2-21-116493/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-116493

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

5 144,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post

anu.volmer@okincure.ee)

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post:

xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja OK Incure OÜ (registrikood

11542046) kasuks välja kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 09.01.2019

sõlmitud laenulepingust nr 700009978 tulenev põhivõlgnevus 4 308,34 eurot ja viivis

(perioodi 24.06.2020-25.06.2021 eest) 835,73 eurot, kokku 5 144,07 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja X kanda.

4. Välja mõista kostjalt Xlt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 425

eurot.

5. Välja mõista kostjalt Xlt hüvitatavatelt menetluskuludelt (425 eurot) käesoleva

lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

2-21-116493

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 02.06.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

Xlt

(kostja)

põhivõlgnevuse

ja

kõrvalnõuete

väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku.

Kostja esitas 09.06.2021 makseettepanekule vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 15.06.2021

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Hageja esitas 25.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 4 308,34 eurot

ja viivise 835,73 eurot nõudes.

3. 29.06.2021 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama

kohtule kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagi kättesaamisest.

4. Kostja esitas 14.07.2021 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu.

29.07.2021 esitas hageja seisukoha kostja vastusele.

5. 18.08.2021 palus kohus kostjal teatada, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib

asja läbivaatamist kohtuistungil. 03.09.2021 edastas kostja kohtule nõusoleku asja

läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

6. 06.12.2021 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus

menetluses, andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks 20.12.2021ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks 27.12.2021. Kohus

andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks kuni 27.12.2021. Juhul,

kui pooled kompromissile ei jõua, määras kohus teha käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult

teatavaks 17.01.2022 avalikus e-toimikus.

7. 20.12.2021 esitas hageja ja 21.12.2021 kostja lõplikud seisukohad. 27.12.2021 esitas kostja

täiendava seisukoha hagiavaldusele.

Hageja nõue ja asjaolud

8. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 308,34 eurot ja viivised (perioodi

24.06.2020-25.06.2021 eest) 835,73 eurot. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja

kanda.

9. Kostja on 09.01.2019 allkirjastanud laenuandjaga TF Bank AB (publ) Eesti filiaal

laenulepingu nr 700009978, mille tingimuste kohaselt lepiti kokku laenujäägis 4 697,97 eurot.

Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetema pangakontole vastavalt poolte vahel

kokkulepitule 84 kuu jooksul intressimääraga 18,90% aastas. Vastavalt laenulepingu

eritingimustele kohaldatakse viivist määras 0,053% päevas. Kostja rikkus omapoolseid

kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenu laenulepingu

tingimuste järgi oli TF Bank AB (publ) Eesti filiaalil õigus vastavalt üldtingimuste p-le 5.5.2

2-21-116493

laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist kui klient on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. TF Bank AB (publ) Eesti

filiaal ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.06.2020 nõudes kogu võlgnevuse kohest

tasumist. Samas teatas laenuandja kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude hagejale.

Kostjale on väljastatud laenu kokku summas 5 677,29 eurot. Laenulepingu katteks on kostja

poolt teostatud tagasimakseid kokku summas 3 713,43 eurot, millest põhiosa katteks on

arvestatud 1 368,95 eurot, intressi katteks 2 205,30 eurot, meeldetuletuskirja katteks 8,30 eurot,

laenuhaldustasu katteks 130,50 eurot ja viivise katteks 0,38 eurot. Vaatamata hageja püüdele

kostjalt võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust.

10. Hageja esitas 29.07.2021 kohtule seisukoha kostja vastusele, milles leidis, et kostja

vastuväited on põhjendamatud ning pahatahtlikud. Hagejale on Politsei- ja Piirivalveameti

poolt edastatud 21.04.2021 kohtumäärus, millega on lõpetatud kriminaalasi nr xxxxxxxxxxx.

Seega oli hagejal õigus esitada kostja vastu tsiviilhagi, kuna kostja poolt pole lepingust

tulenevaid kohustusi täidetud. Hageja on seisukohal, et lepingu sõlmimisel on kostja oma

tahteavaldust äratuntavalt väljendanud ning selles osas ei saa vaidlust olla, kuivõrd kostja on

seda kinnitanud allkirjastades digitaalselt laenulepingu. Laenulepingut allkirjastades kinnitab

klient, et on tutvunud ja nõustub käesolevale laenulepingule lisatud TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaali laenulepingute üldtingimustega ning teab, et need on laenulepingu lahutamatuks osaks.

Samuti kinnitab Klient lepingu allkirjastamisel, et on enne laenulepingu sõlmimist saanud

informatsiooni laenule kohaldatava intressimäära ja muude laenutingimuste, sh lepingueelse

teabe kohta (Euroopatarbijakrediidi standardinfo teabelehel). Seega kostja on nõustunud

laenutingimustega, kohustudes neist kinni pidama. 09.01.2019 sõlmitud laenulepinguga lepiti

poolte vahel kokku laenujäägis 4697,97 eurot. Kostja arvelduskontole nr. EExxx on kokku

väljastatud laenu summas 5300 eurot. Nõude jääk koos lepingutasudega on kokku 5677,29

eurot.

11. Kostja on hakanud laenu kasutama alates 15.06.2016. Kostja arvelduskontole nr EExxx on

kokku väljastatud laenu summas 5 300 eurot ning tegi ka tagasimakseid kostjale kuuluvalt

kontolt nr EExxx. Kostja on korrektselt tasunud igakuiseid laenumakseid kuni 17.01.2020.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättis kolm üksteisele järgnevat

graafikujärgset osamakset osaliselt tasumata tasudes graafikuga ettenähtud 104,13 euro asemel

alates 10.03.2020 summas 50 eurot ning juunikuu osamakse on jätnud täies ulatuses tasumata,

oli krediidiandjal õigus leping üldtingimuste p 5.5.2 alusel 23.06.2020 üles öelda ja nõuda kogu

lepingust tuleneva võla tasumist.

Kostja vastuväited

12. Kostja oma 14.07.2021 kohtule esitatud vastuses vaidles hagile vastu, kuna kostja vastuse

kohaselt tema laenu võtnud ei ole. Laenu võttis kostja endine elukaaslane, kasutades kostja ID

kaarti ja kostja pangakaarti. Kostja on esitanud avalduse politseisse, mis jäeti käiguta, kuna

politsei väitel on tegu tsiviilvaidega. Kostjal hetkel puuduvad rahalised vahendid, et esitada

tagastusnõue endise elukaaslase vastu. Kostja ei olnud laenutingimustega kursis, sh asjaoluga,

et 1 700 euro suuruse laenu puhul peaks tagasi maksma 5 321,56 eurot, mis on ilmselge liigkasu

saamine ja sellist lepingut ei oleks kostja sõlminud. Samuti jääb selgusetuks, kuidas TF Bank

AB (publ) Eesti filiaal laenu väljastas, jättes isiku tuvastamata. Kostja palub jätta hageja nõue

rahuldamata.

13. Kostja jääb oma 25.08.2021 kohtule esitatud seisukohas varasemalt avaldatud seisukohtade

juurde. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et laenu võttis kostja elukaaslane Y, kinnitab see, et

peale laenu laekumist kostja pangakontole, on laen kantud edasi Y arveldusarvele. Hagejal

lasub kohustus isikut tuvastada kui laenu taotletakse, mille jättis hageja tegemata. Kostja

isiklikult ei ole esitanud tahteavaldust laenude saamiseks. Kostja teeb hagejale ettepaneku, et

2-21-116493

nõuda põhiosa 1 650,86 eurot välja Ylt. Kasu on laenuandja riisiko, kuna tegelik laenuvõtja jäi

tuvastamata, millega hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. Kostja möönab, et kui inimesed elavad koos, siis ei saa etteulatuvalt näha, et peaks oma

isikut tõendavad dokumendid peitma, seega ei saaks kostjat nimetada vastutustundetuks. Kostja

ei oleks laenulepingut sõlminud ja kostja ei oska ka arvuteid käsitleda. Selgusetuks jääb ka

asjaolu, kuidas laenuandja laenu väljastas jättes isiku tuvastamata. Hageja on jätnud laenuvõtja

isiku tuvastamata selliselt, et aru saada kas laenutaotleja on naiste- või meesterahvas nt

zoomivaade, Skype, laenuvõtmise ajaline vaade jne. Kostja ei tunnista hageja menetluskulusid.

15. Raha kostja kontolt laenuandjale kandis Y. Kui kõikide laenude jaoks ei jätkunud, siis

kandis ta oma kontolt natukene kostjale või võttis veel laenu. Seejärel ta maksis ja ülejäänu

kandis jälle endale. See skeem on kestnud viimased 3-4 aastat. Kostja kasutas ainult kaarti

sularahaautomaadis. Kostja ei teadnud, kuidas konto väljavõtteid vaadata või internetipanka ja

arvutit kasutada. Kostja ei näinud seda laenudest saadud raha, Y kandis selle koha üle endale.

Kostja ja Y vahel oli kokkulepe, et Y maksab kõik arved korteri eest, ostab toidu ja riided.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et

hagi tuleb rahuldada.

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

18. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

19. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaali vahel oli

sõlmitud kehtiv laenuleping, kuivõrd kostja väidete kohaselt allkirjastas laenulepingu kostja

elukaaslane kostja ID-kaardiga, mistõttu ei ole kostja kohustatud laenu tagastama.

20. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja poolt hagiavalduse lisana 1 esitatud

tõendist nähtuvalt on 09.01.2019 sõlmitud laenuleping kostja poolt allkirjastatud ID-kaardiga

digitaalselt. Riigikohus on oma 16.12.2019 lahendis nr 2-16-12445 asunud seisukohale, et

juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb

eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist

tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et

tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-

koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.

2-21-116493

21. Käesoleval juhul ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et kostja isikut tõendav dokument

koos PIN-koodidega oleksid läinud kolmanda isiku kätte tema tahte vastaselt. Hageja

29.07.2021 menetlusdokumendi lisana 1 kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti

21.04.2021 määruse kohaselt on juhindudes KrMS §-dest 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 lõpetatud

kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kohtule

esitatud kostja seisukohtadest nähtub, et kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutas kostja

elukaaslane, kes väidetavalt andis kostjana esinedes ka vaidlusaluse lepingu tekkimise

eelduseks oleva tahteavalduse. Kostja 27.12.2021 selgituste kohaselt kestis selline praktika, kus

kostja elukaaslane kasutas kostja ID-kaarti ja PIN-koode ning maksis arveid ja ostis toitu jms

ning tegi vajalikke ülekandeid arvelduskontodelt, kostja ja tema elukaaslase vahel viimased 3-

4 aastat. Eeltoodust tulenevalt nähtub kohtule esitatust, et kostja andis oma isikut tõendavad

ning arvutivõrgus identimist võimaldavad dokumendid üle omal vabal tahtel või vähemalt oli

teadlik nimetatud toimingutes.

22. Kuna kostja ei ole tõendanud seda, et tema ID-kaart ja PIN-kood oleks läinud kolmandale

isikule üle tema tahte vastaselt, saab lugeda leping kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

vahel sõlmituks 09.01.2019.

23. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on

nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

24. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse

raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

vahel sõlmitud laenulepingut nr 700009978 muudeti 09.01.2019 ning lepingu kohaselt oli

kostja laenusumma muutmise tulemusel kokku 4 697,97 eurot. 09.01.2019 sõlmitud

laenulepingu nr 700009978 muutmise lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 22,69 %.

Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2019

aasta jaanuaris oli 20,01%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr

ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on

tarbijakrediidileping kehtiv.

25. Kohus on seisukohal, et hageja on käesoleval juhul hagiavalduse lisade 1 ja 2 ning

29.07.2021 menetlusdokumendi lisadega 1 ja 2 tõendanud nõude olemasolu ning käesolevas

menetluses esitatud kostja vastuväited ei anna alus hagi rahuldamata jätmiseks.

26. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal

vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole

kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on

tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt

VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4 308,34 eurot.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.06.2020

kuni 25.06.2021 eest summas 835,73 eurot. Hageja on arvestanud viivist 366 hilinenud päeva

eest viivisemääraga 0,053% päevas. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene

2-21-116493

lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 0,053% päevas. Kostja viivise perioodi ja

summat ei vaidlusta. Eeltoodust tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 835,73

eurot rahuldamisele.

28. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 4 308,34 eurot ja viivise (perioodi 24.06.2020-25.06.2021) eest 835,73 eurot.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

30. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud

riigilõivust 425 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses

tasutud riigilõivu kulu 425 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 425 eurot.

32. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik