3-21-1379/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1379

Haldusasi

MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi kaebus tühistada SA

Erametsakeskuse 29.04.2021 otsus nr 5-1/21/73 ja

20.05.2021 vaideotsus nr 5-8/21/14-10 ning kohustada SA-

d Erametsakeskus MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi

10.03.2021 taotlusi nr 5.8/21/14 ja 5-4/21/22 uuesti läbi

vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – Mittetulundusühing Pärnumaa Metsaomanike

Selts, seaduslik esindaja Eerik Philips, volitatud esindaja

v.adv Ljudmilla Tamar

Vastustaja – SA Erametsakeskus, seaduslik esindaja Tiina

Mitt

Asja läbivaatamine

12.11.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada SA Erametsakeskuse 29.04.2021 otsus nr 5-1/21/73 ja

20.05.2021 vaideotsus nr 5-8/21/14-10 ning kohustada SA-d Erametsakeskus MTÜ

Pärnumaa Metsaomanike Seltsi 10.03.2021 taotlusi nr 5.8/21/14 ja 5-4/21/22 uuesti läbi

vaatama.

2. Mõista SA-lt Erametsakeskus MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi kasuks välja

menetluskulud summas 1425 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Selts on 1999. aastal loodud ühing, mis tegeleb metsade

majandamiste, nende raie ja muu sellega seonduvaga. MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Selts

esitas 10.03.2021 SA-le Erametsakeskus metsaühistu toetuse taotluse nr 5.8/21/14 ja

erametsaomanike nõustamise toetuse taotluse nr 5-4/21/22.

2. SA Erametsakeskus tegi 29.04.2021 otsuse nr 5-1/21/73, millega 1) jättis kaebaja kui

toetuse saamiseks õigustatud isiku kvalifitseerimata, kuna kaebaja pole esitanud äriregistrile

tähtajaks viimase lõppenud majandusaasta aruannet; 2) tagastas kaebaja 10.03.2021 taotluse nr

5.8/21/14 ja taotluse nr 5-4/21/22 läbivaatamatult. SA Erametsakeskus jättis 20.05.2021

vaideotsusega nr 5-8/21/14-10 MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi vaide rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 21.06.2021 MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi kaebus

tühistada SA Erametsakeskuse 29.04.2021 otsus nr 5-1/21/73 ja 20.05.2021 vaideotsus nr 5-

8/21/14-10 ning kohustada SA-d Erametsakeskus MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Seltsi

10.03.2021 taotlusi nr 5.8/21/14 ja 5-4/21/22 uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustaja on ebaõigesti tuginenud Keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise

ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“

(edaspidi: määrus nr 10) § 31 lg 6 p-le 1, mille kohaselt peab metsaühistu toetusele

kvalifitseerumiseks olema äriregistrile tähtajaks esitanud viimase lõppenud majandusaasta

aruande. Vastustaja on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata põhjusel, et taotleja ei ole esitanud

äriregistrile tähtajaks 2019. a majandusaasta aruannet (ületati tähtaega 3 päeva võrra).

Vastustaja on leidnud, et taotleja vastustest ei selgu majandusaasta aruande esitamise

viivitamise põhjused. Vaidlustatud otsuse p-s 24 on vastustaja järeldanud, et kõik need asjaolud

kogumis näitavad, kas metsaühistu on jätkusuutlik ja võimeline teenindama metsaomanikke.

Kas kaebaja on jätkusuutlik, ei ole vastustaja tegelikult tuvastanud. Kaebaja on varasematel

aastatel (alates 2018) taotletud toetusi saanud ja vastustajal puudus alus või eeldus 2021. aastal

arvata, et kaebaja ei ole jätkusuutlik. 2020. aastal autasustati kaebajat SA Erametsakeskuse

poolt toetuste kasutamise heade tulemuste eest ja siis ei omanud tähtsust, et mõnel aastal esitas

kaebaja oma majandusaasta aruanded registrile hilinenult.

2) Taotluste esitamise ajaks 10.03.2021 oli juba valminud ning äriregistrile 08.03.2021 esitatud

lõppenud 2020. a aasta aruanne, kuigi selle esitamise tähtajaks on 01.07.2021. Seega viimaseks

äriregistrile esitatud aruandeks oli 2020. aasta aruanne. Vastustaja on ebaõigesti tuvastanud

taotluste lahendamiseks tähtsust omava asjaolu ja ebaõigesti tuginenud taotluste lahendamisel

taotleja 2019. a majandusaasta aruande hilinemisega esitamise faktile. Isegi, kui asuda

seisukohale, et taotluste lahendamisel oli vajalik 2019. aasta aruanne, siis selle esitamine

äriregistrile kolm päeva seaduses sätestatud tähtajast hiljem ei ole määrava tähtsusega

olukorras, kus taotlused esitati neli kuud hiljem ja taotluste lahendamise ajaks oli 2020. a

aruanne olemas. Kaebaja esitas äriregistrile 2019. aasta aruande 01.06.2020. Vastustaja ei

aktsepteeri 2019. aasta aruande äriregistrile esitamist 01.06.2020, sest loeb seda toimingut vaid

andmete sisestamiseks. Vastustaja eristab mõisteid „sisestamine“ ja „esitamine“. Kaevatava

otsuse punktis 28 on vastustaja ise tsiteerinud registripidaja selgitust, et „majandusaasta

aruanne loetakse registrile esitatuks hetkest, millal aruanne tegelikult on portaali kaudu ära

esitatud ning äriregistri teabesüsteemis nähtav. Teabesüsteemis on aruanne nähtav koheselt

peale esitamist“. Kaebaja nõustub registripidaja tõlgendusega.

3) Vastustaja on otsuses analüüsinud ka taotleja 2020. majandusaasta aruandega seonduvat,

kuid ei ole otsuse resolutsioonis nendele asjaoludele tuginenud. Kuna tuginemine 2019. aasta

aruandega seotud asjaoludele oli ebaõige ja 2020. aasta aruandega seotud asjaoludele ei ole

vastustaja otsuses tuginenud, jäi kaevatav otsus faktiliselt motiveerimata. Tegemist on olulise

kaalutlusveaga, mille tõttu tuleb kaevatav otsus tühistada. Kuna 2020. aasta aruanne oli esitatud

08.04.2021, st pärast taotluste esitamist, loeb vastustaja nõuet mittetäidetuks. Kaebaja

vastustajaga ei nõustu. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et äriregistri portaali oli 2020. aasta

aruanne esitatud 08.03.2021, st enne taotluste esitamist, kuid allkirjastati juhatuse liikme poolt

teabesüsteemis 08.04.2021. Seega tuleb asuda seisukohale, et taotleja 2020. aasta aruanne oli

äriregistrile esitatud 08.03.2021, st enne taotluste esitamist. Siinjuures ei oma tähtsust vastustaja

vaideotsuses tõstatatud küsimus, kas aruannete „sisestamist“ registrisse saab käsitleda

„esitamisena“. Eesti keele seletav sõnaraamatu (2009) kohaselt tähendab "esitama“ kellelegi

midagi kirjalikku otsustamiseks, töötlemiseks, kontrollimiseks vms üle andma, midagi

kirjalikku kuhugi sisse andma, st “ esitama“ ja “ sisestama“ on sünonüümid.

4) Määruse nr 10 § 31 lg-s 6 sätestatud nõuded peavad olema täidetud otsuse tegemise hetkeks.

29.04.2021 otsuse tegemise ajal oli 2020. aasta aruanne äriregistrile nii esitatud kui ka

allkirjastatud ning vastustajal oli võimalik aruande andmeid taotluste lahendamisel hinnata.

Vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud määrust nr 10, kui käsitles taotluse rahuldamata jätmise

alusena määruse nr 10 § 31 lg-t 6. Määruse nr 10 § 17 lg 3 sätestab, et taotlus jäetakse

rahuldamata metsaseaduse (MS) § 10 lõikes 91 sätestatud juhtudel. Vastustaja ei ole osundanud

ühelegi MS § 10 lg-s 91 sätestatud alusele. Seega ei saanud vastustaja tugineda taotluste

rahuldamata jätmisel ministri määrusele. Vastustaja jättis taotlused läbi vaatamata tuginedes

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p-le 2. Nimetatud sätte kohaselt tagastab haldusorgan

taotluse läbi vaatamata teistel seadusega ettenähtud juhtudel. HMS § 14 lg 7 sätestab, et

haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Seega pidi

vastustaja oma otsuses osundama seaduse sättele, mis annab aluse jätta taotlus läbi vaatamata,

ja siduma seda faktiliste asjaoludega, mis võimaldavad osundatud sätet kohaldada. Sellist

seaduse sätet ei ole kaevatavas otsuses esile toodud. Seega puudus vastustajal alus taotluste läbi

vaatamata jätmiseks. Vaideotsus kuulub samuti tühistamisele, sest otsus tugineb asjaolude

ebaõigele tõlgendamisele ja seega ebaõigetele järeldustele.

5) Vastustaja on avaldanud kohtule, et kvalifitseerimisnõuete täitmist hinnati 25 metsaühistu

osas, nendest 17 ühistu osas tehti positiivsed otsused. See tähendab seda, et vastustaja pidi

hindama ka nende ühistute puhul mh määruse nr 10 § 31 lg 6 p 1 täitmist ‒ aruannete registrisse

õigeaegset esitamist, s.o 2020. majandusaasta aruande registrile õigeaegset esitamist. Kaebaja

arvates võis vastustaja menetleda ka teiste taotlejate taotlusi lähtuvalt 2019. aasta aruande

esitamise nõudest, seega kõik positiivsed otsused on tehtud õigusvastaselt. Käesoleva vaidluse

kontekstis on oluline teave, kas kõik 17 taotlejat on 2019. a aruanded (kui teoreetiliselt pidada

õigeks, et tuli arvestada 2019. a aruannetega) esitatud õigeaegselt.

5. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Äriregistri andmetest nähtub, et kaebaja esitas 2019. a majandusaasta aruande 05.11.2020

ehk tähtaega ületades (viimane päev registripidajale aruande esitamiseks oli 02.11.2020).

Kaebaja väidetu, et majandusaasta aruanne esitati tähtaegselt juba 01.06.2020 ei ole õige: sellel

kuupäeval esitati registrisse tõepoolest majandusaasta aruanne, kuid tegemist oli 2018. a

majandusaasta aruandega, mille esitamise tähtaeg saabus juba 01.06.2019 ehk see aruanne

esitati aasta hiljem. 2019. a aruanne esitati 05.11.2020. 2020. a aruanne esitati registrile

08.04.2021 (ehk kaks kuud enne tähtaja saabumist), mitte 08.03.2021, nagu kaebaja on väitnud.

Kuna taotlus toetuse saamiseks esitati 10.03.2021, ei saa tagantjärgi tehtud toiminguid

aktsepteerida.

2) Äriregistris majandusaasta aruande toimingutel on „sisestamine“ ja „esitamine“ eristatavad

keeleliselt ja ka infotehnoloogiliselt ning nimetatud toimingud toovad kaasa äriregistris ka

erinevad õiguslikud tagajärjed kaebajale. Tegemist pole sünonüümidega. Äriregistris

eristatakse (nagu ka teistes infosüsteemides-andmekogudes) selgelt „sisestamist“ ja „esitamist“

(ka salvestamine, ka kinnitamine, ka allkirjastamine). Infosüsteemi võib sisestada tuhandeid

kirjeid, kuid kui neid ei esitata/kinnitata/allkirjastata, siis need andmed vaid salvestatakse

infosüsteemis ning need on kättesaadavad vaid sisestajale endale, need ei muutu avalikuks

vaateks ning ei oma mingeid juriidilisi ega tehnilisi tagajärgi. Isegi kui tegemist võib olla mõne

tegevuse kirjeldamisel nende sõnade „esitamine“ ja „sisestamine“ sünonüümidega, on

juriidilise tagajärje ja infotehnoloogilise toimingu teostamise mõttes tegemist erinevate

toimingute-tegevustega, mis eeldab kaebajalt kahte tahteavaldust s.o kahe toimingu (mitte ühe)

tegemist. Seda tõendab ka äriregistri juhend majandusaasta aruannete sisestamiseks, mis eristab

“sisestamist“ ja “esitamist“ kui allkirjastamist. Ühestki vaidele lisatud dokumendist ega ka

äriregistris nähtavas kirjest ei tuvastata muud, kui et kaebaja 2019. a majandusaasta aruanne on

esitatud hilinemisega ehk 05.11.2020. See on kooskõlas ka määruse nr 10 § 31 lg 6 p 1

õigusnormi sõnastusega. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud mõjuvaid põhjusi, miks neid

andmeid ei „esitatud“ õigeaegselt või mis nende toimingute lõpuleviimist takistas. Seetõttu ei

ole saanud vastustaja hinnata, kas selline hilinemine võis olla vabandatav. Õigusnormid ei

võimalda tähtaja ületamisel kaalutlemist.

3) Kaebaja on samamoodi 2020. a majandusaasta aruande puhul segi ajanud toimingud

„esitamine“ ja sisestamine“, mida tehti 2020. a aruande puhul vastavalt: 08.03.2021 ja

08.04.2021. Kaebaja pole ainuke taotleja, kelle osas kvalifitseerimise tingimuse täitmist hinnati.

11 kvalifitseerimistingimuse täitmist hinnati 25 metsaühistu osas (19 taotlust - sh 4

ühistaotlust). Mittekvalifitseerimise otsus tehti 8 ühistu osas erinevatel põhjustel. 17 ühistu osas

tehti positiivsed otsused. Vastustaja menetluses on igal aastal ca 6000 Euroopa Liidu ja

siseriiklikku toetuse taotlust, kus kuulub jagamisele ca 8,6 mln eurot toetusraha. Nimetatud

andmeid vaadates pole reaalne ega asjakohane kaebaja väide, justkui peaks vastustaja

menetlemise jooksul iga päev taotleja esitatud (siin: äriregistris) uusi andmeid menetluses üle

vaatama ja võrdlema. Taotleja peab vastama taotlusele ja taotlejale esitatud toetuse saamise

nõuetele (sh ka kvalifitseerimisnõuetele) hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks ehk taotleja

nõuded pidid olema täidetud hiljemalt 10.03.2021. Selleks tähtajaks polnud kaebaja 2020. a

majandusaasta aruanne veel äriregistrile esitatud ega isegi allkirjastatud. Lisaks ei nähtu

äriregistrist, et kaebaja üldkoosolek oleks üldse 2020. a toimunud selleks, et majandusaasta

aruannet kinnitada nagu seadus sätestab. Kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud Otsuse 5-

1/21/73 vastuvõtmisel 29.04.2021 arvestama 2020. a majandusaasta aruannet, on otsitud ega

ole praktikas reaalselt täidetav. Jääb arusaamatuks, millistele õigusnormidele kaebaja siinkohal

tugineb.

4) Kvalifitseerimise puhul on tegemist eelmenetlusega, mille läbimisel tekib taotlejal alles

õigus, et tema metsaühistu- ja nõustamistoetuse taotlusi hakatakse menetlema. Kui ühistu ei

kvalifitseeru, siis puudub mistahes põhjendus sisuliselt läbi vaadata toetuste taotluseid ja teha

määruse nr 10 § 17 lg 3 mõttes taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega vastab Otsus 5-1/21/73

HMS § 14 lõike 6 (ka HMS § 43 lg 1 p 3 menetluse lõppemise alustele). See lähenemine on

kooskõlas ka haldusmenetluse ökonoomika põhimõttega. Ilmselgelt põhjendamata taotluse

puhul ei pea haldusorgan avatud menetlust tervikuna läbi viima ja see kuulub lõpetamisele

HMS § 46 lg 3 kohaselt. Otsuses 5-1/21/73 märgitud juhtum on kooskõlas ka määruse nr 10

kui madalamalseisva õigusakti ja kõrgemalseisva õigusakti (MS) eesmärkide ja sätetega.

Puuduvad asjaolud, mis annaks alust järeldada, et vastustaja on akti andmisel üldnormi valesti

tõlgendanud või rakendanud. Üldnorm MS-s vastustaja volituste kohta võimaldab laiemat

tõlgendust otsuste vastuvõtmisel.

5) Jätkusuutlikkuse tuvastamine ei ole määruses nr 10 esitatud kui tingimus - õigusnorm, vaid

tegemist on kvalifitseerimise eesmärgiga. Määruseandja on selgelt määratlenud, et taotleja peab

täitma toetuse saamiseks kvalifitseerimise tingimusi, mille täitmine näitab metsaühistu

jätkusuutlikkust. Majandusaasta aruande esitamine on üks olulisemaid märke ühistu toimimise

hindamisel. Kui vead esinevad aruande esitamisel või üldkoosoleku korraldamisel, siis on tihti

vajakajäämisi

ka

teiste

kvalifitseerimisnõuete

täitmisega.

Majandusaasta

aruande

kvalifitseerimistingimuse asjakohasust näitab ka see, et kaebaja ei ole registripidajale esitanud

ka 2017, 2018 ega 2019. a majandusaasta aruandeid tähtaegselt. Seega võib asuda seisukohale,

et raamatupidamise korraldamine, st mittetulundusühingu juhtimine ei ole olnud juba

eelnevatel aastatel korrektne ja et tegemist ei ole üksikjuhtumiga vaid trendiga. Kaebaja

põhjendab oma üldkoosolekute läbiviimise korrektsust 2020. a ka COVID-19 pandeemiaga.

Eriolukord kehtis ajavahemikul 13.03‒18.05.2020, nn teise laine piirangud hakkasid kehtima

19.08.2020. Kuni 29.09.2020 olid siiski avalikud üritused lubatud, mis võimaldas korraldada

ühingul üldkoosolekut.

6) Kaebajal pole subjektiivset õigust toetusele. Kaebajal endal lasub kõrgendatud

hoolsuskohustus ja tõendamiskoormus toetuse nõuete täitmisel. Kui taotleja-metsaühistu ei

suuda elementaarseid nõudeid täita: oma majandusaasta aruannet esitada tähtaegselt,

korraldada üldkoosolekut nõuetekohaselt, siis on see ohu märk, mis näitab, et tal võib esineda

vajakajäämisi ka metsaomanike teenindamisel ning riigi toetuste sihipärasel kasutamisel.

7) Taotlus vaideotsuse tühistamiseks on paljasõnaline ja tõendamata.

8) Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas teiste ühistute taotluste menetlemine saab üldse kaebaja

õigusi rikkuda või kaebaja otsust mõjutada. Kaebaja poolt viidatud 17 metsaühistu otsuste

andmed on avalikud eramets.ee portaalis. Kaebajal on endal olnud võimalus tõendite

kogumiseks äriregistri ja Google andmete kaudu (registrikoodid), seda enam, et kaebajal on

ideaalne võimalus veenduda äriregistri andmete kontrollimisel, et kas avalikult on ikkagi

nähtavad teiste ühistute „mitte esitatud“ aruanded või nende allkirjastamise menetlus, nagu

kaebaja väidab.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Esimene vaidlusküsimus on selles, millal esitas kaebaja 2019. a ja 2020. a majandusaasta

aruanded äriregistrile. Kohus märgib, et „esitamine“ on registrimenetluses kasutatav juriidiline

termin, seega sõnade „sisestama“ ja „esitama“ tavatähenduse selgitamine ei oma asjas tähtsust.

Oluline on tuvastada, millise tähenduse omistavad „esitamisele“ õigusaktid ja neid selgitavad

abimaterjalid. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et raamatupidamise seadus (RPS) § 25 lg

2 kohaselt loetakse majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks kuupäeva, millal

tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja kiitis majandusaasta aruande heaks. Vähemalt

üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja

allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle

heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva (RPS § 25

lg 3). Äriregistrile esitatud 2019. a majandusaasta aruandest nähtuvalt (dtl 172‒185) on kaebaja

juhatuse liikmed kinnitanud 2019. a majandusaasta aruande 05.11.2020 (aruande

digitaalallkirjad, dtl 184), mistõttu ei ole saanud 2019. a majandusaasta esitamine toimuda

01.06.2020, nagu väidab kaebaja. 2020. a majandusaasta aruanne on kinnitatud kaebaja

juhatuse liikme poolt 08.04.2021, mistõttu ei saanud ka 2020. a majandusaasta esitamine

toimuda kaebaja väidetud ajal (08.03.2021).

Majandusaasta aruande esitamist äriregistrile reguleerib ka Justiitsministri 28.12.2005 määrus

nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“. Nimetatud määruse § 122 lg 1 kohaselt, kui

majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on aruandluskeskkonnas

koostatud,

siis

nende

esitamiseks

digitaalallkirjastatakse

majandusaasta

aruanne

aruandluskeskkonnas. Seega ei tähenda mistahes andmete sisestamine (koostamise alustamine)

äriregistri elektroonilises keskkonnas veel majandusaasta aruande registrile esitamist, vaid

esitamine on eraldiseisev ning vastavalt vormistatud toiming. Ka e-äriregistri abiinfo kohaselt

(vt https://abiinfo.rik.ee/index.php/majandusaasta-aruannete-esitamine) on majandusaasta

aruande registrile esitamine eraldiseisev toiming, mis saab toimuda, kui aruanne on eelnevalt

digitaalselt allkirjastatud. Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja 2019. a majandusaasta

aruanne

esitatud

05.11.2020

ning

2020.

a

majandusaasta

aruanne

08.04.2021.

Mittetulundusühingute seaduse § 1115 kohaselt tuli 2019. a majandusaasta aruanne registrile

esitada hiljemalt 2020. a 31. oktoobril. Kuna tegemist oli laupäevaga, pidanuks kaebaja

majandusaasta aruande esitama hiljemalt 2. novembril. Kaebaja esitas aruande kolm päeva

hiljem, st mittetähtaegselt. Seda on kinnitanud ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus

vastusena vastustaja päringule (dtl 170).

7. Kaebaja väidab, et vastustaja oleks pidanud lähtuma 2020. a majandusaasta aruande

esitamisest, mis on toimunud tähtaegselt ‒ selles ei ole vaidlust. Vastavat lähenemist toetab

tõepoolest määruse nr 10 § 31 lg 6 p 1 grammatiline tõlgendus. Nimetatud sätte kohaselt peab

metsaühistu olema äriregistrile esitanud tähtajaks viimase lõppenud majandusaasta aruande.

Metsaühistu ja erametsaomanike nõustamise toetuse taotlusvooru väljakuulutamise ajal

(20.01.2021) oli kaebaja 2020. majandusaasta lõppenud. Kuna 2020. a majandusaasta aruande

esitamise tähtaeg ei olnud aga veel saabunud, lähtus vastustaja eelmisest, st 2019. a

majandusaastast. Sellega seoses näeb kohus aga õiguslikku probleemi. Nimelt määruse nr 10

muudatused, millega lisati määrusesse nr 10 esmakordselt taotlejate kvalifitseerimise nõuded

ja vastav menetlus (sh määruse nr 10 § 31), jõustusid 22.01.2021. Samas avaldati teadaanne

metsaühistu ja erametsaomanike nõustamise toetuse 2021. a taotlusvooru avamise kohta

Ametlikes Teadaannetes 20.01.2021, st enne määruse nr 10 muudatuste jõustumist. Seega

kohaldati määruse nr 10 muudatustega sisse viidud kvalifitseerimisnõudeid juba käimasolevale

menetlusele, st konkursi tingimusi muudeti konkursi keskel. Määruse nr 10 muudatused ei

sisaldanud rakendussätet selle kohta, et määruse nr 10 muutunud nõudeid võib kohaldada ka

juba väljakuulutatud taotlusvoorudele, st sisuliselt tagasiulatuvalt. Seda teavet ei teinud

vastustaja ka taotlusvooru toimumise ajal taotlejatele kättesaadavaks. Üldreeglina omavad

õigusaktid toimet etteulatuvalt, kui õigusakti vastuvõtja ei otsusta konkreetsel juhul teisiti.

Määrusandja ei kavandanud määruse nr 10 muudatusi jõustuma tagasiulatuvalt, sh juba

toimuvatele taotlusvoorudele. Vastustaja lõi kohtu hinnangul õigusselgusetu olukorra, kuna

taotlusvoorus osalejatel ei olnud teada, kuidas vastustaja määruse nr 10 nõudeid kohaldab (kas

lähtub 2019. a majandusaasta või 2020. a majandusaasta aruande esitamisest).

8. Sellist ebaselget olukorda said aga osad taotlusvoorus osalejad ära kasutada, nagu vastustaja

esindaja kohtuistungil antud selgitustest nähtub (istungi salvestis 11:04:57 jj). Vastustaja

seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et neil juhtudel, kui taotlusvoorus osalejatel oli

taotluse esitamise ajaks 2020. a majandusaasta aruanne juba esitatud, lähtuti hindamisel sellest,

mitte aga 2019. a aruande esitamisest. Seega need taotlusvoorus osalejad, kes tulid selle peale,

et vastustajalt konkursi tingimuste kohta täpsustusi küsida, said end konkursi tingimustele

vastavaks muuta, esitades äriregistrile enne taotluse esitamist 2020. a majandusaasta aruande.

Teistel, kellel ei tulnud pähe vastavaid küsimusi esitada või kes eeldasid, et kontrolli aluseks

on 2020. aasta või et määruse nr 10 nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt, sellist võimalust ei

olnud. Sellega pandi taotlusvoorus osalejad ebavõrdsesse olukorda. Vastustaja seadusliku

esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli kaks taotlejat, kes selliselt end nõuetele

vastavaks muutsid, st kelle 2019. a majandusaasta aruanne oli esitatud tähtaega ületades, kuid

kes esitasid enne taotlusvooru sulgumist 2020. a majandusaasta aruande. Kvalifitseerimisel on

seega kaebajat viidatud kahe teise taotlejaga koheldud ebavõrdselt ‒ kõik nad on esitanud 2019.

a majandusaasta aruande mittetähtaegselt, kuid 2020. a aruande tähtaegselt. Tähtsust ei oma

siin asjaolu, et lõppastmes neile kahele metsaühistutele toetusi ei määratud, nagu vastustaja

esindaja kohtuistungil selgitas. Sellest ei saa järeldada, et kaebaja ei võinuks kvalifitseerumise

korral olla edukas toetuse saamisel. Pealegi on kvalifitseerimine toetuse määramisest

eraldiseisev (nn eelmenetlus) ning kvalifitseerumine omab kehtivust kolmeks järgmiseks

aastaks (määruse nr 10 § 31 lg 3). Vastustaja oleks pidanud looma selguse (võrdsed võimalused)

kõigile taotlejatele. Vastustaja käitumist ei saa õigustada asjaolu, et taotlejal pole subjektiivset

õigust toetusele. Taotlejatel on subjektiivne õigus nõuda taotlusvooru läbiviimist selgete ja

läbipaistvate põhimõtete alusel ning kõigi taotlejate võrdset kohtlemist.

9. Kohtu arvates ei ole ka sisuliselt 2020. aasta oma eripärade tõttu kohane taotlejate haldus- ja

jätkusuutlikkuse kohta järelduste tegemiseks. Kuigi määruse nr 10 § 31 lg 6 p 1 sisaldab

eelkõige formaalset kontrolli (vastustaja avaldas istungil, et sisulisest küljest majandusaasta

aruandeid ei hinnata), siis sätte laiemaks eesmärgiks on jätkusuutlike metsaühistute toetamine,

nagu vastustaja on välja toonud ja nagu nähtub ka määruse nr 10 muutmise seletuskirjast. Kohtu

arvates ei ole põhjust asuda seisukohale, et kaebaja on jätkusuutmatu metsaühistu. Esiteks on

kaebaja varasematel aastatel toetusi korduvalt taotlenud ja ka saanud. Majandusaasta aruannete

hilisemat esitamist ei ole varasemalt probleemina nähtud. Teisalt tuleb arvestada ka 2020. a

eripäraga. Tegemist oli COVID-19 pandeemia alguse aastaga, millal kehtis osaliselt eriolukord

ning suuremate avalike ürituste korraldamine oli pikema aja jooksul välistatud või raskendatud.

Ebamäärasust oli palju, sh peale eriolukorra lõppemist. Suurte kogunemiste (kaebajal on ca 400

liiget) korraldamine oli raskendatud, ka digitaalsed lahendused puudusid. Majandusaasta

aruande esitamisega kolmepäevane viivitamine ei anna kohtu arvates alust teha

kaugeleulatuvaid järeldusi kaebaja haldus- ja jätkusuutmatuse kohta. Olukorras, kus varem

polnud majandusaasta esitamise nõuet kvalifitseerimistingimustena sätestatud, ei saa samuti

varasemate aastate praktikast järeldada ühingu jätkusuutmatust. Kui nõudeid karmistatakse, on

usutav, et kohustuste täitmisesse suhtutakse hoolsamalt. Kohtu arvates ei ole vastustaja otsus

jätta kaebaja kvalifitseerimata haldus- ja jätkusuutmatuse tõttu sisuliselt põhjendatud ning on

ebaproportsionaalne, arvestades ebaselget õiguslikku keskkonda, milles taotlusvoor läbi viidi.

10. Seega tuleb kohtu arvates kaebus rahuldada. Kohus ei pea vajalikuks hinnata teisi kaebaja

esitatud väiteid, mh selle kohta, kas vastustaja oleks pidanud jätma taotluse läbi vaatamata

jätmise asemel rahuldamata. Sõltumata otsuse vormistamisest oleks tulemus kaebaja jaoks

sama. Vastustaja on selgitanud, et eristab kvalifitseerimist kui eelmenetlust taotluse sisulisest

läbi vaatamisest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja tegevus oleks selles osas olnud õigusvastane.

11. Ülaltoodut arvestades tuleb tühistada SA Erametsakeskuse 29.04.2021 otsus nr 5-1/21/73

ja 20.05.2021 vaideotsus nr 5-8/21/14-10 ning kohustada SA-d Erametsakeskus MTÜ

Pärnumaa Metsaomanike Seltsi 10.03.2021 taotlusi nr 5.8/21/14 ja 5-4/21/22 uuesti läbi

vaatama.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 1425 eurot, millest riigilõiv on 15 eurot ja

õigusabikulud 1410 eurot (käibemaksuta). Vastustaja vaidles kohtuistungil kaebaja

menetluskuludele vastu. Vastustaja tõi välja, et kaebaja 10.11.2021 tõendit (EV õiguskantsleri

06.10.2021 kiri nr 6-3/211220/2106665) ei võtnud kohus asja juurde. Ka ei rahuldatud kaebaja

taotlust kõigi metsaühistute andmete väljaküsimiseks. Kaebaja leidis istungil, et sisuliselt on

vastustaja kaebaja taotluse rahuldanud, edastades nõutud andmed metsaühistute kohta. Kohtu

arvates on kaebaja menetluskulud põhjendatud ulatuses ja mõistliku maksumusega. Kohus

nõustub, et vastustaja on sisuliselt kaebaja taotluse teiste metsaühistute osas rahuldanud, ka

käsitleti seda teemat kohtuistungil. Tõendi hankimise kulu on esitatud koos kohtuistungiks

ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise kuluga (2,5 h). Seda kulukirjet ei pea kohus

ülepaisutatuks ega pea seetõttu põhjendatuks asuda seda vähendama. Seega tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1425 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)