3-20-1420/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1420

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 22.06.2020 otsuse nr 5-

18/20/8909-5

tühistamiseks

ja

Tallinna

Vangla

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 14.12.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.05.2021 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-20-1420

2(8)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 21.04.2020 X 19.04.2020 taotluse saada enda kohta

kinnipeetavate,

vahistatute,

arestialuste

ja

kriminaalhooldusaluste

andmekogusse

(vangiregister) kogutud andmeid.

2. Tallinna Vangla keeldus 23.04.2020 otsusega nr 5-18/20/8909-2 teabe väljastamisest.

Tallinna Vangla rahuldas 22.05.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/93-2 X vaide ja tegi ettekirjutuse

tema 21.04.2020 taotluse uueks lahendamiseks.

3. Tallinna Vangla palus 22.05.2020 kirjaga X-l kõrvaldada 21.04.2020 taotluses esinevad

puudused. X selgitas 25.05.2020 vastuses (registreeritud 26.05.2020), et soovib saada kõiki

päevikukandeid ajavahemikul 2007–25.05.2020, kuna ta on märganud, et vanglaametnike

tehtud sissekanded ei vasta tegelikkusele. Neid andmeid soovitakse esitada kohtule X tingimisi

ennetähtaegse vabastamise menetluses, mistõttu on teave taotlejale vajalik enda õiguste

kaitsmiseks.

4. Tallinna Vangla jättis 22.06.2020 otsusega nr 5-18/20/8909-5 taotluse vangistusseaduse

(VangS) § 52 lg 6 alusel rahuldamata.

Vangiregistri andmed on mõeldud eelkõige vangla haldusülesannete täitmiseks. Vangiregistris

sisalduva info avaldamine, sh päevikukannete väljastamine annab kinnipeetavale aimu, milliste

vahendite ja detailsusega vangla infot kogub. See teave võimaldab kinnipeetaval teha järeldusi,

mis liiki vahejuhtumeid peab vangla olulisteks, ning võib kaasa tuua kinnipeetava

manipulatsiooni. X kohta on tehtud ajavahemikul 2007–25.05.2020 vangiregistrisse umbes 300

kannet ning nende igaühe individuaalne hindamine ja kaalumine, kas teavet saab avaldada või

mitte, oleks ebamõistlik halduskoormus.

5. X esitas 22.06.2020 otsuse peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 28.07.2020

vaideotsusega nr 5-15/20/137-2 rahuldamata.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 22.06.2020 otsuse tühistamiseks ning vangla

kohustamiseks väljastada talle taotletud vangiregistri väljavõtted.

Vastustaja 22.06.2020 otsus on kaalutlusvigadega ja vastuolus Tartu Halduskohtu otsusega nr

3-19-546. Vangla toodud põhjustel ning sedavõrd üldsõnaliselt ei olnud vanglal õigust keelduda

registrikannete väljastamisest. Vangla peab kaaluma eraldi iga kannet.

7. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebajale väljastati 22.05.2020 tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud

iseloomustus. Kaebaja esitas selles esinevate ebaõigete andmete parandamiseks 01.06.2020

taotluse (registreeritud 03.06.2020), mille vastustaja rahuldas. Justiitsministri 12.08.2010

määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise

kord“ (määrus nr 28) § 9 kohaselt arvestatakse iseloomustuse koostamisel ka arhiveeritud

andmeid kriminaalkorras karistatuse kohta. Lisaks on mitmel juhul tegemist hinnangute, mitte

faktiväidetega ning vanglaametniku tähelepanekuid ei pruugi olla eelnevalt kirjalikult

fikseeritud. Iseloomustuses ei viidata selle algallikale. Kui mõni hinnang toetubki vangiregistri

kandele, siis ei ole sellel iseseisvat mõju kinnipeetava õigustele. Vangiregistri eesmärk tuleneb

VangS § 51 lg-st 1 ning sinna kogutavate andmete loetelu VangS §-st 53. Vangiregistris sisaldub

3-20-1420

3(8)

ka selline teave, mida ei lisata kinnipeetava paberkandjal peetavasse isiklikku toimikusse, mis

edastatakse kohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses ja millega kinnipeetaval on

põhjendatud vajaduse korral õigus tutvuda.

2) VangS § 52 lg 6 alusel võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need

sisaldavad infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise

kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või

kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. X kohta on

ajavahemikul 2007–25.05.2020 tehtud ligikaudu 300 kannet, mida vangla oleks pidanud

individuaalselt hindama. Sellise hindamise läbiviimine oleks olnud ebamõislik halduskoormus.

Vangiregistri kannete (sh päevikukannete) puhul ei ole selle avakuvas nähtav kande nimeline

tegija, seega konkreetsete kannete leidmine ja nende hindamine teabe väljastamise lubatavuse

aspektist eeldab iga kande läbitöötamist.

8. Tallinna Halduskohus piiras 28.05.2021 otsusega kaebaja ja menetlusväliste kolmandate

isikute juurdepääsu Tallinna Vangla 26.04.2021 esitatud kaebaja vangiregistri kuvatõmmistele

(resolutsiooni p 1), rahuldas kaebuse ja tühistas Tallinna Vangla 22.06.2020 otsuse nr 5-

18/20/8909-5 ning kohustas Tallinna Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 19.04.2020

pöördumise (registreeritud 21.04.2020) vangiregistri väljavõtte saamiseks (resolutsiooni p 2).

Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 3).

1) Vangiregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks (VangS § 52

lg 1), kuid kinnipeetaval õigus saada sinna kantud andmeid taotluse alusel (VangS § 52 lg 4).

Vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need

sisaldavad infot vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise

kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või

kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel (VangS § 52 lg 6).

Seega on kinnipeetaval on õigus saada vangiregistrist enda kohta kogutud teavet ja teabe

andmisest võib keelduda piiratud alustel. Isiku õiguse kuritarvitamise piiramise meetmeks on

alates 21. lk-st ette nähtud tasu.

2) Kaebaja õigusi reguleerib ka isikuandmete kaitse seadus (IKS) ning Euroopa parlamendi ja

nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). IKS § 27 lg 3 kohaselt võib vastutav töötleja keelduda

taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane. IKS-

i eelnõu (679 SE) seletuskirjas1 on selgitatud järgmist: „Vastutav töötleja on iga taotluse puhul

kohustatud hindama, kas taotlus on selgelt põhjendamatu või ülemäärane. Eelkõige on

andmesubjekti taotlused põhjendamatud või ülemäärased, kui tegemist on korduva taotlusega.

Sellisel juhul võib vastutav töötleja keelduda andmesubjekti taotletud meetmete võtmisest.“.

Tallinna vangla isikuandmete töötlemise poliitika2 p 4 järgi tohib piirata õigust oma andmetega

tutvuda ja nõuda nende parandamist ning jätta taotluse rahuldamata, kui taotluse rahuldamine

võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija

tabamist, raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, ohustada lapse põlvnemise

saladuse kaitsmist. Seega ei saa esmakordselt andmete küsimist üldjuhul pidada ülemääraseks

või põhjendamatuks, kuna vastasel juhul ei oleks isikul võimalik teada saada, kas ja milliseid

andmeid on tema kohta kogutud. Sellisel juhul ei oleks isikul võimalik ka väita, et tema kohta

kogutud teave on väär ning taotleda selle parandamist (IKS § 25).

1 Vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c9f8086-b465-4067-841e-41e7df3b95af

2 Vt https://www.vangla.ee/et/tallinna-vangla/tallinna-vangla-isikuandmete-tootlemise-poliitika

3-20-1420

4(8)

3) Kohtupraktikas on leitud, et teabele juurdepääsu andmisest keeldumist tuleb põhjendada

(IKS § 24, haldusmenetluse seadus (HMS) § 43 lg 4 p 2). Põhjendada tuleb ka seda, miks ei ole

võimalik teabekandja (nt dokumendi) või nende kogumi (nt toimiku) osaline väljastamine või

soovitud isikuandmetest osa isikuandmete väljastamine. Kui isikuandmete töötleja keeldub

täielikult isikuandmete väljastamisest, peavad keelduvast otsusest nähtuma põhjendused, miks

teabekandjal andmete kinni katmine või eemaldamine, dokumentide teisiti süstematiseerimine

vms ei ole praktiliselt kasutatavad, kusjuures keeldumise korral võib põhimõtteliselt arvestada

kaalutlusargumendiga, et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks

ebamõistliku halduskoormuse (vt Riigikohtu 21.02.2019 otsus nr 3-16-2348, p-d 18 ja 20).

Viimati nimetatud kaalutlusargumenti ei saa aga kasutada meelevaldselt.

4) Kaebaja täpsustas 25.05.2020, et vajab vangiregistri väljavõtet seetõttu, et tema

ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustuse aluseks olnud vangiregistri

väljavõtted sisaldavad ebaõigeid fakte. Seda on möönnud ka vangla, kui muutis kaebaja

taotlusel tema iseloomustust. Vaatamata kaebaja esitatud põhjendustele, keeldus vastustaja

vangiregistri sissekannete väljastamisest ebamõistlikule halduskoormusele viidates, kuna iga

kande eraldi hindamine ja kaalumine on ajamahukas ja vangla jaoks koormav tegevus. Otsusest

ei nähtu, et vangla oleks lisaks kannete väidetavale mahule üldse kaalunud kaebaja õigust saada

enda kohta teavet (VangS § 52 lg 4) või tuvastanud kannetes VangS § 52 lg-s 6 sätestatud

asjaolud. Lisaks on vastustaja 22.06.2020 otsuses välja toonud, et teabe avaldamine on

välistatud ka põhjusel, et vangiregistris sisalduva info avaldamine iseenesest annab

kinnipeetavale võimaluse teha järeldusi olukordade kohta, mida vangla peab oluliseks. Selline

lähenemine muudab sisutühjaks VangS § 52 lg 4, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus saada

enda kohta vangiregistrisse kogutud teavet. Lisaks välistab vangla selline seisukoht VangS § 52

lg-s 6 sätestatud kaalutlusõiguse.

5) Vastustaja esitas kohtule kaebaja vangiregistri väljavõtte, mille kogumahus lugemisele ja

analüüsimisele kulus kohtul ca 2 tundi. Ehkki ei saa välistada, et olemasolevate kannete

avamine võtab täiendavalt aega, ei ole usutav, et võrreldes kannete lugemisega oleks tegemist

olnud eriliselt ajamahukama tegevusega. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et kuna

registrikannete avakuvas ei ole nähtav kande tegija nimi, siis võtaks kannete nimeline

süstematiseerimine täiendavalt aega. Kaebaja ei esitanud taotlust saada konkreetsete ametnike

tehtud kandeid, vaid kõiki tema kohta tehtud kandeid.

6) Igale teabenõudele või selgitustaotlusele vastamine eeldab teatava info läbitöötamist ja

ajakulu. Seetõttu ei saa pelgalt kannete maht olla aluseks, et väita olulist halduskoormuse kasvu

info väljastamisel. Ehkki kohtupraktika kohaselt saab kaalutlusargumendina arvestada asjaolu,

et juurdepääsu andmine on ülemäära keeruline või põhjustaks ebamõisliku halduskoormuse, on

praegusel juhul halduskoormuse tõus sisuliselt ainus argument, millele vastustaja tugines. Pole

usutav, et halduskoormuse tõus kannete analüüsimisel oleks tavapärasele selgitustaotlusele

vastamisest oluliselt suurem. Vastustaja ei ole üldse analüüsinud kaebaja õigust enda kohta

kogutud teabega tutvuda, ehkki kaebaja esitas taotluses ka reaalsed põhjendused, miks

kannetega tutvumine on tema õiguste teostamiseks vajalik.

7) Kaebaja esmakordset vangistust puudutavad kanded (ca 100 kannet ajavahemikul 2007–

11.2010) on napid ja need konstateerivad kohtumisi psühholoogi või sotsiaalpedagoogiga,

osalemisi sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, puudumisi õppetööst ning vangla haldusaktide

tutvustamist. Sellised kanded ei sisalda infot vanglas kasutatavate meetodite või taktikate kohta,

eriti kui vaidlustatud otsuse tegemise hetkeks oli kõige hilisem kanne 9,5 aastat vana ning

kaebaja kannab karistust uues Tallinna Vanglas.

3-20-1420

5(8)

8) Kaebaja on viibinud vangistuses uuesti 2017. a-st. Ka selle ajavahemiku kohta tehtud

kannete maht ei anna alust keelduda isiku kohta kogutud teabe avaldamisest. Võttes aluseks

vastustaja esitatud kuvatõmmised, on kaebaja viimase vangistuse ajal tehtud kandeid ca 150.

Osa kannetest on korralduslikud (vangla dokumentide tutvustamine, vestluste toimumine

kaplani või psühholoogiga), osa vastustaja ametnike ja kaebaja vaheliste vestluste kokkuvõtted

(sh isikliku täitmiskava vestlused) või seotud nt lühiajaliste väljasõitudel lastega kokkusaamise

korraldusliku poolega.

9) Kuna isiku kohta tehtud vangiregistri kanded mõjutavad tema kohta antavat hinnangut ning

isikul on IKS-st tulenevalt õigus taotleda tema kohta tehtud kannete parandamist, peab isikul

olema reaalne võimalus tehtud kannetega tutvuda. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise

menetluses võib kinnipeetav esitada tema kohta koostatud iseloomustusele maakohtus

vastuväited (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 määrus nr 3-19-599). Selle õiguse

teostamiseks peab olema võimalus pääseda ligi infole, mille alusel iseloomustus koostati.

10) Kokkuvõttes on vastustaja 22.06.2020 otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse reegleid,

mistõttu tuleb see otsus tühistada ja kohustada vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 19.04.2021

esitatud ja 21.04.2020 registreeritud taotlust. Arvestades vangiregistri ülesehitust, saab

kaebajale teabe edastada kuvatõmmistena, jättes avamata kanded, mis sisaldavad

informatsiooni, mille avaldamine on VangS § 52 lg 6 alusel välistatud, või saab need osad

sissekannetes kinni katta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3

tühistada ning teha uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.

1) Vangiregistrist andmete saamiseks peab isik põhjendama selle vajadust. Kaebaja soovis

saada vangiregistri andmeid eesmärgiga kaitsta oma õigusi ennetähtaegse vabastamise

menetluses. Kohus jättis arvestamata, et kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja oma eesmärgi juba

saavutanud – Harju Maakohtule esitatud iseloomustuses esinenud faktivead olid parandatud ja

kaebajal ei olnud sellega seoses enam pretensioone. Ligikaudu 250 päevikukandes sisalduvate

andmete saamise vajadus on seega ära langenud ja polnud alust teha vastustajale ettekirjutust

taotluse uueks lahendamiseks. Halduskohus oleks pidanud jätma kaebuse rahuldamata põhjusel,

et puudub kaebaja õiguste rikkumine.

2) On tõsi, et igale teabenõudele või selgitustaotlusele vastamine eeldab informatsiooni

läbitöötamist ja ajakulu, kuid õige pole halduskohtu arusaam, et kannete maht ja sellest tulenev

halduskoormus ei saa olla teabe väljastamisest keeldumise aluseks. Teabe läbitöötamiseks

kuluks kindlasti rohkem kui 2 tundi, sest kaebajale ei saa esitada vangiregistri väljatrükki.

Vangiregistris sisalduva info avaldamine, sh päevikukannete väljastamine annab kinnipeetavale

aimu, milliste vahendite ja millise detailsusega vangla infot kogub ning vastav teave võimaldab

kinnipeetaval teha järeldusi, mis liiki vahejuhtumeid peab vangla nii olulisteks, et koguda nende

kohta infot ja pidada neid vangistuse täideviimist või vangla julgeolekut ohustavateks. Samuti

võib vangiregistris sisalduva info nägemine kaasa tuua kinnipeetava poolse manipulatsiooni,

kuna neis sisalduvad hinnangud on seotud kinnipeetava poolt väljendatavaga ning seega saab

ta teadlikult väljenduda viisil, mis takistab vanglateenistusel edaspidi tema kohta teabe

kogumist. Eeltoodu tõttu ei saa päevikus kajastatud teavet vangile uude dokumenti pelgalt

ümber kopeerida, vaid välja tuleb selekteerida teave, mille väljastamine ei ole vastuolus VangS

§ 52 lg-ga 6. Vaidlustatud haldusaktis puudub iga päevikuande kohta analüüs, kas ja missuguses

mahus kajastatud teabes VangS § 52 lg-s 6 sätestatud asjaolusid sisaldub, kuid andmete põhjalik

3-20-1420

6(8)

töötlemine toonuks kaasa ebamõistliku halduskoormuse tõusu, mis oli ka andmete

väljastamisest keeldumise olulisim argument. Üldine põhjendus on haldusaktis välja toodud.

3) Põhjendamatu on etteheide, et vastustaja jättis muud asjakohased asjaolud täiesti kaalumata.

Halduskohus on jätnud kohtuotsuses sisuliselt hindamata ja põhjendamata, miks teabe

väljastamisest keeldumine julgeoleku kaalutlustel ja manipulatsiooni võimaluse ärahoidmise

eesmärgil ei ole lubatav ja miks vangla selgitused ei ole asjakohased.

10. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega.

1) Pole õige, et kaebaja on oma eesmärgi saavutanud. Kaebaja ei tea, kas vastustaja on kaebajat

puudutavad ebaõiged andmed vangiregistrist kustutanud.

2) Asjakohane pole väide, et teabe väljastamisega läheb liiga kaua aega. Viide julgeolekuohule

pole samuti põhjendatud, sest nt haldusasjas nr 3-18-2112 esitas vastutaja kaebaja kohta

vangiregistri päevikukanded kohtule ja ka kaebaja sai nendega tutvuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab

vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

12. Kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise aja seisuga. Kohtumenetluse ajal muutunud

asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise vaid juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse

rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele (Riigikohtu 14.05.2019 otsus

nr 3-14-52077, p 11). Praeguses asjas ei ole tegemist sellise olukorraga, hoolimata asjaolust, et

vastustaja parandas kaebaja ennetähtaegselt vabastamise menetluses tema kohta esitatud

ekslikud faktiväited ning praeguseks on kaebaja vanglast vabanenud ja antud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (vt Harju Maakohtu 20.09.2021 määrus nr 1-17-

4616).

Kaebaja soovib kaebusega realiseerida põhiseaduse § 44 lg-st 3 tulenevat õigust saada ligipääs

andmetele, mille vastustaja on kaebaja kohta vangiregistrisse kogunud, ning vajadusel nõuda

ebaõigete faktiliste andmete parandamist. Isiku andmeid töödeldakse vangiregistris sel ajal, kui

ta viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel (VangS § 54

lg 1). Kaebaja on antud kohtumäärusega kriminaalhooldaja järelevalve alla. Pärast

kriminaalhoolduse lõppemist kantakse kaebaja kohta kogutud andmed vangiregistri arhiivi,

kuid lähiaastatel neid ei kustutata (vt VangS § 54 lg 2). Andmete arhiveerimise ja kustutamise

tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma vangistust, eelvangistust, aresti või ta

määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul aktiveeritakse arhiveeritud andmed ja jätkatakse

uute andmete kogumist (VangS § 54 lg 5). Andmete arhiivist väljastamine on lubatud

uurimisasutusele kriminaalmenetluses esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo,

mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust, asjaolude

väljaselgitamiseks ning julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli

teostamiseks (VangS § 54 lg 6). Seega töötleb vastustaja jätkuvalt vangiregistris kaebaja

isikuandmeid.

13. Vanglas karistuse täideviimise käigus isikuandmete töötlemist reguleerib üldseadusena

IKS (vt IKS § 1 lg 1 p 2 ja 4. ptk). Andmesubjekti soovil peab vastutav töötleja andmesubjektile

teatavaks tegema mh tema kohta käivad isikuandmed ja nende päritolu käsitleva olemasoleva

3-20-1420

7(8)

teabe (IKS § 24 lg 1 p-d 1 ja 2). Selle teabe andmist võib piirata või teabe väljastamisest

keelduda IKS § 24 lg-s 2 sätestatud alusel (sh kui see võib takistada karistuse täideviimist,

kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset).

Andmesubjekti tuleb teavitada teabega tutvumise piiramisest või tutvumisest keeldumisest ja

selle põhjustest, välja arvatud, kui põhjenduste esitamine põhjustaks mõne IKS § 24 lg-s 2

sätestatud asjaolu esinemise (IKS § 24 lg 3). Andmesubjektilt võib nõuda taotluse täitmisega

seotud mõistlike kulude hüvitamist või keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui

andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane (IKS § 27 lg 3).

Eeltoodust tuleneb, et andmesubjektil on eelduslikult õigus tutvuda tema kohta kogutud

isikuandmetega. Seda õigust võib seaduses sätestatud alustel piirata või tutvumise õiguse

andmisest keelduda, kuid iga taotlust tuleb siiski individuaalselt hinnata ning keeldumist

põhjendada.

14. Kaebaja soovib andmeid vangiregistrist, millele kohaldub eriseadusena VangS. Selle

seaduse § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks

kasutamiseks. VangS § 52 lg 4 järgi väljastatakse kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja

kriminaalhooldusalusele nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või

omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. VangS § 52 lg 6 järgi võib keelduda vangiregistrist

andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada

vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses

sätestatud alustel.

Viidatud sätetest tulenevalt on VangS § 52 lg-s 4 nimetatud isikul põhimõtteliselt õigus saada

vangiregistrist tema kohta kogutud andmeid. Selle õiguse kasutamiseks tuleb esitada

allkirjastatud taotlus. Sarnaselt IKS-le ei näe VangS § 52 lg 4 ette, et kinnipeetav peaks taotlust

kuidagi põhjendama (vrd Riigikohtu 21.02.2019 otsus nr 3-16-2348, p 18). Vangla võib

andmete väljastamisest seaduses ettenähtud alustel keelduda, kuid keeldumist tuleb konkreetse

juhtumi asjaolude valguses motiveerida. Ringkonnakohus märgib, et kui asja iseloomust

tulenevalt ei ole kinnipeetavale keeldumise põhjenduste esitamine võimalik, tuleks need siiski

dokumenteerida viisil, et vajadusel saaks põhjendusi kontrollida Andmekaitse Inspektsioon või

kohus.

15. Halduskohus selgitas õigesti, et VangS § 52 lg-s 4 nimetatud isikule andmete

väljastamisest keeldumine eeldab vanglalt kõigepealt taotlusega hõlmatud vangiregistri

kannetega tutvumist ning nende sisu põhjal erinevate õiguste ja huvide kaalumist. VangS § 52

lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et see välistab kõigile kinnipeetavatele kõigi nende kohta

vangiregistrisse kogutud andmete avaldamise julgeoleku kaalutlustel või manipulatsioonide

vältimiseks, sest see muudaks sisutuks VangS § 52 lg-s 4 sätestatud õiguse andmeid saada.

Vangla ei ole praeguses asjas välja toonud ühtki argumenti, mille tõttu kaebaja profiilist vms

tema isikuga seotud asjaoludest lähtuvalt tuleks kaebajale vangiregistri andmete väljastamist

piirata intensiivsemalt kui mistahes teisele kinnipeetavale, nii et praeguses asjas olekski ainuke

mõeldav lahendus kaebajale taotletud andmete väljastamisest keelduda. Kaebaja on esitanud

tõendid, et ta on varem saanud enda kohta käivate vangiregistri kannetega teatud osas tutvuda

(vt kaebaja 12.07.2021 seisukohale lisatud tõendid).

16. VangS § 52 lg-s 4 nimetatud andmesubjektide ja vangiregistri kannete hulka silmas

pidades võib vangiregistrist andmete väljastamise taotluste lahendamine tõepoolest suurendada

vangla halduskoormust. Ringkonnakohus leiab, et vangiregistrisse kogutud andmetele

juurdepääsu tagamisega kaasnevat halduskoormust võib juurdepääsutaotluse rahuldamise

kaalumisel arvesse võtta, kuid see ei saa olla iseseisev keeldumisalus (vrd Riigikohtu

3-20-1420

8(8)

21.02.2019 otsus nr 3-16-2348, p 20). Vastasel korral ei saakski nt isikud, kes kannavad pikka

vanglakaristust ja kelle kohta eelduslikult on kogutud vangiregistrisse ka rohkem andmeid, oma

õigusi sisuliselt teostada ning nad oleksid ebavõrdses olukorras võrreldes isikutega, kelle kohta

on vangiregistris andmeid (veel) vähe. Kuritarvituste vältimiseks on taotluse lahendamise eest

võimalik võtta tasu (VangS § 52 lg 5) või ilmselgelt põhjendamatute või ülemääraste taotluste

rahuldamisest keelduda (IKS § 27 lg 3). Halduskoormuse vähendamiseks on võimalik riigil

kaaluda ka vangiregistri pidamise kohandamist selliselt, et taotluste lahendamiseks vajalik teave

oleks lihtsamini töödeldav.

17. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et kaebaja kohta vangiregistrisse kantud teave

hõlmab ka teavet, mida julgeoleku vms VangS § 52 lg-s 6 nimetatud kaalutlusel ei saa kaebajale

avaldada (vt vastustaja 26.04.2021 seisukoha lisana esitatud kuvatõmmised vangiregistrist).

Halduskohus on aga asjakohaselt selgitanud, et tõenäoliselt ei ole alust varjata kaebaja eest kõiki

vangiregistris tema kohta tehtud kandeid (vt halduskohtu otsuse p-d 14 ja 15). Vangla ei ole

veenvalt ümber lükanud halduskohtu järeldust, et andmete selekteerimisega kaasnev

halduskoormus ei saa olla praegusel juhul nii suur, et ainuüksi üldiselt sellele kaalutlusele

viidates tuleks kaebaja taotluse rahuldamisest täies ulatuses keelduda.

18. Kokkuvõttes on vanglale praeguses asjas eelkõige etteheidetav see, et kaebaja taotluse

rahuldamisest keelduti üldise viitega VangS § 52 lg-s 6 sätestatud alustele ja suurele

halduskoormusele, kuid ei arvestatud konkreetse juhtumi asjaolusid. Vaidlustatud otsuse

põhjenduste ja kohtumenetluses täiendavalt esitatud selgituste põhjal ei ole ringkonnakohus

veendunud, et kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmine oli praegusel juhul

ainuvõimalik lahendus. Seetõttu tuleb vastustajal kaebaja taotlus uuesti lahendada.

19. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

20. Võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)