2-19-17955/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17955

Tsiviilasi

X ja C (Y üldõigusjärglased) hagi Z OÜ vastu saamata

jäänud töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise ja

töölepingu järgse hüvitise saamiseks

Z OÜ vastuhagi X ja C (Y üldõigusjärglaste) vastu

kahju hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.10.2021 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X ja C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad X (isikukood XXXXXXXXX) ja C (isikukood

XXXXXXXXX)

(Y

(surnud

XX.XX.XXXX)

üldõigusjärglased), esindaja Philippe Hint

Kostja Z OÜ (registrikood XXXXXXXX), esindaja Birgit

Riivits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.10.2021 määrus osas, milles kohus jättis kostjalt

välja mõistmata hagejate kasuks menetluskulu 691,67 eurot ja teha tühistatud osas

uus määrus, millega nimetatud summa täiendavalt välja mõista.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada X ja C taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kostjalt Z OÜ-lt välja hagejate X ja C kasuks solidaarselt menetluskulud

1 566,67 eurot.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Töövaidluskomisjoni (TVK) 01.10.2019 otsusega rahuldati Y (esialgne hageja) 26.07.2019

avaldus ja Z OÜ (kostja) 02.09.2019 vastuavaldus osaliselt. Kostja vaidlustas TVK otsuse Harju

Maakohtus ja palus hagejalt välja mõista kahjuhüvitis ning esialgne hageja esitas kostja vastu

hagi saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise ja töölepingu järgse hüvitise

saamiseks.

Esialgne hageja suri XX.XX.XXXX ja menetlus tsiviilasjas oli peatatud perioodil 29.04.2020-

10.09.2020. Hageja üldõigusjärglased C ja X (hagejad) astusid esialgse hageja asemele

menetlusse 10.09.2020.

Maakohus rahuldas 19.05.2021 hagejate hagi, jättis kostja vastuhagi rahuldamata ja jättis kõik

menetluskulud kostja kanda. Kohus menetluskulusid otsuses rahaliselt kindlaks ei määranud.

Otsus jõustus 19.06.2021.

Hagejate menetluskulude nimekiri

2. Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud (lepingulise esindaja tasu) 2 540 eurot

käibemaksuga (I kd lk 233-236). Hagejate lepinguline esindaja osutas hagejatele õigusabi 46

tunni ulatuses. Toimingud kuni 29.04.2020 tehti tunnitasu määraga 40 eurot (käibemaksuga) ja

toimingud alates 10.09.2020 tunnitasu määraga 60 eurot (käibemaksuga). Hagejad kinnitasid,

et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja

järgmisi toiminguid:

− 09.02.2020 materjalidega tutvumine (300 minutit);

− 10.02.2020 hagiavalduse koostamine (90 minutit);

− 30.03.2020 hagi täpsustuse ja kostja vastusele seisukoha koostamine (120 minutit);

− 29.04.2020 kohtudokumentidega tutvumine (30 minutit);

− 17.02.2020 vastuse koostamine (120 minutit);

− 10.09.2020 kohtudokumendiga tutvumine (20 minutit);

− 29.09.2020 kohtudokumendiga tutvumine (20 minutit);

− 23.12.2020 kohtudokumendiga tutvumine (20 minutit);

− 12.02.2021 kohtudokumendiga tutvumine (60 minutit);

− 10.03.2021 materjalidega tutvumine ja seisukoha koostamine (240 minutit);

− 26.02.2021 seisukoha koostamine (120 minutit);

− 26.02.2021 kostja vastusega tutvumine (30 minutit);

− 09.04.2021 lõppseisukoha koostamine (180 minutit);

− 05.02. ja 08.03.2021 istungitel osalemine (120 minutit+90 minutit, kokku 210 minutit);

− 03.02.2021-09.04.2021 kliendiga videokoosolekute pidamine (570 minutit);

− 14.05.2020-10.03.2021 kliendiga e-kirjavahetuse pidamine (300 minutit);

− 22.02.2021 töövaidluskomisjoni toimikuga tutvumine (240 minutit);

− 16.04.2021 menetluskulude nimekirja koostamine (90 minutit).

Kostja vastuväited

3. Kostja leidis, et hagejate kulud olid põhjendatud maksimaalselt 20 tunni ulatuses. Hagejate

menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg oli osaliselt ebamõistlik. Kostja palus kohtul

kontrollida hagejate kulude vajalikkust ja põhjendatust (I kd lk 238-239p).

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 ja lg 8, § 177 lg 1 p

2, lg 2, lg 6 ja 8, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel hagejate taotluse menetluse kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise 875 eurot (09.02.2020–

17.04.2020 menetlustoimingute eest 40 eurot/tund arvestatuna 4,5 tunnilt – 180 eurot ja

19.09.2020–16.04.2021 menetlustoimingute eest 60 eurot/tund arvestatuna 11,6 tunnilt –

695 eurot). Kokku oli ajakulu põhjendatud 965 minuti ehk 16,1 tundi. Hagejate taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 1 665 euro ulatuses (2540 – 875).

Maakohtu hinnang hagejate esindaja toimingutele oli järgmine:

− ajakulu 300 minutit, mis kulus 09.02.2020 kohtutoimiku materjalidega tutvumiseks ja

ajakulu 240 minutit, mis kulus 22.02.2021 töövaidluskomisjoni toimiku materjalidega

tutvumiseks, oli ebamõistlik ja põhjendamatu. Võttes arvesse asja sisu ja mahtu, ei

saanud kohus nimetatud toimingute ajakulu kokku 9 tunni (540 minutit) ulatuses lugeda

vajalikuks ega põhjendatuks. Vaidluse näol oli tegemist töövaidlusega, mis polnud

keskmisest mahukam ega keerukam. Põhjendatuks ajakuluks nende toimingute eest sai

pidada kokku 3,5 tundi;

− ajakulu 120 minutit, mis kulus 30.03.2020 hagi täpsustuse ja kostja vastusele seisukoha

koostamisele polnud põhjendatud. Võttes arvesse hageja 31.03.2020 vastuse sisu ja

mahtu oli selle koostamise põhjendatud ajakuluks 30 minutit;

− põhjendamatu oli ajakulu 120 minutit, mis kulus 17.04.2020 vastuse koostamiseks

kostja nõudele. Hagejad polnud viidatud menetlusdokumenti kohtule esitanud. Hagejate

esindaja kajastas nimekirjas toimingut, mida ta tegelikult ei teinud;

− ajakulu 30 minutit, mis kulus tutvumiseks 29.04.2020 määrusega, polnud põhjendatud.

Viidatud määrusega peatas kohus menetluse. Võttes arvesse määruse sisu ja mahtu, oli

sellega tutvumise põhjendatud ajakuluks 10 minutit;

− ajakulu 20 minutit, mis kulus tutvumiseks 10.09.2020 kohtudokumendiga, polnud

põhjendatud. Nimetatud määrusega uuendas kohus menetluse ja lubas õigusjärglastel

menetlusse astuda. Võttes arvesse nimetatud kohtumääruse sisu ja mahtu oli sellega

tutvumise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 5 minutit;

− ajakulu 20 minutit, mis kulus 29.09.2020 menetlusdokumendiga tutvumiseks, oli

põhjendamatu. Asja materjalidest ei nähtunud ühtki 29.09.2020 koostatud

kohtudokumenti. Seega polnud toiming põhjendatud;

− ajakulu 20 minutit, mis kulus 23.12.2020 menetlusdokumendiga tutvumiseks, polnud

põhjendatud. 23.12.2020 kirjaga tegi kohus pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi

sõlmimise võimalust. Võttes arvesse nimetatud dokumendi sisu ja mahtu pidas kohus

sellega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 10 minutit;

− ajakulu 60 minutit, mis kulus 12.02.2021 menetlusdokumendiga tutvumiseks, polnud

põhjendatud. Kohus andis määrusega pooltele lõplikud tähtajad oma seisukohtade,

taotluste ja tõendite ning vastuväidete esitamiseks vastaspoole seisukohtadele,

tõenditele ja taotlustele ning määras kohtuistungi toimumise aja. Võttes arvesse määruse

sisu ja mahtu oli mõistlik ja põhjendatud ajakulu 20 minutit;

− kohtu hinnangul polnud põhjendatud hagejate esindaja ajakulu 120 minutit, mis kulus

26.02.2021 seisukoha koostamiseks. Võttes arvesse nimetatud dokumendi sisu ja mahtu

oli selle koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1 tund;

− ajakulu 120 minutit, mis kulus 05.02.2021 kohtuistungil osalemisele, polnud

põhjendatud. 05.02.2021 kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 10.06 ja

lõppes 10.51. Seega kestis kohtuistung 50 minutit;

− ajakulu 90 minutit, mis kulus 08.03.2021 kohtuistungil osalemiseks, ei saanud lugeda

põhjendatuks. 08.03.2021 kohtuistungit ei toimunud. Kohtuistung toimus 18.03.2021,

kuid selle kestuseks oli 150 minutit, mitte 90 minutit. Seega ei sobinud hagejate esindaja

märgitud ajakulu ka 18.03.2021 toimunud kohtuistungi pikkusega, mistõttu puudus

kohtul alus arvata, et hagejate esindaja märkis ekslikult menetluskulude nimekirjas

18.03.2021 toimunud kohtuistungi toimumise ajaks 08.03.2021;

− ajakulu kokku 570 minutit (9,5 tundi), mis kulus klientidega videokoosolekute

pidamiseks ja 300 minutit (5 tundi), mis kulus klientidega e-kirjavahetuse pidamiseks

ei saanud lugeda selliseks kuluks, mida sai vastaspoolelt välja mõista. Kliendil on oma

esindajaga õigus suhelda nii palju kui ta soovib ja vajalikuks peab, kuid menetluskulude

hüvitamisel tuleb silmas pidada, et vastaspoolel on kohustus hüvitada üksnes vajalikud

ja põhjendatud menetluskulud. Sellised kulud, mille kontrollimine ei ole võimalik või

mis menetluslikust olukorrast tulenevalt ei ole usutavad, ei kuulu vastaspoolelt

väljamõistmisele. Käesoleval juhul puudus kohtul võimalus kontrollida hagejate

esindaja väidetavat ajakulu, mis kulus kliendiga suhtlemiseks. Seega ei pidanud kohus

põhjendatuks nimetatud kulu kostjalt välja mõista.

Ülejäänud osas pidas kohus menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid ja ajakulu

põhjendatuks.

Hagejate määruskaebus

5. Hagejad palusid tühistada maakohtu määrus, millega määrati hagejate põhjendatud ja

vajalikuks menetluskuluks üksnes 875 eurot (16,1 tundi) ja teha uus määrus, millega määrata

kindlaks hagejate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud täiendavalt 12,3 tundi.

Menetluskulude hüvitise suuruseks tuli määrata kokku 1 558 eurot 28,4 tunni eest (16,1+12,3).

Kohus kopeeris kostja vastuväidete põhjendused oma määrusesse. Sellega rikkus kohtunik

kohustust olla erapooletu. Määruses puudusid kohtu objektiivsed põhjendused ja selgitused.

Kohus ei kohaldanud uurimisprintsiipi. Hagejate trükivead jäid kohtul tähelepanuta, mis

mõjutasid asja lahendamist. Määrusest polnud jälgitav, kuidas maakohus oma järeldusele jõudis

ja ringkonnakohtul pole võimalik kontrollida maakohtu diskretsiooni teostamist. Kohus polnud

selgelt põhjendanud ja selgitanud, mida tähendab keskmisest keerukam ja mahukam töövaidlus

ning mille järgi seda mõõdetakse. Vaidlus oli vähemalt keskmise keerukusega või üle selle,

samuti selle maht. Pooled esitasid TVK-le hulganisti erinevaid seisukohti ja tõendeid,

lepinguline esindaja pidi end kõigega kurssi viima. Õigusvaidluses materjali lugemine pole

ilukirjandus, et lihtsalt saaks n-ö diagonaalis üle lugeda. Selleks oli vaja süveneda ja analüüsida

dokumendi sisu õiguslikult. Kohtule dokumendi koostamine pole üksnes mehaaniline

trükkimine, eelnevalt tuli sisu ka läbi mõelda, teha lühikava. Seda ka lühikese dokumendi

korral, sest info, mida kohtule esitada, peab olema selge ja konkreetne.

Hagejate hinnang kulude kohta oli määruskaebuse kohaselt järgmine:

− esindajal, kes liitus menetlusega kohtufaasis, oli toimikutega tutvumisele (nii TVK kui

ka kohtutoimikud) põhjendatud ja vajalik ajakulu vähemalt 5 tundi (kaebuse p 5.);

− esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 31.03.2020 dokumendi koostamiseks oli

vähemalt 1 tund (kaebuse p 6.);

− 17.02.2020 dokument oli olemas ja selgitus ka antud, et kuupäeva märkimisel tekkis

trükiviga, mis ei muutnud dokumenti olematuks. Esindaja põhjendatud ja vajalik

ajakulu dokumendi koostamiseks oli vähemalt 0,5 tundi (kaebuse p 7.);

− põhjendatud ja vajalik ajakulu 29.04.2020 dokumendiga tutvumiseks oli vähemalt

0,5 tundi (kaebuse p 8.);

− põhjendatud ja vajalik ajakulu 10.09.2020 dokumendiga tutvumiseks oli vähemalt

0,3 tundi (kaebuse p 9.);

− esindaja tutvus 29.09.2020 dokumentidega. Polnud reeglit, et kohtudokumendiga peab

tutvuma tingimata selle saatmise kuupäeval (kaebuse p 10.);

− põhjendatud ja vajalik ajakulu 23.12.2020 dokumendiga tutvumiseks oli vähemalt

0,3 tundi (kaebuse p 11.);

− põhjendatud ja vajalik ajakulu 12.02.2021 dokumendiga tutvumiseks oli vähemalt

1 tund (kaebuse p 12.);

− põhjendatud ja vajalik ajakulu 26.02.2021 dokumendi koostamiseks oli vähemalt

2 tundi (kaebuse p 13.);

− esindaja viibis märtsi 2021 istungil, mille kestvus oli 150 minutit. See kulu tuli arvata

esindusaja toimingute hulka (kaebuse p 14.);

− vähemalt 5 tundi kokku oli põhjendatud ja vajalik kulu videokoosolekute pidamiseks ja

e-kirjavahetuse pidamiseks. Menetlusosalise suhtlus esindajaga oli põhjendatud ja

vajalik. Kohtul oli kaalutlusõigus hinnata, kui mitu tundi võis kliendi ja esindaja suhtlust

lugeda põhjendatuks ja vajalikuks (kaebuse p 15).

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis

määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse käiguta ja määras hagejatele tähtaja kaebuse

täpsustamiseks. Hagejad täpsustasid määruskaebust ja kohus andis kostjale võimaluse esitada

täpsustuste osas seisukohti. Kostja vastas täpsustusele, et vaidleb määruskaebusele vastu ja jääb

varasemate seisukohtade juurde.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt TsMS § 657 lg 2 ja §

659 alusel osas, milles maakohus jättis hagejate menetluskulude nõude 691,67 euro saamiseks

rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt

hagejate kasuks välja täiendavalt menetluskulud 691,67 eurot (1566,67 eurot-875 eurot). Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse

tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22. Määruskaebus tuleb osaliselt

rahuldada.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud

kaebuse piiridega. Kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et

hagejad ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus hagejate taotluse rahuldas

(875 eurot 16,1 tunni eest), vaid soovisid täiendavalt hüvitise saamist 12,3 tunni ulatuses.

Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu

18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu

poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise

hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise

hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus

määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

9. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks määruskaebuse rahuldamist, mis puudutab kaebuse p-te

8., 9., 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab järgmist:

− 29.04.2020 määrusega peatas kohus menetluse ja 10.09.2020 määrusega uuendas

menetluse (I kd lk 83 ja 94). Arvestades nende määruste sisu, siis polnud vajalik

nendega tutvuda suuremas ulatuses, kui maakohus määras. Tegemist oli menetlust

korraldavate määrustega, millega kohus ei andnud pooltele juhised ega kohustanud

menetlustoiminguid tegema. Samuti ei sisaldanud need keerulisi õiguslikke selgitusi.

Maakohtu poolt väljamõisted ajakulu oli piisav selleks, et menetlusosalisel oleks

tagatud mõistlik võimalus nendega määrustega tutvuda (kaebuse p 8. ja p 9.);

− maakohus

andis

23.12.2020

kirjaga

(I kd lk 98)

tähtaja

pooltele

kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

vajalik ja põhjendatud kulu on 10 minutit. Kuigi kohtu selgitused olid pikad, siis

arvestades nende sisu, polnud kohtu kirjaga tutvumiseks suurem ajakulu vajalik ega

põhjendatud (kaebuse p 11.).

10. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse põhjendustega. Maakohus

vähendas alusetult alljärgnevate toimingute ajakulu, millega ületas diskretsiooni piire.

Ringkonnakohtu hinnang kaebuse väidetele on järgmine:

− ringkonnakohus nõustub määruskaebusega selles osas, et hagejate esindajal kulus

toimikutega tutvumisele kokku 5 tundi. Ringkonnakohus küll nõustub maakohtuga, et

tegemist polnud keerulise vaidlusega (kohus saab anda hinnangu tuginedes

kohtupraktikale). Samas arvestab kohus asjaoluga, et esindaja liitus alles

kohtumenetluses ning kohtueelse menetlusega (seisukohtade ja tõenditega) oli vaja

ennast kurssi viia. Kohus menetles nii hagejate kui ka kostja nõuet. Lisaks hõlmab

materjalidega tutvumine ka õigusliku positsiooni kujundamist. Praegusel juhul saab

lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks asja materjaliga tutvumiseks 300 minutit

ehk 5 tundi (kaebuse p 5.). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb 180 minutit arvestada TVK

toimikuga tutvumiseks ja 120 minutit tsiviilasja toimikuga tutvumiseks. Maakohus

pidas toiminguid põhjendatuks 3,5 tunni (210 minutit) ulatuses (vahe 90 minutit);

− hagejate 31.03.2020 seisukoha (I kd lk 73) koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu

oli kokku 60 minutit. Ringkonnakohus kontrollis menetlusdokumendi sisu ja leidis, et

dokumendi koostamise ja ettevalmistamise kulu on selles ulatuses vajalik ja

põhjendatud. Lühikese menetlusdokumendi koostamine ei tähenda automaatselt, et

esindaja ei kulutanud selle seisukoha kujundamisele ja vormistamisele mõistlikku aega.

Arvestades dokumendi sisu võiski mõistlik aeg olla 60 minutit. Kohus leiab, et selles

ulatuses oli tegemist vajaliku ja põhjendatud ajakuluga (kaebuse p 6.). Maakohus pidas

toimingut põhjendatuks 30 minuti ulatuses (vahe 30 minutit);

− esialgne hageja esitas 17.02.2020 vastuse kostja kahju hüvitamise nõudele (I kd lk 50).

Esindaja selgitas, et ta märkis 17.02.2020 asemel kogemata 17.04.2020 (I kd lk 236).

Maakohus eksis, kui leidis, et nimetatud toimingu eest polnud kulude väljamõistmine

põhjendatud (menetlusdokumenti ei esitatud). Dokument oli tegelikult esitatud.

Toiming ja sellele kulunud aeg 0,5 tundi (30 minutit) oli vajalik ja põhjendatud

(kaebuse p 7.). Maakohus selle toimingute eest tasu välja ei mõistnud (vahe 30 minutit);

− hagejad selgitasid, et esindaja tutvus 29.09.2020 dokumentidega ja polnud reeglit, et

kohtudokumendiga peab tutvuma tingimata selle saatmise kuupäeval. Toimikust

nähtub, et 17.09.2020 esitas kostja päringu, millele kohus samal päeval vastas (I kd lk

95-97). Seega oli esindaja tegelikult toiminguid teinud. Arvestades nende dokumentide

sisu, saab nendega tutvumise vajalik ja põhjendatud ajakulu olla 5 minutit (kaebuse p

10). Maakohus selle toimingu eest tasu välja ei mõistnud (vahe 5 minutit);

− 12.02.2021 määrusega andis kohus pooltele tähtajad ja selgitas kohaldatavat õigust ja

tõendamiskoormist (I kd lk 112 jj). Selle tulemusena esitasid hagejad 26.02.2021

seisukohad (I kd lk 140). Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et nimetatud

toimingute eest tuleb välja mõista kokku 3 tundi nagu määruskaebuses märgitud.

Lühikese menetlusdokumendi koostamine ei tähenda automaatselt, et esindajal kulus

selle ettevalmistamiseks ja koostamiseks vähem aega. Lähtuda tuleb eelkõige

dokumendi sisust. Praegusel juhul andis kohus õiguslikud selgitused, mis nõudsid

esindajalt rohkem süvenemist, seisukohtade läbimõtlemist ja kohtu juhiste analüüsimist.

Seega on toimingute põhjendatud ajakulu kokku 180 minutit (tutvumiseks 60 minutit ja

dokumendi koostamiseks 120 minutit) ehk 3 tundi (kaebuse p 12. ja p 13.). Maakohus

pidas toiminguid põhjendatuks 80 minuti ulatuses (vahe 100 minutit);

− maakohus leidis ebaõigesti, et teise kohtuistungi eest polnud tasu väljamõistmine

põhjendatud. Käesolevas asjas toimus kaks istungit (veebruaris ja märtsis). Kui hagejate

menetluskulude nimekiri oli ebaselge istungi toimumise aja või kestvuse suhtes, siis oli

kohtul võimalik küsida täpsustusi. Maakohtu seisukohad ei anna alust kahelda, mis

istungiga oli tegu ega anna alust jätta selles osas tasu välja mõistmata. Samuti

täpsustasid kaebajad määruskaebuses, et toimingu ja ajakulu märkimisel tekkis viga.

18.03.2021 kohtuistungi protokollist nähtub (I kd lk 195), et hagejate lepinguline

esindaja osales sellel istungil. Istung toimus kell 10.04-12.27. Seega oli taotletav

toiming ja sellele ajakulu 150 minutit põhjendatud ja vajalik (kaebuse p 14.). Maakohus

selle toimingu eest tasu välja ei mõistnud (vahe 150 minutit);

− kaebuse kohaselt leiavad hagejad, et suhtluseks esindajaga kulus neil vähemalt 5 tundi.

Maakohtu seisukoht oli ebaõige, et puudus võimalus anda hinnangut nendele

toimingutele, kuna neid polnud võimalik kontrollida. Menetluskulude nimekiri oli selles

osas piisavalt selge. Selleks, et klient saaks kvaliteetset õigusteenust, siis on vältimatu

suhtlus esindajaga. Vastaspool ei pea küll piiramatult menetlusosalise ja kliendi vahelise

suhtluse eest hüvitist tasuma, kuid maakohus oleks saanud ja pidanud kontrollima, kui

palju oli praeguses asjas suhtlus põhjendatud ja vajalik. Arvestades praeguse menetluse

eripära (esialgne hageja võttis esindaja alles kohtumenetluses, menetlusse astusid

hageja

asemele

tema

õigusjärglased,

kohus

kohustas

pooli

pidama

kompromissiläbirääkimisi, määras tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks ning

korraldas mitu kohtuistungit), siis ei see väita, et suhtlus polnud vajalik. Arvestades

eeltoodut leiab ringkonnkohus, et hagejate ja nende esindaja suhtlust saab pidada

praegusel juhul vajalikuks ja põhjendatuks kokku 300 minuti (5 tunni) ulatuses (kaebuse

p 15). Maakohus nende toimingute eest tasu välja ei mõistnud (vahe 300 minutit).

Ringkonnakohus leiab, et täiendavalt kuuluvad hagejate lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele 705 minuti (11 tunni 45 minuti) ulatuses.

11. Eeltoodust tulenevalt on hagejate lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu koos

tasumääraga põhjendatud kokkuvõtlikult järgmiselt: 09.02.2020 materjalidega tutvumine (120

minutit x 40 eurot); 10.02.2020 hagiavalduse koostamine (90 minutit x 40 eurot); 30.03.2020

hagi täpsustuse ja kostja vastusele seisukoha koostamine (60 minutit x 40 eurot); 29.04.2020

kohtudokumentidega tutvumine (10 minutit x 40 eurot); 17.02.2020 vastuse koostamine (30

minutit x 40 eurot); 10.09.2020-12.02.2020 kohtudokumentidega tutvumine (80 minutit x 60

eurot); 10.03.2021 materjalidega tutvumine ja kostja vastusele seisukoha koostamine (240

minutit x 60 eurot); 26.02.2021 seisukoha koostamine (60 minutit x 60 eurot); 26.02.2021

kostja vastusega tutvumine (30 minutit x 60 eurot); 09.04.2021 lõppseisukoha koostamine (180

minutit x 60 eurot); 05.02. ja 08.03.2021 istungitel osalemine (200 minutit x 60 eurot);

03.02.2021-09.04.2021 kliendiga videokoosolekute pidamine ja 14.05.2020-10.03.2021

kliendiga e-kirjavahetuse pidamine (300 minutit x 60 eurot); 22.02.2021 töövaidluskomisjoni

toimikuga tutvumine (180 minutit x 60 eurot); 16.04.2021 menetluskulude nimekirja

koostamine (90 minutit x 60 eurot).

Kokku moodustab põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 670 minutit (maakohtus rahuldatud 965

minutit + ringkonnakohtus täiendavalt rahuldatud 705 minutit), st 27 tundi ja 50 minutit. Sellest

310 minutit (5 tundi ja 10 minutit) tehti tasumääraga 40 eurot (310 minutit x 40 eurot/tund

(minuti hind 0,67 eurot) = 206,67 eurot) ja 1360 minutit (22 tundi 40 minutit) tasumääraga

60 eurot (1360 minutit x 60 eurot/tund (minuti hind 1 euro) = 1 360 eurot). Kokku on hagejate

lepingulise esindaja tasu 1 566,67 eurot (206,67+1360). Määruskaebus jääb rahuldamata

8,67 euro ulatuses (1558-1566,67). Täiendavalt tuleb välja mõista menetluskulude hüvitis

691,67 eurot (1566,67 eurot-875 eurot).

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

13. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)