1-21-8586/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada Rein Aksalu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja karistust ei pöörata
Legislator headnote
AI generated1-21-8586/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Tunnistada Rein Aksalu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja karistust ei pöörata
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2022, Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-21-8586 (21274000199)
Kohtukoosseis
kohtunik Rajar Miller
Kohtuistungi sekretär
Liina Lõhmus
Kriminaalasi
Rein Aksalu süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi
kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Paul Pikma
Süüdistatav
Rein Aksalu, isikukood 37407050251,
Kaitsja
määratud kaitsja Margus Viira, kaitsja osavõttu
kohtuistungist ei taotlenud
Kohtuistungi toimumise aeg
12. jaanuar 2022
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
1. Tunnistada Rein Aksalu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks
vangistus 5 kuud.
2. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja karistust ei pöörata
täitmisele kui Rein Aksalu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu,
järgib katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja täidab talle määratud kohustusi.
2.1. Kohus kohustab Rein Aksalu järgima katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid
kontrollnõudeid. Rein Aksalu peab:
2.1.1. elama oma alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxx
2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-
osakonda registreerimisele;
2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
2.1.6. saama
kriminaalhooldusametnikult
eelneva
loa
Eesti
territooriumilt
lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2.2. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Rein Aksalul katseajal keelatud tarvitada alkoholi.
2.3. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Rein Aksalu tema nõusolekul kohustatud 10 tööpäeva
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest registreerima end riikliku alkoholi
tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ alkoholisõltuvuse
tuvastamiseks ning meditsiiniasutuse poolt määratud tähtaja jooksul on Rein
Aksalu kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase
hindamise teenuse. Alkoholisõltuvuse tuvastamise korral kohustub Rein Aksalu
jätkama sõltuvusravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse puudumise kohta
kohustub Rein Aksalu esitama tõendi kriminaalhooldajale.
2.4. KarS § 75 lg 4 alusel kinnitab kohus Rein Aksalu võetud vabatahtliku kohustuse
alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni
käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra
alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme
kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse
vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin).
Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on Rein Aksalu alkoholi
liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide
näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 kuu
möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk
CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras kus Rein Aksalu poolt
antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga
kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3%.
3. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o
12. jaanuarist 2022. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse (otsuse resolutsiooni
punktid 2.1-2.4) kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
4. Välja mõista Rein Aksalult KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 alusel
riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: sundraha 876 eurot ja määratud kaitsja tasu
114 eurot, kokku menetluskulu 990 eurot.
5. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 82,50 eurot.
Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse
hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest:
nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank
AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb
märkida viitenumber 99922700001391 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Rein
Aksalu, kr asi 1-21-8586“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse
nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud
korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete
rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise
rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida
seadus selle eest ette ei näe.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi,
esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva
jooksul otsuse kuulutamisest.
ASJAOLUD
1. Rein Aksalu süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 05.09.2021 kella 17:45 paiku
Saaremaa vallas x küla juures mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxolles joobeseisundis
korrakaitseseaduse § 36 lg 1 mõistes (tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholisisaldus
väljahingatavas õhus vähemalt 1,04 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg
2 p 1 nõudeid, samuti omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning
põhjustas liiklusõnnetuse sõites teelt kraavi.
LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud
korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja
maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi
või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu
joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas
häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Seega Rein Aksalu oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 424 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 03.12.2021 sõlmitud kokkuleppega
taotleb prokurör kohtus Rein Aksalu süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. Mõistetav karistus
jäetakse tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 lõigete 1 ja 3 järgi, määratakse katseaeg
1 aasta ning Rein Aksalu allutatakse käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all.
Katseajal on Rein Aksalu kohustatud järgima KarS § 175 lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid: elama
kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma
elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva
loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva
loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Täiendavalt on Rein Aksalu KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 5 alusel võtab Rein Aksalu endale vabatahtliku kohustuse alates
kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise
häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ alkoholisõltuvuse tuvastamiseks ning
meditsiiniasutuse poolt määratud tähtaja jooksul on Rein Aksalu kohustatud läbima
programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Alkoholisõltuvuse
tuvastamise korral kohustub Rein Aksalu jätkama sõltuvusravil osalemist. Ravi vajaduse
või vajaduse puudumise kohta kohustub Rein Aksalu esitama tõendi kriminaalhooldajale.
KarS § 75 lg 4 alusel võtab Rein Aksalu endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse
jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni
kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord
kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise
tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul
kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on Rein Aksalu alkoholi liigtarvitamisele viitav
patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema
võrreldes esmase prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase
analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema
väiksem kui 1,3%. Olukorras kus Rein Aksalu poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi
näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk
väiksemad kui 1,3 %. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel
mõistetakse Rein Aksalult välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: kaitsjatasu 114 eurot
ja sundraha 876 eurot, kokku 990 eurot, mis tuleb Rein Aksalul tasuda ositi 12 kuu jooksul
alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 82,50 eurot.
3. Kohtuistungil avaldas Rein Aksalu, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub
kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas nõusolekut ravivajaduse
tuvastamisel ravile allumiseks ja võetud kohustus anda CDT näidu tuvastamiseks
laboratoorseid vereanalüüse. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis
vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel
avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas.
4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte
arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe
sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil
sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab,
et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja
menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud
tõendid annavad aluse mõista Rein Aksalu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle
kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning
karistuse eesmärkidele.
6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta
kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe
saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4 ja
9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud: määratud kaitsja
tasu ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Kokkuleppe kohaselt
kohustus süüdistatav hüvitama sundraha 2021. aastal kehtinud kuupalga 584 euro suurust
alammäära arvestades summas 876 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on sundraha suurus
teise astme kuriteos süüdimõistva otsuse korral 1,5 kuupalga alammäära ja KrMS § 3 lg 2
kohaselt tuleks kohtuotsuse tegemisel kohaldada alates 01.01.2022 kehtivat töötasu
alammäära 654 eurot. Arvestades prokuratuurile KrMS § 245 1 p 12 pandud kohustust
kajastada kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavate menetluskulude suurus, kokkuleppe
sõlmimise aega 03.12.2021 ning seda, et kohtuistungi toimumise ning kohtuotsuse tegemise
aeg sõltub kohtust, peab kohus põhjendatuks lähtuda kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud
sundraha suurusest ja mõistab süüdistatavalt välja sundraha vastavalt kokkuleppele.
Lähtudes kokkuleppest ja taotlusest määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes
menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates
kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. Seega on
sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub
vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse
eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik