2-20-19214/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19214

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus X hooldusõiguse äravõtmiseks

alaealiste laste suhtes ja lastele eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse

kaudu), esindaja lastekaitsetöötaja Veronika Laur

Puudutatud

isik

(alaealine

laps)

S

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

(alaealine

laps)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Alaealiste laste ühine määratud esindaja vandeadvokaat

Leino Biin

Puudutatud isik (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti 3

märkega, et eeskoste S üle seatakse kuni tema täisealiseks saamiseni 23. mail 2025

ja eestkoste C üle seatakse kuni tema täisealiseks saamiseni 12. jaanuaril 2029.

2. Täiendada Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse resolutsiooni, märkides, et

Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) on kohustatud esitama

maakohtule perekonnaseaduse §-s 184 nimetatud nimekirjad lapse vara kohta

hiljemalt 1. märtsil 2022 ning perekonnaseaduse § 194 lg-s 2 nimetatud aruanded

eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta

hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.

3. Täiendada Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse resolutsiooni menetluskulude

jaotusega, märkides, et Tallinna linna (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) ja X

menetluskulud maakohtus jäävad nende endi kanda ning S-le ja C-le riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.

4. Jätta Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse resolutsioon muus osas muutmata,

täiendades osaliselt määruse põhjendusi.

5. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2-20-19214

2 (18)

6. Jätta

Tallinna

linna

(Haabersti

linnaosavalitsuse

kaudu)

ja

X

määruskaebemenetluse kulud nende endi kanda ning S-le ja C-le riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

7. Saata määrus kümne päeva jooksul jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele

hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

8. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

8.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

8.2. Piirata X (isikukood XXXXXXXXXXX) hooldusõigust alaealiste S (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja C (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes laste elu- ja

viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning

varahoolduses.

8.3. Määrata alaealiste S ja C eestkostjaks elu- ja viibimiskoha määramisel,

hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahooldusel Tallinna linn

(Haabersti linnaosavalitsuse kaudu). Eestkoste S üle seatakse kuni tema

täisealiseks saamiseni 23. mail 2025 ja eeskoste C üle seatakse kuni tema

täisealiseks saamiseni 12. jaanuaril 2029.

8.4. X-l on õigus saada informatsiooni S ja C hariduse ja tervishoiu küsimustes, sh

saada või säilitada ligipääs riiklikele registritele laste andmete osas ning laste

kooli ja tervishoiuteenuse pakkujate poolt kasutatavatele digitaalsetele

keskkondadele (näiteks ekool.eu; stuudium.com ning digilugu.ee).

8.5. Määrata X ning S ja C suhtlemiskord järgmiselt:

8.5.1.

X-l on õigus suhelda oma alaealiste lastega igal nädalavahetusel kas

laupäeval või pühapäeval kell 10.00–18.00. Suhtlemise ajal on X-l võimalik

koos lastega lahkuda laste elu- ja viibimiskohast ning kohtumistele on

võimalik kaasa võtta teisi pereliikmeid. X peab teavitama XXX laste

viibimiskohast, kui kohtumisel lahkutakse XXX territooriumilt. X tuleb

lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi. X peab külaskäigust ja

kaasavõetavatest isikutest ette teatama hiljemalt külaskäigule eelneval

reedel tööpäeva jooksul XXX pereemale või sotsiaaltöötajale.

8.5.2.

Suvistel koolivaheaegadel on S-l ja C-l võimalik viibida koos X-ga vähemalt

ühe nädalavahetuse kuus X kasutuses olevas talus Muhu saarel alates

reedel kella 15.00 kuni pühapäeval kell 20.00. X peab teavitama XXX laste

viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib viibimiskohta muuta. X tuleb

lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi.

8.5.3.

Teistel koolivaheaegadel on Sl ja C-l võimalik viibida koos X-ga vähemalt

kaks järjestikust päeva X kasutuses olevas talus Muhu saarel.

Konkreetsete päevade osas tuleb iga kord eraldi kokkulepped sõlmida. X

peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib

viibimiskohta muuta. X tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi.

8.5.4.

Jõulud veedavad S ja C paaritutel aastatel XXX ja paarisaastatel X juures.

Aastavahetuse veedavad S ja C paaris aastatel XXX-s ja paaritutel X

juures. Jaanipäeva veedavad S ja C igal aastal koos X-ga ajavahemikus 22.

juunist kuni 27. juunini. X peab teavitama XXX laste viibimiskohast. X

tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi.

8.5.5.

Emadepäeva veedavad S ja C koos X-ga.

8.5.6.

X-l on õigus S ja C sünnipäeval või sellele eelneval või järgneval päeval

kohtuda lastega vähemalt 2 tunni jooksul XXX-s. Kokkuleppel XXX-ga

võib kohtumine kesta ka kauem.

8.5.7.

X-l on õigus osaleda ja lastega kohtuda kohtumiskorra väliselt, kui ta

osaleb laste kooliüritustel, spordivõistlustel, riigipühadel vms.

8.5.8.

Telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel on X-l õigus suhelda lastega iga päev

nii, et see ei segaks laste tavapärast elukorraldust.

2-20-19214

3 (18)

8.6. X on kohustatud tegema koostööd laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga.

8.7. Tallinna linn on kohustatud teavitama X laste suhtes tehtud otsustest ja

hoidma teda pidevalt kursis laste käekäiguga osas, mille suhtes X hooldusõigus

on piiratud, eelkõige laste tervisliku seisundi, hariduse omandamise ja

huvihariduse osas.

8.8. Määrus hakkab suhtlemiskorra p 8.5.2 ja p 8.5.4 osas kehtima selle

kättetoimetamisest menetlusosalistele esialgse õiguskaitse korras.

8.9. Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) on kohustatud esitama

maakohtule perekonnaseaduse §-s 184 nimetatud nimekirjad lapse vara kohta

hiljemalt 1. märtsil 2022 ning perekonnaseaduse § 194 lg-s 2 nimetatud

aruanded eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete

täitmise kohta hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.

8.10. Jätta Tallinna linna (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) ja X menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda ning S-le ja C-le riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

8.11. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

8.12. Saata

määrus

kümne

päeva

jooksul

jõustumisest

arvates

perekonnaseisuasutusele

hooldusõiguse

andmete

kandmiseks

rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 30. detsembril 2020 Harju

Maakohtule esialgse õiguskaitse avalduse S (puudutatud isik, laps, vanem laps) ja C

(puudutatud isik, laps, noorem laps) (edaspidi koos ka lapsed) perekonnast eraldamiseks,

paigutamiseks XXX (edaspidi XXX) ning lastele ajutise eestkostja määramiseks koos ema

hooldusõiguse piiramisega.

2. Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse avalduse 31. detsembri 2020. a määrusega osaliselt ning

eraldas lapsed perekonnast ja paigutas lapsed XXX kuni 24. jaanuarini 2021.

3. Avaldaja esitas 11. jaanuaril 2021 maakohtule avalduse X-lt (ema) alaealiste laste suhtes

vanema hooldusõiguse äravõtmiseks ja lastele eestkostja määramiseks. Avaldaja palus määrata

lastele kuni nende täisealiseks saamiseni eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus Haabersti

linnaosavalitsuse kaudu. Avaldaja palus lubada lastel teha ilma eestkostja nõusolekuta

tehinguid vahenditega, mille kannab laste pangakontodele eestkostja.

2-20-19214

4 (18)

Avalduse kohaselt viibisid lapsed XXX alates 2015. a augustist kuni 2020. a augustini.

Maakohus taastas 4. septembri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20924 ema hooldusõiguse

laste suhtes. Perekond on avaldaja jälgimisel alates 2020. a augustist. Avaldaja ja ema koostöö

ei laabunud. Ema takistas alates oktoobrist lastekaitseametnike tööd, esitas valeinformatsiooni

ja ei võimaldanud kodukülastusi. Ema ei saa laste kasvatamisega hakkama. Ema ei suuda laste

elu korraldada. Lastel puudub vanemlik kontroll ja hool. Laste füüsiline heaolu ei ole tagatud.

Lastele ei pöörata tähelepanu ega rahuldata nende vajadusi. Ema ei ole oma isikuomaduste tõttu

võimeline tagama lastele turvalist keskkonda. Ema kuritarvitab alkoholi, korraldab kodus

joominguid ja jätab lapsed hooletusse. Emaga elades on laste elu, tervis ja areng ohustatud.

Lapsed tulid 28. detsembril 2020 ise avaldaja lastekaitsetöötaja vastuvõtule ning teatasid, et nad

ei taha emaga koos elada, vaid soovivad jääda XXX, kus nad varem elasid. Lapsed teatasid, et

ema ei hooli neist, jätab neid tihti korterisse üksi või võõraste isikutega. Ema kasutas vanema

lapse vastu füüsilist vägivalda, karjus mõlema lapse peale ja kuritarvitas alkoholi. XXX

sotsiaaltöötaja

toimetas

lapsed

samal

päeval

XXX. Avaldaja

eraldas

lapsed

28. detsembri 2020. a otsusega perekonnast.

Emaga koos elades muutus laste tervislik seisund halvemaks. Vanem laps on kaalust alla

võtnud, mõlemal lapsel olid peatäid, nooremal lapsel dermatiit ja sügelised. Vanem laps ei

olnud kandnud raviarsti määratud korsetti ega teinud selga toetavaid harjutusi. Vanem laps ei

ilmunud 29. oktoobril 2020 arsti vastuvõtule, sest ema unustas selle ära. Lisaks on mõlema

lapse õppeedukus langenud ema juures elamise ajal. Ema ei oska lapsi õppimisel aidata. Laste

vaba aeg ei ole sisustatud arendavalt.

Perele on pakutud erinevaid toetusmeetmeid. Emale on osutatud sotsiaalset nõustamist ja

pakutud võlanõustamist. Ema on saanud toidupakke ja toimetulekutoetust. Ema ei tule toime

majanduslike kohustustega ega oska planeerida rahalisi vahendeid. Ema eluruumi üürileping

on võlgnevuse tõttu üles öeldud. Ema ei ole võimalik veenda lõpetama alkoholi liigtarvitamist

ja suunata ta laste eest hoolitsema. Ema vajab alkoholisõltuvusest vabanemiseks ravi. Alkoholi

kuritarvitamise tõttu ei ole ema suuteline lastele tagama stabiilset, ohutut ja turvalist

elukeskkonda. Ema ei ole mõistnud oma eluviisi tagajärgi.

Emal puudub sotsiaalne tugivõrgustik ja lähedased inimesed, kes sooviksid ja suudaksid olla

lastele eestkostjaks. Ema õde ehk laste tädi kinnitas, et tema perekondlikud asjaolud ning

elamistingimused ei võimalda tal laste eestkostjaks saada. Kuna emalt hooldusõiguse

äravõtmisel puudub lastel esindaja, tuleb lastele määrata eestkostja. Avaldajale ei ole teada

füüsilist ega juriidilist isikut, kelle võiks määrata eestkostjaks. Laste huvides on

perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg 2 alusel põhjendatud määrata laste eestkostjaks avaldaja.

Kohtuistungil nõustus avaldaja esindaja, et emalt laste suhtes hooldusõiguse täielik äravõtmine

oleks ebaproportsionaalne. Avaldaja palub piirata ema hooldusõigust laste viibimiskoha,

hariduse ja tervise ning varahoolduse küsimustes. Mõlemad lapsed vajavad turvalist ja stabiilset

elukeskkonda, mida võimaldab neile XXX.

4. Maakohus muutis 21. jaanuari 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse korraldust ning

eraldas lapsed jätkuvalt perekonnast alates 25. jaanuarist 2021 kuni 26. märtsini 2021, määrates

laste viibimiskohaks XXX. Kohus tegi sama määrusega emale ettekirjutused menetluse ajaks.

Ema oli kohustatud tegema koostööd laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga, sh täitma

kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna ettekirjutusi ja juhiseid mh laste tervishoiu- ja

haridusküsimuste lahendamiseks, eelkõige:

• lubama lastele teostada regulaarset tervisekontrolli;

2-20-19214

5 (18)

• osalema

elukohajärgse

lastekaitsespetsialisti

soovitatud

sotsiaalprogrammides,

perenõustamises või vanemakoolitustel;

• jälgima korrapäraselt laste koolikohustuse täitmist ja õppeedukust e-kooli vahendusel;

• käima korrapäraselt tööl ja täitma oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust;

• mitte tarvitama alkoholi või narkootilisi aineid;

• hoidma lastega ühendust ja külastama neid laste viibimiskohas.

Kohus andis ettekirjutusena täpsemad suunised ema ja laste ühenduse hoidmiseks ja

külastamiseks.

5. Maakohus täiendas ja muutis 18. märtsi 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse korraldust

ning eraldas lapsed jätkuvalt perekonnast alates 26. märtsist 2021 kuni 13. juunini 2021,

määrates laste viibimiskohaks XXX. Kohus lubas lastel õppima hakata YYY alates

19. aprillist 2021. Laste ja ema suhtlemise korra ja emale tehtud ettekirjutuste osas jäi

21. jaanuari 2021. a kohtumäärus muutmata.

6. Laste esindaja on seisukohal, et ema on laste suhtes vaimselt vägivaldne ja manipuleeriv.

Vastutustundlik vanem ei saada alaealistele lastele signaale, et kui lapsed ei käitu ema soovitud

viisil, siis nad ema rohkem ei näe. Keskkond, kuhu lapsed saabusid pärast ema hooldusõiguse

taastamist, ei ole sobiv, turvaline ega lastele normaalset arengut ja tuge pakkuv. Emalt

hooldusõiguse täielik äravõtmine ei ole möödapääsmatult vajalik. Laste huvides on ema

hooldusõiguse peatamine laste viibimiskoha, hariduse ja tervise ning varahoolduse küsimustes.

Märgitud küsimustes tuleks lastele eestkostjaks määrata avaldaja. Ema õiguste piiramine

võimaldaks lastel elada neile sobivas keskkonnas XXX, mis vastaks ka laste endi soovidele.

Eestkostjal tekiks võimalus operatiivselt ja laste huvidest lähtudes lahendada laste

hooldusõiguse küsimusi. Lastele oleks tagatud turvaline ja nende arengut soodustav keskkond.

Laste esindajal ei ole vastuväiteid kohaliku omavalitsuse ette pandud ema ja laste suhtlemise

korrale.

7. Ema palub jätta avalduse rahuldamata. Emalt vanema hooldusõiguse äravõtmine ei ole

põhjendatud ega laste huvides. Ema ei ole lapsi väärkohelnud ega hooletusse jätnud. Emal ei

ole alkoholisõltuvust. Ema annab lastele ülalpidamist oma igakuisest sissetulekust lähtuvalt.

Vanema materiaalne toimetulek ei saa olla ohuks lapse tervisele ja elule selliselt, et tingiks lapse

perest eraldamise. Ema on parandanud oma eluviise ja käitumist. Ema on valmis koostööks

lastekaitsega. Ta suudab ja soovib ise lapsi kasvatada. Hooldusõiguse täielik piiramine ei ole

põhjendatud. Hooldusõiguse piiramisel tuleb kindlaks määrata lastega kohtumise kord.

8. Lapsed avaldasid ärakuulamisel kohtule, et neile meeldib elada XXX, kuid sooviksid ka ema

ning vanema õega suhelda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas 8. juuni 2021. a määrusega avalduse osaliselt ja piiras ema hooldusõigust

alaealiste laste suhtes laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste

otsustamisel ning varahoolduses. Kohus määras laste eestkostjaks elu- ja viibimiskoha

määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahooldusel avaldaja. Emal on

õigus saada informatsiooni laste hariduse ja tervishoiu küsimustes, sh saada või säilitada

ligipääs laste andmetele riiklikes registrites ning laste kooli ja tervishoiuteenuse pakkujate poolt

kasutatavatele digitaalsetele keskkondadele (näiteks ekool.eu, stuudium.com ja digilugu.ee).

Kohus määras laste ja ema suhtlemise korra järgmiselt:

2-20-19214

6 (18)

• emal on õigus suhelda lastega igal nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval kell

10.00–18.00. Suhtlemise ajal on emal võimalik lastega lahkuda laste elu- ja

viibimiskohast ning kohtumistele on võimalik kaasa võtta teisi pereliikmeid. Ema peab

teavitama XXX laste viibimiskohast, kui kohtumisel lahkutakse XXX territooriumilt.

Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi. Ema peab külaskäigust ja

kaasavõetavatest isikutest ette teatama hiljemalt külaskäigule eelneval reedel tööpäeva

jooksul XXX pereemale või sotsiaaltöötajale;

• suvistel koolivaheaegadel on lastel võimalik viibida koos emaga vähemalt ühe

nädalavahetuse kuus ema kasutuses olevas talus Muhu saarel alates reedel kl 15.00 kuni

pühapäeval kl 20.00. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Kokkuleppel

XXX-ga võib viibimiskohta muuta. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna

tagasi;

• teistel koolivaheaegadel on lastel võimalik viibida koos emaga vähemalt kaks

järjestikust päeva ema kasutuses olevas talus Muhu saarel. Konkreetsete päevade osas

tuleb iga kord eraldi kokkulepped sõlmida. Ema peab teavitama XXX laste

viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib viibimiskohta muuta. Ema tuleb lastele

XXX järgi ja toob nad sinna tagasi;

• jõulud veedavad lapsed paaritutel aastatel XXX ja paarisaastatel ema juures.

Aastavahetuse veedavad lapsed paaris aastatel XXX ja paaritutel ema juures. Jaanipäeva

veedavad lapsed igal aastal koos emaga 22. juunist kuni 27. juunini. Ema peab teavitama

XXX laste viibimiskohast. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi;

• emadepäeva veedavad lapsed koos emaga;

• emal on õigus laste sünnipäeval või sellele eelneval või järgneval päeval kohtuda lastega

vähemalt 2 tunni jooksul XXX. Kokkuleppel XXX-ga võib kohtumine kesta ka kauem;

• emal on õigus osaleda ja lastega kohtuda kohtumiskorra väliselt, kui ta osaleb laste

kooliüritustel, spordivõistlustel, riigipühadel vms; ning

• telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel on emal õigus suhelda lastega iga päev nii, et see

ei segaks laste tavapärast elukorraldust.

Kohus märkis, et ema on kohustatud tegema koostööd laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga.

Avaldaja on kohustatud ema teavitama laste suhtes tehtud otsustest ja hoidma teda pidevalt

kursis laste käekäiguga osas, mille suhtes ema hooldusõigus on piiratud, eelkõige laste

tervisliku seisundi, hariduse omandamise ja huvihariduse osas. Määrus hakkab suhtlemiskorra

p-de 5.2 ja 5.4 osas kehtima esialgse õiguskaitse korras alates selle kättetoimetamisest

menetlusosalistele.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt viibisid lapsed kuus aastat XXX ja asusid ema

juurde elama 2020. a augustis. Emal puudusid kogemus ja oskused lastega koos elada. Lapsed

võtsid 28. detsembril 2020 avaldajaga ühendust. Avaldaja eraldas lapsed samal kuupäeval

perekonnast ja paigutas nad XXX.

9.2. Emal on püsiv töökoht ja sissetulek, kuid tema üürileping on erakorraliselt üles öeldud.

Ema sõnul elab ta oma elukaaslase juures. Laste paigutamisel XXX selgus, et laste tervise eest

hoolitsemisel on puudujääke. Laste ja ema sõnumivahetusest nähtub, et lastel on pingelised

suhted emaga. Samas on neil säilinud usalduslik kontakt.

9.3. Lasteküla seletuskirjadest ning kooli iseloomustusest nähtub, et lastele sobib elada XXX.

Lapsed on seda ka kohtule ärakuulamisel avaldanud. Lapsed soovivad elada XXX ja käia YYY,

sest nende õppeedukus on seal parem, tagatud on pidev tugi nii igapäevaelus kui ka koolitöödes

2-20-19214

7 (18)

ning Q-s on neil sõbrad ja turvaline elukeskkond. Lapsed soovivad siiski emaga kontakti

säilitada, temaga kohtuda ja tal külas käia.

9.4. Emale koostatud tegevuskava näeb ette erinevaid tegevusi, mis toetaksid tema

hakkamasaamist. Ema järgib tegevuskava.

9.5. Nii Haabersti kui ka Mustamäe linnaosa lastekaitse spetsialistid on pärast kodukülastust ja

lastega kohtumist seisukohal, et ema ei tule toime laste eest hoolitsemisega, tal on probleeme

alkoholiga ning tema elukoht ei sobi lastele püsivaks elamiseks. Ema ise on kohtumenetluse

käigus leidnud, et ta vajab abi vanemakohustuste täitmisel, ta on oma elutingimusi parandanud,

hoidub alkoholist ning järgib talle tehtud ettekirjutusi.

9.6. Kohtu hinnangul ei tule ema toime oma laste eest hoolitsemisega, kuid ta teeb pingutusi

selle nimel. Ema vajab laste kasvatamisel tuge, et teha oma elukorralduses selliseid muudatusi,

mis lubaksid lastel püsivalt tema juures viibida. Emalt laste hooldusõiguse täielik äravõtmine

on siiski ülemäärane, sest muude abinõudega, eelkõige hooldusõiguse osalise piiramisega, on

võimalik tagada lastele eakohane areng ja turvaline elukeskkond.

9.7. Maakohus piiras ema hooldusõigust hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning

elukoha määramisel, samuti varahoolduse küsimustes. Muus osas on ema võimeline tegema

laste suhtes otsustusi ja nende heaolu eest hoolitsema. Ka tuleb tagada, et lastel säiliks suhe

emaga ja teiste pereliikmetega, eelkõige vanema õe W-ga. Suhtlemine peab olema regulaarne,

sobima laste elukorraldusega ning tagama ema ja laste suhtluse ilma teiste isikute kontrollita.

Ema peab saama lastega aega veeta selliselt, et neil on võimalik erinevaid tegevusi ette võtta

ning suhtlemine ei piirduks vaid laste viibimiskohaga. Lastega suhtlemisel peab ema saama

võimaluse tegevusi planeerida ja korraldada, nagu tavapäraselt vanema ja laste suhetes seda

tehakse. Lastega kohtumine mõne tunni vältel tööpäeva lõpus ei taga seda, et ema saaks kogeda

lastega koos erinevaid tegevusi. Ema peab saama planeerida tegevused lastega kogu päeva

pikkuses ja ajal, mil ta saab keskenduda täielikult lastele. Kohus määras lastega kohtumised iga

nädala nädalavahetusele, arvestades, et kohtumised tööpäeva lõpus võivad jääda pinnapealseks.

9.8. Lastel ja emal peab olema võimalus kohtuda ka selliselt, et lapsed jäävad ema juurde

ööbima ning ema saab nende eest hoolitseda ja järgida tavapärast päevarutiini. Samas peab

olema tagatud laste turvalisus. Kuna kohus andis laste viibimiskoha suhtes hooldusõiguse

avaldajale, tuleb emal laste pikemaajalisel eemalviibimisel nende tavalisest elukohast teavitada,

kuhu ema lapsed viib.

9.9. Emal peab säilima võimalus olla kursis laste tegevustega, mille osas tema hooldusõigust

piirati. Kohus säilitas emale ligipääsu laste andmetele riiklikes registrites. Avaldaja on

kohustatud ema kursis hoidma laste käekäiguga. Emale peab säilima võimalus osaleda

vanemlust

toetavates

programmides.

Ema

on

kohustatud

tegema

koostööd

lastekaitsetöötajatega.

9.10. Maakohus määras avaldaja laste eestkostjaks PKS 176 lg-te 1 ja 2 järgi elukoha

määramise, tervise ja haridusküsimuste otsustamisel ning varahooldusel.

9.11. Kohus nägi ette, et suhtlemiskord osas, mis puudutab igapäevast suhtlust ja jaanipäeva

veetmist, kehtib kohe esialgse õiguskaitse korras, sest kohtulahend ei pruugi jaanipäevaks

jõustuda. Lapsed saavad veeta jaanipäeva ema juures Muhumaal, kus nad tavapäraselt on, mida

nad on ka ise soovinud.

9.12. Kohus jättis riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

2-20-19214

8 (18)

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus

rahuldamata. Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda.

10.1. Ema väitel heidetakse talle ette, et tal on madalad vanemlikud oskused. Ema on menetluse

käigus läbinud tegevusprogrammi, mis näitab, et ta pingutab, et saada paremaks vanemaks.

Emale määrati programmid kohtumenetluse ajal selleks, et temalt laste hooldusõigust ära ei

võetaks. Emal on tegevuskava läbimise järgselt olemas oskused ja psühholoogilised teadmised

laste kasvatamiseks. Lisaks on emal võimalik programmides edasi käia.

10.2. Kohus jättis mitmed tõendid hindamata.

10.3. Kuigi lapsed on avaldanud soovi olla Q-s, siis ema ei keela lastel sõpradega suhelda ka

tulevikus ning jätab lapsed YYY.

10.4. Ema palus arvestada asjaoluga, et lastel on lähisugulased, kes saavad koos emaga laste

hooldusõigust jagada. Seega ei peaks eestkostjaks määrama avaldajat. Sobiv eestkostja on laste

vanem õde W.

11. Avaldaja ning lastele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta

selle rahuldamata.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada märgetega

eeskoste seadmise tähtaja kohta, PKS §-s 184 nimetatud vara nimekirja esitamise aja kohta,

PKS § 194 lg-s 2 nimetatud aruande esitamise kuupäeva kohta ja menetluskulude jaotuse kohta.

Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 21 ja § 659

järgi tuleb osaliselt täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Praeguses asjas on esitatud avaldus emalt laste suhtes hooldusõiguse täielikuks

äravõtmiseks. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja piiras ema hooldusõigust alaealiste laste

suhtes laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning

varahoolduses. Kohus määras laste eestkostjaks nendes küsimustes avaldaja.

15. Kolleegium märgib, et kohus peab alaealisi lapsi puudutavate asjade lahendamisel seadma

esikohale laste heaolu ja huvid (LasteKS § 5 p 3 ja § 21 lg 1, PKS § 123 lg 1). LasteKS § 4

kohaselt on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud,

psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud

vajadused on rahuldatud. PKS § 134 lg 1 järgi rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke

abinõusid, mh PKS § 134 lg-s 3 loetletud meetmeid mh juhul, kui vanema hooldusõiguse

kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine ja vanema suutmatus täita oma kohustusi ohustab

lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ja kui vanem ei soovi või ei ole

võimeline ohtu ära hoidma. PKS § 134 lg 3 järgi võib kohus mh isiku- või varahooldusõigust

piirata. Seega on hooldusõiguse piiramise eelduseks esmalt asjaolu, et lapse heaolu on ohus,

ning teiseks asjaolu, et vanem ei soovi või ei ole võimeline seda ohtu ära hoidma. PKS § 135

lg 1 kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist

2-20-19214

9 (18)

ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate

abinõudega.

16. Maakohus leidis, et laste heaolu on ema juures kasvades ohus. Lapsi ohustab ema suutmatus

täita vanema kohustusi. Emal puudub kogemus ja oskused lastega koos elamiseks, ta ei tule

toime laste kasvatamisega ja laste eest hoolitsemisega. Ema ei suuda tagada lastele eakohast

arengut ja turvalist elukeskkonda. Lastel on emaga pingelised suhted.

17. Olles tutvunud asja materjalidega, sh ringkonnakohtule täiendavalt esitatud seisukohtadega,

nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et ema ei ole võimeline vanema kohustusi

vajalikul määral täitma, mistõttu laste heaolu on ema juures kasvades ohus. Ehkki maakohtu

määrus on lõppjärelduses õige, on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS

§ 436 lg 1, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8). Maakohus ei ole märkinud vaidlustatud määruses

põhjendusi, mille alusel kohus tehtud järeldusteni jõudis. Ringkonnakohtul on võimalik

maakohtu rikkumine kõrvaldada ja puuduvad põhjendused lisada. Kolleegium täiendab

maakohtu õiguslikke põhjendusi järgmiselt (määruse p-d 18–20).

18. Kolleegium märgib esmalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ema ja tema alaealiste

laste suhtes olnud mitmeid hooldusõigust puudutavaid vaidlusi. Vaidlused said kohtutes alguse

2015. aastal, kui avaldaja esitas avalduse mõlema lapse suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ning

eestkostja määramiseks. Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-15-8499 7. augusti 2015. a

määrusega avalduse, emalt võeti ära mõlema lapse isiku- ja varahooldusõigus ning määrati

mõlemale lapsele eestkostjaks avaldaja (Mustamäe linnaosavalitsuse kaudu). Emalt võeti

hooldusõigus ära peamiselt seetõttu, et ema kuritarvitas alkoholi, jättis lapsed hooleta ja

järelevalveta, sh ei taganud laste koolikohustuse täitmist, ning kohaliku omavalitsuse pakutud

abi ja meetmed ei olnud tulemuslikud. Lapsed asusid 2015. aastal elama XXX.

Ema esitas 2016. aastal kohtule avalduse tema hooldusõiguse taastamiseks. Maakohus jättis

tsiviilasjas nr 2-16-5600 9. mai 2017. a määrusega avalduse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis samas asjas jõustunud 11. oktoobri 2017. a määrusega maakohtu

määruse muutmata. Kohtud tõid esile, et ema hooldusõiguse taastamine on ennatlik. Ema ei ole

2017. aastaks mõistnud seda, kui oluline on laste toetamine hariduse omandamisel. Ema ei ole

laste elukorraldust vastutustundlikult läbi mõelnud ega teinud usutavaks, et lapsed ei jää ema

hooldusõiguse taastamise korral ilma arenguvõimalustest ning et neile on tagatud turvaliseks

arenguks piisav toetus, hoolitsus ja kasvatus.

Ema esitas 2019. aastal uue avalduse tema hooldusõiguse taastamiseks. Maakohus taastas

tsiviilasjas nr 2-19-20924 jõustunud 4. septembri 2020. a määrusega ema hooldusõiguse laste

suhtes. Maakohus leidis, et laste ema elukorraldus on võrreldes 7. augusti 2015. a määruse

tegemise ajaga muutunud ning tema vanemlikud oskused ja võimed piisavad, et tulla toime

laste kasvatamise ja koolitamisega ning nende eest hoolitsemisega. Maakohtu hinnangul vastas

hooldusõiguse taastamine laste huvidele (I kd, tl-d 65–71).

Seega elasid lapsed alates 2015. a augustist, mil emalt võeti mõlema lapse hooldusõigus ära,

XXX. Lapsed elasid XXX kuni 2020. a augustini, mil ema hooldusõigus taastati.

Praeguse asja materjalidest nähtuvalt läksid lapsed ise 28. detsembril 2020 lastekaitsetöötaja

juurde vestlusele. Avaldaja eraldas lapsed 28. detsembri 2020. a otsusega perekonnast. Seega

elasid lapsed koos emaga 2020. a septembrist kuni 2020. a detsembrini, s.o alla nelja kuu.

19. Ringkonnakohtus järeldab asja materjalide põhjal, et pärast ema hooldusõiguse taastamist

2020. a septembris ja laste ema juurde elama asumist olid lapsed hooletusse jäetud, millega

kaasnesid mõlema lapse tervise- (nii füüsilise kui ka vaimse) ja hügieeniprobleemid ning

2-20-19214

10 (18)

probleemid õppimise ja koolikohustuse täitmisega. Ema ei suuda täita oma kohustusi, tagamaks

laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu ning eakohane areng. Kolleegium põhjendab seda

järgnevaga.

19.1. Asja materjalidest nähtub, et ema juures viibimise ajal, s.o alates 2020. a septembrist kuni

2020. a detsembrini, halvenes mõlema lapse tervislik seisund. Avalduse kohaselt olid mõlemal

lapsel XXX saabumisel täid ja kahtlustati ka sügelisi (I kd, tl-d 22 ja 22 pöördel). Nooremal

lapsel oli nahk kuiv ja esines dermatiit. Vanema lapse kehakaal oli oluliselt langenud, ta ei

olnud kandnud raviarsti määratud korsetti ega teinud selga toetavaid harjutusi (I kd, tl 14

pöördel). Seega ei suutnud ema ajal, mil lapsed tema juures elasid ja ta nende suhtes

hooldusõigust teostas, tagada laste tervist ja füüsilist heaolu. Eelnev nähtub XXX

sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustustest (nt 29. detsembri 2020. a XXX sotsiaaltöötaja e-kiri

avaldajale (I kd, tl-d 23 – 23 pöördel) ja 6. jaanuari 2021. a iseloomustus (I kd, tl-d 28–29)),

milles on kirjeldatud laste seisundit perest eraldamise järgselt.

19.2. Samuti nähtub asja materjalidest, et ema juures kasvades on ohustatud mõlema lapse

vaimne ja hingeline heaolu.

Nii avaldaja kui ka XXX sotsiaaltöötaja on kohtu ette toonud, et emal on probleeme alkoholi

kuritarvitamisega, mis on põhjustanud laste ja ema vahel verbaalseid ja vaimse vägivalla

konflikte. Lapsed olid ema juures elades väsinud ja emotsionaalselt kurnatud. Avaldaja 28.

detsembri 2020. a otsusest laste eraldamiseks perekonnast (I kd, tl-d 26–27) nähtub, et lapsed

läksid samal päeval ise lastekaitsetöötaja juurde vestlusele ja avaldasid soovi asuda elama

XXX. Laste selgituste kohaselt oli ema olnud alkoholijoobes ning jõudnud eelneval ööl koju kl

03.00. Ema ja laste vahel oli samal ööl verbaalse ja vaimse vägivalla konflikt. Lapsed olid

järgmisel päeval lastekaitsetöötaja juures väsinud ja kurnatud, nad nutsid ning noorem laps jäi

lastekaitsetöötaja kabinetis magama. Vanem laps vajas emotsionaalse seisundi tõttu rahustavat

süsti ning kuna olukord ei stabiliseerunud, pöörduti erakorralise meditsiini osakonda. Lapsed

tõid vestluse käigus esile, et ema juures elades on ema kuritarvitanud alkoholi, mistõttu on ema

ja laste vahel pidevad konfliktid, ema ärritub pisiasjade peale ja karjub laste peale, lapsed on

jäetud korduvalt hooletusse. Eelnevast saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et ema juures

elades ei ole lastele tagatud vaimne heaolu ja turvaline elukeskkond.

Pärast 28. detsembril 2020 perest eraldamist vajasid mõlemad lapsed psühholoogilist abi,

milleks pöörduti erialaspetsialistide poole. Avaldaja on esile toonud, et vanem laps on pärast

XXX naasmist käinud regulaarselt kliinilise psühholoogi vastuvõtul. Viimasel kohtumisel

30. septembril 2021 otsustati, et ta enam abi ei vaja. Samas jätkab ta psühhiaatri välja kirjutatud

rahustava ravimi võtmist. Noorem laps on käinud kliinilise psühholoogi juures ja saviteraapias.

Hetkel on olnud mõlema spetsialistiga pikem paus, kuid kindlasti tuleb nende spetsialistide

juures käimist jätkata (II kd, tl 26 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu, et lapsed oleksid

vajanud psühholoogilist abi ja vaimset seisundit toetavat teraapiat ajal, mil nad septembris 2020

XXX lahkusid ja ema juurde elama asusid. Eelnevast saab järeldada, et üksnes mõni kuu ema

juures elamist mõjus laste vaimsele ja hingelisele heaolule märkimisväärselt kahjulikult.

Seda, et ema kahjustab oma käitumisega laste vaimset ja hingelist heaolu, kinnitavad ka asja

materjalide juures olevad sõnumivestlused ema ja laste vahel (nt I kd, tl-d 43–44, 124–128).

Nendest nähtub, et ema manipuleerib lastega, ähvardades neid, et juhul, kui kohus otsustab

hooldusõiguse äravõtmise või piiramise kasuks, ei ole ema valmis lastega suhtlema ja lapsed ei

näe oma ema enam kunagi, sundides lapsi seeläbi valima oma heaolu ja turvalise elukeskkonna

ning emaga suhtlemise vahel. Kolleegium jagab laste esindaja arvamust, et arvestades laste

vanust ja senist elukäiku on taolisel viisil manipuleerimine nende usalduse ja tunnetega

käsitatav vaimse vägivallana, millel on lastele äärmiselt negatiivne mõju (vt laste esindaja 22.

2-20-19214

11 (18)

jaanuari 2021. a seisukoht, kus ta kirjeldab ka laste ema käitumist kohtuistungi järgselt, kus

viibisid ka lapsed (I kd, tl 54 pöördel)).

19.3. Lisaks on asjas esile toodud, et ema on jätnud alaealised lapsed korduvalt järelevalveta

või võõraste isikutega üksinda koju (nt I kd, tl 14 pöördel, tl 15). Ka see näitab laste hooletusse

jätmist, mille tagajärjeks võib olla oht laste füüsilisele ja vaimsele tervisele.

19.4. Mõlema lapse õppeedukus oli ema juures elades langenud, kuid noorema lapse

õppeedukus rohkem (I kd, tl 23 pöördel). Avaldaja on esile toonud, et ema on noorema lapse

peale ärritunud ja karjunud, kui laps on palunud abi õpiülesannete lahendamisel ega saa ema

selgitustest aru (I kd, tl-d 15 ja 26). Noorema lapse kohta esitatud MMM iseloomustusest

ajavahemiku oktoober–detsember 2020 kohta (I kd, tl-d 30–31), mil lapsed elasid koos emaga,

nähtub järgmine. Noorem laps puudus tihti tundidest. Klassijuhataja ei teadnud puudumise

põhjuseid ja pidi korduvalt ise ema poole pöörduma, et puudumise põhjus teada saada.

Tundidest puudumiste ajal olid nooremal lapsel kodutööd tegemata. Nooremal lapsel ei olnud

tihti õppevahendid koolis kaasas ja kodutööd olid tegemata. Õpetajale jäi mulje, et lapse mõtted

polnud suunatud õppetööle, vaid millelegi muule. Noorem laps ei osalenud eneseisolatsiooni

nädalal, s.o 7. detsember 2020 – 11. detsember 2020, Teamsi keskkonna tundides ja kodutööd

lisati e-kooli nädalase hilinemisega. Samuti ei olnud lapsest midagi kuulda loovtööde nädalal

14. detsembrist 22. detsembrini 2020. Ema ei tundnud huvi, kuidas lapsel koolis läheb.

Klassijuhatajale hakkas silma noorema lapse suhtlemises tekkinud muutus. Tal olid

keskendumisraskused, ta oli muutunud ükskõiksemaks, loiumaks, nipsakamaks ja väsinumaks

(I kd, tl-d 30–31).

19.5. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul oluline arvestada, et alaealised lapsed otsisid ise

28. detsembril 2020 lastekaitsetöötajalt abi. Kolleegium nõustub laste esindajaga, et otsides ise

abi, andsid lapsed hinnangu ema võimele laste hooldusõiguse teostamisega toime tulla.

20. Kolleegium leiab eelnevat arvestades, et laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu oleks

ema juures elades ja kasvades ohus ka edaspidi. Ema jätkaks tõenäoliselt seniseid

käitumismustreid ja harjumusi, mille tulemusel jääksid lapsed ka edaspidi hooletusse, ega

suudaks täita oma kohustusi laste kasvatamisel. Asjas kogutud teave ja materjalid kajastavad

ema tegevust lapsevanemana pika ajavahemiku jooksul ning nende põhjal on võimalik

järeldada, et ema ei teadvusta piisavalt laste kasvatamise, nende eest hoolitsemise ja nende

arendamise vajadust ega ole valmis või võimeline tegema oma elukorralduses ja harjumustes

vajalikke muudatusi. Seetõttu ei ole ema võimeline tagama seda, et lastele oleks tema juures

elades tagatud turvaline (nii füüsiliselt kui ka vaimselt) keskkond ja eakohane areng,

valmistamaks neid ette edasiseks iseseisvaks eluks. Seetõttu on täidetud PKS § 134 lg-s 1

sätestatud eeldused ohu ärahoidmiseks vajalike abinõude rakendamiseks.

21. PKS § 134 lg 1 kohaselt hõlmavad abinõud, mida kohus saab ohu ärahoidmiseks rakendada,

mh isiku- ja varahooldusõiguse piiramist või äravõtmist ning lapse vanematest eraldamist.

Seejuures võib kohus PKS § 135 lg 1 järgi lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse

huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud

muude toetavate abinõudega. Maakohus leidis, et ohu ärahoidmiseks on eesmärgipärane ja

proportsionaalne abinõu piirata ema hooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha määramise,

hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus ei ole ohu ärahoidmiseks rakendatud abinõude valimisel diskretsioonipiire ületanud.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole laste heaolu võimalik tagada vähem

piiravate abinõudega kui ema isiku- ja varahooldusõiguse piiramine, mh laste elu- ja

viibimiskoha määramise osas. Kolleegium põhjendab seda järgnevaga.

2-20-19214

12 (18)

21.1. Praeguses asjas on emale 2015. aastal ära võetud hooldusõiguse taastamisega 2020. aasta

septembris antud võimalus näidata, et ta on võimeline laste kasvatamisega hakkama saama ning

tagama nende kehaline, vaimne ja hingeline heaolu. Asjas esile toodu põhjal saab siiski

järeldada, et ema käitumises ei ole võrreldes 2015. aastaga toimunud selliseid muutusi, mis

annaks kohtule alust veendumuseks, et ema tajub ja mõistab laste vajadusi ning saab laste

kasvatamisega hakkama ilma neid ohtu seadmata. Eespool (vt määruse p-d 19–19.5) esile

toodust nähtub, et ema ei ole suutnud tagada lastele tema juures elades vajalikku rutiini,

turvatunnet ega laste arengut soodustavat keskkonda. Vastupidi, lapsed on ema juures elades

emotsionaalselt väsinud ja kurnatud ning tagatud ei ole nende füüsilise ja vaimse tervise

säilimine ja toetamine.

21.2. Avaldaja on esile toonud, et emale pakuti tema hooldusõiguse taastamise järgselt

erinevaid sotsiaalteenuseid. Emale on osutatud erinevat liiki sotsiaalnõustamist, makstud

toimetulekutoetust,

jagatud

toidupakke

ja

lastele

kingitusi.

Emale

pakuti

ka

võlanõustamisteenust, kuid ta loobus sellest (I kd, tl 15). Lisaks nähtub Mustamäe Linnaosa

Valitsuse vastusest ringkonnakohtu nõudele (II kd, tl-d 20–21), et ema on juba märtsist juunini

2016 läbinud lastevanemate koolitusprogrammi „Imelised aastad“ (II kd, tl 23) ning käinud

2019. aastal psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul (II kd, tl 24). Vaatamata nii varasemale kui

ka ema hooldusõiguse taastamise järgselt antud abile, halvenes laste olukord 2020. a sügisel

ema juures elades lühikese aja jooksul sedavõrd, et see tingis mõlema lapse uuesti perekonnast

eraldamise. Järelikult ei olnud läbitud koolitustest ja saadud sotsiaalteenustest abi, et hoida ära

laste huvide kahjustamine. Sellest saab järeldada, et emale osutatud abi ei olnud tulemuslik.

21.3. Ka praeguse kohtumenetluse käigus on ema teinud koostööd avaldajaga, läbinud

ajavahemikus 1. veebruar 2021 – 30. aprill 2021 avaldajaga kokkulepitud tegevuskava (kd I, tl

118) ning osalenud selle raames koolitustel (nt „Naised vägivallata“) ja erialaspetsialistide

vastuvõttudel (nt psühholoogiline nõustamine). Ema väitel on ta ka pärast tegevuskava perioodi

lõppu jätkanud erinevates programmides osalemist (nt Vaiter MTÜ tugigrupid „Naised

vägivallata“ ja „Pere heaolu ja tervis“, anonüümsete alkohoolikute koosolekud ja tugigrupp) ja

kohtumisi perepsühholoogiga ning võtab osa koolitustest vanemlike oskuste arendamise teemal

(vt ema 21. oktoobri 2021. a seisukoht (II kd, tl-d 2–3)). Seda, et ema läbis programmi „Naised

vägivallata“, kinnitab ka sotsiaalkindlustusameti 11. novembri 2021. a teatis ringkonnakohtule

(II kd, tl 38). Kolleegium ei kahtle selles, et ema hoolib oma lastest ja tahab neid ise kasvatada,

olles valmis läbima selle nimel koolitusi ja sotsiaalprogramme. Siiski ei ole kohtul asja

materjalide põhjal ja ema varasemat käitumist arvestades veendumust, et ema poolt menetluse

jooksul läbitud koolitused, programmid ja teenused on olnud tulemuslikud.

Nii avaldaja kui ka XXX sotsiaaltöötaja on kohtule selgitanud, tuginedes laste poolt avaldatule,

et ka pärast kokkulepitud tegevuskava perioodi lõppemist on ema laste juuresolekul tarvitanud

alkoholi, sh kui lapsed suvel 2021 emaga Muhu saarel olid ja ka kodukülastustel (kd I, tl 192

pöördel; II kd, tl 26 pöördel ja tl 33). Samuti on lapsed avaldanud, et ema on nad kodukülastusel

üürikorterisse üksi jätnud (II kd, tl 26 pöördel ja tl-d 33 – 33 pöördel). Ka pärast vaidlustatud

maakohtu määruse tegemist on olnud probleeme sellega, et ema ei varu lastele kodukülastuste

päevadel aega, vaid jätab nad järelevalveta (vt XXX sotsiaaltöötaja 4. novembri 2021. a e-kiri

(II kd, tl 36)). Eelnevast nähtub, et tegelikkuses ei ole ema harjumused (sh alkoholi tarbimine)

ja hoiakud laste kasvatamise osas muutunud ning kohtul ei ole veendumust, et ema suutlikkus

vanema kohustusi täita on läbitud programmide ja koolituste tulemusel paranenud.

21.4. Kolleegiumil ei kujune asja materjalide põhjal ka veendumust, et laste ema on

lähitulevikus suuteline oma elukorralduses ja harjumustes vajalikke muudatusi tegema.

2-20-19214

13 (18)

Ehkki ema on ringkonnakohtule 21. oktoobril 2021 esitatud seisukohas märkinud, et tal on 15.

juulil 2021 diagnoositud 1. staadiumi emakakaela vähk, mille raviks ei tohi ta alkoholi tarbida

(II kd, tl 2 pöördel), ei ole ema esitanud diagnoosi kinnitavaid tõendeid (ema seisukohas esitatud

kuvatõmmistest nähtub, et ta on käinud naistearsti juures) ning lisaks ei saaks kõnealusest

diagnoosist kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et ema ka tegelikult on alkoholi tarvitamise

lõpetanud. Avaldaja sõnul on ema ka varem oma alkoholiprobleemi eitanud ega ole seega olnud

valmis probleemiga tegelema (vt avalduse lk 3 (I kd, tl 3)). Ka maakohtu menetluse ajal avaldas

ema, et ta on läbinud alkoholi tarvitamise vastase kuuri ja lasknud paigaldada oma organismi

alkoholivastase keemilise kaitse (vt 17. märtsi 2021. a seisukoht (I kd, tl 133)), kuid

sellegipoolest on ema jätkanud alkoholi tarvitamist.

Samuti pole kolleegiumil kindlust, et juhul, kui lapsed naaseksid elama ema juurde, teeks ema

avaldajaga koostööd ja võimaldaks end laste kasvatamisel vajalikul määral toetada. Avaldaja

on menetluses esile toonud, et laste ema on varem avaldaja tööd takistanud ega ole abi vastu

võtnud (vt 20. jaanuari 2021. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:53 (I kd, tl 48 pöördel)).

Seejuures ei laabunud koostöö laste emaga ka pärast augustit 2020, kui lapsed pärast

hooldusõiguse taastamist ema juurde elama asusid – juba alates oktoobrist takistas ema

lastekaitseametnike tööd sellega, et esitas korduvalt valeinformatsiooni ja ei lasknud lastekaitse

esindajaid korterisse kodukülastuste tegemiseks (I kd, tl 2 pöördel).

21.5. Eelnevat arvestades ei ole kolleegiumi arvates alust arvata, et menetluse ajal läbitud

sotsiaalprogrammid ja koolitused oleksid muutnud ema harjumusi, hoiakuid ja käitumist laste

kasvatamisel piisavalt, et laste eest hoolitseda ja neid kasvatada selliselt, et tagatud oleks nende

heaolu (PKS § 134 lg 1 ja LasteKS § 4 mõttes) ning eakohane areng. Samuti ei ole alust arvata,

et veel uute koolituste läbimine ning emale täiendavate sotsiaalprogrammide ja muu abi

pakkumine avaldaja poolt oleks lähitulevikus sedavõrd tulemuslik, et laste heaolu tagamiseks

ei oleks vaja ema hooldusõigust piirata.

22. Ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel ka laste arvamusega. Asja materjalidest

nähtuvalt on mõlemad lapsed avaldanud, et nad soovivad praeguse elukorralduse jätkumist, kus

nad elavad XXX ja õpivad YYY (vt nt laste esindaja 20. juuli 2021. a seisukoha p 4 (I kd, tl

189 pöördel); avaldaja 26. juuli 2021. a seisukoht (I kd, tl 192 pöördel)). Vanem laps avaldas

seda pärast 14-aastaseks saamist ka 24. mail 2021 kohtule esitatud seisukohas, tuues välja, et ta

tahab jääda XXX ega soovi ema juurde elama minna, sest ta ei tunne end emaga elades

turvaliselt (I kd, tl 144). Seejuures on vanem laps avaldaja sõnul lastekaitseametnikule

kinnitanud, et ei sooviks emaga elada ka siis, kui emal ei oleks probleemi alkoholiga,

meenutades ema toime pandud füüsilist ja emotsionaalset vägivalda (I kd, tl 192 pöördel).

Mõlemad lapsed tunnevad end XXX hästi ja turvaliselt (nt XXX sotsiaaltöötaja 6. jaanuari

2021. a iseloomustus (I kd, tl 29)).

23. Ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest ja neile lisatud iseloomustustest YYY ja XXX

poolt nähtub, et lapsed on nii lastekülas kui ka koolis kohanenud, neil läheb hästi, nende

õppeedukus ja hakkamasaamine on paranenud (mõlemal hinneteks peamiselt neljad-viied), neil

on sõbrad ning nende füüsiline tervis ja psühholoogiline seisund on paranenud (vt avaldaja 8.

novembri 2021. a täiendav seisukoht (II kd, tl-d 26–28) ja selle lisad). Samuti nähtub asja

materjalidest, et XXX elab ka laste vanem õde W.

24. Ringkonnakohus lähtub asja lahendades esmajoones laste heaolust ja huvidest (PKS § 123

lg 1, LasteKS § 5 p 3 ja § 21 lg 1). Kolleegium võtab arvesse, et perekonnaautonoomiast

tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada ning ka PKS § 116 lg 2 kohaselt

on vanemal õigus oma lapse eest hoolitseda. Lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema

õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased

2-20-19214

14 (18)

ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad

vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-154-13, p 15; 4. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14).

Praegusel juhul kaaluvad ema juures kasvamisega kaasnev oht laste heaolule ning laste huvid

kolleegiumi hinnangul üle vanema õiguse oma lapsi ise kasvatada. Kõike eelnevat kogumis

arvestades leiab kolleegium, et lastele tagab vaimse ja füüsilise heaolu, eakohase arengu,

hoolitsuse, järelevalve ja hariduse omandamise praegune elukorraldus, kus lapsed elavad XXX

ja õpivad YYY.

25. Laste suhteid ja sidet emaga võimaldavad hoida ja toetada maakohtu määrusega ette nähtud

võimalused emaga kohtuda ja suhelda. Avaldaja kinnitusel jälgib XXX seda, et lapsed saaksid

hoida emotsionaalset kontakti emaga, tagades nii kohtumised lasteküla ruumides kui

võimaldades lastel sõita emaga Muhu saarele (avaldaja 26. juuli 2021. a seisukoht (I kd, tl 192

pöördel). Avaldaja 8. novembri 2021. a täiendavast seisukohast nähtub, et lapsed on käinud

ema juures ka tema üürikorteris, ema külastab neid lastekülas ja tihti suheldakse messenger’is

(II kd, tl 26 pöördel). Ka ema ringkonnakohtus avaldatust nähtub, et ta saab lastega suhelda,

lapsed käivad nädalavahetustel kodukülastustel ja viibivad emaga ka koolivaheajal (vt ema 21.

oktoobri 2021. a seisukoht (II kd, tl 3). Seega ei takista ema hooldusõiguse piiramine tal lastega

suhtlemist ja lähedaste suhete säilimist. Ema ei ole ka väitnud, et tal ei võimaldataks lastega

piisavalt suhelda, samuti pole ema esitanud määruskaebuses vastuväiteid maakohtu määrusega

kehtestatud suhtluskorrale. Avaldaja ja ema seisukohtadest nähtub, et tegelikult võimaldatakse

emal lastega suhelda maakohtu määrusega ettenähtust rohkem (nt laste nädalavahetuse

kodukülastused). Samas ei ole tõenäoline, et püsivalt ema juures elades oleks võimalik

kõrvaldada ohtu laste heaolule ning tagada neile turvaline ja eakohane füüsiline, vaimne ja

hingeline areng.

26. Järgmisena käsitleb kolleegium laste ema hooldusõiguse piiramise ulatust ning täiendab ka

selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

26.1. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja

õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116

lg 2). Isikuhooldusõigus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja

tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (PKS § 124

lg 1). Muu hulgas hõlmab see vanema õigust määrata lapse suhtlusringkonda ning seda, kus ja

kellega koos laps elab, ning loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest

hoolitsemiseks (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 17).

Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, mh last esindada (PKS § 127).

Seda, milline abinõu on ohu ärahoidmiseks eesmärgipärane ja proportsionaalne, kaalub kohus

vanema hooldusõiguse piiramise/äravõtmise menetluses. Vanema hooldusõiguse üle otsustades

on võimalik piirata vanema isikuhooldusõigust nii, et vanemal säilib see mingis osas (vt

Riigikohtu 11. detsembri 2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-13, p 15).

26.2. Ringkonnakohus leiab, et ema hooldusõiguse piiramine laste elu- ja viibimiskoha

määramise osas on praegusel juhul põhjendatud, sest ema juures elades ja kasvades on laste

heaolu ohus ning nende paremates huvides on elada XXX. Samuti on maakohus põhjendatult

piiranud ema hooldusõigust hariduse ja tervise küsimustes, kuna nendes valdkondades olid ema

toimetulekus suured puudujäägid ning mõistlik on see, kui nende küsimuste otsustamise õigus

on samal isikul, kes otsustab laste igapäevase elukoha ja viibimiskoha üle. Praegusel juhul

võimaldab see lastel jätkata õppimist YYY ja eestkostjal teha laste tervist puudutavaid otsuseid.

26.3. Maakohus on põhjendatult piiranud ema hooldusõigust ka varahooldusõiguse osas. Kuna

ema hooldusõiguse osalise piiramise ja eestkostja määramise tõttu on eestkostjal õigus

2-20-19214

15 (18)

otsustada olulises ulatuses laste igapäevaelu puudutavate küsimuste üle, on vajalik lisaks ema

isikuhooldusõiguse piiramisele piirata ka varahooldusõigust ning määrata ka selles osas lastele

eestkostja. Eelnev on põhjendatud ka seetõttu, et laste elu- ja viibimiskoha määramisel, hariduse

ja terviseküsimuste otsustamisel, st laste vahetul kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, võib

olla vajalik kasutada laste igapäevaseks ülalpidamiseks ka laste vara, sh nõuda vajadusel laste

nimel nende emalt ülalpidamiskohustuse täitmist.

27. Kolleegium märgib, et PKS § 1231 lg 1 kohaselt hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse

hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema

avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Seega ei ole ema hooldusõiguse piiramine

tingimata lõplik. Emal on võimalik oma harjumuste muutmise (sh alkoholi tarvitamisest

hoidumise) ja laste kasvatamiseks vajalike oskuste arendamise teel näidata, et ta on suuteline

laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega toime tulema. Sel juhul on kohtul võimalik

edaspidi ema hooldusõigus ka osaliselt või täies ulatuses taastada.

28. Järgmisena käsitab kolleegium lastele eestkostja määramist.

28.1. Lapsele eestkostja määramise materiaalsed eeldused on sätestatud PKS § 171 lg-s 1. Selle

sätte kohaselt määratakse alaealisele lapsele eestkostja mh siis, kui esindusõigust ei ole tema

kummalgi vanemal. Seejuures saab lapsele eestkostja määrata juhul, kui vanema hooldusõigust

on PKS § 134 alusel piiratud ja selle tulemusena ei ole vanemal kas täielikult või osaliselt lapse

esindamise õigust, st lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat kõigi tema isiklike ja/või varaliste

õiguste ja huvide kaitseks (vt Riigikohtu 23. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-

11, p 21). Praeguses asjas tuleb mõlemale lapsele määrata eestkostja elu- ja viibimiskoha

määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses, kuna nende ema

hooldusõigust piiratakse PKS § 134 alusel nendes küsimustes ja lastel ei ole teist

hooldusõiguslikku vanemat: vanema lapse isalt B-lt on lapse suhtes isiku- ja varahooldusõigus

ära võetud 7. augusti 2015. a määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX; noorema lapse isa kohta

rahvastikuregistris kannet ei ole.

28.2. Maakohus määras laste eestkostjaks avaldaja. Ema on määruskaebemenetluses esitanud

vastuväiteid eestkostja valiku osas. Ema leiab, et laste eestkostjaks peaks avaldaja asemel olema

laste vanem õde W. Ringkonnakohus märgib, et ka eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu 4. märtsi 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-14, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

eestkostja valimisel diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

28.2.1. Kolleegium selgitab, et kohus saab PKS § 174 lg 1, § 175 lg 1 ja § 176 lg 2 järgi

määrata lapse eestkostjaks kas täisealise füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse. Seejuures tuleb viidatud

sätete mõtte järgi eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda

valla- või linnavalitsusele (vt ka Riigikohtu 23. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

98-11, p 24 ja selles viidatud 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 22). PKS

§ 174 lg 3 järgi arvestatakse füüsilisest isikust eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist

seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid

lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse

rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. PKS § 174 lg 4 järgi võib isiku eestkostjaks

määrata tema nõusolekul.

28.2.2. Nii avaldaja kui ka lastele määratud esindaja on esile toonud, et laste huvidest lähtuvalt

on ainumõeldav ja sobiv eestkostja lastele avaldaja (I kd, tl-d 16 ja 189 pöördel). Avaldaja on

esile toonud, et W on laste vanem õde, kelle perre sündis 2021. a sügisel esimene laps. Avaldaja

2-20-19214

16 (18)

väitel oleks W-le see, kui lisaks tema enda imikueas lapse eest hoolitsemisele ja kasvatamisele

määrataks ta kahe murdeealise lapse eestkostjaks, liialt koormav. Seega ei ole avaldaja

hinnangul ema ettepanek määrata laste eeskostjaks W tõsiseltvõetav (II kd, tl 27).

Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks nendel asjaoludel laste huvides see, kui eestkostja

kohustusi määrataks täitma W. Kuigi W on laste lähedane sugulane, nõustub kohus avaldajaga,

et kuna W on saanud hiljuti ise emaks, on tema vanemlikud oskused veel välja kujunemas,

mistõttu oleks tema määramine kahe murdeealise lapse eestkostjaks praegusel juhul ennatlik.

Asja materjalidest ei nähtu ka selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et W oleks

isikuomaduste, võimete ja oskuste poolest lastele sobiv eestkostja. Samuti ei ole W oma

nooremate õdede eest varem ise hoolitsenud, arvestades, et nad elasid 2015. aastast XXX.

28.2.3. Kohtule ei ole teada ka ühtegi teist sobivat füüsilist isikut, kelle saaks laste eestkostjaks

määrata. Avaldaja on esile toonud, et on pidanud läbirääkimisi ema õe O-ga, kes on laste tädi.

Lastel on oma tädiga hea suhe, kuid tädi on kinnitanud, et tema perekondlikud asjaolud ja

elamistingimused ei võimalda laste eestkostjaks hakata. Avaldajale pole teada teisi füüsilisi ega

ka juriidilisi isikuid, keda laste eestkostjaks määrata (I kd, tl 16).

28.2.4. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et maakohus määras põhjendatult laste

eestkostjaks avaldaja ega rikkunud seda tehes diskretsiooniõigust. Avaldaja on täitnud laste

eeskostja ülesandeid ka ajavahemikul 2015–2020, mistõttu on lapsed ja nende vajadused

avaldajale teada ning lastel on võimalik naasta oma varasema eluviisi juurde XXX. Samas

märgib kolleegium, et eestkostjaks määratud valla- või linnavalitsus peab PKS § 198 lg 2 järgi

vähemalt üks kord aastas kontrollima, kas eestkostja ülesandeid oleks valmis täitma mõni

eestkostjaks sobiv füüsiline isik, ning sellise isiku leidmise korral esitama enda kui eestkostja

vabastamise avalduse. Seega on avaldaja ülesandeks otsida järjepidevalt eestkostet vajavatele

lastele enda asemele füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama laste eestkostjaks ja vastaks

eestkostjale esitatavatele nõuetele.

29. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses märkinud, mis ajahetkeni laste suhtes eestkoste

seatakse. TsMS § 557 lg 21 alusel märgitakse määruses, et eestkoste seatakse alaealise

täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Eelnevast tulenevalt

täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni märkega, et eeskoste laste elu- ja

viibimiskoha määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahooldusel

seatakse laste täisealiseks saamiseni.

30. TsMS § 557 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi tuleb eestkostja määramisel määrusesse märkida eestkostja

ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Maakohus

on jätnud ka need asjaolud vaidlustatud määruses esile toomata ja käsitlemata.

Ringkonnakohus selgitab, et eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava

esindamise õiguse (TsMS § 557 lg 3). Eestkostja ülesanded ja vastutus on sätestatud PKS §-

s 179. Selle sätte kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostjal on õigus

ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või

oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava

arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.

Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma

kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 järgi on eestkostja kohustus

valitseda eestkostetava vara. Selle sätte kohaselt on eestkostja muu hulgas kohustatud

eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral

suurendama. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides.

2-20-19214

17 (18)

TsMS § 557 lg 2 p 4 järgi märgib ringkonnakohus, et mõlemal lapsel on õigus teha eestkostja

nõusolekuta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg-s 3 nimetatud tehinguid, s.o

mitmepoolseid tehinguid, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või mille

eestkostetav täidab vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks

tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Kuna eelnimetatu tuleneb seadusest ja praegusel juhul ei ole maakohus pidanud põhjendatuks

näha ette erisusi mh seoses sellega, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja

nõusolekuta, ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruse resolutsiooni eestkostja ülesannete ja

alaealiste tehtavate tehingute osas täiendada.

31. PKS § 194 kohaselt on eestkostjal kohtu ees aruandekohustus. PKS § 194 lg 2 kohaselt

esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta

kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. PKS § 184 lg 1 järgi esitab eestkostja lapse hariliku

viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul

eestkoste määramisest arvates. Õiguskirjanduses on selgitatud, et PKS § 194 lg-s 2 sätestatud

aruande esitamise aeg ja PKS § 184 lg-s 1 nimetatud vara nimekirja esitamise kuupäev tuleb

kohtul märkida määruse resolutsioonis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2018. § 557, p 3.5). Kuna maakohus ei ole seda vaidlustatud määruses

teinud, täiendab kolleegium maakohtu määruse resolutsiooni nimetatud kuupäevadega.

Kolleegium määrab, et avaldaja on kohustatud esitama maakohtule PKS § 184 kohased

nimekirjad eestkostetavate vara kohta hiljemalt 1. märtsil 2022. Avaldaja on kohustatud esitama

PKS § 194 lg-s 2 sätestatud aruanded hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.

Esimesed PKS § 194 lg-s 2 sätestatud aruanded koos lastele kuuluva vara nimekirjaga tuleb

esitada 1. märtsil 2023.

32. Maakohtu määratud laste ja ema suhtlemise korra osas ei ole menetlusosalised

määruskaebemenetluses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kolleegiumi arvates on maakohtu

määrus suhtlemise korra kindlaksmääramise osas põhjendatud ning arvestab nii laste kui ka

nende ema huvidega. Kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemise kord ei välista laste

eestkostja nõusolekul täiendavaid või muul viisil kohtumisi ema ja laste vahel.

33. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654

lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

34. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p-de 11 ja 12 kohaselt on rahvastikuregistrisse

kantavateks isikuandmeteks mh hooldusõiguse andmed ja eestkoste andmed. Vastavalt RRS §

22 lg 1 p-le 4 kantakse rahvastikuregistrisse andmed mh kohtulahendite kohta, mis võivad olla

§-s 21 nimetatud isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks. TsMS § 5631 järgi on

vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes

muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul

perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul menetlust lõpetavas määruses

märkida menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, seda ka määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu

seni kantud menetluskulude jaotus, märkides vajaduse korral ära menetluskulude kandmise

erisused kohtuastmete kaupa. Maakohus ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonis TsMS § 173

lg 1 esimest lauset rikkudes menetluskulude jaotust märkinud, kuid on otsuse põhjendavas osas

menetluskulude jaotust käsitlenud, viidates TsMS § 172 lg-le 1 ja leides, et laste õigusabikulud

tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste kanda.

Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse

2-20-19214

18 (18)

resolutsiooni menetluskulude jaotusega. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse põhjendavas

osas märgitud menetluskulude jaotus on põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1

järgi ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud lastele määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

36. Kuna avaldaja ja laste ema menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole vaja määrata

kindlaks nende menetluskulude rahalist suurust TsMS § 177 lg 2 järgi. Laste esindaja kulud

määrab ringkonnakohus kindlaks esindaja taotluse alusel eraldi määrusega.

37. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse praeguse määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa