3-21-3021/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-3021

Määruse kuupäev

14.01.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.Xi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 29.11.2021. a

käskkirja nr 6-3/1064-1 ja 20.12.2021. a käskkirja nr 6-

3/1139-1 täitmise ja kehtivuse peatamiseks, alternatiivselt

käskkirjade täitmise peatamiseks 45 päevaks

Menetlusosalised

Taotleja – X.X

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-21-2862 materjalide juurest asja

nr

3-21-3021

materjalide

juurde

Viru

Vangla

15.12.2021. a vastus koos lisadega.

2. Jätta

rahuldamata

X.Xi

taotlus

Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2021. a otsuse nr P26-

2021-95633 väljanõudmiseks.

3. Kuulutada menetlus taotleja terviseandmeid (s.o Viru

Vangla

15.12.2021.

a

vastusele

lisatud

taotleja

tervisekaardi väljavõtteid) puudutavas osas kinniseks.

4. Asendada

määruse

avaldamisel

taotleja

nimi

tähemärgiga.

5. Jätta X.Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus

toimetatakse

taotlejale

kätte

ja

saadetakse

teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla 31.12.2019. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 määrati X.X tööle finants- ja

majandusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates

31.12.2019. Vastavalt arsti ettekirjutusele võib X.X töötada 1 tund päevas, täites kõiki

tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid.

3-21-3021

2. Viru Vangla tunnistas 29.11.2021. a käskkirjaga nr 6-3/1064-1 X.Xi süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 29.10.2021 ning karistas teda

kartserisse paigutamisega 35 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli valvuri

29.10.2021. a ettekanne nr 3-21-8335, mille kohaselt ei allunud X.X ametniku 29.10.2021 antud

korraldusele asuda tööle. Kinnipeetav vastas ametnikule, et ei lähe tööle, ning meedikut ta ei

soovinud.

3. Viru Vangla tunnistas 20.12.2021. a käskkirjaga nr 6-3/1139-1 X.Xi süüdi VangS § 67 p

1 ja § 37 lg 1 rikkumises 29.11.2021 ning karistas teda kartserisse paigutamisega 35 ööpäevaks.

Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli valvuri 29.11.2021. a ettekanne nr 3-21-9071, mille

kohaselt ei allunud X.X valvuri 29.11.2021. a korraldusele asuda tööle. Kinnipeetav põhjendas

korraldusele allumata jätmist halva tervisliku seisundiga. Meedik hindas X.Xi tervislikku

seisundit ning kinnitas, et kinnipeetav on töövõimeline.

4. X.X esitas 27.12.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

kohtul peatada Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirja nr 6-3/1064-1 ja 20.12.2021. a käskkirja nr

6-3/1139-1 kehtivus ja täitmine kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni või alternatiivselt peatada

nende käskkirjade kehtivus või täitmine vähemalt 45 päevaks.

4.1. Taotlejal puudus kohustus tööle asumise korralduse täitmiseks, kuna ta oli korralduste

saamise hetkel psühhotroopsete ainete mõju all. Taotleja võtab ravimeid Tramadol, Skudexa ja

Xanax. Seega oli tööandja kohustatud taotleja töölt kõrvaldama vastavalt töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg-le 1. Samas ei olnud taotlejal ka õigust ega kohustust asuda

tööle vastavalt TTOS § 14 lg-le 2, mistõttu olid valvuri korraldused algusest peale tühised.

4.2. Taotleja on Eesti Töötukassa ekspertarsti otsuse alusel tunnistatud töövõimetuks tervislikel

põhjustel ning Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2021. a otsusega nr P26-2021-95633 on

tuvastatud tal vaimse ja füüsilise tervise raske puue alates 22.10.2021 kuni 21.10.2024. Seega

oli taotleja poolt tervislikel põhjustel tööst keeldumine õigustatud.

4.3. Taotlejat on hoitud kartseris järjestikku pikka aega. Taotleja vabastati viimati kartserist

pärast 45-ööpäevast kartserikaristust 25.12.2021. Pikka aega järjest kartseris viibimine on

viinud terviseprobleemide süvenemiseni ning seetõttu tuvastati 08.12.2021 taotlejal vaimse ja

füüsilise tervise raske puue. Taotleja uuesti kartserisse paigutamine raskendaks tema tervislikku

seisundit ning tekitaks vaimseid ja füüsilisi kannatusi, mida ei ole võimalik hiljem taastada.

4.4. Vangla ei võimalda pärast 45 ööpäeva kartserikaristuse kandmist viibida tavarežiimil

rohkem kui 10 päeva, mis on ilmselgelt ebapiisav aeg. Sellest tulenevalt palub taotleja

alternatiivselt peatada nende käskkirjade kehtivus või täitmine kartserikaristuste kandmise

vahepealsel ajal vähemalt 45 päevaks.

5. Viru Vangla palub 07.01.2022. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Viru Vangla esitas 29.11.2021. a käskkirja nr 6-3/1064-1 täitmise peatamise taotluse osas enda

seisukohad 15.12.2021. a vastuses kohtuasjas nr 3-21-2862 ning jääb nende juurde ka

käesolevas asjas. Vangla leiab, et samadel põhjustel on põhjendamatu ka 20.12.2021. a

käskkirja nr 6-3/1139-1 kehtivuse ja täitmise peatamise taotlus.

5.1. Vangla on hinnanud taotleja töövõimelisust 23.11.2019 ja leidnud, et lähtudes tema

seisundist võib patsient töötada 1 tunni vältel päevas lihtsamatel töödel nagu koristamine. Tööst

vabastamise põhjuse puudumist on tervisekaardil märgitud korduvalt (23.01.2020, 27.02.2020,

12.05.2021, 09.07.2021, 17.08.2021, 29.09.2021 ja 30.11.2021). Samuti on Vangiregistrisse

20.12.2020 tehtud kinnipeetava osas kanne „Töövõimeline karistuse lõpuni“.

5.2. Taotlejal puudus õigus tööst keelduda, lähtudes enda terviseseisundist. Kohtupraktikas on

omaks võetud, et psühhotroopset ainet sisaldava ravimi manustamine ei tähenda automaatselt

3-21-3021

seda, et kinnipeetav ei pea tegema osakonna koristustöid. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid

taotleja väidet, et ravimite mõju takistas tal tööle asumist. Ainuüksi see, et isikul on Töötukassa

otsusega tuvastatud puuduv töövõime, ei vabasta teda vanglas töötamise kohustusest. Vangla

koristustöö on kerge töö, mis ei nõua erioskusi ega põhjusta tavapärasest olmeriskist suuremat

ohtu.

5.3. Võimaliku kaebuse perspektiiv on väike ning avalik huvi kinnipeetava rikkumisele

reageerimiseks kaalub üles kinnipeetava huvi kuni lahendi jõustumiseni mitte karistust kanda.

Distsiplinaarkaristusel on seda tõhusam mõju, mida vahetum on selle reaktsioon kinnipeetava

rikkumisele. Kinnipeetava võimuses on käituda õiguskuulekalt ning vältida enese

distsiplinaarkorras karistamist. Taotlejale pidi olema arusaadav, et tööst keeldumine ja

ametniku korralduse mittetäitmine on rikkumine ning toob kaasa vastutuse.

5.4. Taotleja tervisekaardilt ei nähtu, et tema tervis ei võimaldaks tal kartserikaristust kanda.

X.X on kandnud alates 2021. a septembrist kartserikaristust 03.09–28.09.2021, 04.10–

08.11.2021. 29.11.2021. a käskkirjaga nr 6-3/1064-1 määratud karistus pöörati täitmisele

11.12.2021 ning täitmine peatati 26.12.2021 (paus kartseris viibimise ajal). Karistuse jääk

20 päeva pöörati täitmisele 05.01.2022 ning karistuse kandmise tähtaeg saabub 25.01.2022.

Seejärel pööratakse eelduslikult täitmisele 20.12.2021. a käskkiri nr 6-3/1139-1. Eelnevast

nähtub, et vangla teeb pikemaajalise kartseris viibimise puhul pause, mil kinnipeetav saab

viibida režiimil, kus ta oleks ilma kartserikaristust kandmata.

5.5. Vangla julgeoleku tagamise seisukohalt on oluline ametnike korralduste täitmine.

Ametniku korralduse täitmata jätmist peetakse raskeks rikkumiseks. Distsiplinaarmenetluse

materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks tehtud ilmselgeid vigasid või et karistus oleks

ebaproportsionaalne. Vanglas distsipliini järgimine on oluline avalik huvi ning taotleja ei ole

välja toonud, milline oleks see raske ning pöördumatu tagajärg, mis kaasneks tema poolt

distsiplinaarkaristuse ära kandmisega.

KOHTU SEISUKOHT

6. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirja nr 6-

3/1064-1 ja 20.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1139-1 kehtivus ja täitmine ning alternatiivselt

peatada nende käskkirjade täitmine 45 päevaks (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohus mõistab taotleja

alternatiivnõuet kui taotlust vaidlusaluste käskkirjade täitmise peatamiseks osaliselt. Taotleja

on esitanud käskkirjadele vastavalt 29.11.2021 ja 27.12.2021 vaided, mistõttu on esialgse

õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav (HKMS § 249 lg 2).

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi.

8. Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab

taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab

kaebuse kõnealuste käskkirjade tühistamise nõuetes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda

vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Seega on esitatud taotlus lubatav, kuid see ei

tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.

9. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid,

esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.

Kartserikaristust kohaldavate käskkirjade kehtivuse peatamine saab olla õigustatud üksnes

erandlikel juhtudel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015. a määrus nr 3-15-1985, p 5).

3-21-3021

10. Kohus on seisukohal, et taotleja esitatud väidete ja toimiku materjalide pinnalt ei saa pidada

vanglale esitatud vaideid ega võimalikke esitatavaid kaebusi edukaks.

11. Vaidlusaluste käskkirjadega otsustatud kartserikaristused on taotlejale määratud talle

vanglaametniku poolt antud korralduste täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma

vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 p 1). Kinnipeetava poolt

korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab

haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse

tühisus on ilmselge.

12. Taotleja leiab, et kuna ta oli korralduste saamise hetkel psühhotroopse aine mõju all, olid

valvuri antud korraldused ebaseaduslikud ja tühised. Taotleja viitab TTOS § 14 lg-le 2, mille

kohaselt on töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või

psühhotroopse aine mõju all. Samuti leiab taotleja, et tal oli õigus keelduda tööle asumisest

TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel, kuna seda ei võimaldanud tema tervislik seisund.

13. Taotleja tervisekaardist nähtub, et 18.08.2021 määrati talle ravim Tramadol (100mg x 2

kuni 03.09.2021), 14.11.2021 määrati ravim Skudexa (2 tbl x 1 hommikul x 2 kuud) ning

28.11.2021 määrati ravim Xanax (1 tbl päevas) kuni psühhiaatri vastuvõtuni. Taotleja sõnul on

tegemist psühhotroopsete ainetega, mille mõju all olles on tal tulenevalt TTOS § 14 lg-st 2

keelatud töötada, mistõttu ei saa anda talle korraldust asuda tööle.

14. Kohus nõustub, et taotleja tarvitatavad ravimid on psühhotroopse toimega. Kohus leiab aga,

et TTOS § 14 lg-t 2 ei saa tõlgendada selliselt, et psühhotroopse aine tarvitamine välistab

automaatselt töötamise. Iga üksikjuhtumi puhul tuleb hinnata, kas psühhotroopse aine

tarvitamine avaldab inimesele sellist mõju, mis seab ohtu tema võime ohutult töötada. Samuti

tuleb arvestada tehtava töö iseloomu ja ohtlikkust.

15. Taotleja tööülesandeks on lihtsate koristustööde tegemine vangla üldkasutatavates

ruumides ning see ei nõua erioskusi. Ruumide koristamisega seonduvaid töid saab teha ka

terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja -vahendeid. Tabletina

võetava ravimi Skudexa (75 mg/25 mg) infolehes on selgitatud, et ravimit kasutatakse mõõduka

kuni tugeva ägeda valu lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutel. Ravim mõjutab

kesknärvisüsteemi, toimides spetsiifilistele närvirakkudele selja- ja peaajus (ravimi infoleht on

lisatud taotlusele). Seega on selle ravimi eesmärk ja taotletav mõju teatud närvirakke mõjutades

leevendada valu. Kui taotleja poolt manustatav ravim suudab taotlejale sellist mõju avaldada

(st valu ära võtta), ei saa seda pidada ebasoovitavaks või ohtlikuks mõjuks, mis peaks välistama

töötamise. Küll aga võivad mõjutada inimese võimet teha ohutult tööd ravimi kõrvaltoimed.

Skudexa infolehes on selgitatud, et ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid, kuid kõigil neid ei

teki. Samuti on märgitud, et ravimi tarvitamine võib omada toimet autojuhtimise ja masinate

käsitsemise võimele. Taotleja tööülesanded ei eelda auto juhtimist ega masinate kasutamist.

Skudexa ravimiga sarnase toimega valuvaigistav ravim on taotleja osutatud Tramadol,

16. Kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega

asetaks ta ohtu oma tervise (TTOS § 14 lg 5 p 4; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2012. a

otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10 ja 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 13).

17. Vangla 29.11.2021. a käskkirjast nähtub, et taotleja keeldus 29.10.2021 tööle asumise

korralduse täitmisest selleks põhjendusi esitamata. Samuti ei soovinud taotleja, et meedik teda

üle vaataks. Sellele, et taotleja oli korralduse saamise ajal manustanud psühhotroopseid

ravimeid, viitas taotleja alles 25.11.2021 vanglale esitatud selgitustes. Kohtu hinnangul saab

taotleja sellisest käitumisest pigem järeldada, et ta ei tundnud tööle asumise korralduse saamisel

ravimite kõrvaltoimeid. Vastasel juhul oleks taotleja sellest kohtu arvates meditsiinitöötajale

teada andnud. Ka kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ei ole X.X osutanud sellele, et

3-21-3021

tal esines 29.10.2021 pärast ravimite manustamist mingeid kõrvaltoimeid. Taotleja on kohtu

arvates pigem seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et ta tarvitab psühhotroopseid ravimeid, annab

talle vangla tööst vabastuse.

Kuna taotleja ei soovinud 29.10.2021, et meedik teda üle vaataks, võib asuda seisukohale, et

taotlejal puudusid sel päeval ka võimalikud tervislikud põhjused korralduse täitmata jätmiseks.

Seetõttu ei saa praeguses menetlusstaadiumis järeldada, et taotlejal oleks olnud 29.10.2021

õigus keelduda tööst tulenevalt TTOS § 14 lg 5 p-st 4.

18. Vangla 20.12.2021. a käskkirjast ja valvuri 29.11.2021. a ettekandest nr 3-21-9071 nähtub,

et 29.11.2021 keeldus taotleja korralduse täitmisest põhjendusega, et tema tervislik seisund on

halb. Pärast taotleja keeldumist tööle asumisest hindas meedik taotleja tervislikku seisundit

ning kinnitas, et taotleja on töövõimeline. Taotleja tervisekaarti 29.11.2021 tehtud sissekande

kohaselt olid taotleja kaebusteks seljavalu, pearinglus ja iiveldus. Tervisekaardi andmete põhjal

on võimalik veel järeldada seda, et meditsiinitöötaja mõõtis taotleja vererõhku, pulssi, vere

hapnikusisaldust ja temperatuuri ning andis taotlejale ühekordselt oksendamisvastast (Cerucal

10 mg) ja kõhuvalu leevendamiseks mõeldud ravimit (No-Spa 80 mg). Võttes arvesse sel päeval

fikseeritud taotleja tervisenäitusid, arsti järeldust taotleja töövõimelisuse kohta, samuti esialgse

õiguskaitse taotluses kirjeldatut, puudub kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise

staadiumis alus asuda seisukohale, et tööle asumise korral oleks olnud taotleja tervis ohus.

Sellist järeldust ei saa teha ka sellest, et taotleja oli talle tööle asumise korralduse andmise ajal

tarvitanud psühhotroopseid ravimeid. Isegi, kui taotleja kirjeldatud tervisehäired võisid olla

põhjustatud ravimite tarvitamisest, ei tähenda see automaatselt, et taotlejal oleks õigus keelduda

tööle asumisest, kui meditsiinitöötaja pärast tema arstlikku läbivaatust kinnitab tema

võimelisust teha ohutult lihtsamaid koristustöid. Samas ei ole taotleja ka esialgse õiguskaitse

taotluses konkreetselt välja toonud, millised ravimite kõrvaltoimed ja tervisehäired tal sel

päeval väidetavalt esinesid.

19. Taotleja töövõimelisuse kindlakstegemisel 29.10.2021 ja 29.11.2021 tööle asumise

korralduste saamisel ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust taotluses viidatud SKA otsus

taotlejal raske puude tuvastamise kohta. Selle üle, et taotlejal esineb tervisehäireid, ei ole

vaidlust. SKA 08.12.2021. a otsus ei saaks aga anda infot selle kohta, milline oli taotleja

tervislik seisund 29.10.2021 ja 29.11.2021 talle tööle asumise korralduste andmise päevadel.

Vangla arst on varem hinnanud taotleja töövõimelisust ning teinud taotleja tervisekaarti kande,

et lähtudes terviseseisundist võib taotleja töötada 1 tunni vältel päevas lihtsamatel töödel, nagu

koristamine. Samuti on Vangiregistrisse tehtud 20.12.2020 X.Xi osas kanne „Töövõimeline

karistuse lõpuni“. Kohtule teadaolevalt on Viru Vangla 31.12.2019. a käskkiri nr 6-2/822-1

taotleja tööle määramise kohta kehtiv. Olukorras, kus taotleja leiab, et pärast selle käskkirja

koostamist on tema terviseseisund oluliselt halvenenud ning ta ei ole muutunud asjaolude tõttu

tervislikel põhjustel enam võimeline töötama (VangS § 37 lg 2 p 3), saab ta soovi korral esitada

vanglale taotluse tema tööle määramise menetluse uuendamiseks.

20. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse menetluses

esitatud väidetest ja kogutud materjalidest ei saa järeldada, et taotleja võetavad ravimid oleksid

talle 29.10.2021 ja 29.11.2021 põhjustanud selliseid kõrvaltoimeid, mis oleksid seadnud ohtu

tema võime teha ohutult koristustöid. Samuti puuduvad selged viited sellele, et taotleja tööle

asumise korralduste andmisel oleks taotlejal olnud õigus keelduda tööle asumisest mõne muu

terviserikke tõttu.

21. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada

kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirjast nähtub, et taotlejal oli

29.10.2021. a seisuga 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 6 olid määratud allumatuse ja

töökohustuse eiramise eest. 29.11.2021. a seisuga oli taotlejal samuti 10 kehtivat

3-21-3021

distsiplinaarkaristust. Arvestades eelnevat ja vangla 29.11.2021. a ja 20.12.2021. a käskkirjades

toodud põhjendusi määratud karistuse liigi ja määra kohta, ei saa praegusel juhul pidada

taotlejale

ühe

rikkumise

eest

ööpäeva

pikkuse

kartserikaristuse

määramist

ebaproportsionaalseks.

22. Kuna Viru Vangla 29.11.2021. a käskkirja nr 6-3/6-3/1064-1 ja 20.12.2021. a käskkirja

nr 6-3/1139-1 kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses ja tühistamist kohtumenetluses ei saa

seega pidada tõenäoliseks, tuleb pidada praegusel juhul kaalukamaks avalikku huvi kohaldada

taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb

seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes

piiratud aja jooksul (VangS § 65 lg 6).

23. Kohtu hinnangul puuduvad hetkel sellised kaalukad asjaolud, mille pinnalt võiks asuda

seisukohale, et kartserikaristuse kandmine on välistatud taotleja tervislikust seisundist

tulenevalt. Kuigi taotleja viitab üldiselt enda halvale vaimsele ja füüsilisele tervisele ning

võetavatele ravimitele, ei anna need väited koosmõjus taotleja tervisekaardist nähtuvate

andmetega siiski põhjust arvata, et kaebuse vähest perspektiivikust ja asjas esinevat avalikku

huvi arvestades oleks õigustatud taotlejale määratud kartserikaristuste täitmise peatamine.

Konkreetsemaid väiteid, millest saaks järeldada taotleja tervise selget kahjustumist

kartserikaristuste kandmise ajal, ega neid kinnitavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud.

24. Vangla on kinnitanud, et teeb järjestikku kartserikaristuste täitmisele pööramisel pause.

Samuti on kaitstud taotleja huvid kartserikaristuste täitmisele pööramise korral seeläbi, et

vanglal lasub kohustus tagada taotleja tervise kaitse ja tema tervisliku seisundi jälgimine ning

vajaduse korral katkestada kartserirežiim. Kui karistuse määramine peaks siiski osutuma

õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju

hüvitamist.

25. Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Samadel põhjendustel ei pea kohus põhjendatuks ka

taotleja esitatud alternatiivnõude (vaidlusaluste käskkirjade täitmise peatamine 45 päevaks)

rahuldamist.

26. Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas

kinniseks, kuna need sisaldavad andmeid tema tervise kohta. Asja osaliselt kinniseks

kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja

eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 38 lõike 1 punktiga 3).

27. Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)