1-21-8934/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Ain juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.
Legislator headnote
AI generated1-21-8934/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-21-8934
K O H T U O T S U S
E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuotsuse tegemise aeg ja
koht
17. jaanuaril 2022.a Tallinnas
Kriminaalasja number
1-21-8934 (21230200373)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär
Karine Grigorjan - Algmaa
Abiprokurör
Karin Orgulas
Kriminaalasi
Ain Jüris süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi
kokkuleppemenetluses;
Süüdistatav
Ain Jüris, isikukood: 37104072747, Eesti Vabariigi
kodanik, emakeel eesti keel, xxxharidusega, töökoht:
xxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, e-post: xxx, varasemalt
väär
–
ja
kriminaalkorras
karistatud,
tõkendit
kohaldatud ei ole;
Varasem karistatus
• 07.02.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
poolt KarS § 424 järgi karistatud 1 aasta pikkuse
vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel mõistetud
ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 28 päeva
vangistust. KarS § 74 lg 2 kohaselt kuulus
kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. KarS
§ 74 alusel ei pööratud osaliselt 10 kuu ja 28
päeva pikkus vangistust täitmisele, kohustusega
järgida KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p 8
tulenevaid
kontrollnõudeid
ja
kohustusi.
Katseajaks määrati 2 aastat. KarS § 50 lg 1 p 1
alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki
juhtimisõigus
kuuks.
Katseaeg
lõppes
06.02.2019.a;
Kaitsja
Loobunud kaitsja kutsumisest kohtuistungile
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p
3 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249;
§ 311; § 313; KarS § - de 50 lg 1 p 1; § 74 lg 1, 2, 3; §
75 lg 2 p 8; § 75 lg 4; § 78 p 1; § LS 127 kohus otsustas:
1. Süüdi tunnistada Ain Jüris KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud
kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 1 (ühe)
kuu pikkuse vangistusega.
2. Juhindudes KarS § 74 lg 1, 2, 3 määrata, et Ain Jürisele mõistetud 1
(ühe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkusest vangistusest kuulub kohesele
ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ning ülejäänud temale
mõistetud karistusest s.o 1 (ühe) aasta pikkune vangistust jätta
täitmisele pööramata, kui Ain Jüris ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue)
kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §- des 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg
2 p 8 ning § 75 lg 4 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:
• elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx xx-xx, xxx;
• ilmuma
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama
talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saama
kriminaalhooldusametnikult
eelneva
loa
elukohast
lahkumiseks
Eesti
territooriumi
piires
kauemaks
kui
viieteistkümneks päevaks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või
õppimiskoha vahetamiseks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt
lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuritegude
toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, kohustada Ain Jürist
käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt
määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses
nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
4. Juhindudes KarS § 75 lg 4 alusel määrata Ain Jürisele lisakohustus
ja nimelt: kohustada Ain Jürist hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast
koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt
vabanemist
ning
edaspidi
kuni
käitumiskontrolli
lõpuni
kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid
mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme
kuu
jooksul,
tegema
alkoholi
liigtarvitamise
tuvastamiseks
laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini
määramiseks).
Juhul
kui
esmases
alkoholi
liigtarvitamise
tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval
alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui
1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise
prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase
analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT
analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus
süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks
tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga
kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
5. KarS § 78 p 1 alusel lugeda Ain Jürise katseaja kulgemist otsuse
kuulutamisest, s.o alates 17. jaanuarist 2022.a. KarS §-s 75 sätestatud
kontrollnõudeid kohaldatakse Ain Jüris suhtes alates kohtuotsuse
jõustumisest. Juhindudes KarS § 75 lg 5 tulenevalt KarS § 75 lg 1
sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele
pööratud vangistuse kandmise ajaks.
6. KrMS § 414 lg 1 alusel edastada Ain Jürisele otsuse jõustumisel teatis,
mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kohesele ärakandmisele
kuuluva karistuse 1 (ühe) kuu pikkuse vangistuse kandmiseks
ilmuma. Ain Jürise vangistuse kandmise alguseks lugeda tema
vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse
vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist või
vahistatakse vangla taotlusel KrMS § 429 sätestatud korras (KrMS §
414 lg 1).
7. Juhindudes KarS §-dest 50 lg 1 p 1 kohaldada Ain Jüris suhtes
lisakaristust, võttes Ain Jüriselt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9
(üheksaks) kuuks.
8. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud
mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud 5
(viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma
loa Transpordiametile.
9. Määrata
Ain
Jüris
katseajaks
Tallinna
Vangla
kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja
järelevalve alla.
10. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Ain
Jüriselt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:
• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.-
(üheksasada kaheksakümmend üks) eurot;
• joobeseisundi
tuvastamisega
kaasnenud
ekspertiisikulud
kogusummas 44.- (nelikümmend neli) eurot;
11. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud
(sundraha, ekspertiisikulud) tuleb Ain Jürisel tasuda ositi 12 kuu
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse maksegraafikus
näidatud
ulatuses
kuni
kohustuse
täitmiseni.
Makseinfo
menetluskulude tasumiseks antakse Ain Jürisele üle kohtuotsuse
kuulutamisel
või
edastatakse
talle
kohtuotsuse
jõustumisel
kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole
täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud
korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega
seonduvad kulud.
Edasikaebe kord ja tähtaeg
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni
juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale
apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo
eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise
soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates
kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib
otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule
kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on
võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule
esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada
apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast
alates viieteistkümne päeva jooksul.
Süüdistus ja kokkuleppe sisu
Ain Jüris on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles
varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 07.02.2017. a otsusega nr 1-17-
544 KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 14.08.2021. a kella 12:36 paiku
Harju maakonnas, Lagedi alevikus, Killustiku tee 12 juures mootorsõidukit Ford Fiesta
registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholi joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1202T
kohaselt tuvastati isikul veres etanooli sisaldus 2,36 mg/g, laiendmääramatusega +- 0,06 mg/g,
k=2, lõplik tulemus 2,3 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei
tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis.
Liiklusseadus § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud
korras
Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht
ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:
1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas
õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Korrakaitseseadus § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine
või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas
häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Korrakaitseseadus § 36 lg 4 p 1 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove.
Seega pani Ain Jüris toime korduvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
29. detsembril 2021.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Karin Orgulas,
süüdistatav Ain Jüris ja tema kaitsja jurist Ain Laansalu käesolevas kriminaalasjas alljärgneva
kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Karin Orgulas nõuab kohtus Ain Jürise süüdi tunnistamist
KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud
kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega.
Kokkuleppele on saadud selles, et KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel tuleks määrata, et koheselt kuuluks
ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud osa karistuses s.o 1 aasta vangistust jäetakse
täitmisele pööramata, kui Ain Jüris ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut
kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p 8, §
75 lg 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt kohustada viimast: elama kohtu
määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma
elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,
töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti
territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75
lg 2 p 8 alusel s.t arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,
kohustada Ain Jürist käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud
sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki
süütegude edasine ära hoidmine.
Kokkuleppele on saadud selles, et KarS § 75 lg 4 alusel määratakse süüdistatavale lisakohustus
hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt
vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt
kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord
kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi
(CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi
liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi
liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad
peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase
analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema
väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise
tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga
kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
Kokku on lepitud selles, et KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse Ain Jüriselt ära mootorsõiduki
juhtimisõigus 9 kuuks. Ain Jürisele on selgitatud, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb tal
juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist
loovutada Transpordiametile.
Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et
süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme
kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot ning joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud
ekspertiisikulud kogusummas 44.- eurot, millised KrMS § 180 lg 3 tulenevalt tuleb viimasel
tasuda ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub s.t kohtule on teada, et toimunud kokkuleppemenetluse
läbirääkimiste käigus Ain Jüris ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud
kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega riigi tuludesse ning jõudsid
kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas:
Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 17.01.2022.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Ain
Jüris märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi. Ain Jüris nõustus
sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe,
nõustudes kokkuleppes välja toodud menetluskulude tasumisega riigituludesse.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Karin Orgulas jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja
taotles kohtult selle kinnitamist kokkulepitud kujul.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused
sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning
veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et
süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet
sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud
kriminaalmenetluse sätteid järgides.
Kohus leiab, et Ain Jüris tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo
toimepanemise eest ja mõista talle karistus ja lisakaristus vastavalt kokkuleppele, arvestades
karistuse mõistmisel KarS § - des 50 lg 1 p 1; § 74 lg 1, 2, 3 § 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p 8;
§ 75 lg 4 § 78 p 1 ja LS § 127 sätestatut. Juhindudes KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3
ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kuuluvad
süüdistatavalt riigi kasuks väljamõistmisele täies ulatuses ning seda kokkulepitult: sundraha
teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot ning kohtueelses menetluses temale
joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud ekspertiiskulud kogusummas 44.- eurot. KrMS § 180
lg 3 kohaselt võimaldada Ain Jürisel temalt välja mõistetud menetluskulusid tasuda ositi
igakuiselt 12 kuu jooksul kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest.
Välja mõistetud menetluskulude osade suurus tuuakse täpsemalt välja kohtuotsuse makseinfos.
Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/