2-21-9708/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9708

Kohtuasi

X avaldus täiteasjas nr 048/2001/1915 täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) AbeStock AS (registrikood

10344545), seaduslik esindaja Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-9708.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada X avaldus ja lõpetada

täitemenetlus täiteasjas nr 048/2001/1915 ning jätta menetluskulud maakohtus

AbeStock AS-i kanda.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AbeStock AS-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2.

2-21-9708

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 16. juunil 2021 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 048/2001/1915

(täiteasi)

täitemenetluse

lõpetamiseks

nõude

täitmise

aegumise

tõttu.

Täiteasja

täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 2. oktoobri 2000. a otsus kriminaalasjas nr XXX,

mis on esimest korda kohtutäiturile täitmiseks esitatud 5. mail 2001. Nõude sisu on tsiviilhagi.

Täiteasi on Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti menetluses. Avaldaja taotles enne kohtusse

pöördumist täitemenetluse lõpetamist kohtutäiturilt, kuid kohtutäitur jättis täitemenetluse

lõpetamata. Kohtutäitur põhjendas seda sellega, et kuna sissenõudja ei vastanud kohtutäiturile,

siis ei ole võimalik tuvastada sissenõudja tahet või nõusolekut täiteasja lõpetamiseks.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik maakohtus tähtaegselt seisukohta ei esitanud.

3. Kohtutäitur Katrin Velleti vastusest nähtuvalt esitati täitmisavaldus täitedokumendi

täitmisele pööramiseks täiturile 24. augustil 2001. Kohtutäituril ei ole teavet asjaolude kohta,

mis võiksid olla aluseks täitemenetluse aegumise peatumisele või katkemisele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 31. augusti 2021. a määrusega avalduse rahuldamata ja täitemenetluse

täiteasjas lõpetamata.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib võlgnik täitemenetluse seadustiku (TMS) §

2231 lg 1 esimese lause kohaselt esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude

aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude

esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s

157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja

täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 2. oktoobri 2000. a otsus kriminaalasjas nr XXX.

Kohtutäituri esitatust nähtuvalt on avaldus esimest korda kohtutäiturile täitmiseks esitatud 24.

augustil 2001.

4.2. TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist

tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva

redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi

jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks

muutumist (TsÜS § 157 lg 2).

4.3. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise

kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS §

9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata

nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on

võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17. oktoobri

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13; 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-141-13, p 22). Täiteasjas oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni

4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 14. augustil 2037, seega

ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 1. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas 1. märtsist

2-21-9708

2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.

märtsi 2016. a redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaeg 5. aprill 2011,

st täiteasjas esitatud nõude täitmine sai aeguda kõige varem 5. aprillil 2021.

4.4. Nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuest täitedokumendi

esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest nähtuvalt esitati täitedokument esimest korda

kohtutäiturile täitmiseks 5. mail 2001. Kohtutäituri esitatud tõendist nähtub, et avaldus esitati

24. augustil 2001. Seega täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas

uuesti 24. augustil 2001. Avaldaja ei toonud välja ja kohtule ei ole saanud teatavaks muid

aegumise katkemise ega peatumise aluseid täiteasjas.

4.5. Kohus leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei aegunud 5. aprillil 2021.

TsÜS § 157 lg 11 näeb ette, et kui TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud

kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga

esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. Praeguses asjas on

täitemenetlus algatatud 24. augustil 2001, mistõttu aegub täitedokumendist tulenev nõue 24.

augustil 2021. Seega ei saa täitemenetlust täiteasjas TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada ning

avaldus tuleb jätta rahuldamata.

4.6. TsMS § 172 lg 1 järgi jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isik

kohtule tähtaegselt seisukohta ei esitanud ja asja materjalidest nähtuvalt pole puudutatud isikul

asjas menetluskulusid tekkinud, polnud vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas 6. septembril 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ja teha uus määrus, millega lõpetada täiteasjas täitemenetlus.

5.1. Maakohus tuvastas, et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks 24. augustil 2001,

kuid avaldaja esitatud andmete põhjal 5. mail 2001. Avaldaja märkis ka kohtule esitatud

avalduses, et tema esitatud kuupäev võib olla ekslik, kuna täitemenetluse alustamisest on

möödunud palju aega ja avaldajal ei olnud enam algdokumente. Avaldaja arvates ei oma 3 kuu

pikkune ebatäpsus erilist tähtsust, kuna määrav on aastaarv.

5.2. Kohtumääruse punktis 9 on kohus selgitanud, et TsÜS (kohus viitas ekslikult TsMS-ile) §

157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist

tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Ühtlasi viitas kohus sama sätte lõikele

11 ja järeldas, et TsÜS § 157 lg-st 11 lähtuvalt ei saa täitemenetlust lõpetada. Avaldaja arvates

motiveeris kohus otsust vale õigusnormi alusel ja jõudis eksliku järelduseni, et täitemenetlust

ei saa lõpetada. TsÜS § 157 lg-tes 1 ja 11 sätestatut (20-aastast aegumistähtaega) kohaldatakse

pärast 1. juulit 2019 tekkinud nõuete puhul. Täiteasjas tuleks aegumistähtaega arvestada TsÜS

§ 157 lg-s 1 sätetatu alusel, lähtudes 5. aprillil 2011 kehtima hakanud redaktsioonist, mitte 1.

juulil 2019 kehtima hakanud redaktsioonist. Seaduse selline tõlgendus on ka näiteks

Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel. Seetõttu on avaldaja seisukohal, et

täitemenetlus täiteasjas tuleb lõpetada, ja palub kohtul seda teha.

5.3. Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada kohtutäiturile

laekunud ja laekuvate summade edasikandmine sissenõudjale. Maakohus jättis 19. oktoobri

2021. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse TsMS § 384 lg 2 alusel rahuldamata.

2-21-9708

Menetlusosaliste seisukohad

6. Puudutatud isik ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta maakohtu määratud tähtajaks 4.

oktoobriks 2021.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus toimetas määruskaebuse puudutatud isikule kätte, kuna ringkonnakohtu

hinnangul võis maakohus olla jätnud selle nõuetekohaselt tegemata. Puudutatud isik kinnitas

määruskaebuse kättesaamist 28. detsembril 2021. Puudutatud isik ei esitanud määruskaebuse

kohta seisukohta ringkonnakohtu määratud tähtajaks 5. jaanuariks 2022 ega ole seda teinud ka

praeguse määruse tegemise ajaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel

tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ja täitemenetlus täiteasjas lõpetada.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebus

rahuldatakse.

10. Avaldus on esitatud TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik

esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui

jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks

esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Maakohus tuvastas, et täiteasjas

täidetakse Tallinna Linnakohtu 2. oktoobri 2000. a otsusest kriminaalasjas nr XXX (kohtuotsus)

tulenevat nõuet ning esimest korda esitati nõue kohtutäiturile täitmiseks 24. augustil 2001.

Avaldaja neid asjaolusid määruskaebuses ei vaidlusta. Seda, et kohtutäitur Kairi Kumm algatas

kohtuotsusest tuleneva nõude täitmiseks täitemenetluse 24. augustil 2001, kinnitab kohtutäitur

Katrin Velleti büroo töötaja 21. juuni 2021. a e-kiri (dtl 17). Seega lähtub ringkonnakohus

sellest, et nõue esitati esimest korda täitmiseks maakohtu tuvastatud kuupäeval. Avalduse

lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kohtuotsusest tuleneva nõude täitmine on aegunud.

11. Kõigepealt tuleb kindlaks teha täidetavale nõudele kohaldatava aegumistähtaja pikkus ja

selle kulgema hakkamise ajahetk.

11.1. Enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva

redaktsiooni kohaselt on see kümme aastat. Mõlema redaktsiooni kohaselt algab

aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist

(TsÜS § 157 lg 2). Enne kehtiva TsÜS-i jõustumist kehtinud 28. juunil 1994 vastu võetud ja 1.

septembril 1994 jõustunud TsÜS (TsÜS1994) nägi § 123 lg-s 1 ette, et kohtuotsusega tunnustatud

nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest.

11.2. Praeguses asjas tehti ja jõustus täitedokumendiks olev kohtuotsus enne 1. juulit 2002,

seega TsÜS1994 kehtivuse ajal. Ehkki sel ajal oli kohtuotsusega tunnustatud nõude

aegumistähtaeg TsÜS1994 § 123 lg 1 järgi 10 aastat, näeb 1. juulil 2002 jõustunud VÕSRS § 9

lg 1 esimene lause ette, et alates 1. juulist 2002 kehtima hakanud TsÜS-is aegumise kohta

sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Lõikest 2 tuleneb,

2-21-9708

et kui TsÜS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse

kohaselt, arvestatakse TsÜS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kohtuotsusega

tunnustatud nõude puhul ei ole 1. juulil 2002 jõustunud TsÜS-is sätestatud aegumistähtaeg (30

aastat) lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt (10 aastat). Seega tuli pärast 1.

juulit 2002 arvestada praeguses asjas kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaega

TsÜS1994 § 123 lg 2 teise lause kohaselt kohtuotsuse jõustumisest ning aegumistähtaja pikkus

oli 1. juulil 2002 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat. Ehkki asja materjalide põhjal ei ole

võimalik tuvastada kohtuotsuse jõustumise täpset aega, jõustus see hiljemalt 9. veebruaril 2001,

mil kohtuotsuse kohta alustati Tallinna Linnakohtu täitevosakonna täitetoimikut nr

16/2001/986 (dtl 18). Järelikult oleks nõue ilma aegumise katkemist või peatumist kaasa

toovate asjaolude esinemiseta TsÜS-i 1. juulil 2002 jõustunud redaktsiooni kohaselt aegunud

hiljemalt 9. veebruaril 2031.

11.3. TsÜS-i 5. aprillil 2011 jõustunud muudatustega muudeti § 157 lg-t 1 ja nähti ette, et

jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on varasema 30 aasta

asemel kümme aastat. VÕSRS § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1

aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne

2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama

lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli

kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Kuna praeguses asjas ei olnud kohtuotsusega tunnustatud nõue 5.

aprilli 2011 seisuga aegunud ning enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane

aegumistähtaeg (30 aastat) ei lõpeks varem kui alates nimetatud kuupäevast kehtiva TsÜS-i

redaktsiooni § 157 lg-s 1 nimetatud tähtaeg (10 aastat), tuleb kohtuotsusest tuleneva nõude

täitmise aegumisele kohaldada TsÜS § 157 lg-t 1 selle 5. aprillist 2011 kehtivas redaktsioonis.

11.4. Riigikohus on VÕSRS ajavahemikul 5. aprill 2011 kuni 20. märts 2016 kehtinud

redaktsiooni § 9 lg 4 esimese ja teise lause põhjal järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud

aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille

jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.

oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13; 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-141-13, p 22). VÕSRS 21. märtsist 2016 kehtivas redaktsioonis on 1. märtsi 2011

asemel viidatud 5. aprillile 2011. Muudetud sõnastuse valguses tuleb Riigikohtu seisukohta

kolleegiumi hinnangul mõista selliselt, et enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõudele

hakkas 5. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Seega hakkas praeguses asjas

vaidluse all olevale nõudele 5. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu

nõue pidi TsÜS § 136 lg 2 järgi aeguma kõige varem (s.o ilma peatumiste ja katkemisteta) 5.

aprillil 2021.

12. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas kohaldub TsÜS § 157 lg-s

11 sätestatud aegumistähtaeg. TsÜS § 157 lg 11 sätestab, et kui § 157 lg-s 1 nimetatud

täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või

kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise

aegumistähtaeg 20 aastat. Ehkki praeguses asjas täidetakse kriminaalasjas tsiviilhagiga esitatud

nõuet, on maakohus jätnud tähelepanuta, et § 157 lg 11 lisati TsÜS-i 1. juulil 2019 jõustunud

TsÜS ja VÕSRS muutmise seadusega. Sama seadusega täiendati VÕSRS §-i 9 lg-ga 5, mille

kohaselt TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse alates 2019. aasta 1. juulist

jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele

nõuetele. Seda, et TsÜS § 157 lg-t 11 ei soovitud kohaldada nendele nõuetele, mis olid tekkinud

enne sätte jõustumist, kinnitab ka asjaomase eelnõu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse muutmise seadus 627 SE) seletuskiri. Praeguses asjas jõustus

2-21-9708

täitedokumendiks olev kohtuotsus hiljemalt 9. veebruaril 2001, seega enne 2019. aasta 1. juulit.

Seega nõustub kolleegium avaldaja seisukohaga, et TsÜS § 157 lg-t 11 ei saa praeguses asjas

kohaldada.

13. Järgmisena tuleb hinnata nõude täitmise aegumise võimalikku katkemist või peatumist ning

selle mõju aegumistähtaja möödumisele.

13.1. Maakohus kohaldas selle hindamisel, kas nõude aegumine katkes 24. augustil 2001

täitmisavalduse esitamisega, ekslikult 1. aprillist 2021 kehtivat TsÜS § 159 lg 1 redaktsiooni,

ehkki oleks pidanud lähtuma aegumise võimaliku katkemise ajal kehtinud seadusest.

13.1.1. Enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS1994 § 123 lg 2 esimese lause kohaselt täitemenetluse

algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb. Sama sätte kolmanda lause kohaselt kuni

aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata. Kehtiva TsÜS-i

jõustumisest 1. juulil 2002 kuni 31. märtsini 2021 kehtinud redaktsioonis sätestas § 159 lg 1, et

aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Alates 1. aprillist 2021

kehtivas redaktsioonis on § 159 lg 1 sõnastust täpsustatud, nähes ette, et jõustunud

kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

13.1.2. Hindamaks, kas kohtuotsuse 24. augustil 2001 täitmiseks esitamisega aegumine katkes,

oleks maakohus pidanud kohaldama TsÜS-i1994, mis reguleeris sel ajal aegumise katkemist. See

tuleneb ka VÕSRS § 9 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt aegumise algusele, peatumisele ja

katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud,

peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. TsÜS1994 § 123 lg-st 2 tulenevalt katkes

aegumistähtaeg täitemenetluse algatamisel 24. augustil 2001 ja selle ajani möödunud aega

(uuesti alanud) aegumistähtaja hulka ei arvata.

13.1.3. Kuna TsÜS1994 reguleeris aegumistähtaja katkemist täitemenetluse algatamisel sarnaselt

kehtiva TsÜS-i 1. aprillist 2021 kehtiva redaktsiooniga, ei mõjutanud ebaõige seaduse

kohaldamine praegusel juhul maakohtu järeldust aegumistähtaja lõppemise kohta. Lisaks leidis

kolleegium eespool, et aegumistähtaja kulgemine algas niikuinii 5. aprillil 2011 uuesti, mistõttu

selle varasem katkemine ei saa aegumistähtaja lõppu mõjutada.

13.2. Selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt aegumine oleks peatunud või katkenud pärast 5.

aprilli 2011, asja materjalidest ei nähtu. Ka maakohus märkis, et avaldaja ei toonud välja ja

kohtule ei ole saanud teatavaks muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid peale

täitedokumendi täitmiseks esitamise 2001. aastal. Seega aegus täiteasjas täidetava

kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmine 5. aprillil 2021. Järelikult oli nõude täitmine

avalduse esitamise seisuga 16. juuni 2021 aegunud ja avaldajal oli TMS § 2231 lg 1 kohaselt

õigus taotleda kohtult täitemenetluse lõpetamist. Avaldus on seega põhjendatud ja tuleb

rahuldada ning täitemenetlus täiteasjas lõpetada.

14. Kolleegium selgitab, et TMS § 481 lg-st 4 ja § 2231 lg-st 6 tulenevalt ei vabasta avalduse

rahuldamine ja täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude

kandmisest.

2-21-9708

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 173 lg 3

esimene lause näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta

vajaduse korral vastavalt ka menetluskulude jaotust.

16. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on neid sätteid

tõlgendanud selliselt, et mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta

menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on

otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi

menetlusosalisi ei ole (Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16; 2.

juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).

17. Praeguses asjas oli lisaks avaldajale menetlusosaliseks puudutatud isikuna sissenõudja.

Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, on tehtud

sissenõudja kahjuks. Seega on põhjendatud jätta praeguses asjas nii maa- kui ka ringkonnakohtu

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et puudutatud isik ei

esitanud menetluses seisukohti. Kui puudutatud isik oleks täitemenetluse lõpetamisega

nõustunud, oleks kohtutäitur saanud täitemenetluse lõpetada ja avaldajal ei oleks olnud vaja

kohtusse pöörduda.

18. Eelnevast tulenevalt muudab kolleegium TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu menetluskulude

jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb samuti jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi

puudutatud isiku kanda.

19. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna seda ei teinud

vaidlustatud määruses ka maakohus ning lisaks muutis ringkonnakohus maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916,

p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

20. TsMS § 696 lg 3 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Praegusel juhul on seadusega täpsustatud määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikute

ringi. TMS § 2231 lg 4 kohaselt võivad määruse peale, millega kohus lahendab avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, esitada määruskaebuse avaldaja ja

sissenõudja.

21. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa