2-19-120481/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-120481

Kohtuasi

X hagi Majaspets OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.05.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Majaspets OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3980,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Margot Maksing

Kostja (apellant): Majaspets OÜ (registrikood 11220928),

lepinguline esindaja Kaili Siilak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.05.2021 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-120481

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 30.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Majaspets OÜ

vastu 3770,91 euro saamiseks. 12.11.2019 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles

nõuab kostjalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 3760,20 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, ajavahemiku 18.07.2019 kuni 12.11.2019

eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses hüvitiselt 3760,20 eurot

arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 97,25 eurot tasumist ja alates 13.11.2019 VÕS §

113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise väljamõistmist protsendina arvestatuna 3800,20 eurolt.

2. Hageja sõlmis 22.09.2017 müügilepingu, mille kohaselt ostis hageja endale kinnisasja

(registriosa numbriga 9607502), millel asub elamu. Müügilepingu punkti 1.10.6 kohaselt kehtis

elamule kostja antud ehitusgarantii kuni 29.05.2019. Garantii kehtivuse ajal ilmnesid elamul

muuhulgas järgmised puudused: praod elutoa laes, puuduv ning parandamist vajav akrüül lae

ja seina nurkades ning akende paledel; praod koridori laes ja seinal ning puuduv akrüül lae ja

seina nurkades; praod magamistoa number üks laes ja seinal, parandamist vajav akrüül lae ja

seina nurkades ning akende paledel; praod külalistetoa laes ja parandamist vajav akrüül seina

nurgas ning akna palel; praod raamatukogutoa laes ja parandamist vajav akrüül akna palel;

praod magamistoa number kaks laes ning parandamist vajav akrüül lae ja seina nurkades; praod

vannitoa laes; parandamist vajav akrüül külaliste tualeti seina nurgas; uued ning parandamist

vajavad akrüülid garderoobitoa lae nurkades; praod garaaži seintel, puuduv akrüül lae nurkades

ja EPO-põranda ülesse keeratud servad on seina küljest lahti.

3. Hageja pöördus 2019. a märtsis kostja poole, et leppida kokku aeg elamu ülevaatamiseks ja

garantiiremondi alustamiseks. Kostja alustas garantiiremondiga 22.05.2019. Paari päeva

jooksul teostati majas remonditöid. Hagejat teavitati, et garantiitööd on lõpetatud, kuid tööde

ülevaatamisel selgus, et puudusi ei olnud kõrvaldatud. Puudused (sh praod seintes, ebaühtlane

maalritöö, katkine akrüül nurkades) olid jätkuvalt nähtavad. Kõik väidetavalt parandatud praod

ilmusid mõned päevad peale garantiiremondi teostamist uuesti selgelt nähtavale. Pragude

parandamisel ei kasutatud siduvat materjali (kangas, võrk, paber), mis hoiaks ära prao uuesti

tekkimise. Sellise meetodi kasutamine on ainus lahendus puuduse kohaselt kõrvaldamiseks.

Pragude parandamisel kaeti need lihtsalt õhukese pahtlikihiga, mis ei kõrvaldanud puudust.

Lisatud värv oli visuaalselt näha ja eristus ümbritsevast pinnast. Kostja ei kõrvaldanud

garantiiremondi käigus puudusi. Kostja rikkus garantiist tulenevat kohustust.

4. Hageja saatis kostjale 01.06.2019 e-kirja, milles kirjeldas puudusi ja andis kostjale täiendava

tähtaja kuni 14.06.2019 puuduste kõrvaldamiseks. Hageja avaldas, et kui kostja puudusi ei

kõrvalda, kõrvaldab hageja vead ise ning nõuab tehtud tööde kulutuste hüvitamist. Kostja ei

jätkanud garantiiremonti ega kõrvaldanud puudusi. Hageja saatis kostjale 10.07.2019 täiendava

nõudeavalduse, milles loetles kõrvaldamata puudusi ja andis tööde ja materjalide hüvitamiseks

tähtaja kuni 17.07.2019. Kohustuse täitmiseks vajalik mõistlik aeg möödus 17.07.2019 ja nõue

muutus sissenõutavaks 18.07.2019. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ega tasunud raha. Hageja

2-19-120481

tellis puuduste kõrvaldamise tööd kolmandalt isikult ja kandis sellega seoses kulusid 3760,20

eurot.

5. Hageja on tarbija. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja pöördus

kostja poole garantiitööde teostamise nõudega. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud tööde

teostamise kohustust. Hageja ei ole tellinud töid AMP Viimistlus OÜ-lt. Kui kostja teostas

garantiitöid kolmanda isiku vahendusel, vastutab kostja muuhulgas ka selle eest, kui kostja

kaasatud kolmas isik ei täida oma kohustusi kohaselt. Müügilepingu punktis 1.10.6 antud

kinnitust ehitusgarantii osas tuleb tõlgendada selliselt, et müüja Y on loovutanud nimetatud

nõude hagejale. Kostja juhatuse liige C viibis müügilepingu sõlmimisel notaribüroos. Müüja Y

on kostja juhatuse liikme C elukaaslane. Hageja ei ole loobunud garantiist tulenevast

nõudeõigusest.

6. Z pakkus hageja elukaaslasele G, et jätab elutoa laes olnud paari puuduse kõrvaldamiseks

järele jäänud materjalid (poolikud värvipurgid, kattematerjalid jms) ning ebamugavuste

hüvitamiseks lisaks 200 eurot. G nõustus sellega. Kokkulepet kõikide garantiitööde ise

tegemise kohta ei ole hageja kunagi sõlminud. G ja Z on kokkuleppest 01.06.2019 taganenud.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Elamus aadressil Harjumaa,

Kiili vald, Padi 1 ei ole maalritöid teinud kostja, vaid AMP Viimistlus OÜ. Kostja ehitas

majakarbi, milles maalritööd teostas AMP Viimistlus OÜ. AMP Viimistlus OÜ ei tegutsenud

alltöövõtjana. Kostja ei ole müügilepingu pooleks ning kostja nimetamine müügilepingu

punktis 1.10.6 ei loo kostjale kohustusi. Kostja ei ole olnud müügilepingu sõlmimisel

notaribüroos.

8. Hageja ei ole esitanud nõude eelduseks olevat üleandmis-vastuvõtmisakti. Hageja on

loobunud garantiisuhtest tulenevast nõudeõigusest. Hageja avaldas pärast AMP Viimistlus OÜ

garantiitööde tegemist soovi ise garantiitööd lõpuni viia, sest tema elukaaslane G on ametilt

maaler ja saab vajalikud toimingud ise teostada. AMP Viimistlus OÜ töötajad Z ja S maksid

hagejale hüvitist ning andsid objektil üle tööde teostamiseks vajalikud materjalid. Z ja S käisid

Kiilis, Padi 1 teostamas maalritöid. Kohustused jätkata tööde tegemist lõppesid 31.05.2019

kokkuleppega. Hageja sai 200 eurot ja õigussuhted lõppesid. Hageja elukaaslane G, kes on ise

ametilt maaler, korraldas objektil tööde tegemist ja ülevaatamist hageja poolelt. Pärast osalist

puuduste kõrvaldamist teatas G, et lõpetab tööd ise. Selleks hetkeks vajas kõrvaldamist pragu

elutoa laes ning teha viimistlustööd garaažis. Tööde lõpetamiseks vajalik materjal oli kõik

objektil olemas ja hagejale jäeti selleks muuhulgas järgmised materjalid: F497 18L akrylat

matte - magamistubades seinte, lagede ja suures toas seinte värv; ON.00.33 3-4L Vivacolor 7

C - baas efektseina värv; Vivacolor Ceiling 2 11,7L - suure toa ja esiku lae värv; F157 2,7L

akrylate matte - kogu garaaži ja vannitoa lae värv; 2 kuni 3 rulli 2,7 m kattekile teibiga seinte

katmiseks; 4 kuni 5 pakki põranda katmise kilet; 1 rull kattepappi; 2 kuni 3 rulli 25 mm

maalriteipi; 2 kuni 3 rulli 38 mm maalriteipi; võimalik, et ka akrüüli ja pahtlit. Hagejale pakuti

võimalust kasutada tolmuimejat ja kõiki tööriistu, mis olid vajalikud töö teostamiseks.

Kokkuleppega oli hõlmatud kõigi lõpetamist vajavate viimistlustööde tegemine Padi 1 objektil.

9. Tööde tegemiseks hinnapakkumise teinud Gatto Team OÜ ei oma tegevusluba üheski

ehitusvaldkonnas.

Hinnapakkumise

koostanud

D-l

puuduvad

kutsetunnistused.

Hinnapakkumises sisalduv tööde hulk ei vasta hagiavalduses esitatud piltidel nähtuvatele

puudustele. Hageja väidetava kahju suurus on üle paisutatud. Hageja sai materjalid ja 200 eurot

paranduste lõpuleviimiseks. Puudub tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning arve, mis

2-19-120481

põhistaks hagejal väidetava kulu tasumise kohustust. Hageja ei ole tõendanud puuduste

täpsemat ulatust. Hinnapakkumisel ei ole arvestatud üldse eeltöid, mida AMP Viimistlus OÜ

oli juba enne teinud. Garaaži pahteldamist ei ole garaaži puhul ette nähtud. Puuduste

kõrvaldamise ulatuse hindamisel saab lähtuda objekti seisundist 31.05.2019, kui AMP

Viimistlus OÜ töötajad objektil töö lõpetasid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3692,28 eurot ja

viivise põhinõude (3600,20 euro) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 13.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3508,12 eurot.

Maakohus jättis hagi rahuldamata 205,17 euro ulatuses ning menetluskulud 5,26% ulatuses

hageja kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei

määranud.

11. Tõendatud on, et Y ja hageja sõlmisid 22.09.2017 müügilepingu, mille esemeks oli Padi tn

1, Kiili alev, Kiili vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega.

Samuti on tõendatud, et müügilepingu osapooleks ei olnud kostja.

12. Tulenevalt VÕS § 635 lg-st 4 ei saanud Y ja kostja vahel olla tarbijatöövõtulepingut, sest

VÕS § 635 lg 4 kohaselt ei laiene tarbijatöövõtulepingu regulatsioon elamu kinnisasjale

ehitamisele. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõue kostja vastu tuleneda Y ja kostja vahelisest

kokkuleppest, millega kostja on andnud Y-le garantii. Kostja on võtnud 02.09.2020

kohtuistungil omaks hageja väited, mille kohaselt olid kostja ja Y vahel sõlmitud töövõtuleping

ja garantiikokkulepe.

13. Kostja teostas elamu ehitamiseks vajalikke töid, mis on tõendatud ehituspäeviku

väljavõttega. VÕS § 650 lg 1 kohaselt hõlmab garantii kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö

lepingutingimustele mittevastavust. Kui garantii andja tugineb VÕS § 650 lg-s 1 sätestatust

erinevale garantii ulatusele, on tal koormis tõendada kokkuleppe sisu, millega garantii ulatust

piirati. Kuivõrd kostja ei ole soovinud tõendada VÕS § 650 lg-s 1 märgitust teistsugust garantii

ulatust, tuleb eeldada kõigi töövõtulepingu alusel tehtud tööde hõlmatust garantiiga. Hageja

koormis on tõendada, et hageja osundatud puudustega tööd olid Y ja kostja vahel sõlmitud

töövõtulepingu esemeks. Kui puudustega tööd ei olnud töövõtu esemeks, siis VÕS § 650 lg 1

järgi garantii nendele ei ulatu. Ehituspäeviku kanded lükkavad ümber kostja väite üksnes

majakarbi ehitamise kohta kostja poolt. Ehituspäeviku kohaselt on kostja teinud ka muid töid.

Ehituspäevikust ei nähtu ehitustööde või siseviimistlustööde teostamist AMP Viimistlus OÜ

poolt. Tunnistaja Z ütlustega on tõendatud, et AMP Viimistlus OÜ tegi elamus töid

alltöövõtjana, kelle jaoks oli tellijaks kostja. Samuti nähtub kostja käitumisest, et kostja on

lugenud ennast siseviimistlustööde osas garantiist tulenevalt kohustatud isikuks. Kostja

saadetud 07.05.2019 e-kirjast nähtub, et kostja esindaja C annab lubaduse maalritööde

parandused ära teha. E-kirjast ei nähtu, et C oleks sellise lubaduse andnud AMP Viimistlus OÜ

esindajana või nii-öelda vahetalitajana hageja ning AMP Viimistlus OÜ vahel. Kostja on

kasutanud suhtlemisel e-postiaadressi, mis üheselt viitab kostjale. Kostja ei ole esitanud kohtule

tõendeid, millest nähtuks Y ja AMP Viimistlus OÜ vahel töövõtulepingu sõlmimine

siseviimistlustööde tegemiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ja hageja või kostja ja G vahel

oli mõni muu õigussuhe, millest tulenes kostjale kohustus teha töid kinnistul ja sellel paiknevas

elamus. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja andis Y-le töövõtugarantii, mis ei hõlmanud

elamu siseviimistlust ja garaaži EPO-põrandat.

2-19-120481

14. Garantiist tulenevate nõuete loovutamine Y poolt hagejale nähtub müügilepingu punktidest

1.10.6 ja 4.8. VÕS § 164 lg 1 ja 165 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt garantiist tulenevate

kohustuste täitmist. Garantii tähtaeg on tõendatud müügilepinguga, mille punktist 1.10.6

nähtuvalt kehtib ehitusgarantii kuni 29.05.2019. Kostja ei ole soovinud tõendada garantii

teistsugust sisu. Pooled ei ole tõendanud, et elamu üleandmis-vastuvõtmis akt omaks tähtsust

garantii tekkimisel. Hageja on tuginenud tööde puuduste ilmnemisele garantiitähtaja kestel.

Kostja ei ole välja toonud garantii sisu, sealhulgas võimalikku lühemat tähtaega. Seetõttu ei

oma asjas tähtsust, et pooled ei ole kohtule müügilepingu punktis 1.10.6 nimetatud üleandmis-

vastuvõtmis akti esitanud.

15. Kostja ei ole tõendanud töövõtulepingu sisu, sh kokkulepet töö kvaliteedi kohta. Seetõttu

tuleb lähtuda vähemalt tööde keskmisest kvaliteedist. C poolt elamu ülevaatamisega ja sellele

järgnenud tööde alustamisega on tõendatud, et esinesid elamu siseviimistlustööde puudused,

mille kõrvaldamist garantii korras oli hagejal õigus nõuda. See tähendab tööde

lepingutingimustele (vähemalt keskmisele kvaliteedile) mittevastavust.

16. Hageja saadetud e-kiri tõendab, et hageja kirjeldatud puudused olid 01.06.2019 seisuga

kõrvaldamata. Puudustega tööde iseloom ja ulatus on tõendatud hageja esitatud fotodega ning

tööde lepingutingimustele mittevastavust tõendavad ka D ütlused.

17. G saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 järgi pidada hageja esindajaks,

kuivõrd see nähtub G käitumisest. Pooled ei vaidle, et G vaatas koos C ja Z-ga elamu üle. Kostja

ei ole tõendanud kokkulepet, mille kohaselt pidi G tegema ise kõik garantiitööd. Kohtu

hinnangul langevad tunnistajate Z ja G ütlused kokku selles, et G ja Z leppisid kokku, et G

värvib ise suure toa lae ja saab selle eest 200 eurot. Sellise sisuga kokkulepe on tunnistajate

ütlustega tõendatud. Tunnistajate Z ja G ütlused kostja poolt väidetud kokkuleppe ülejäänud

sisu kohta on vastuolus ja välistavad teineteist. Kohtu hinnangul ei ole vastuolu võimalik

kõrvaldada ütlusi muude tõenditega koosmõjus tõlgendades. Kohus jättis ütlused osas, milles

need on kokkuleppe sisu osas vastuolus, asja lahendamisel arvesse võtmata.

18. Tunnistaja D koostatud hinnapakkumine, e-kiri ja ütlused tõendavad kogumis, et tunnistaja

teostas Gatto Team OÜ esindajana hinnapakkumises märgitud tööd. Samuti nähtub arvetest ja

tunnistaja antud ütlustest kogumis, et hageja on Gatto Team OÜ-le tehtud tööde eest tasunud.

Kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda, et Gatto Team OÜ on teinud töid oluliselt

kõrgema hinnaga kui keskmine kohalik turuhind ajavahemikus 2019. a juuli kuni august.

Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise 3760,20 eurot tasumist. Kahjuhüvitise

ulatuse kindlaksmääramisel oleks aga hea usu põhimõtte vastane jätta G ja Z kokkulepe arvesse

võtmata. Seetõttu tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt kahjuhüvitist 200 euro võrra vähendada

ning jätta hagi kahjuhüvitise tasumise nõudes 200 euro ulatuses rahuldamata.

19. Kostja ei ole vaielnud vastu väitele, mille kohaselt on talle antud tähtaeg tööde ja materjali

hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja antud tähtaeg VÕS § 82 lg 3 mõistes mõistlik, et

kostja oleks saanud oma kohustuse täita. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu

muutus sissenõutavaks 18.07.2019.

20. Kahjuhüvitise 200 euro võrra vähendamise tõttu on põhjendatud viivise arvestamine

põhinõudelt 3560,20 eurot ajavahemiku 18.07.2019 kuni 12.11.2019 eest VÕS § 113 lg 1 lauses

2 sätestatud määras, millele vastab sissenõutavaks muutunud viivisesumma 92,08 eurot. Kostja

on äriseadustiku §-de 1 ja 2 lg 1 mõistes ettevõtja ning tegutseb seega majandus- või

kutsetegevuses. Seetõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale sissenõudmiskulud 40 eurot.

2-19-120481

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas

osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohus on rikkunud õigusnorme,

kohaldades ebaõigesti materiaalõigust ja hinnates ebaõigesti asjas esitatud tõendeid ning lisaks

on kohtuotsus lõppjäreldustes ka vastuoluline ning erapoolik.

22. Kohus on otsuses tuvastanud, et elamu ehituse kohta peetud ehituspäeviku väljavõttest

nähtuvalt on ehitusettevõtjaks märgitud Majaspets OÜ ning ehituspäeviku põhjal leidis kohus,

et ehituspäeviku kanded lükkavad ümber kostja väite üksnes majakarbi ehitamise kohta. Kostja

kohtu järeldusega ei nõustu. Viidatud ehituspäeviku lehtedelt nähtub vaid üldsõnaline kirjeldus

tehtud tööde kohta. Ehituspäevik viitab kõrvutatuna fassaaditöödega selgelt väliste maalritööde

tegemisele. Kohus on märkinud, et ehituspäevikust ei nähtu siseviimistlustööde teostamist

AMP Viimistlus OÜ poolt. Kostja arvates on oluline, et ehituspäevikust ei nähtu siiski ka

siseviimistlustööde teostamine kostja poolt. Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja käitumisest

saab lugeda kostjat siseviimistlustööde osas garantiist tulenevalt kohustatud isikuks. Kostja tegi

hagejaga koostööd heas usus ning soovis probleemile leida lahendust. Kohus ei ole otsuses

selgitanud, missuguste tõendite pinnalt või konkreetselt milline tegevus või toiming on omane

töövõtugarantiile siseviimistlustööde osas, mida kostjale omistatakse. Garantii andja ehk kostja

on ise selgelt väljendanud, et ta ei ole teostanud garantii objektil siseviimistlustöid. Vastupidist

ei ole tõendatud. Garantii saaja Y ei ole väitnud, et siseviimistlustöid oleks kostja teostanud või

et garantiid oleks talle nende tööde osas antud. Eeltoodu põhjal puudub kostja hinnangul

igasugune alus pidada garantiid antuks tööde osas, mida kostja ise teostanud ei ole.

23. Kohtu hinnangul on hageja kirjeldatud puudused, sh puudustega tööde iseloom ja ulatus,

tõendatud hageja esitatud fotodega. Sellise järeldusega kostja ei nõustu, kuna oluline osa fotosid

on pärit ajast, kui garantiitähtaeg 29.05.2019 oli möödunud. Tunnistaja D ütlused, mis

kirjeldavad tema poolt tehtud töid, ei võimalda aga omistada selleks hagejal väidetavalt kulunud

summat kahjunõudena kostja vastu. Veelgi enam, tunnistaja D ütlused on vastuolus hageja enda

esitatud dokumentaalsete tõenditega. Fototabeli hiljem esitatud meta-andmetest nähtub, et kõik

väidetavad puudused, mida fotod pidid hageja sõnul tõendama, eksisteerivad nii augusti alguses

(enamus fotosid on tehtud 01.-03.08.2019) kuid ka veel 15.10.2019. Seejuures väitis ka hageja

esindaja, et 31.07.2019 arve on esitatud ajal, kui tööd olid juba lõpetatud. Seeläbi on kaheldav

tunnistaja D ütluste usaldusväärsus, et tema üldse reaalselt pakkus ja käis teostamas mingeid

maalritöid, kuna väidetavate puuduste kohta fotode tegemise aeg lükkab ümber tööde

teostamise tunnistaja väidetud ajal. Kohus ei ole hinnanud tunnistaja D ütluste usaldusväärsust

võrdluses muude tõenditega. Ei ole mingit loogilist usutavust, et väidetavaid puudusi, mida

hageja kostjale ette heidab, pildistatakse üles alles perioodil, kui D objektil tööd teeb. Hageja

väited puuduste ulatusest ja selle likvideerimiseks vajalikust kulust on koosmõjus D ütluste

ebausaldusväärsusega tõendamata. Kostja on maakohtu menetluses juhtinud tähelepanu ka D

ja hageja isiklikule seotusele, mis on andnud alust kahelda nii Gatto Team OÜ hinnapakkumise

usutavuses, tööde tegelikus teostamises sellise hinnaga kui ka lõpuks D ütlustes.

24. Kohus on jätnud kohtuotsuses põhjendamatult tähelepanuta faktilise asjaolu, mida

kinnitasid ka mõlema poole tunnistajad, et objekti ülevaatusel juba algselt piiritleti puudused,

mida kõrvaldatakse. Isegi, kui kolmas isik, olgu siis G ise või Gatto Team OÜ, tegi objektil

hiljem maalritöid (mis on samuti vaieldav), ei ole need enam seostatavad garantii sisuga. Seda

põhjusel, et puudused, mille kõrvaldamises garantiiperioodi lõpus kokku lepiti, olid 31.05.2019

seisuga kõrvaldatud, nagu kinnitas ka tunnistaja G, v.a pragu elutoa laes. Mistahes sisuga

garantii lõppes 29.05.2019 ja garantiitööde teostamine lõppes ammendava kokkuleppega

31.05.2019. Antud asjaolu suhtes on kohus tõendeid lubamatult selektiivselt käsitlenud.

2-19-120481

Tunnistajate ütluste kõrvutamisel nähtub, et kohus on ebaõigesti tuvastanud, nagu oleks pooled

kokku leppinud 200 euro hüvitise maksmises ainult elutoa lae värvimise eest. Samuti ei olnud

menetluse lõpuks enam vaidlust kokkuleppe sõlmimisel makstud hüvitises 200 eurot ning

materjalide jätmises (ning vajadusel juurde toomises) objektile. Seejuures on kohus tuvastanud

asjaolu, mida ei olnud menetluses üldse arutatud. Hageja ei ole peale kokkuleppe eitamise

andnud kokkuleppele täpselt sellist sisu, nagu tegi seda vaidlustatud lahendis kohus. Hageja

küll leidis, et kui kohus peaks kokkuleppe olemasolu tuvastama, on tema selle kehtivalt

tühistanud. Kohus ei ole hinnanud hageja väidetava tühistamisavalduse formaal- ja

materiaalõiguslikke eelduseid. Pelgalt asjaolu, et hageja võis hiljem ümber mõelda, ei ole

kokkuleppest taganemise materiaalõiguslikuks eelduseks. Kostja arusaamisel on 31.05.2019

kokkulepe kehtiv, kuna hageja jättis 200 eurot endale.

25. Vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada 31.05.2019 kokkulepe tegelik tähendus ja

sisu, mitte kontekstist välja rebida üks töölõik. Kohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel

kokkuleppe sisu tõlgendamise kontekstis. Kui kokkuleppel oleks olnud pelgalt selline tähendus,

nagu kohus tuvastas, ei oleks hageja sellise „kitsa“ kokkuleppe olemasolu menetluse algusest

saadik eitanud. Hageja positsioon on kujunenud lähtuvalt sellest, kui järjekindlalt kostja

kokkuleppe olemasolule tugines ning mis lõpuks ka tunnistajate ütlustega kinnitust leidis.

Kokkuleppe eesmärk oli lõpetada igasugune õigussuhe ja vastupidist ei võimalda järeldada ka

hageja tunnistaja antud ütlused. Kui tegemist oleks olnud ainult lae värvimisega, siis ei oleks

põhjust olnud jätta objektile erinevates tubades kasutatud värve ja abimaterjale.

26. Olenemata 31.05.2019 kokkuleppe sisu ebaõige tähenduse tuvastamisest, on kohus eksinud

ka oma järelduse mõju suhtes rahalise nõude suurusesse. Juhul, kui 200 euro hüvitisega oli

hõlmatud elutoa lae värvimine, nagu kohus leidis, siis pidanuks hageja nõude jätma

rahuldamata selle summa võrra, mis oli elutoa lae värvimisega seotud töö hind kahjunõude

aluseks saanud hinnapakkumise järgi. Vastav töölõik hinnapakkumise kohaselt moodustab

1003,80 eurot. Lisaks on maakohus jätnud hindamata kostja poolt esitatud dokumentaalsed

tõendid ja tunnistajate ütlused, mis tõendavad kostja vastuväiteid hageja esitatud

hinnapakkumise osas. Hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja väidetud puuduseid.

27. Kohus ei ole otsuses tunnistajate ütluseid tsiteerinud, vaid on teinud üksnes üldistavaid

järeldusi, mistõttu ei ole kohtuotsus jälgitav. Samuti on maakohus tunnistajate ülekuulamisel

rikkunud menetlusnorme, esitades neile suunavaid küsimusi. Maakohus on jätnud otsuses

kõrvaldamata vastuolud tunnistajate ütluste ja hageja väidete vahel. Kui kohtumenetluse

alguses püüdis hageja 31.05.2019 kokkulepet üldse eitada, on lõpuks sellise kokkuleppe

sõlmimist möönnud nii hageja ise kui see on tuvastatav dokumentaalsetest kui ka isikulistest

tõenditest.

28. Kohtuotsusest ei nähtu, mis on olnud aluseks selektiivsele hinnangule, et hüvitise sai küll

kostja, aga kokkulepe tööde lõpetatuks lugemisel tuleks seda pidada kostjaga mitteseotuks.

Kostja on läbivalt tuginenud asjaolule, et 31.05.2019 kokkulepe lõpetas mistahes õigussuhted

seoses vaidlusaluse garantiiga.

29. Maakohus viivitas põhjendamatult istungi protokolli koostamisega. Kostja palus kohtult

mõistlikku tähtaja pikendamist lõppsõna esitamiseks, kuivõrd kohus ei olnud avaldanud

nõuetekohaselt 24.03.2021 toimunud istungi protokolli. Kostja esitas oma taotluse kohaselt

seisukoha tähtaegselt ja kuna kohus ei olnud enne dokumendi esitamist tähtaja pikendamisest

eelnevalt ka keeldunud, ei saa tagasiulatuvat keeldumist samaaegselt otsusega pidada

seaduspäraseks.

2-19-120481

Vastustaja seisukoht

30. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

32. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab põhilises osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti

seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või

kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda

tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on nõuetekohaselt kõiki

tõendeid otsuse tegemisel arvestanud, kuid osaliselt on jätnud põhjendused tõendite hindamise

kohta esitamata ja pole täielikult vastanud kostja väidetele seoses materjalide jätmisega

hagejale remonditööde lõpetamiseks. Samas ei too see kaasa otsuse tühistamist.

Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu menetlusnormide rikkumise ja täiendab selles osas

otsuse põhjendusi. Muus osas on maakohtu otsus nõuetele vastav ja tulenevalt TsMS § 654 lg-

s 6 sätestatust ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

33. Pooled vaidlevad selle üle, kas Y ja hageja vahel 22.09.2017 sõlmitud müügilepingu (mille

esemeks oli kinnisasi ja sellel asuv elamu aadressil Padi tn 1, Kiili alev, Kiili vald, Harju

maakond) kohaselt hõlmas Y poolt hagejale loovutatud kostja antud ehitusgarantii ka elamu

siseviimistlustöid (sealhulgas maalritöid). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus

õigesti, et kostja poolt antud garantii hõlmas ka siseviimistlustöid, sealhulgas maalritöid.

Põhjendamatu on kostja märkus, et ehituspäeviku väljavõte ei tõenda asjaolu, et elamu siseste

maalritööde teostaja oli kostja, vaid tõendab üksnes kostja poolt väliste fassaaditööde tegemist.

Maakohus tuvastas kostja poolt siseviimistlustööde (sealhulgas maalritööde) tegemise

ehituspäeviku (dtl 107-117) ja tunnistaja Y ütluste (dtl 982) alusel. Lisaks kinnitas maakohtu

hinnangul kostja poolt antud ehitusgarantii ulatumist ka elamu siseviimistlustöödele kostja

seadusliku esindaja 07.05.2019 e-kiri (dtl 102), tunnistaja N ütlused (dtl 965) ja hageja

04.03.2019 e-kiri (dtl 43). Samuti kinnitas maakohtu hinnangul seda asjaolu ka kostja

käitumine, mille kohaselt nõustus kostja 2019. a maikuus garantiikorras elamu puudused

kõrvaldama. Maakohus tuvastas nimetatud tõendite ja kostja käitumise põhjal, et kostja poolt

antud garantii hõlmas muuhulgas kogu siseviimistlust (sealhulgas maalritöid ja garaaži EPO-

põrandat). Kolleegium nõustub nende põhjendustega, neid siinkohal kordamata. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses selgitanud, millised muud tõendid oleks andnud teistsuguse järelduse

tegemise võimaluse. Asjaolu, et garantii saaja Y ei ole väitnud, et siseviimistlustöid oleks kostja

teostanud või et garantii oleks talle nende tööde osas antud, ei lükka ümber eelpoolnimetatud

tõenditega tuvastatut. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kogutud tõenditega ega kostja

käitumisega kooskõlas kostja väide selle kohta, et kostja käitus pelgalt vahendajana ja soovis

üksnes hageja probleemile lahendust leida. Kostja ei ole selgitanud, miks pidanuks kostja oma

heast tahtest asuma garantii korras puuduste kõrvaldamist korraldama, olukorras, kus tal

väidetavalt vastav kohustus puudus.

2-19-120481

34. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas elamul esinesid pärast 29.05.2020 garantiitähtaja

möödumist kõik hageja poolt väidetud puudused, mille kõrvaldamise eest hageja kostjalt

hüvitist nõuab. Kostja väitel neid puuduseid hageja poolt esitatud fotod ja tunnistaja D ütlused

ei tõenda. Samuti tugineb kostja tunnistaja ütluste ja fotode vahelisele vastuolule. Nimelt on

kostja väitel tunnistaja kinnitanud, et tööd lõpetati põhilises osas 2019. a augusti alguses, kuid

fotodelt nähtub, et puuduseid ei olnud veel 2019. a oktoobriski lõpetatud. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et 18.09.2020 hageja poolt esitatud puuduseid kujutavate fotode failiteabe

kohaselt nähtub valdavas ulatuses fotode loomise kuupäevana 01.-03.08.2019 ning kolme foto

puhul isegi 15.10.2019. Kolleegium nõustub aga hageja väitega, et fotode metaandmetest ei saa

teha põhjapanevaid järeldusi selle kohta, millal foto on tehtud, kuna faili metaandmed

muutuvad sõltuvalt failiga teostatavatest toimingutest. Seda väidet kinnitab antud juhul asjaolu,

et hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotode (mis on uuesti kohtule esitatud 18.09.2020 ning

millel on kujutatud elamu puuduseid) võrdlemisel fotodega, mis on esitatud tõendamaks

puuduste kõrvaldamist Gatto Team OÜ poolt, nähtub, et samas kohas esinenud puudust enam

ei esine (vrd nt hagiavaldusele lisatud fotosid nr 3, 7, 8, 10, 11, 13, 16 hageja 06.07.2020

esitatud fotodega nr 3, 7, 8, 10, 11, 13, 16). Sellest tulenevalt ei saa ebausaldusväärseks lugeda

tunnistaja D ütluseid selle kohta, et hageja tellis temalt puuduste kõrvaldamise ja puudused

kõrvaldati juulis-augustis 2019. Nimetatud ütlustega on kooskõlas ka Gatto Team OÜ poolt

esitatud hinnapakkumine (dtl 72) ja arve tööde teostamise eest kokku summas 3760,20 eurot

(dtl 766). Seda, et elamul puudused esinesid, kinnitavad ka tunnistajate Y ja N ütlused, millele

maakohus õigesti viitas. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja ei korda neid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda ka asjaolu, et Gatto Team OÜ esindaja D on hageja tuttav,

puuduste

kõrvaldamiseks

vajalike

tööde

tegemiseks

esitatud

hinnapakkumist

ebausaldusväärseks. Arvestades, et elamul esinesid hageja väidetud ulatuses puudused, ei saa

isiklikust tutvusest tööde teostajaga järeldada, et neid töid poleks hinnapakkumises märgitud

ulatuses vajalik teostada ja et neid poleks teostatud. Samuti leidis maakohus kostja poolt

esitatud võrdlevaid hinnapakkumisi hinnates õigesti, et Gatto Team OÜ ei ole töid teostanud

oluliselt kõrgema hinnaga kui keskmine turuhind. See, et maakohus kõiki kostja poolt esitatud

hinnapakkumisi otsuses esile ei toonud, ei tähenda, et maakohus neid poleks hinnanud.

Seejuures lähtus maakohus õigesti puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuse

tuvastamisel perioodist 2019. a juuli-august, kuna tegemist oli puudustega, mis jäid elamule

pärast garantiiperioodi lõppemist, s.o pärast 2019. a maikuud. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et kostja poolt esitatud Ehteks OÜ hinnapakkumisest ei ole võimalik järeldada, kas

selles märgitud töid tehes oleks elamu puudused kõrvaldatud. Samuti ei saa asjaolust, et Ehteks

OÜ pakkus tööde teostamise ruutmeetri hinnaks 6 eurot + käibemaks, järeldada, et Gatto Team

OÜ hinnapakkumine ruutmeetri hinnaga 13 eurot + käibemaks oleks ebamõistlikult suur ja

turuhinnaga mittevastavuses. Hageja esitas omakorda tõendina Olander OÜ (Meister24.ee)

hinnapakkumise, mille kohaselt on tööde ruutmeetri hinnaks 17,90 eurot + käibemaks (dtl 738).

Seega on Gatto Team OÜ poolt esitatud hinnapakkumise puhul tegemist oluliselt mitte kõrgema

hinnaga siseviimistlustööde tegemiseks kui keskmine turuhind. Pealegi ei saa ringkonnakohtu

hinnangul hagejale ette heita, et ta ei võtnud tööde teostajaks kõige madalama hinnaga pakkujat.

35. Kostja hinnangul on Gatto Team OÜ poolt tehtud maalritöid ulatuses, mis ei ole seostatavad

garantii sisuga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tunnistaja D ütluste kohaselt oli elamus

pragusid praktiliselt kõikides ruumides ning vaja oli teha pahtliparandused, akrüülimine,

akrüülide lahti lõikamine, värvimine, lihvimine, s.o kõik, mis on vaja maalritööde

garantiitöödena teha. Tunnistaja kinnitusel mõõtis ta selleks vajalikud töölõigud üle ja koostas

selle pinnalt hinnapakkumise. Ringkonnakohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda.

Tunnistaja selgitas tööde ulatuse kohta veel seda, et „kui sa teed nagu parandusi keset seina,

siis selle paranduse lapi värvid kõigepealt ühe korra ära ja siis värvid vastavalt vajadusele kas

2-19-120481

üks kord või kaks korda terve seina, et ei jääks kirju.“ (dtl 971-977). Kolleegium peab

sellekohast selgitust asjakohaseks, kuna maalritööde tegemisel võib esineda seinas või laes

asuva prao parandamisel vajadus pahteldada ja üle värvida terve sein või lagi. Kuna fotode,

tunnistaja D ütluste ja hinnapakkumisega on tõendatud parandustööde ulatus, siis ei oma

ringkonnakohtu hinnangul tähtsust kostja väide selle kohta, et fotodelt ei nähtu kui kaugelt on

fotod tehtud.

36. Vajalike tööde ulatuse on kostja seadnud kahtluse alla ka tulenevalt sellest, et N ütluste

kohaselt vabastas hageja garaaži alles siis, kui objektil oli Gatto Team OÜ ja seega ei saanudki

neid töid garantiitähtaja jooksul teha. Tunnistaja N ütluste kohaselt oli garaažis vajalik

garantiikorras teha maalritööd (akrüülimine) ja EPO-põranda servade parandus. EPO-põranda

servade parandamiseks lubas tunnistaja sõnul kostja kutsuda vastava tegija. Tunnistaja N sõnul

„garaaž oli vaja teha ja me andsime ka mõista sellest, et kui tullakse tegema, siis me liigutame

garaažis seintest asjad eemale, et oleks võimalik pääseda igalt poolt ligi.“ Tunnistaja N selgitab

garaaži kohta veel, et „kuna seal oli ka nüüd see uks, kus sa astud garaaži, seal all oli pragu,

seda AMP Viimistlus ei teinud, kuna nad ütlesid, et nad ei hakka enne tegema, kui on EPO-

põrand tehtud. Kuna see, kes seal teostas EPO-põranda töid, ei võtnud meiega ühendust, siis

AMP Viimistlus ütles, et nemad enne ei tee, kui EPO tehakse korda. Ja siis jäigi tegemata see

osa.“ (dtl 965-971). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa N eeltoodud ütlustest teha järeldust, et

garantiikorras tehtavate tööde hulka ei kuulunud garaažis parandamist vajavad puudused.

Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka hagiavaldusele lisatud fotodega, millelt nähtuvad garaaži

ukse all olev pragu ja põranda lahtised servad. Samuti ei saa tunnistaja N ütlustest teha järeldust,

et kostjal või AMP Viimistlus OÜ-l oleks olnud takistatud juurdepääs parandustööde

teostamiseks garaažis.

37. Pooled ei vaidle, et 2019. a mais vaatas kostja esindaja koos Y ja hageja elukaaslase N-ga

elamu üle ja fikseerisid puudused, mida garantii korras on vajalik teostada ning maikuus töid

teostati. Tõendatud on, et pärast nende tööde teostamist esines elamus endiselt puuduseid

hagiavalduses märgitud ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja loobus garantiist

tulenevast nõudeõigusest puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus tuvastas, et N sõlmis hageja

esindajana kokkuleppe selle kohta, et N värvib ise elutoa lae ja saab selle eest 200 eurot, kuid

kokkuleppe sõlmimist kõigi tööde teostamiseks N poolt ei ole kostja tõendanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Seejuures tuvastas maakohus õigesti, et kokkuleppe

kostja poolt hagejale 200 euro maksmise kohta elutoa lae värvimise eest sõlmis hageja mitte

kostjaga, vaid AMP Viimistlus OÜ-ga ning kostja ei ole tõendanud, et kokkulepe sõlmiti

kostjaga. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et AMP Viimistlus OÜ-ga kokkuleppe

sõlmimine ei mõjuta kostja ja hageja vahelist garantiist tulenevat õigussuhet. Seega ei saanud

garantiitööde teostamine lõppeda kokkuleppega 31.05.2019 nagu väidab kostja.

38. Samuti ei ole tõendatud, et AMP Viimistlus OÜ-ga või kostjaga oleks puuduste

kõrvaldamiseks suuremas ulatuses kui elutoa lae värvimine kokkulepe sõlmitud. Maakohtu

selline järeldus on õige, kuid maakohus on jätnud nõuetekohaselt tõendid analüüsimata.

Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja esitab puuduolevad põhjendused

käesoleva otsusega. Tunnistaja N ütluste kohaselt oli ta nõus värvima üle üksnes elutoa lae.

Tunnistaja ütluste kohaselt oli kokkulepe ainult elutoa lae kohta, kuna teised tööd olid neil

tehtud (dtl 965-971). AMP Viimistlus OÜ esindaja, tunnistaja O ütluste kohaselt jäid teha veel

suure toa lae praod, mis tagasi tulid. Tunnistaja ütluste kohaselt soovitas ta Y-le, et rääkigu N-

ga, et äkki ta on nõus ise tööd ära lõpetama - „Et paku talle raha ja küsi, mis ta tahab ja nii

läkski.“ (dtl 983-985). Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad nimetatud ütlused seda, et

kokkulepet enama kui elutoa lae värvimise osas hagejal AMP Viimistlus OÜ-ga polnud. Nagu

maakohus õigesti viitas, on tunnistaja Y ütlused ülekuulamise jooksul muutunud, kuid need

2-19-120481

langevad tunnistajate N ja O ütlustega kokku osas, mis puudutavad kokkulepet üksnes elutoa

lae värvimise osas. Tunnistaja Y sõnul oli kokkulepe selles, et N lõpetab kõik need garantiitööd,

mis oli vaja teha. Seejärel kirjeldab tunnistaja nende tööde kohta, mida pidi N tegema, järgmist:

„Seal oli veel näiteks suure toa lae värvimine sees, siis oli veel selle tumeda seina ülemine äär,

mis talle ei meeldinud, et ta värvib selle ise üle ja ma ei mäleta, võib- olla oli mõnes teises toas

ka veel mingi praak.“ Järgnevalt kirjeldab tunnistaja Y, et nendeks töödeks oli musta seina üle

värvimine, suures toas terve lae üle värvimine. Järgnevalt selgitab tunnistaja, et „Minu

mäletamist mööda oli üks majapidamistuba, selle lae üle värvimine. Ülejäänud asjad olid meil

tehtud.“ (dtl 977-983). Seega ei ole tunnistaja Y ütlustest võimalik teha järeldusi selle kohta, et

kokkulepe hõlmas lisaks elutoa laele ka muid töid.

39. Kokkuleppe teistsugusele sisule (s.t sisule, mille kohaselt lõppesid 31.05.2019 objektil

kõik töövõtja kohustused) võrreldes kohtu tuvastatuga viitavad kostja väitel selgelt ka muud

tõendatud asjaolud. Nimelt loetles kostja 03.08.2020 menetlusdokumendi p-s 2.2 üles

materjalid, mis jäeti kokkuleppe raames tööde lõpetamiseks hagejale ja seal oli materjale ka

parandustööde tegemiseks lisaks elutoa laele. Maakohus kostja sellekohasele väitele ei

vastanud, kuid see ei muuda maakohtu otsust hagi rahuldamise osas ebaõigeks.

Ringkonnakohus saab ka selles osas maakohtu rikkumise kõrvaldada ja puuduolevad

põhjendused käesoleva otsusega esitada. Kostja väitel jäeti hagejale tööde tegemiseks

muuhulgas: F497 18L akrylat matte - magamistubades seinte, lagede ja suures toas seinte värv;

ON.00.33 3-4L Vivacolor 7 C - baas effektseina värv; Vivacolor Ceiling 2 11,7L - suure toa ja

esiku lae värv; F157 2,7L akrylate matte - kogu garaaži ja vannitoa lae värv; 2 kuni 3 rulli 2,7

m kattekile teibiga seinte katmiseks; 4 kuni 5 pakki põranda katmise kile; 1 rull kattepappi; 2

kuni 3 rulli 25 mm maalriteipi; 2 kuni 3 rulli 38 mm maalriteipi; võimalik, et ka akrüüli ja

pahtlit. Lisaks pakuti võimalust kasutada nii tolmuimejat kui ka kõiki tööriistu, mis olid

vajalikud töö teostamiseks. Hageja vaidles kostjale vastu ja leidis, et tegemist oli kasutatud

materjalide jääkidega, millest oleks piisanud ainult mõne üksiku väiksema parandustöö

tegemiseks ning esitas selle kohta 2 fotot, millelt nähtub 4 pooltühja värvipurki (dtl 731). Kuna

hageja vaidles kostja väitele vastu, pidi kostja tõendama, mis koguses materjale hagejale üle

anti. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostja väidetud koguses

ehitusmaterjalide hagejale üle andmist. Tunnistaja Y ütluste kohaselt lepiti N-ga kokku, et töö

lõpetamiseks tuuakse vajaminevad materjalid, värvid, pahtlid, lisaks seinte ja põrandate

katmiseks kiled (dtl 977-983). Tunnistaja ei ole selgitanud, milliste tööde tegemiseks need

materjalid ja mis koguses sinna jäeti, mistõttu Y ütlustest ei saa teha järeldust selle kohta, et

hagejale oleks jäetud kõigi garantiitööde tegemiseks materjale. Tunnistaja N ütluste kohaselt

jäeti sinna natuke materjale, värvi põhiliselt. Tunnistaja N sõnul „nende värvidega ei oleks

saanud terves majas üle värvida, nende kiledega, katmismaterjalidega oleks saanud katta

nibin-nabin elutoa ja koridori, aga mitte rohkem.“ (dtl 965-971). Seega saab tunnistajate

ütlustest teha järelduse selle kohta, et värvi ja katmiskilet jäeti hagejale tööde tegemiseks, kuid

mitte kostja väidetud ulatuses ja sellest tulenevalt ei saa ka ülal märgitud kokkuleppele anda

laiemat sisu, kui üksnes elutoa lae värvimise osas.

40. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kui kokkuleppel oleks olnud pelgalt selline tähendus,

nagu kohus tuvastas, ei oleks hageja sellise „kitsa“ kokkuleppe olemasolu menetluse algusest

saadik eitanud. Hageja positsioon on kostja väitel kujunenud lähtuvalt sellest, kui järjekindlalt

kostja kokkuleppe olemasolule tugines ning mis lõpuks ka tunnistajate ütlustega kinnitust

leidis. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja positsiooni muutumisest saaks kokkulepet

lugeda tõendatuks suuremas ulatuses kui tõendid seda teha võimaldavad. See, et

menetlusosaline esitab alguses vastaspoole väidetele suuremas ulatuses vastuväiteid ja hiljem

neid vastuväiteid vähendab, on tsiviilasja menetluses tavapärane. Samuti on menetlustaktika ja

2-19-120481

-strateegia valik menetlusosalise otsustada ja sellest ei saa teha järeldusi faktilise asjaolu

tõendamise osas.

41. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et juhul, kui 200 euro suuruse hüvitisega oli hõlmatud

elutoa lae värvimine, nagu kohus leidis, siis pidanuks hageja nõude jätma rahuldamata selle

summa võrra, mis oli elutoa lae värvimisega seotud töö hind kahjunõude aluseks saanud

hinnapakkumise järgi. Hageja vaidleb sellele vastu ja märgib, et esiteks ei ole kostja maakohtus

sellisele vastuväitele tuginenud ning teiseks puudub sellel väitel seos asjas esitatud tõenditega.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja väide selle kohta, et hageja poolt esitatud

hinnapakkumises toodud parandustööde mahtu tuleb vähendada 1003,80 euro võrra, on

esmakordselt esitatud apellatsioonkaebuses. Tulenevalt TsMS § 652 lõikest 3 jätab

ringkonnakohus selle väite tähelepanuta.

42. Kostja väitel leidis hageja, et kui kohus peaks kokkuleppe olemasolu tuvastama, on tema

selle kehtivalt tühistanud. Kohus ei ole kostja hinnangul hinnanud hageja väidetava

tühistamisavalduse formaal- ja materiaalõiguslikke eelduseid. Hageja märkis oma 05.04.2021

menetlusdokumendis, et isegi kui selline kokkulepe sõlmiti, siis see tühisuse tõttu enam ei kehti,

kuna väidetav kokkulepe on igal juhul tehtud olulise eksimuse mõjul (TsÜS § 92 lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja etteheide maakohtule põhjendamatu ja maakohtul puudus

vajadus asuda hindama kokkuleppe tühisuse aluseid. Hageja seisukohtadest nähtub, et hageja

poleks nõustunud täies ulatuses garantiitööde teostamisega N poolt, kui hageja oleks teadnud,

et puudused (praod seintes ja lagedes) tulevad tagasi. Selliselt olnuks hageja tema enda väitel

olulises eksimuses, mis oleks olnud tehingu tühisuse aluseks. Kuna kohus tuvastas, et enamas

kui elutoa lae osas pole hageja kokkulepet sõlminud, siis polnud kohtul võimalik hinnata, kas

hageja sattus kokkuleppest välja jäänud osas eksimusse (tehingu tühisust saab tuvastada tehtud

tehingu osas).

43. Lisaks leiab kostja apellatsioonkaebuses, et maakohus on tunnistajate ülekuulamisel

rikkunud menetlusnorme, esitades neile suunavaid küsimusi, on eelistanud hageja tunnistajat

kostja omadele ning on jätnud otsuses kõrvaldamata vastuolud tunnistajate ütluste ja hageja

väidete vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja etteheide ühe tunnistaja eelistamisest

teisele põhjendamatu. Maakohus hindas kõiki tõendeid. Õige on kostja arusaam, et kohus peab

hoiduma ka ise suunavate küsimuste esitamisest, kuid ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus

oleks sellest keelust üle astunud. Kostja on viidanud N ülekuulamisele ja on märkinud, et kui

tunnistaja vastas, et kokkuleppe sõlmimise ajal oli töömeestel kõik valmis, siis kohus küsis

seejärel, et kas lisaks elamu laele jäi veel midagi teha. Sellest järeldab kostja, et maakohus

suunas tunnistajat lubamatult. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtu küsimust pidada

täpsustavaks, mitte suunavaks. Tunnistaja N ütluste kohaselt oli ta nõus ise värvima üle elutoa

lae, mis jäi töömeestel tegemata. Ülejäänud tööd olid tunnistaja sõnul töömeeste väitel neil kõik

tehtud. Samas on tunnistaja kinnitanud, et tööde osas, mida töömehed garantii korras tegid, jäid

puudused põhimõtteliselt täies ulatuses alles. Sellest tulenevalt küsis maakohus ringkonnakohtu

hinnangul õigustatult, et kas lisaks sellele, mida nõustus tegema N, jäi veel midagi teha. Samuti

on kostja viidanud O ülekuulamisele ja märkinud, et kui tunnistaja vastas, et N lubas ise

garantiitööd ära lõpetada, küsis kohus, et kas neid töid, mis vaja teha oli, enam üles ei loetletud.

Ringkonnakohus ei näe ka sellises küsimuses midagi menetlusnormidega vastuolus olevat.

Tegemist on täpsustava küsimusega, mille eesmärgiks oli kohtule selgeks teha, kas tunnistaja

teadis täpselt, mis tööde osas oli N-ga kokkulepe sõlmitud. Kohus võib tunnistaja ütluste

selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks

vajaduse korral esitada täiendavaid küsimusi kogu ülekuulamise ajal (TsMS § 262 lg 8).

Asjaolust, et hageja väited ei haaku üheselt hageja tunnistaja ütlustega ning maakohus ei ole

seda vastuolu otsuses arvestanud, ei saa järeldada maakohtu poolset menetlusnormi rikkumist

2-19-120481

tunnistaja ülekuulamisel. Samuti ei ole otsuse tegemiseks määravaks asjaoluks see, kui

maakohus on otsustanud valeütluste andmise kontrollimiseks politseile avaldust mitte teha.

44. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus viivitas põhjendamatult istungi protokolli

koostamise ja allkirjastamisega. Maakohus on 24.03.2021 istungi protokolli allkirjastanud

29.04.2021. TsMS § 52 lg 12 kohaselt koostatakse kohtuistungi protokoll viivitamata pärast

kohtuistungit. Kohtuistungi protokolli koostamine rohkem kui kuu aega pärast kohtuistungi

toimumist ei vasta sellisele nõudele ja tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Samas ei ole

kostja esile toonud, et selline menetlusnormi rikkumine oleks toonud kaasa kostja

menetlusõiguste teostamise võimatust ja sellest tulenevalt ebaõige kohtulahendi tegemist.

Maakohus

määras

istungil

menetlusosalistele

tähtajad

vastaspoole

viimasele

menetlusdokumendile seisukoha esitamiseks. Kostja esitas oma seisukohad 04.05.2021 ja esitas

samal kuupäeval ka kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Samuti ei takistanud

kohtuistungi protokolli puudumine kostjal oma seisukoha varasemat esitamist, kuna kostja

viibis istungil ja talle oli teada võimalus seisukoha esitamiseks ning lisaks oli istungi

helisalvestis pooltele kättesaadav kohtuistungi järgselt.

45. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm