2-21-110932/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

12. jaanuar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-110932

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi R Ku vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1081,66 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

esindajad lepinguline esindaja A K

Kostja: R K (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi R Ku vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista R Kult Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 800 eurot, intress

104,96 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 72,70

eurot.

3. Mõista R Kult Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.09.2021

kuni põhinõude tasumiseni.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud R Ku kanda.

5. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

6. Mõista R Kult Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena välja 400

eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja hageja õigusabikulu 200 eurot).

7. Mõista R Kult Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 20.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R Kult 1074,39 euro saamiseks. Kohus tegi 26.04.2021 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale

dokumente kahel korral kätte toimetada aadressil xxx, kuid mõlemal korral dokumendid

tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Ka aadressile xxx saadetud dokumendid tagastati muul

põhjusel. E-posti aadressitele xxx, xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. xxx

korteriomanik kinnitas 03.05.2021, et kostja elab antud aadressil. Ka kostja ema kinnitas

20.07.2021, et võlgnik elab xxx, kuid viibib hetkel xxx.

2. Pärnu Maakohus andis 09.08.2021 nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohus edastas nõude 11.08.2021 määrusega kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Hageja esitas 28.09.2021 (täiendatud

29.10.2021) hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 800 eurot,

intressi 104,96 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72,70 eurot

ja viivise alates 29.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt

hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kohus

võttis hagi 01.11.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku

vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus saatis

hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale tähitud kirjaga tema rahvastikuregistri

järgsele aadressile xxx.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 järgi võib menetlusdokumendi saajale

kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult

väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab dokumendi kättetoimetamist

dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada.

Menetlusdokumendi võib kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes TsMS-i 6.

osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale.

Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab,

et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. Isikule tuleb dokumendi üleandmise kohustust

selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu (TsMS § 313 lg 2). TsMS §

322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse

dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või

perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

4. Väljastusteate kohaselt toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte 01.12.2021 nende

kättetoimetamisega kostja eluruumis elavale isikule. Väljastusteate kohaselt võttis dokumendid

vastu kostja isa U K. Väljastusteade vastab ministri kehtestatud vormile ja kättetoimetamine on

usaldusväärselt dokumenteeritud (TsMS § 313 lg 3 ja 4). Tulenevalt menetlusse võtmise

määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 22.12.2021.

Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud.

6. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 440 eurot, sh riigilõiv 200

eurot ja hageja õigusabikulu 240 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)).

Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMs § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

8. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 200 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja menetluses tehtud toimingud on olnud hageja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 400 eurot, so riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 200

eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

9. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik