2-21-1634/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-1634

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuaril 2022, Tallinn

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1 728 eurot l

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Willem Ignatjev xxx

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja C

(xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva

Tibar, e-post: eva.tibar@tibar.ee

Istungi toimumise aeg

01.12.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Tsiviilasja menetluskulud jätta X kanda.

3. Rahuldada Y taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

4. Määrata Y menetluskulude rahaliseks suuruseks 450 eurot.

5. Mõista Xlt Y kasuks menetluskulude hüvitisena välja 450 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 01.02.2021 hagi Y vastu, milles palub vähendada hagejalt Viru Maakohtu

16.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-16-3825 kostja kasuks väljamõistetud elatist summani

100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta poolte endi kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt 16.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3825 kostja

kasuks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuuplaga miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni.

3. Hageja viibis ajavahemikus 13.11.2017-02.01.2020 kinnipidamisasutuses Viru Vanglas ning

sellel ajavahemikul ei olnud hagejal võimalik elatist tasuda, mistõttu tekkis elatise võlgnevus.

Ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist ei leidnud hageja kindla töötasuga alalist töökohta,

töötades juhutöödel. Alates 29.01.2021 on hageja töötu ning töötuna arvel. Hageja viimase nelja

kuu sissetulek oli 17.10.220 500 eurot, 18.11.2020 500 eurot, 15.12.2020 375 eurot ja

15.01.2021 375 eurot, millest kohtutäitur Risto Kütt on igakuisel kinni pidanud 17.10.2020

209,35 eurot, 28.11.2020 47,70 eurot, 28.11.2020 50 eurot, 18.11.2020 208,95 eurot,

15.12.2020 179,35 eurot ja 15.01.2021 108,35 eurot.

4. Arvestades hageja elatise võlgnevust 5 126,45 eurot ning igakuise elatise 292 eurot, ei ole

hageja võimeline sissetuleku puudumise tõttu kostjale igakuist elatist tasuma. Seetõttu taotleb

hageja igakuise elatissumma vähendamist kuni 100 eurot. Samuti palub hageja arvestada elatise

vähendamisel kostja seaduslikule esindajale makstavat lapsetoetust ning muid sissetulekuid.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Elatise vähendamise hagi rahuldamise eeldused on täitmata, sest hageja ei ole kohtu ette

toonud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid hinnata hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja hinnangul üksnes vabadusliku karistuse kandmine ja töötuna arvele võtmine alust elatise

vähendamiseks. Hageja ei ole tuginenud muutunud asjaoludele võrreldes elatise väljamõistmise

lahendi aja seisuga. Hageja viide PKS § 102 lg 2 kolmandale ja neljandale lausele ei ole

asjakohane, sest hageja ei ole tõendanud töövõimetust või teiste laste olemasolu.

7. Kostja tõi välja ka muu hulgas selle, et kostja emal on lisaks kostjale veel neli (4) alaealist

last, kostja ema on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu on väikeste laste kõrvalt täiendava

sissetuleku (lisaks saadavatele riiklikele peretoetustele) hankimine ebareaalne. Hageja on

seevastu noor elujõuline meesterahvas, kellel ei tohiks olla mingeid vastunäidustusi ega

piiranguid töö tegemiseks ja sissetuleku teenimiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud ja kogutud tõenditega leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

9. Hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas temalt varem tagaseljaotsusega välja mõistetud elatise

vähendamist. Hagejalt mõisteti 16.12.2016 põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3825 kostja

kasuks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni (tlk 7-9). Seega on olemas

jõustunud kohtuotsus, mis reguleerib hageja kohustust maksta kostja ülalpidamiseks igakuise

elatisena summa, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale.

10. Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457 lg 1 järgi

menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Perioodiliselt

tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS § 459 ja

§ 497 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud,

et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende

asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015

otsus nr 3-2-1-124-15 p 11 ja vt 30.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 32).

11. Kohus rahuldas 16.12.2016 kostja hagi seaduses sätestatud miinimummääras, kuna hageja

tunnistas nõuet. See tähendab, et ts.asjas 2-16-3825 ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise

aluseks olevaid asjaolusid. Kohus tuvastab elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel seetõttu

selle, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt

Riigikohtu 19.10.2015 otsus nr 3-2-1-119-15 p 12).

12. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab

ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

13. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi.

14. Hageja nõuab käesolevas asjas elatise vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ja

palub elatise suuruseks määrata 100 eurot kuus. Hageja on tuginenud sellele, et ta kandis

ajavahemikul 13.11.2017 kuni 02.01.2020 kinnipidamisasutuses karistust, hagejal on tekkinud

elatise võlgnevus ning alates 29.01.2021 on hageja töötu.

15. Hageja nõue elatise vähendamiseks võiks kuuluda rahuldamisele PKS § 102 lg 2 alusel,

mille kohaselt võib kohus vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra

mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitas 05.10.2021 kostjale, et

asjaolud, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, tuleb esile

tuua ja tõendada hagejal (tlk 46 ja 46 pöördel). Samuti palus kohus tuua hagejal välja ning

esitada tõendid oma hariduse ja kvalifikatsiooni kohta, sh tõendada, et ta ei ole objektiivselt

võimeline teenima sissetulekut enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja kohtu

määratud tähtajaks oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ei täpsustanud ega esitanud ka

tõendeid oma töövõimetuse kohta. Samuti ei osalenud hageja 01.12.2021 istungil.

16. Hageja viitas hagis Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2021 otsusele ts.asjas 2-20-6746, kus

kohus märkis, et PKS § 101 lg 1 kohane miinimumelatis ei täida tõenäoliselt enam oma algset

eesmärki, s.o rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi. Miinimumpalk ei seostu laste

tegelike vajadustega ega vanemate võimalusega elatist maksta, mistõttu tuleks suurelt osalt

vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Hageja leidis, et viidatud

ringkonnakohtu lahendis on kohus arvestanud asjaoluga, et kohustatud isikul on halb

majanduslik seis. Sellest võib järeldada, et sisuliselt on hageja asunud hagis seisukohale, et

kostja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud määr ja teiseks sellele, et tal ei ole oma

majandusliku seisu tõttu võimalik anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras (tlk 6).

17. Kohus ei nõustu hageja väitega, nagu kohtupraktika ei toetanud seaduses sätestatud määras

elatise väljamõistmist. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2 tulenevad elatise

määramise põhimõtted kehtisid/kehtivad vaatamata Riigikohtu kriitikale miinimumelatise

suuruse määramise kehtiva korra kohta (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34).

Hageja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber seadusest tuleneva

kostja vajadustele vastava kulutuste suuruse eelduse. Seega ei ole hageja paljasõnalised

seisukohad aluseks hageja nõude rahuldamiseks ja hagiavaldus tugineb ilmselt ekslikul

eeldusel.

18. PKS § 102 lg 2 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise

vähendamiseks, vanema töövõimetus. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu või piiratud

töövõimega.

19. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna alust ka hageja väited oma

halva majandusliku seisundi tõttu. Samuti on kohus selgitanud, et ka kostja enda halb

majanduslik olukord ei anna iseseisvalt alust elatist vähendada, kuna PKS § 102 lg 2 kohaselt

ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ka halva majandusliku olukorra

korral. Elatise vähendamiseks tuli hagejal tõendada, et tal ei ole objektiivselt võimalik piisavalt

tulu teenida. Hageja ei ole seda teinud, hoolimata kohtu selgitustest ja ettepanekust esitada

tõendeid.

20. Kohtu kogutud andmetest nähtub see, et hageja töötas 2016. aasta juulist kuni detsembrini

Q OÜ-s, saades sama perioodi eest keskmiselt 1 022,45 eurot, kusjuures juba 16.12.2016 otsuse

tegemisele eelnenud kuul 582,55 eurot (november 2016) ja detsembris 558,15 eurot kuus (tlk

112). Kuigi hageja on väitnud, et on alates 29.01.2021 töötu, on Maksu-ja Tolliameti andmetel

olnud saanud 2021.aasta veebruaris sissetulekut OÜ-st G 518,67 eurot. 2021.aasta märts kuni

mai töötas hageja OÜ-s F, saades keskmiselt 884,75 eurot kuus (tlk 67). Alates 2021. aasta

juulist kuni septembrini on hageja olnud töötajana arvel OÜ-s M (tlk 67), kus ta on teeninud

keskmiselt 578,07 eurot kuus. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on saanud samast

ettevõttes töötasu ka 13.10.2021 summas 657,16 eurot (tlk 80 pöördel).

Transpordiameti andmetel on hagejal 2013. aasta mopeed Baotian BT49QT-20C (tlk 52).

Äriregistri andmetel on hagejaga seotud kaks ettevõtet (tlk 53 – 56) – G OÜ (reg kood

XXXXXX) ja W OÜ (reg.kood XXXXXX). Mõlemad ettevõtted olid asutatud juba 16.12.2016

kohtuotsuse tegemise ajal. W OÜ põhitegevusalaks on ajutise tööjõu rent ja III kvartali

maksustatav käive oli 174 574,95 eurot. G OÜ põhitegevusalaks on inkasso- ja

krediiditeenused. Kuigi maksustavat tulu ei ole deklareeritud, puudub ettevõttel maksuvõlg

ning esitatud on ka majandusaasta aruanded.

21. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades jääb arusaamatuks, millel tugineb hageja väide,

et tal ei ole võimalik enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks tulu teenida. Kohus märgib, et

hageja on esitanud tõendeid vaid valikuliselt ja on jätnud tõendid esitamata eelkõige nende

väidete kohta, mis on hagiavalduse esitamise aluseks, sh tema halb majanduslik seisund,

võimatus leida tööd ja tervislik seisund, mis takistab töö tegemist. Kuna hageja ise tõendeid ei

esitanud, kogus kohus andmeid TsMS § 230 lg 5 alusel ise. Kohtu kogutud tõendid hageja

väiteid aga ei kinnita. Vastupidi, kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks tulu teenimiseks

midagi ette võtnud või et tal oleks objektiivne põhjus, miks ta ei saa piisavalt tulu teenida.

Kohus pööras hageja tähelepanu sellele, et hageja on esitanud tõendamata väiteid ja andis

võimaluse esitada hagejal täiendavalt nii selgitusi kui tõendeid. Hageja ei ole seda teinud. TsMS

§ 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele

ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS §

436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei võimalda hageja

soovitud asjaolusid tuvastada.

22. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna käesolevas asjas alust ka

hageja viide sellele, et kostjale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus. Kohus asub seisukohale,

et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud

lapsel oli õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt

ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende

tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16 p 14). Elatise

vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus

nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse vajadusi on kaetud

peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

seaduses sätestatud määra. Hageja ei ole aga selliseid asjaolusid tõendanud.

23. Kohus lähtus asja lahendamisel PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2 tulenevatest eeldustest ja

tõendamiskoormisest ning selgitas neid korduvalt ka hagejale. Kohus pöörab tähelepanu ka

sellele, et PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud.

Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda

sissetuleku ja varalise seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema

sissetulekust või varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest

põhjendusel, et teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa

vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks

suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6).

Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust see, millised on kostja ema sissetulekud ning et

viimasel on lepinguline esindaja. Kuigi kostja ema majanduslik olukord ei mõjuta hageja

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse ulatust, kogus kohus tõendeid ka kostja ema

sissetuleku kohta.

Maksu-

ja Tolliameti

andmetel

on kostja ema on saanud

Sotsiaalkindlustusametilt 02.2020 kuni 09.2020 500 eurot kuus ja alates 20.2020 kuni 09.2021

584 eurot kuus (tlk 68 ja 68 pöördel).

24. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud ühtegi asjaolu, mis PKS § 102 lg 2 kohaselt

annaks alust vähendada hageja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustuse ulatust. Hageja väited

on üldsõnalised, tõendamata ja vastuolulised. Hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

25. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

26. Kohus määras 20.12.2021 kirjaga pooltele muu hulgas tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks. Kostja esitas menetluskulude nimekirja juba pärast 01.12.2021 istungit. Hageja ei

esitanud kostja menetluskulude kohta oma seisukohta.

27. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3-2-1-29-17, p 13.3).

28. Kostja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 450 eurot (ilma käibemaksuga).

Kostjale osutati õigusabi kokku 2,5 tundi, tunnihinnaga 150 eurot (v.a 20.11.2020 tõendi

kogumise taotluse koostamine tunnihinnaga 90 eurot). Kohus leiab, et kostja taotlus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks tuleb rahuldada täies ulatuses.

29. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat. Lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus

nr 2-17-10348 p 16).

30. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja tasumäär 150 eurot tunnis.

Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos

käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni, on kostja esindaja taotletud

tunnitasu määr põhjendatud.

31. Kohus peab käesolevas asjas kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks 2,5 tundi. Arvestades kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on kostja

põhjendatud õigusabikulu kokku 450 eurot.

32. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Sacik-Korn

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2022. a otsusega nr 2-21-

1634.