3-21-2033/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2033

Haldusasi

A.A., K.A. ja T.A. kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse

31.08.2021 kohustamiseks kanda ehitisregistrisse elamu

aadressil Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik, Lääne-Harju

vald, reg kood 120652474 omanikena A.A., KA. ja T.A.

Menetlusosalised

Kaebajad – A.A., KA. ja T.A., esindaja vandeadvokaat Ivo

Mahhov

Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Anti Pärtel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.02.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.01.2021 esitasid A.A., KA. ja T.A. Harju Maakohtusse Lääne-Harju valla vastu hagi,1

tuvastamaks A.A., KA. ja T.A. omandiõigust elamule aadressil Haapsalu mnt 1, Vasalemma

alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond, ehitusregistri kood 120652474 (elamu). 18.01.2021

kohtumäärusega2 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-396 poolte kompromissi, mille

kohaselt Lääne-Harju vald nõustus hagiga ning palus kohtul tuvastada A.A., KA. ja T.A.

omandiõiguse nimetatud ehitisele.

2. 31.08.2021 esitasid A.A., KA. ja T.A. Lääne-Harju vallale taotluse3 kanda vastavalt

18.01.2021 kohtumäärusele A.A., KA. ja T.A. ehitisregistrisse elamu omanikena.

3. 31.08.2021 kirjaga4 keeldus Lääne-Harju vald taotletud toimingu tegemisest. Kirjas on

keeldumist põhjendatud kokkuvõtlikult järgnevalt:

1) Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik osas on loodud katastriüksus (katastritunnus

86801:002:2020). Maa-ameti portaalist nähtub, et Haapsalu mnt 1 maaüksus

katastritunnusega 86801:002:2020 on Eesti Vabariigi omandis.

2) A.A., KA. ja T.A. esitasid hagi Lääne-Harju valla vastu omandiõiguse tuvastamise

nõudes. Kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-21-396 lõpetati kompromissiga. Selle kohaselt

nõustub Lääne-Harju vald hagiga ning palub kohtul tuvastada hagejate omandiõigust

elamule aadressil Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik, Lääne-Harju vald, Harju

maakond, ehitusregistri kood 120652474. Sama oli ka eelpool nimetatud hagiavalduse

nõue.

3) Kohtuasjas nr 2-21-396 kinnitatud kompromissis kinnitab Lääne-Harju vald, et tal

puudub huvi pärida või muul viisil omandada Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik

asuvaid hooneid ja kinnistut ega tee takistusi võimalikel pärijatel pärimismenetluse

läbiviimisel. Kohtuasjas nr 2-21-396 sõlmitud kompromiss ei anna alust ehitisregistris

omaniku osa kande muutmiseks. Omandiõigust Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik

asuvale elamule kohus selgesõnaliselt ei tuvastanud. Omandiõigus asjale on võimalik

saada läbi omandamise, tehingu (ost-müük jms), pärimise, aga ka kohtu korras. Hetkel

ei ole Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevalt neist ühtegi olemas.

4) Ka kohtuasjas nr 2-21-396 tunnistavad hagejad, et V. V., sünniaeg xx xx xxxx, vara

pärimiseks on läbi menetlemata mitu pärimist. Fakt, et Haapsalu mnt 1, Vasalemma

alevik hooned on H.-O. A. ja tema perekonna valduses, ei ole tõenduseks omandist.

5) Lääne-Harju Vallavalitsus saab (ja on teinud) kohtuasjas nr 2-21-396 sõlmitud

kompromissi kande ehitisregistris (registri paranduskanne nr 2111522/115235), kuid

leiab, et tal puudub õigus teha olemasolevate materjalide alusel registrikannet

omanikuvahetuse osas.

4. A.A., KA. ja T.A. esitasid 06.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju

Vallavalitsuse 31.08.2021 kirjaga vormistatud toimingu tegemisest keeldumise õigusvastasuse

tuvastamiseks.

5. 08.09.2021 määrusega tõlgendas kohus kaebajate tahet ning võttis menetlusse kaebajate

nõude Lääne-Harju valla kohustamiseks kanda ehitisregistrisse elamu aadressil Haapsalu

1 Kaebuse lisas 1

2 Kaebuse lisas 2

3 Kaebuse lisas 3

4 Kaebuse lisas 4

3(7)

mnt 1, Vasalemma alevik, Lääne-Harju vald, reg kood 120652474 omanikena A.A., KA. ja

T.A.. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks Lääne-Harju valla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. A.A., K.A. ja T.A. kaebuse (täiendavad seisukohad 20.09.2021 ja 16.11.2021)

põhjendused on järgmised.

1) Vastavalt ehitisregistri põhimääruse § 32 lg 1 on kohaliku omavalitsuse asutustel

ehitisregistrile andmete esitamise ning esitatud andmete muutumisel uute andmete esitamise

kohustus. Vastavalt § 32 lg 2 on andmete registrisse kandmise alusdokumentideks muuhulgas

ka ehitise kui vallasasja käsutamise ja pärimise dokumendid.

2) Vastustaja on oma keeldumises möönnud, et omandiõigus asjale on võimalik saada ka

kohtu korras. Kohtumäärus, millega on kinnitatud poolte kompromiss, on kehtiv kohtulahend.

Sellel on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetlust lõpetaval

kohtuotsusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432). Antud juhul ongi omandiõigus

tuvastatud „kohtu korras“.

3) Puudub vajadus notariaalseks pärimismenetluseks, kui pärimisõigus on tuvastatud

kohtulahendis (pärimisseaduse § 171 lg 7). Harju Maakohus leidis oma 18.01.2021 määruse

punktis 2, et puudusid alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Seega olid pooltel kohtu

hinnangul vajalikud käsutusõigused olemas.

4) Vastustaja väide, et hoonete kaebajate valduses olemine „ei ole tõenduseks omandist“, on

hilinenud ja asjakohatu. Vastustaja hagiavalduses oli hagiavalduse õigusliku põhistuse toeks

koheselt esitatud 14 tõendit, lisaks teavitatud võimalusest üle kuulata tunnistajaid. Lisaks,

vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus seadusega või

kui kompromissi ei ole võimalik täita. Sama on rõhutanud kohus oma 18.01.2021 kohtumääruse

punktis 2. Seega on kohus kontrollinud nii kompromissi seaduspärasust kui ka täitmise

võimalikkust.

5) Korrastamata andmed ehitisregistris raskendavad ehitistega seotud teeninduslepingute

sõlmimist (elekter, prügivedu jm). Praktikas eeldatakse ehitisregistri andmete õigsust. Praegu

peavad kaebajad tegema täiendavaid jõupingutusi ja esitama tõendeid omandiõiguse kohta, mis

on kolmandatele isikutele sageli raskesti arusaadavad. Kolmandatel isikutel, näiteks naabritel,

aga ka kohalikel teenusepakkujatel, on ehitiste omanike leidmine raskendatud. Juba praegu on

tekkinud raskusi omanikevahelise ühisomandi lõpetamise lepingu sõlmimisel – notar on

lepingu sõlmimise tingimuseks seadnud nõude ehitisregister korrastada. Isegi kui see nõue on

ebaseaduslik, tekitab see kaebajatele täiendavaid raskusi, pannes neile vajaduse esitada kaebus

notari ametitoimingu tõestamisest keeldumise vastu. Kaebajad soovivad hoonestusõiguse

seadmist või maa erastamist neile kuuluva ehitise juurde, kuid ehitisregistri korrastatuse nõude

on sellele eelduseks seadnud ka vastustaja.

7. Lääne-Harju vald palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Vaidlus sai alguse sellest, et kaebajad esitasid hagi Lääne-Harju valla vastu omandiõiguse

tuvastamise nõudes. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 11.01.2021 tsiviilasjas nr 2-21-

396 ja vaidlus lõpetati 18.01.2021 järgmise kompromissiga: Kostja Lääne-Harju vald nõustub

hagiga ning palub kohtul tuvastada hagejate A.A., ik xxxxxxxxxxx, KA., ik xxxxxxxxxxx ja T.A.,

ik xxxxxxxxxxx, omandiõigust elamule aadressil Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik, Lääne-

Harju vald, Harju maakond, ehitusregistri kood 120652474. Kohtumääruses kinnitas Harju

Maakohus kompromissiga valla palve kohtul tuvastada hagejate omandiõigus.

4(7)

2) 18.01.2021 kompromiss kohtuasjas nr 2-21-396 sõlmiti, kuna Harju Maakohtusse esitatud

hagis väitsid hagejad, et Tallinna notar Reeli Eelmetsa büroos on 08.12.2020 algatatud xx xx

xxxx surnud V. V. (sünniaeg xx xx xxxx) pärimisasi. Hagi kohaselt nõudis Tallinna notar Reeli

Eelmetsa büroos pärimismenetluses tõendeid või kohtulahendit, mis tõendaksid hagejate õigust

pärandile. Lisaks oli hagis kirjas, et hagejate omandiõiguse tuvastamiseks on vaja tõendada M.

V. pärimisõigus V. V. järelt, E. A. pärimisõigus M. V. järelt ning H.-O. A. pärimisõigus E. A.

järelt. Juhul, kui hagetud õigus pärida V. V. nimele registreeritud ehitist tõendamist ei leia,

oleks pärijaks tsiviilkoodeksi § 557 järgi riik. Vastavalt 15.05.1996 vastu võetud

pärimisseaduse §-dele 18 ja 168, kui pärand on avanenud enne 1997. aasta 1. jaanuari ning ei

ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja

pärandvara ei ole riigile üle läinud, on pärijaks pärandi avanemise koha kohalik

omavalitsusüksus. Kokkuleppe aluseks olevas hagis oli välja toodud, et E. A. suri xx xx xxxx

ja testamenti ega pärimislepingut ei teinud, tema abikaasa oli surnud varem, tal oli 2 last: H. O.

A., isikukood xxxxxxxxxxx, ja A. A., isikukood xxxxxxxxxxx. Küsimusi tekitab, miks on

omandiõiguse tuvastamisest jäänud välja A. A. ja tema alanevad sugulased. Kompromissi

sõlmimise ajal pidi olema pooleli pärimismenetlus, millele vallal juurdepääs puudus. Kohtuliku

kokkuleppe vajadust põhjendasid kaebajad Harju Maakohtusse esitatud hagis asjaoluga, et

kokkuleppe korral saab notar pärimist edasi menetleda. Lääne-Harju Vallavalitsus nõustus

kompromissiga, kuna ei soovi omandada Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik asuvat elamut ega

soovi teha takistusi võimalikel pärijatel pärimismenetluse läbiviimisel.

3) Vallavalitsus proovis saada selgust notarilt. Pärast kohtu kompromissi notar Reeli

Eelmetsaga peetud kirjavahetuses ei selgunud, et tegemist oleks olnud V. V. pärimisasjaga.

Notar selgitas, et konkreetsetest ehitistest rääkides tuleb silmas pidada, et nende omandi

vormistamiseks ehitiste praeguselt ametlikult omanikult nende praeguse reaalse kasutaja

omandisse oleks vaja menetleda tervelt 3 pärimisasja (3 surnud isiku nimelt). Notar kinnitas, et

tõendatud pole fakt, et ehitiste praegustele kasutajatele oleksid eelnimetatud ehitised pärimise

teel üle läinud. Kompromissis palusid vald ja hageja tuvastada hagejate omandiõiguse

pärimismenetluse edasi menetlemiseks, kuid nüüd väidavad kaebajad, et puudub vajadus

notariaalseks

pärimismenetluseks,

kui

pärimisõigus

on

tuvastatud

kohtulahendis

(pärimisseaduse § 171 lg 7). Vald leiab, et kaebajad on valda eksitanud. Valla jaoks on ebaselge,

mitu pärimismenetlust oli või on pooleli ja kas pärijad on tuvastatud. Lääne-Harju vald ei teinud

ehitisregistris omaniku kande muutmist, kuna omanik(ud) ei ole vallale teada.

4) Omandiõigus asjale (kui asja just ise valmis ei ehitanud) on võimalik saada läbi tehingu (ost-

müük jms), pärimise, aga ka kohtu korras. 18.01.2021 kohtuasjas nr 2-21-396 sõlmitud

kompromiss ei anna õigust teha registrikannet omanikuvahetuse osas, sest omandiõigus ei ole

tuvastatud. Kuna samas asjas ja samade isikute poolt on algatatud pärimismenetlus, tuleks ära

oodata Tallinna notar Reeli Eelmetsa menetlused. Lääne-Harju vald on palunud tsiviilasja nr 2-

21-396 kokkuleppe raames kohtul tuvastada Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik, elamu

(ehitusregistri kood 120652474) hagejate omandiõigus. Kokkulepe on kinnitatud, kuid

omandiõigust Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik asuvale elamule ei ole kohtu poolt tuvastatud.

5) Isegi kui omanikud oleks teada ja kantud omanikena ehitisregistrisse, ei annaks see

automaatselt õigust kastastriüksuse 86801:002:2020 omandamiseks või hoonestusõiguse

seadmiseks, kuna Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik maaüksusel (katastritunnus

86801:002:2020) asub 3 ehitist: 1) elamu (ehitisregistri kood 120652474); 2) kuur (ehitisregistri

kood 120652481); 3) saun (120652477). Kaebusega soovitakse omanikukande parandamist

vaid elamule. Hoone omanikuna loodavad kaebajad saada maaüksuse omanikuks või

hoonestusõigusega kasutajaks. Maa-ameti portaalist nähtub, et Haapsalu mnt 1 maaüksus

(katastritunnusega 86801:002:2020) on Eesti Vabariigi omandis. Hoonestusõigus eeldab valla

poolt õigusakti väljaandmist, mis ilma omaniku selguseta ei ole võimalik. Vastustaja arvates

5(7)

vajavad edasiseks hoonestusõiguseks lahendamist järgmised küsimused: 1) kastastriüksus

86801:002:2020 on maa-ameti geoportaali andmetel riigiomand (kuigi riigivararegistrist seda

objekti ei leia); 2) lahendamist vajavad kuuri (ehitisregistri kood 120652481) ja sauna

(ehitisregistri kood 120652477) omandid; 3) millise dokumendi alusel saab ehitisregistris oleva

elamu (kood 120652474) senise omaniku V. V. asemele keegi teine.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja

keeldumine registrikande muutmisest ei ole õigusvastane.

9. Ehitusseaduse (EhS) § 60 lg 1 p 5 ja ehitisregistri põhimääruse § 5 p 5 kohaselt on

vallasasjast ehitise omaniku andmed ehitisregistri üldandmed. Ehitisregistri põhimääruse § 9

kohaselt on vallasasjast ehitise omaniku andmed vallasasjast ehitise omaniku ees- ja

perekonnanimi, isikukood või sünniaeg või juriidilise isiku ärinimi ja registrikood, vallasasjast

ehitise omandiõiguse aluseks oleva dokumendi nimetus, number, väljaandmise kuupäev ja

väljaandja, ehitise osa ja selle nimetus, reaalosa suurus ning mõttelise osa suurus. Ehitisregistri

põhimääruse § 31 lg 1 kohaselt kantakse andmed registrisse andmeandja koostatud või talle

esitatud alusdokumentides olevate andmete alusel, välja arvatud § 32 lõigetes 3–5 nimetatud

juhul, või infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu andmepäringut esitades. Sama §-i lg 2

kohaselt on andmete registrisse kandmise alusdokumendid ehitise või ehitamisega seonduvad

taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitise kui vallasasja käsutamise või pärimise

dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste käsitlevad dokumendid.

10. Ehitisregistri põhimääruse § 3 lg 4 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne

ja statistiline tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhul. Sama kordab EhS § 61 lg 1 ning

nimetatud sätte lg 2 kohaselt on õiguslik tähendus vaid taotlustel, projekteerimistingimustel,

teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel. Ühestki õigusaktist ei tulene, et

ehitisregistrisse kantud ehitise omaniku andmed tõendavad omandiõigust. Seega jääb kohus

juba 28.10.2021 kohtunõudes avaldatud seisukoha juurde, et registriandmetel ei ole õiguslikku

tähendust ning ehitisregister on omanikke kajastavate andmete osas informatiivse tähendusega

andmekogu. Siiski tuleneb kohtupraktikast, et kuigi ehitisregistri kanded ei mõjuta ehitise

omandikuuluvust, ei tähenda see, et register võikski sisaldada teadvalt ebaõigeid andmeid

ehitise omaniku kohta (vrd Riigikohtu 3-19-2078 26.03.2019 otsus nr 3-14-52261, p 12).

Ehitisregistri põhimääruse § 34 lg 1 kohaselt on andmeandja kohustatud esitama registrile ainult

õigeid ja täielikke andmeid ning § 35 lg 1 kohaselt tuleb ebaõigete ja puudulike andmete korral

andmeandjal esitada registrile õiged andmed ning registripidaja teeb paranduskande. Teisisõnu

on registripidajal kohustus teha paranduskanne juhul, kui registris on ebaõiged ja/või

puudulikud andmed ning registripidajale on esitatud õiged andmed paranduskande tegemiseks.

11. Praegusel juhul leiavad kaebajad, et ehitisregistris on kajastatud ebaõiged andmed

vaidlusaluse ehitise omaniku kohta ning tegelike omanikena peaksid olema registrisse kantud

kaebajad. Pole vaidlust, et Vasalemma alevikus Haapsalu mnt 1 asuva elamu omanikuna on

ehitisregistrisse kantud V. V. Samuti pole vaidlust, et elamu asub katastriüksusel nr

86801:002:2020

ning

ehitise

alune

ja

selle

teenindamiseks

vajalik

maa

pole

kinnistusraamatusse kantud. Kaebajad väidavad sisuliselt seda, et nende omandiõigus ehitisele

tuleneb tsiviilasjas nr 2-21-396 kinnitatud kompromissi määrusest (määrus 18.01.2021;

kohtuinfosüsteemi andmetel jõustunud 22.01.2021).

12. Haldusorgan peab uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse § 6) tulenevalt selgitama

haldusakti andmisel välja kõik menetletava asja otsustamisel tähtsust omavad asjaolud, sh

vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise. Kohtupraktikas on

leidnud kinnitust, et tsiviilõiguslike asjaolude tuvastamisel on haldusorganil õigus ja kohustus

6(7)

lähtuda asjakohastest tsiviilõigusnormidest. Sellise haldusakti andmisel tähtsust omava

tsiviilõigusliku

asjaolu

tuvastamisega

ei

sekku

haldusorgan

poolte

vahelistesse

tsiviilõigussuhetesse, vaid teeb üksnes kindlaks haldusmenetluses tähtsust omava asjaolu.

Pädevus sellise tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamiseks puudub haldusorganil reeglina vaid siis,

kui seadus näeb ette, et vastav asjaolu tuleb tuvastada tsiviilkohtumenetluse korras (nt

Riigikohtu 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p-d 10-11; 11.11.2002 otsus nr 3-3-1-59-02, p 9).

Seega ei saa haldusorgan haldusakti resolutsiooniga küll tuvastada näiteks tsiviilõigusliku

tehingu tühisust või konkreetse isiku omandiõigust, kuid see ei takista tal andmast vastavat

hinnangut haldusakti põhjendustes (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2012 otsus nr 3-11-

2941, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2020 määrus nr 3-19-2078).

13. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul eeldab kaebajate Vasalemma alevikus Haapsalu

mnt 1 asuva elamu omanikena ehitisregistrisse kandmine tuvastamist, kas kaebajad on elamu

omanikud või mitte, ning selleks tuleb kaebajatel esitada vastustajale ehitise omandiõigust

tõendav dokument. Kaebajad leiavad, et nõutud omaniku kannete aluseks on tsiviilasjas nr 2-

21-396 tehtud Harju Maakohtu 18.01.2021 kohtumäärus, millega kohus kinnitas kaebajate

vastustaja vahelise kompromissi tsiviilasjas, kus kaebajad nõudsid kohtu kaudu nende

omandiõiguse tuvastamist vaidlusalusele elamule (vt kaebusele lisatud hagiavaldus). Kohtule

esitatud ja kompromissi kinnitava kohtumääruse kohaselt nõustus vastustaja nimetatud asjas

kompromissi tingimusena kaebajate hagiga ning palus kohtul tuvastada kaebajate

omandiõiguse vaidlusalusele elamule. Kohtumääruse resolutsioonis ei ole aga kaebajate

omandiõigust tuvastatud ning kompromiss on kinnitatud konkreetselt järgmises sõnastuses:

„Lääne-Harju vald nõustub hagiga ning palub kohtul tuvastada A. A. (A., isikukood

xxxxxxxxxxx), KA. (A., isikukood xxxxxxxxxxx), T.A. (A., isikukood xxxxxxxxxxxx) omandiõigust

elamule aadressil Haapsalu mnt 1, Vasalemma alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond,

ehitusregistri kood 120652474“. Kaebajate hinnangul puudub vajadus notariaalseks

pärimismenetluseks, kui pärimisõigus on tuvastatud kohtulahendis. Kaebajad viitavad

seejuures pärimisseaduse § 171 lg-le 7, millest tuleneb üheselt, et kui isiku pärimisõigus

tuvastatakse kohtulahendis, mis asendab pärimistunnistust, märgitakse kohtulahendi

resolutsioonis ka kõik need andmed, mis seaduse kohaselt märgitakse pärimistunnistusele.

14. Kohus jääb 28.10.2021 kohtunõudes avaldatud seisukoha juurde, et antud juhul ei ole

eelviidatud ja kohtulikult kinnitatud kompromissi puhul tegemist kaebajate pärimisõiguse

tuvastamisega, ehkki kaebajad olid selles asjas esitanud kohtule omandiõiguse tuvastamise

hagi5 ning viitasid selles üheselt neile sätetele, millest tuleneb kaebajate arvates nende

pärimisõigus. Sellele, et viidatud kompromissi määrus ei ole käsitatav kaebajate pärimisõigust

tuvastava kohtulahendina, viitab mh asjaolu, et kohtulahendi resolutsioonis puuduvad andmed,

mis märgitakse pärimistunnistusele (sh pärimisseaduse § 171 lg-s 2 nimetatud andmed iga

pärija pärandiosa suuruse kohta, samuti andmed pärandaja kohta), aga samuti andmed selle

kohta, et kaebajad on üldse ehitise pärijad või nende omandiõigus oleks tuvastatud muul alusel.

Maakohus on sisuliselt kinnitanud vastustaja nõustumise hagiga ja palve tuvastada kaebajate

omandiõigus vaidlusalusele ehitisele, kuid kaebajate omandiõigust elamule ei ole maakohus

määruse resolutsioonis kindlaks teinud.

15. Halduskohtu hinnangul ei tähenda nimetatud kujul resolutsioon õiguslikus mõttes muud,

kui vastustaja nõustumist kaebajate pärimisõigusega ja kaebajate omandiõigusega (millest saab

järeldada, et vastustaja endale elamu omandiõigust ei nõua ega omandit ei soovi). Küll aga ei

tõenda sellisel kujul kompromiss, et kaebajatel ka tegelikult ehitise üle omandiõigus eksisteerib

ja see oleks pädeva kohtu poolt tuvastatud. Kõnealune määrus ei ole täitedokument konkreetselt

kaebajate poolt tsiviilkohtule esitatud nõude osas, vaid üksnes kokkulepe vastava

5 Vastustaja 20.10.2021 menetlusdokumendi lisas

7(7)

kohtumenetluse lõpetamiseks ühes menetlusosaliste kinnituste sedastamisega. Asjaolu, et

kohtulikult kinnitatud kompromissis nõustub vastustaja omandiõigusega, ei tähenda, et

kaebajad oleks ehitise omandanud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et selline nõustumine saaks

olla omandiõiguse tekkimise aluseks. Seejuures ei saa halduskohtus vaidlustada maakohtu poolt

kinnitatud kompromissi, mis ei pruugi olla tehtud kaebajate tegelikku tahet arvestades ja

lähtuvalt esitatud hagi eesmärgist, ei ole selliselt täidetav ja võib eksida kaebajate viidatud

nõude vastu tagada kaebajate omandiõigus ja sellega seotud käsutusõigus materiaalõiguse järgi.

16. Kuivõrd vastustajal puudus eeltoodu alusel alus ehitisregistrikande muutmiseks, on

vastustaja keeldumine registrikande muutmisest õiguspärane ning kaebajate kaebus jääb

rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulude nimekirja ega menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)