid on vaja hooldada 3 kuni 12 kuu tagant, on usutav, et filter võis olla suve lõpus

uuesti must ja vajada uuesti hooldust. Seda, et augustikuuks võis filter vajada uuesti hooldust,

kinnitas hageja ka 05.10.2021 kohtuistungil. Kostja esitatud fotod ei tõenda aga seda, et

hageja oleks detsembris 2019 jätnud tööd tegemata. Kostja hilisem, menetluses esitatud

seisukoht, et filtrid puhastatigi tegelikult hoopis 31.07 – 01.08.2020, kinnitab seda, et nendest

tõenditest ei saa järeldada, et hageja jättis oma tööd tegemata. Kostja väidete vastuolulisust

kinnitab täiendavalt ka see, et kui 21.10.2020 ja 15.12.2020 menetlusdokumendis väitis

kostja, et tema seaduslik esindaja otsustas 13.01.2020 puhastada veefiltrid isiklikult ise ja ta

omab selleks vastavat tehnilist haridust, kuid 18.11.2021 menetlusdokumendis väidab kostja,

et puhastas filtrid alles suve lõpus, sest ei leidnud kohe vastavat spetsialisti. Seda, millisel

viisil on juulis-augustis mustadest filtri osistest tehtud fotod seotud hageja poolt 7 kuud

varem tehtud töödega, ei ole kostja seega usutavalt selgitanud. Küll aga saab kohus kostja

esitatud tõenditest ja selgitustest kogumis järeldada, et kostja on esitanud kohtule tegelike

asjaolude kohta eksitavat ja ebaõiget teavet.

25. Tunnistaja M. B kinnitas ka seda, et filtri töö ja tulemuslikkus sõltuvad ka veesurvest ja

seal oli veesurvega probleem, kuna pumba käivitamisel läks veesurve madalaks, kuid

tunnistaja ei mäletanud, mitu bari vee surve oli. Seda, et veesurvega oli probleem, märkis

hageja ka kostjale 20.12.2019 pärast tööde lõpetamist saadetud e-kirjas (tl 49 ja 49 pöördel).

Kostja ongi oma vastuväited rajanud suuresti sellele, et hageja heitis ette probleemi pumbaga,

mida tegelikult ei olnud. Kohus leiab, et kostja järeldab hageja viitest pumba probleemidele

ebaõigesti, nagu oleks hageja väitnud, et ta ei saanudki pumba tõttu filtri hooldustöid teha.

Seda ei ole hageja väitnud. Tunnistaja M. Bi ütluste kohaselt oleks seda tüüpi filtritel hea,

kui pumba käivitumisel oleks 2,3bar, et jõuaks välja pesta sinna kogunenud ained. Veefiltri

paigaldamis-, töötlemis- ja hooldusjuhendi kohaselt on filtri tööks minimaalne vajalik

veesurve 1,72 bari (tl 101). Kostja esitatud tõendi kohaselt oli pumba rõhk 3bar (tl 51). Kohus

leiab, et vaidlus selle üle, kui suur oli pumba surve, ei mõjuta hageja nõuet kostja vastu.

Ainuüksi see, et hageja viitas võimalikele puudustele pumba rõhus, kinnitab, et hageja on

töid ka sisuliselt teinud ja filtri probleemidesse süvenenud. M. Bi ütluste kohaselt tekkisid

pumba probleemid filtripesu ajal, kuna see tarbib palju vett ja siis käivitub pump korduvalt.

Kostja kontrollis küll järgmisel päeval pumba rõhku, mille kohta ongi esitatud tõend, kuid

kostja ei ole selgitanud, et ta oleks kontrollinud pumba survet filtripesu ajal. S.t samades

tingimustes. Igal juhul ei lükka kostja tõend pumba surve suuruse kohta ümber hageja

esitatud tõendeid selle kohta, milliseid töid ta tegi ja millise tulemuse saavutas. Kostja ise on

leidnud, et pump tegelikult töid ei mõjutanud, kui märkis oma 18.08.2020 pretensioonis, et

tema arvates ei puutu veepump üldse veepuhastussüsteemi (tl 27). Sama on kostja märkinud

ka käesolevas menetluses. M. Bi ütluste kohaselt on surve oluline ka selleks, et pump suudaks

ise järjepidevalt hästi toimetada. Kostja järeldus, nagu tuleneks sellest, et hageja viitas pumba

probleemile, et hageja ei ole kokku lepitud töid üldse ära teinud, on meelevaldne ja

tõendamata.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud, et on töövõtulepingust

tulenevad kohustused täitnud, s.o tööd teinud, tulemuse saavutanud ja tema tasunõue on

sellega sissenõutavaks muutunud. Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole filtrit lahti võtnud

ega puhastanud, on tõendamata. Samuti on tõendamata väited musta vee kohta. Kuna hageja

töö on tehtud, on töövõtulepingust tulenev tasunõue sissenõutav ja hagejal on õigus nõuda

kostjalt tasu maksmist.

27. Hageja esitatud arvest moodustavad 47,76 eurot soolatabletid ja 26,40 eurot

roosteeraldaja. Ülejäänud 480 eurot on filtri hooldustöö ja transport 12 töötunni eest

ühikuhinnaga 40 eurot (hindadele lisandub käibemaks). Kostja ei vaidle vastu soolatablettide

ja roosteeraldaja eest maksmisele ega nende transpordile. Hageja esitatud sõidupäeviku

kohaselt parkis hageja sõiduk kostja juures ja töid tehti 2 tundi 32 minutit + 1 tund 1 minut

+ 6 tundi 1 minut + 1 tund 31 minutit (tl 79 – 85). Töid tehti seega kokku 11 tundi ja 5

minutit. Arve esitati 12 tunni eest, kuna tööaja arvestuse sisse arvutati ka neljale külastusele

kulunud sõiduaeg. Kostja ei esitanud sellele arvutusele sisulisi vastuväiteid vaid märkis, et

hageja võis töid teha ka 36 tundi, kuid kostja ei pea selle eest tasuma, kuna tööd on tegemata.

Kohus on ülal tuvastanud, et hageja tegi filtri hooldustööd ja kontrollis pärast seda vee

kvaliteeti. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et esitatud sõidupäevikuga ei saa töö tegemise

aega tõendada. Tõendist nähtub, et tegemist on programmi väljavõttega. Hageja selgitas, et

tema sõidukid on varustatud GPS seadmega töötajate sõitude kontrollimiseks. Mille alusel

kostja väidab, et hageja on tõendit moonutanud, ei ole selge. Kostja vastuväide

sõidupäevikule on otsitud ja sisustamata. Kostja ei ole ka väitnud, et töid oleks tegelikult

teostatud teistsuguses ajalises mahus. Iseenesest sellele, et hageja kostja juures töid tegemas

käis, kostja vastu ei vaidle.

28. Kostja etteheide, et 2019.a tehtu tööd on 8 korda kallimad kui töö, mis tehti 2015.a, ei

ole õige. Kostja viidatud 2015.a arved on küll väiksemad, kuid kostja võrdleb ebaõigesti

üksnes arve lõplikke summasid. 2015.a arvel on filtri hooldustöö ühe ühiku hind 60 eurot (tl

78). Vaidlusalune 2019.a arve on aga esitatud hinnaga 40 eurot/tund, 12 töötunni eest.

Tegemist ei ole seega võrreldavate olukordadega. Hageja selgitas ja tõendas ka seda, et

vaidlusalused hooldustööd võtsid palju aega, kuna filter oli pikalt hooldamata – see seisis ja

sellel puudus sool, mistõttu tuli teha mitu läbipesu, et filter hakkaks tööle. Seega oli tegemist

ajamahukama tööga kui 2015.a tehtud töö. Kostja ei ole esile toonud, et pooltel oleks olnud

teistsugune tasukokkulepe või et selline tasu ei oleks tehtud töö eest mõistlik.

29. Kokku on hageja põhinõue seega 514,99 eurot (480 + 47,76 + 26,40 + käibemaks – 150

(kostja poolt varem tasutud)). Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise

väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär oli 0,0%. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2016 olnud 8%

aastas.

30. TsMS § 367 kohaselt võib hageja nõuda viivise väljamõistmist eelkõige selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja nõuab viivist alates 17.03.2020 (vt hagiavalduse 29.09.2020 täiendus),

s.o alates kostja tehtud viimasest osamaksest 16.03.2020 kuni hagi esitamiseni 16.09.2020 ja

edasi kuni kohustuse täitmiseni. Kuna VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest ja asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja tegi tööd

18.12 – 19.12.2019, muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 20.12.2019. Kuna hageja nõuab

viivise väljamõistmist alates 17.03.2020, rahuldab kohus hageja viivisenõude taotletud

ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 17.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.09.2020 ja edasi protsendina

põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks

muutunud viivis 20,76 eurot (514,99 × (8% ÷ 365) × 184 päeva).

31. Kostja asus oma kirjalikes kohtukõne teesides väitma, et esitas 18.09.2020 hagejale

avalduse (pretensiooni), millega taganes lepingust. Esmalt märgib kohus, et 18.09.2020

esitatud pretensiooni ei ole kohtule tõendina esitatud. Kuna taganemist puudutavaid väiteid

ja asjaolusid ei ole kostja menetluses varem esile toonud, ei saa ta neile pärast eelmenetluse

lõppu kohtukõnes enam tugineda ja kohus selle väite osas seisukohta ei võta. Kuna hageja

on tellitud tööd ära teinud, on hagejal õigus nõuda kostjalt tehtud tööde eest tasu maksmist.

32. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi ja osa, milles hageja hagi arvutusvea tõttu tagasi võttis on

marginaalne (0,96%), kuulub hagi valdavas osas rahuldamisele ja menetluskulud tuleb jätta

tervikuna kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik