2-21-3493/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3493

Kohtuasi

Tallinna Linnavalitsuse (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu) avaldus X-lt lapse hooldusõiguse täielikuks

äravõtmiseks ja lapsele eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.05.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna Linnavalitsus (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu, asukoht Niine 2, 10414 Tallinn)

Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Imbi Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.05.2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud Y-le määratud esindaja kulud, millised jätta riigi kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Y esindaja tasu määratakse

kindlaks eraldi kohtumääruses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-3493

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna Linnavalitsus (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 05.03.2021 Harju

Maakohtule avalduse X-lt (puudutatud isik I, ema) tema XX.XX.XXXX sündinud tütre Y

(puudutatud isik II, laps) suhtes isiku- ja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning

alaealisele eestkostja määramiseks. Avaldaja palus määrata alaealise eestkostjaks kohaliku

omavalitsuse.

2. Avaldaja põhjendas esitatud avaldust järgmiste asjaoludega. Puudutatud isiku I hooldusõigus

on tema lapse suhtes peatatud Harju Maakohtu 18.02.2019 kohtumäärusega, kuid vaatamata

sellele ei ole ema end kokku võtnud, last kasvatama asunud ega tema vastu huvi tundnud. Laps

kasvab hooldusperes alates 15.04.2019. Puudutatud isik I on last külastanud vaid ühel korral

02.11.2020. Puudutatud isik I on pikaajaline alkoholi ja narkootikumide tarvitaja. Ka ei ole ema

lapse ülalpidamiseks piisavalt elatist maksnud, mis on temalt kohtulahendiga välja mõistetud.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik I avaldas kohtus ärakuulamisel, et ta ei ole tõepoolest oma last ise

kasvatanud, sest laps võeti temalt ära sünnitusmajas, kuna ta läks last sünnitama alkoholi- ja

narkojoobes. Nüüdseks on ta jõudnud järeldusele, et tahaks last ise kasvatada, kuigi

hooldusperes on ta last vaatamas käinud ainult ühe korra ning ta möönab, et laps on temast

võõrdunud. Last vaatamas käia ei ole ta saanud sellepärast, et töötas hilja õhtuni, täpsustatuna

kuni kella 18-ni. Narkootikume ta enam ei tarvita. Elatist ei ole ta saanud nõutud ulatuses

maksta, sest tema palk on liiga väike.

4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja asus seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada,

sest lapse ema ei ole suuteline last kasvatama ega tema eest hoolitsema. Kohus on andnud emale

võimaluse end tõestada, kui peatas hooldusõiguse lapse suhtes, kuid midagi ei ole muutunud.

Ta ei ole lapse eest hoolitsema asunud.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 14.05.2021 määrusega avalduse ja võttis puudutatud isikult I täielikult

ära tema alaealise lapse isiku- ja varahooldusõiguse ning seadis puudutatud isikule II eestkoste

kuni tema täisealiseks saamiseni ja määras tema eestkostjaks avaldaja. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isiku II kulud, mis jäid riigi kanda.

6. Asjas esitatud tõendite kohaselt on puudutatud isik II jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest,

mida tema ema ainukese hooldusõigusliku vanemana oma lapsele pakkuma peaks. Politsei- ja

Piirivalveameti teatis ja Harju Maakohtu 18.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13880

tõendavad, et puudutatud isik I ei osale oma lapse kasvatamises alates lapse sünnist. Laps

eraldati emast sünnitusmajas, kuna lapse ema läks sünnitama alkoholi- ja narkojoobes.

Puudutatud isik I ei ole üles näidanud vähematki huvi oma lapse kasvatamise vastu peaaegu

kolme aasta vältel, mistõttu on ta lapsest võõrdunud. Laps elab käesoleval ajal hooldusperes ja

oma bioloogilist ema ei tunne.

7. Eeltoodu on aluseks puudutatud isikult I tema alaealise lapse isiku- ja varahooldusõiguse

äravõtmisele perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg 1, § 135 ja § 136 alusel, sest puudutatud isik I

on oma lapse hooletusse jätnud ega täida oma vanema kohustusi, sealhulgas ülalpidamise

kohustust.

2-21-3493

8. Arvestades, et puudutatult isikult I, kes oli oma lapse ainuke hooldusõiguslik vanem, võeti

täielikult ära tema alaealise lapse isiku- ja varahooldusõigus, tuli maakohtul määrata PKS § 171

lg 1 järgi lapsele eestkostja. Kuna sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, kes oleks nõus olema

puudutatud isiku II eestkostjaks, ei leidunud, määras kohus alaealise eestkostjaks avaldaja

vastavalt PKS § 176 lg-le 2. Eestkoste seati kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega avaldus jätta rahuldamata.

10. Maakohus jättis kohtuistungil tähelepanuta olulise info, et puudutatud isik I ei tarvita enam

narkootilisi, alkohoolseid ega muid sõltuvust tekitavaid aineid. Puudutatud isik I püüab taastuda

nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt ning proovib sotsialiseeruda. Puudutatud isik I on saanud

regulaarselt ravi kolm aastat. Arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit, ei olnud tal

võimalust rohkem lapsega kohtuda, kuid tal on alati olnud soov oma tütart ise kasvatada.

Puudutatud isik I töötab koristajana, läheb 01.07.2021 eesti keele kursustele ning hakkab

tasapisi likvideerima elatise võlga ja muid võlgnevusi.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Avaldaja ja lapsele määratud esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

13. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele ja OÜ-le Tervisekeskus Lootus võimaluse

esitada seisukohad selleks, et hinnata, kas määruskaebemenetluse ajal on asjaolud muutunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sealhulgas ringkonnakohtule

täiendavalt esitatud seisukohtadega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata

ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel

maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et üksnes puudutatud isiku I poolt

sõltuvust tekitavate ainete kasutamine tõi kaasa vaidlustatud määrusega hooldusõiguse täieliku

äravõtmise.

16. Hooldusõiguse äravõtmise küsimus tõusetub, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist

heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine,

vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi

või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Ohu ärahoidmiseks rakendab kohus vajalikke abinõusid,

muu hulgas PKS § 134 lg-s 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid (PKS § 134 lg 1). PKS § 135

lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised

abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu

ärahoidmiseks. PKS § 123 lg 1 kohaselt peab kohus vanema õiguste ja kohustustega seonduvaid

2-21-3493

ja lapsesse puutuvaid asju läbi vaatama esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

17. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16,

p 17). Maakohus kuulas menetlusosalised ära, arvestas kõikide menetlusosaliste arvamusi ning

lähtus kohtule esitatud ja kogutud tõenditest. Maakohus järeldas asja materjalide põhjal, et ema

on oma lapse hooletusse jätnud ega täida vanema kohustusi, k.a ülalpidamise kohustust

vajalikus määras ja ulatuses, mis annab aluse emalt tema alaealise lapse isiku- ja

varahooldusõiguse äravõtmiseks. Kolleegium möönab, et maakohtu määruse põhjendused on

hooldusõiguse äravõtmist puudutavas osas esitatud lühidalt, kuid samas ei saa asja materjalide

põhjal jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Maakohus diskretsiooni piire ei ületanud ja

oluliselt menetlusõiguse norme ei rikkunud.

18. Puudub vaidlus, et laps eraldati emast juba sünnitusmajas, suunati esialgu Tallinna

Lastehaiglasse ja seejärel Tallinna Lastekodu Väikelaste turvakodu teenusele, ning ema suunati

ravile psühhiaatriakliinikusse. Harju Maakohtu 18.02.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-

13880 peatati ema isiku- ja varahooldusõigus tema lapse suhtes kuni hooldusõiguse peatamise

aluseks olnud asjaolude äralangemiseni (tl 5–11). Maakohus tõi määruses esile, et

hooldusõiguse peatamisel olid olulised peamiselt järgmised asjaolud: puudus kindlus selles, et

ema sõltuvusprobleem on lõplikult kontrolli all; puudulikud vanemlikud oskused ja alles arenev

lähedussuhe; ebapiisav suutlikkus tagada enda ja lapse varalisi huvisid; puudus kindlus selles,

et ema vaimsed häired on kontrolli all ning raviplaan täidetud.

19. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire (skisofreenia F20.02,

tl 28). Riigikohus on selgitanud, et lapse huvidega kooskõlas ei ole piirata ema hooldusõigust

ainuüksi põhjusel, et emal on psüühikahäire, mis võib raskendada hooldusõiguse teostamist

(Riigikohtu 30.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-3628, p 19). Sellises olukorras tuleb

kindlaks teha, kas ema vaimne tervis ja/või diagnoositud psüühikahäire võimaldab tal teostada

lapse huvidele vastavalt hooldusõigust. Kui ema jääb sellega hätta, tuleb hinnata, kas teatud

abistavate meetmete kasutuselevõtt suudaks tagada pere koospüsimise ja lapse igakülgse

heaolu.

20. Ringkonnakohtu hinnangul on vaatamata diagnoositud psüühikahäirele ema tervislik

seisund olnud piisavalt stabiilne selleks, et mõista, mida tähendab vanema hooldusõiguse

peatamine või vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära võtmine. Ema sai aru, et tema

hooldusõigus

lapse

suhtes

peatati

tema

tervislikust

seisundist

tulenevalt,

sh

sõltuvusprobleemide tõttu, samuti põhjusel, et ta ei olnud oma sotsiaalsete oskuste tõttu valmis

ise last kasvatama ja tal puudus lapsega lähedussuhe. Ema seisukohtadest saab järeldada, et ta

mõistis, mida tal tuleb selleks teha, et peatamise aluseks olevad asjaolud ära langeks, s.o

tegeleda oma tervise ja sõltuvusprobleemidega, parandada enda sotsiaalseid ja vanemlikke

oskusi ning saada lapsega lähedaseks. Teda on selles osas nõustanud avaldaja

sotsiaalhooldeosakonna

spetsialistid

ja

lastekaitse

spetsialist

ning

ta

on

käinud

psühholoogilistel nõustamistel OÜ-s Tervisekeskus Elulootus. On positiivne, et ema on

jätkanud talle määratud ravi ja käinud kord aastas raviarsti vastuvõtul. Tema üldseisund on

23.01.2021 hinnatud heaks, kuid raviasutuse tõendis on märgitud, et puudutatud isik I on

endiselt sotsiaalselt abitu ning tal puudub haiguskriitika (tl 28 pöördel). Vastuseks

ringkonnakohtu nõudele kinnitas OÜ Tervisekeskus Elulootus sotsiaaltöötaja, et puudutatud

isik I käis psühholoogi vastuvõttudel 04.01.2021, 01.02.2021, 29.03.2021 ja 26.04.2021, seega

katkestas puudutatud isik I psühholoogilise nõustamise pärast maakohtu poolt kohtuistungil

2-21-3493

ärakuulamist (tl 53). Asjas puuduvad tõendid, et ema oleks pärast maakohtu 18.02.2019

määruse tegemist tarvitanud narkootikume (ringkonnakohtule esitatud seisukohtade kohaselt ei

ole talle ka vastavaid analüüse tehtud). Eeltoodust tulenevalt ei saa asja materjalide põhjal teha

emale etteheiteid seoses tema tervisliku seisundiga või sõltuvust tekitavate ainete

kuritarvitamisega.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendamisel saanud määravaks ema huvipuudus lapse

vastu ja tema olematu suhe lapsega. Ema ei ole kahjuks pärast hooldusõiguse peatamist kahe

aasta vältel leidnud endas piisavalt huvi ja tõsiseltvõetavat tahet, et tegeleda lapsega

lähedussuhte loomiseks, ega arendanud oma vanemlikke oskusi. Kohtu ette toodud asjaolud

ega esitatud tõendid ei kinnita ema soovi tegelikult lapsega lähedaseks saada ja last ise

kasvatada. Eelkõige oleks puudutatud isik I lapse emana pidanud soovima olla lapsega koos

maksimaalselt palju aega. Vaatamata avaldajapoolsele julgustamisele ja selgitamisele, et emal

on võimalus soovi korral lapsega kohtuda, näitavad menetlusdokumendid ja tõendid kahjuks

vastupidist – ema on lapsega pärast hooldusõiguse peatamist kokku saanud vaid üksikutel

kordadel (02.11.2020, 20.05.2021 ja 28.10.2021) ja kohtumiste vähesuse põhjus on olnud ema

enda huvipuudus. Asjaolu, et laps on olnud kokkulepitud ajal haige (28.07.2021), ei tähenda, et

uut kohtumist ei olnud võimalik lähiajal kokku leppida. Takistusi emale lapsega kohtumiseks

ei ole tehtud. Kolme lühiajalist kohtumist kahe aasta jooksul ei saa pidada piisavaks

lähedussuhte ja omavahelise sideme loomiseks. Seejuures neil põgusatel kohtumistel ei

üritanud ema lapsega kontakti saada ja temaga tegeleda. Avaldaja ja lapse esindaja arvates lapse

ema ei ole emalikke tundeid lapse suhtes üles näidanud. Seega on võimatu anda ka hinnangut

puudutatud isiku I vanemlikele oskustele. Lapse huvides ei ole see, et ema hakkab ennast

vajalikul määral koolitama alles kunagi tulevikus.

22. Maakohtu menetluses väitis ema, et ta tegeles endaga ja töötas õhtul 18.00-ni ning seetõttu

ei saanud lapsega kohtuda. Määruskaebuses toob ema esile, et ta ei olnud oma tervislikust

seisundist tulenevalt võimeline lapsega tihemini kohtuma. Kolleegiumi hinnangul on need

väited paljasõnalised. Ringkonnakohus nõustub avaldaja ja lapsele määratud esindaja

seisukohtadega, et ema on olnud enesekeskne ja lapse suhtes emotsioonitu, tal puuduvad

reaalsed plaanid seoses lapse kasvatamisega. Tema lubadused osaleda kunagi tulevikus

vanemakoolitusel on paljasõnalised. Ema tegevusetus on toonud kaasa selle, et ta on lapse jaoks

võõras inimene. Seevastu on avaldaja kinnitusel hoolduspere alates 15.04.2019 taganud lapsele

turvalise ja stabiilse kodukeskkonna, kus laps on hästi hooldatud ja eakohaselt arenenud.

Avaldaja on toonud esile, et ajal, mil puudutatud isik I pidi ennast ravima ja lapsega suhet

looma, oli tema kodune keskkond lapse kasvatamiseks ebasobiv, mida tõendavad pidevad

väljakutsed politseile seoses vägivalla kasutamise ja alkoholi kuritarvitamisega (tl 13 pöördel).

Puudutatud isiku I kinnitusel on vägivalda kasutanud isik endiselt tema elukaaslane (tl 50).

23. Mõistetav on vanema soov oma last ise kasvatada, kuid perekonnaasjades tuleb otsused

vastu võtta esmajoones lapse huvidest lähtuvalt (PKS § 123 lg 1). Praeguses olukorras tuleb

vanema õigusest ise oma last kasvatada kõrgemale seada lapse õigus elada stabiilses ja

turvalises keskkonnas. Olukorras, kus on tuvastatud, et ema vaimne seisund püsib küll

stabiilsena, aga tema tegelik huvi lapse vastu ja siiras soov ise last kasvatada on küsitav ja ta ei

ole suure tõenäosusega suuteline last kasvatama ja hooldama viisil, mis tagaks lapse kehalise,

vaimse ja hingelise heaolu, ei ole lapse huvides, et lõputult säilib olukord, kus tema ainsa

vanema hooldusõigus on peatatud ning laps on ajutise lepingu alusel hooldusperes. Sellises

olukorras on põhjendatud PKS § 135 lg-s 2 kirjeldatud meetme rakendamine ja vanemalt

hooldusõiguse täielik äravõtmine.

2-21-3493

24. Lapse emalt täielikult lapse hooldusõiguse äravõtmine lapse suhtes ei oleks eesmärgipärane

ega proportsionaalne abinõu juhul, kui ema oleks teinud oma senise käitumisega usutavaks, et

ta on teinud kõik endast sõltuva, et saavutada lapsega side, ja valmistunud reaalselt lapse enda

juurde võtmiseks. Ema käitumine ei ole veennud kohut, et ta lapsevanemana suudaks

garanteerida väikelapsele kindla toe ja pideva hoole.

25. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikuga tegelenud nii sotsiaalhoolekande

osakond kui ka lastekaitse spetsialist. Avaldaja poolt pakutud teenuste hulka on kuulunud mh

erinevad nõustamised ja turvakodu teenus väikelapsele. Lisaks on puudutatud isikule I

võimaldatud psühholoogilist nõustamist. Vastuses ringkonnakohtule kinnitas avaldaja, et lapse

ema ei ole huvitunud kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatest teenustest, mistõttu ei ole

avaldaja saanud osutada suuremat kaasabi, kui seni tehtud, s.o kohtumised sotsiaaltöötajatega,

selgitamised ja nõustamised. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et sotsiaalteenustega ei ole

võimalik lapse heaolu tagada puudutatud isiku I koostöösoovi puudumise tõttu. Seega lapse

huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida muude toetavate abinõudega ning ei ole põhjust

arvata, et see muutuks lähitulevikus. Emale anti hooldusõiguse peatamisega võimalus tõestada,

et ta on valmis lapse eest ise vastutustundlikult hoolitsema. Lapse kasvatamisel oluliseks oleva

elementaarse vastutustunde oleks võinud kohtu arvates vanemas esile kutsuda lapse

turvakodusse paigutamine, hooldusõiguse peatamine ja kohaliku omavalitsuse pidev

tähelepanu. Kõik eelnimetatu ei ole ema pannud oma lapsega tihedamat kontakti otsima ega ole

seega tulemusi andnud ja käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis

viitaksid sellele, et oleks lootust, et olukord võiks tõenäoliselt lähitulevikus muutuda.

Sotsiaaltöötajad on püüdnud puudutatud isikut I aastate jooksul abistada, kuid on ilmne, et sellel

ei ole olnud piisavat positiivset mõju. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asja lahendamisel

arvestada lapse ema käitumist nii varasemalt kui ka menetluse kestel. Tähtsust omab see

eelkõige seetõttu, et ilmestab vanema suhtumist oma kohustustesse lapse suhtes ning annab

aluse järelduseks, et vaatamata hooldusõiguse peatamisele ei ole vanem piisavalt pingutanud.

26. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et abinõude kohaldamiseks peab kohus

tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades (RKTKo 3-2-1-78-15, p 14).

Tuvastatud asjaolusid hinnates on ringkonnakohus seisukohal, et last ähvardab tema

bioloogilise emaga koos kasvamisel suure tõenäosusega hooletusse jätmine, samuti

ebaturvaline kodune keskkond. Tagatud ei oleks lapse kehaline, vaimne ja hingeline heaolu

(PKS § 134 lg 1, lastekaitseseaduse § 4).

27. Arvestades asjas tuvastatut, leiab ringkonnakohus, et kuigi puudutatud isik I on ennast

ravinud, ei ole toimunud selliseid muudatusi, millised annaksid kohtule veendumuse, et emal

on tõsiseltvõetav huvi ja tahe last ise kasvatada, samuti puudub kohtul veendumus selles, kas

ema oskab lapse vajadusi tajuda ja neile reageerida, kuivõrd ema tegevusetusest tulenevalt ei

ole võimalik tema vanemlikke oskusi hinnata. Seega on ringkonnakohtu hinnangul vanemalt

hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega. Asja materjalidest ei

nähtu, et lapse huvide kaitseks oleks võimalik rakendada muid abinõusid, millest eelduslikult

piisaks ohu ärahoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.

28. 23.12.2021 teatas puudutatud isik I kohtule, et eestkosteasutus ei lubanud teda lapsega

pooleteise kuu jooksul kokku saada ja 28.12.2021 kirjaga selgitas, et kohtuda ei ole ta saanud

seetõttu, et eestkosteasutuse väitel on laps haige. Vastuseks kohtu päringule tõi avaldaja esile,

et ema huvi lapsega suhelda on suurenenud pärast kohtusse avalduse esitamist ja viimane

kohtumine toimus 28.10.2021. Lapse haiguse korral tuleb eelistada lapse huvisid ja kohtumine

ära jätta. Eestkosteasutuse selgituse kohaselt puudutatud isiku I pöördumised on olnud pelgalt

nõudmine lapsega kohtuda, aga ta ei ole kordagi huvi üles näidanud lapse tervise, igapäevase

2-21-3493

toimetuleku ja arengu vastu. Samuti ei ole ta hiljem küsinud, kuidas laps ennast pärast temaga

kohtumist tunneb. Ema rõhub asjaolule, et hooldusõigust ei ole temalt täielikult ära võetud, mis

annab talle õiguse lapsega suhelda. Ringkonnakohtu arvates ei anna puudutatud isiku I

käitumine pärast maakohtu määruse tegemist alust teha maakohtust erinevat järeldust. Ainuüksi

see, et puudutatud isik I soovib lapsega suhelda, ei anna alust järeldada, et ta on võimeline

täitma kohaselt vanema kohustusi, mida tavarem pole soovinud täita.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindajate kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud

jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)