2-20-2864/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2864

Tsiviilasi

ENveron OÜ hagi Paternoster OÜ ja Tallinna

kohtutäituri

Katrin

Vellet

vastu

nõude

tunnustamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Kostja 1 vastu esitatud nõuded 122 031,54 eurot

Kostja 2 vastu esitatud nõuded 69 800,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

ENveron

OÜ

(registrikood

11340727),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liisi Kents ja

Eerik Entsik

Kostja 1 Paternoster OÜ (registrikood 11492963),

lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas

Kostja 2 Kohtutäitur Katrin Vellet (registrikood

12624119), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne

Värvimann

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada ENveron hagis Paternoster OÜ vastu.

2. Tunnustada ENveron OÜ nõuet Paternoster OÜ vastu summas 96 240,28 eurot,

mis moodustub põhinõudest 70 661 eurot, intressist 4 239,66 eurot ning seisuga

20.02.2020 viivistest 21 339,62 eurot.

3. Mõista Paternoster OÜ-lt välja ENveron OÜ kasuks 96 240,28 eurot, sh põhinõue

70 661 eurot, intress 4 239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivised 21 339,62

eurot.

4. Mõista Paternoster OÜ-lt välja ENveron OÜ kasuks viivis 0,1% päevas

väljamõistetud põhivõlgnevuselt (70 661 eurot) alates 21.02.2020 kuni

võlgnevuse täieliku tasumiseni.

5. Jätta ENveron OÜ hagi Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti vastu kahju

hüvitamise ja viivisenõudes rahuldamata.

6. Jätta rahuldamata ENveron OÜ taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise

kord.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta ENveron OÜ hagis Paternoster OÜ vastu menetluskulud Paternoster OÜ

kanda.

8. Jätta ENveron OÜ hagis Tallinna kohtutäituri Katrin Vellet vastu

menetluskulud ENveron OÜ kanda.

9. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. ENveron OÜ (hageja) ja Paternoster OÜ (kostja 1) sõlmisid 18.12.2008 laenulepingu,

18.12.2013 laenulepingu lisa ja 23.04.2018 notariaalse kokkuleppe (võlatunnistus), mille

alusel sai kostja 1 hagejalt laenu ja kostja 1 pidi laenu koos intressiga tagastama 23.04.2019.

Kostja 1 tähtaegselt laenu ei tagastanud ning kostjal 1 tekkis hageja ees võlgnevus 74 900,66,

milles 70 661,00 eurot on põhivõlg ja 4239,66 eurot intressivõlgnevus. Nõuet tagas kostja 1

kinnisasjale seatud kolmanda järjekoha hüpoteek summas 90 000,00 eurot.

2. SCANDB OÜ avalduse alusel algatas kohtutäitur Katrin Vellet (kostja 2) kostja 1 suhtes

09.07.2019 täitemenetluse. Täitemenetluse läbiviimiseks pööras kostja 2 sissenõude kostjale 1

kuuluvale kinnisasjale ning kuulutas välja kinnisasja enampakkumise. Kinnisasi müüdi

hinnaga 122 000 eurot SCANDB OÜ-le. Kostja 2 teavitas hagejat 04.02.2020, et kinnisasja

enampakkumisest saadud tulem makstakse välja 11.02.2020, kui kinnisasja koormavate

hüpoteekide omanikud, sh hageja ei esita hüvitise avaldust ja õigust tõendavaid dokumente

hiljemalt 11.02.2020. Hageja esitas avalduse ja vajalikud dokumendid. Kinnisasja

enampakkumisel müügi seisuga oli hageja nõue kostja 1 vastu 95 109,71 eurot, sh viivis

20 209,05 eurot. Kostja 1 vaidles hageja nõudele vastu.

3. Kohtutäitur selgitas hagejale õigust pöörduda nõude tunnustamiseks kohtusse ja maksis

tulemi välja SCANDB OÜ-le ja ülejäänud osas kostjale 1. Hageja esitab kostja 1 vastu nõude

tunnustamise nõude TMS § 108 lg 7 alusel, kostja 1 vastu laenulepingu täitmise ja

viivisenõude ning kostja 2 vastu ametikohustuste (TMS § 106 lg 1, § 105 lg 2 ja § 109 lg 3)

süülisest rikkumisest tuleneva kahjunõude summas 69 800,00 eurot.

4. Hageja palub kohtul:

1) Tunnustada hageja nõuet kostja 1 vastu summas 96 240,28 eurot, mis moodustub

põhinõudest summas 70 661 eurot, intressist summas 4 239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020

viivistest summas 21 339,62 eurot;

2) Mõista kostjalt 1 hageja kasuks 96 240,28 eurot, mis moodustub põhinõudest summas 70

661 eurot, intressist summas 4 239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivistest summas 21

339,62 eurot;

3) Mõista kostjalt 1 hageja kasuks alates 21.02.2020 viivis laenulepingus kokkulepitud

määras 0,1% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuse summalt (70 661 eurot) alates

21.02.2020 kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni;

4) Mõista kostjalt 2 välja hageja kasuks kahju hüvitis summas, mida ei ole võimalik kostjalt 1

kätte saada, kuid mitte üle 69 800 euro. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning

kehtestada, et kohtuotsus tuleb täita esmalt kostja 1 kohta tehtud otsust puudutavas osas ning

kostja 2 kohta tehtud kohtuotsus tuleb täita osas, milles kohtuotsust ei õnnestu täita kostja 1

osas, kuid mitte enam kui summas 69 800 eurot;

5) Mõista kostjalt 2 välja hageja kasuks viivis seaduses sätestatud määras alates 21.02.2020

protsendina kahju hüvitise põhisummalt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär + 8% aastas).

Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt

välja ENveron OÜ kasuks kõik menetluskulud.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja 1 palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 leiab, et hageja nõude aluseks oleva

laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja 1 poolt lepingu allkirjastanud isikul esindusõigust.

Juhatuse liikmeks oli K. S.. Lepingu allkirjastas E. N.. Esindusõiguse puudumisel on tehing

TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Kostja 1 vaidles vastu kõikidele asjaoludele, millega ta pole

selgesõnaliselt nõustunud.

6. Kostja 1 arvates on hageja TMS § 108 lg 7 olevat nõuet ebaõigesti mõistnud. Hageja peab

täitemenetluse tulemist osa saamiseks esitama hagi oma nõude tunnustamiseks. TMS § 108 lg

7 ei võimalda esitada seda nõuet otse kostja 1 kui võlgniku vastu.

7. Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja 2 palub jätta hagi rahuldamata või vähendada hageja

võimalikku kahjuhüvitist VÕS § 139 lõike 1 alusel nullini. Kostja 2 teatas hagejale

09.12.2019 kostjale 1 kuuluva ja hageja kasuks kolmanda järgu hüpoteegiga koormatud

kinnisasja arestimisest. 02.01.2020 teatas kostja 2 hagejale, et hüpoteegiga kaasnevad õigused

lõpevad kinnisasja müügiga enampakkumisel, ning selgitas hagejale, et hagejal on võimalik

esitada hüvitise saamiseks avaldus kuni 30.01.2020. Hageja tähtaegselt kostjale 2 avaldust ega

nõuet tõendavaid dokumente ei esitanud. Kostja 2 edastas enampakkumise akti 04.02.2020

hagejale ja selgitas veelkord, et hagejal on võimalik esitada hüvitise nõue ning võlgniku või

sissenõudja vastuväidete korral tuleb pöörduda nõudega kohtusse. Kostja 2 teatas hagejale, et

kostja 1 esitas vastuväite hageja 11.02.2020 hüvitise avaldusele ning seetõttu pole kostjal 2

võimalik hüvitise avaldust rahuldada.

8. Kostja 2 ei rikkunud tulemit kostjale 1 välja makstes ametikohustusi. Kohtutäituril ei olnud

kohustust koostada jaotuskava. TMS § 106 lg 1 järgi on jaotuskava koostamise kohustus

üksnes juhul, kui täitemenetluses on mitu sissenõudjat. Hageja ei olnud sissenõudjaks.

Täitemenetluses oli ainult üks sissenõudja. Seega ei pidanud kohtutäitur koostama jaotuskava

ning samuti puudus tal alus TMS § 105 lg 2 alusel hagejale tulemi välja maksmiseks. Hageja

ei esitanud õigeaegselt hüvitise avaldust ja kostja 1 vaidles avaldusele vastu. Seetõttu puudus

kohtutäituril õiguslik alus tulemist hagejale raha kandmiseks.

9. Hageja ei tõendanud kahju tekkimist, selle suurust ega põhjuslikku seost tekkinud kahju ja

kostja 2 tegevuse vahel. Hageja panustas ise kahju tekkimisse ja seetõttu poleks kahju

kostjalt 2 välja mõistmine põhjendatud. Kostja 2 selgitas hagejale võimalust täitemenetlusega

ühineda, mis oleks muutnud hageja täitemenetluses sissenõudjaks. Selliselt oleks hageja

saanud nõuda tulemist enda nõude täitmist. Samuti oleks hageja saanud pöörduda kohtusse

esialgse õiguskaitse taotlusega, et peatada kohtutäituri poolt tulemi välja maksmine, mis oleks

andnud kohtutäiturile õigusliku aluse tulemi väljamaksmisest keeldumiseks. TMS § 57 lg 3

alusel maksis kohtutäitur seadusest tulenevalt kostjale 1 välja vara enampakkumisest pärast

täitemenetluses esitatud nõuete täitmist ülejäänud raha.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hageja nõude kostja 1 vastu täielikult. Kostja 2 vastu esitatud hagi

rahuldamisele ei kuulu.

11. Kohus täitis 05.02.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 140-143).

12. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. Hageja ja kostja 1 sõlmisid

18.12.2008 laenulepingu, 18.12.2013 laenulepingu lisa ja 23.04.2018 notariaalse kokkuleppe,

mille alusel sai kostja 1 hagejalt laenu ja kostja 1 pidi laenu koos intressiga tagastama

23.04.2019 (I kd 34-39). Hageja nõuet tagas kostja 1 kinnisasjale seatud kolmanda järjekoha

hüpoteek summas 90 000,00 eurot. Kostja 2 algatas SCANDB OÜ avalduse alusel kostja 1

suhtes 09.07.2019 täitemenetluse summas 49 850 eurot (I kd tl 10-11). Täitemenetluse

algatamise aluseks on Tallinna notari Gunnar Savisaar poolt 22.05.2019 koostatud notariaalne

dokument nr 1866 ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (I kd, tl 12-14).

SCANDB OÜ omandas nõude kostja 1 vastu 18.03.2019 AAkinnisvaralaen OÜ ja SCANDB

OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel AAkinnisvaralaen OÜ-lt tasu summas

525 eurot eest (I kd, tl 17-18). Vastavalt AAkinnisvaralaen OÜ ja SCANDB OÜ vahelisele

02.04.2019 hüpoteegi loovutamise kokkuleppele loovutati AAkinnisvaralaen OÜ poolt nõuet

tagav Majaka kinnisasja koormav hüpoteek hüpoteegisummaga 52 200 eurot SCANDB OÜ-le

tasuta (I kd, tl 19 ja 19 pöördel). Paternoster OÜ omandisse kuulus nimetatud ajal kinnisasi

nimetusega Majaka ja sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, pindalaga 5,51 ha (I kd, tl 20).

Paternoster OÜ omandisse kuulunud Majaka kinnisasi oli koormatud 1. järjekoha hüpoteegiga

hüpoteegisummaga 52 200 eurot SCANDB OÜ kasuks, 2. järjekoha kohtuliku hüpoteegiga

hüpoteegisummaga 109 413 eurot Eesti Vabariik kasuks ning 3. järjekoha hüpoteegiga

hüpoteegisummaga 90 000 eurot hageja kasuks (I kd, tl 20 ja 20 pöördel). Kostja 2 pööras

sissenõude kostjale 1 kuuluvale kinnisasjale ning kuulutas välja kinnisasja enampakkumise (I

kd, tl 21-28). Kinnisasi müüdi hinnaga 122 000 eurot SCANDB OÜ-le. Kostja 2 teavitas

hagejat 04.02.2020, et kinnisasja enampakkumisest saadud tulem makstakse välja 11.02.2020,

kui kinnisasja koormavate hüpoteekide omanikud, sh hageja ei esita hüvitise avaldust ja

õigust tõendavaid dokumente hiljemalt 11.02.2020 (I kd, tl 29). Hageja esitas 11.02.2020

avalduse Majaka kinnisasja müügi tulemist hüvitise saamiseks summas 90 000 eurot (I kd, tl

30-31). Kostja 1 esitas vastuväite hageja hüvitise avaldusele (I kd, tl 44).

13. Kohus lahendab esmalt hageja nõude tunnustamise hagi. Nimetatud nõude õiguslik alus

on täitemenetluse seadustik (TMS) § 108 lg 7. Kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või

jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada

hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse

esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest (TMS § 108 lg 7). Kohtutäitur

selgitas hagejale seoses täitemenetluses võlgniku (kostja 1) vastuväitega hüpoteegipidaja

TMS § 108 lg-st 7 tulenevat õigust esitada hagi nõude tunnustamiseks (I kd, tl 44) ja hageja

on seda praeguse hagiga teinud. TMS § 108 lg 7 ei reguleeri, kelle vastu tuleb hagi esitada.

Kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad

avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel

arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast (TMS § 108 lg 6). Kostja 1 (võlgnik) vaidles hageja

nõudele vastu, seega on hageja õigustatud esitama hagi kostja 1 vastu. Vastavalt on kostja 1

kohtu hinnangul kohane kostja.

14. Kohus võtab seisukoha, kas 23.04.2018 dokument on laenuleping või deklaratiivne

võlatunnistus. Pooltel oli võimalik esitada oma põhjendused, miks kohus peaks dokumenti

käsitlema lepingu või võlatunnistusena. Hageja leidis, et 23.04.2018 sõlmitud kokkulepet saab

käsitada deklaratiivse võlatunnistusena. Kostja 1 vaidles hageja nõudele vastu põhjusel, et

nõude aluseks olev laenuleping on tühine esindusõiguse puudumise tõttu.

15. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396

lg 1). Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1).

Esitatud asjaoludel andis hageja kostjale 1 laenu ning kostja kohustus tasuma sellelt intressi

ning laenu tagastama. Hageja ja kostja 1 vaheline võlasuhe vastab laenulepingu tunnustele.

Laenulepingule tugineva nõude puhul peab hageja tõendama lepingu olemasolu, kohustust,

mida kostja rikkus, ja rikkumist. Kostja peab tõendama, et ta ei vastuta rikkumise eest.

Leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1).

Deklaratiivse võlatunnistuse alusel nõude lahendamisel peab hageja tõendama võlatunnistuse

olemasolu. Kostja peab tõendama, et võlatunnistuse aluseks olevat võlga ei ole olemas.

16. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud

juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (TsÜS

§ 129 lg 1). Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu

esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1). Esindaja

võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel

tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindusõiguse võib anda

tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) (VÕS § 117

lg 2). Kostja 1 poolt välja toodud asjaoludel puudus lepingu kostja 1 nimel allkirjastanud

isikul seadusjärgne ja ka tehinguline esindusõigus. Hageja peab tõendama võlasuhet, sh selle

kehtivust. Seetõttu peab hageja tõendama kostja vastuväite korral ka tehingus osalenud

kostja 1 esindaja esindusõiguse olemasolu.

17. Kohus on seisukohal, et OÜ Enliven ja kostja 1 vahel 18.12.2008 sõlmitud laenulepingust

tulenev nõue on kehtiv, kuna kostja 1 on selle TsÜS § 129 lg 1 mõttes korduvalt heakskiitnud.

TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab. Kohus on seisukohal, et 18.12.2008 sõlmitud laenuleping on kostja 1 poolt

TsÜS § 129 lg 1 mõttes heakskiidetud, kuna kostja 1 on võlgnevust kinnitatud 18.12.2013

laenulepingu lisaga. Nimetatud laenulepingu lisaga pikendati 18.12.2008 lepingu alusel

saadud laenu tagastamise tähtaega ning lisa on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja E. N.a.

Samuti on kostja 1 tunnistanud 18.12.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevat võlgnevust

hageja (endine OÜ Home-ID) ja kostja 1 vahel 23.04.2018 sõlmitud kokkuleppega.

18. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud kokkuleppe näol on tegemist

deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Leping, millega lubatakse

kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30). Võlatunnistus võib olla deklaratiivne,

kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega

lihtsustada selle sissenõudmist (RKTKo nr 2-13-34922, p 12).

19. Kohus leiab, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, kuna võlatunnistusega kostja

kinnitas olemasolevat võlgnevust hageja ees. 23.04.2018 sõlmitud kokkuleppega kinnitas

kostja 1, et tal on hageja ees tasumata põhivõlgnevus 53 852 eurot ja intressid 16 809 eurot.

23.04.2018 sõlmitud kokkuleppe punktis 1 leppisid pooled kokku, et kostja 1 võlgneb

nimetatud lepingu lisa allkirjastamise seisuga hagejale 1 põhivõlana 70 661 eurot (I kd, tl 42).

Kokkuleppe on allkirjastanud kostja 1 seaduslik esindaja E. N.a. Riigikohus on selgitanud, et

deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus sisaldubki esmajoones VÕS § 396 lg-s 2

sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna (vt RKTKo nr 3-2-1-69-06, p 13).

20. Võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik (osaliselt või täielikult) tunnistatud võlale

vastuväidete esitamisest, millega lihtsustatakse võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut

(RKTKo nr 3-2-1-149-14, 12). Deklaratiivne võlatunnistus jagab ümber tõendamiskoormuse

ning võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale

võlatunnistuse (RKTKo nr 3-2-1-124-14, p 23). Seega piisab hagejal enda nõudeõiguse

tõendamiseks hageja (endise ärinimega OÜ Home-ID) ja kostja 1 vahel 23.04.2018 sõlmitud

kokkuleppe kui deklaratiivse võlatunnistuse esitamisest. Deklaratiivse võlatunnistuse alusel

nõude lahendamisel peab hageja tõendama võlatunnistuse olemasolu. Kostja ei ole tõendanud,

et võlatunnistuse aluseks olevat võlga ei ole olemas. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega on tuvastamist

leidnud, et kostja 1 on võlasuhtest tuleneva kohustust rikkunud ja kostja vastutab rikkumise

eest. Seega on kostjal 1 põhivõlgnevus hageja ees summas 70 661 eurot.

21. Hageja esitas kostja 1 vastu ka intressinõude summas 4239,66 eurot ja seisuga 20.02.2020

viviisenõude summas 21 339,62 eurot. Kohus tuvastas, et kostja 1 rikkusid maksekohustust.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1).

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Kostja 1

intressinõudele ja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja 1 oli kohustatud

laenusumma tagastama hiljemalt 23.04.2019 (I kd, tl 42). Intressinõue on 23.04.2018

kokkuleppe kohaselt 23.04.2018 seisuga 4239,66 eurot. Hageja on arvestanud kostjale 1

perioodi 24.04.2019 kuni 20.02.2020 eest viivist 21 339,62 eurot. Pooled leppisid 23.04.2018

kokku viivisemääras 0,1% päevas. Seega on põhjendatud ka intressi- ja viivisenõue.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb tunnustada hageja nõuet kostja 1 vastu summas 96 240,28

eurot, mis moodustub põhinõudest 70 661 eurot, intressist 4239,66 eurot ning seisuga

20.02.2020 viivistest 21 339,62 eurot.

23. Hageja esitas kostja vastu ka täitmisnõude. Hageja põhinõue kostja 1 vastu on 70 661,00

eurot. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).

Täitmisnõude lahendamiseks peab kohus tuvastama võlasuhte, võlasuhtest tuleneva kohustuse

rikkumise ja kostja vastutuse rikkumise eest. Samad asjaolud pidi kohus tuvastama ka nõude

tunnustamise nõude lahendamisel. Kohus tuvastas, et hagejal on kostja 1 vastu tunnustatud

nõue summas 96 240,28 eurot, mis moodustub põhinõudest 70 661 eurot, intressist 4239,66

eurot ning seisuga 20.02.2020 viivistest 21 339,62 eurot.

24. Hagejal on kostja 1 vastu täitedokument, so hüpoteegi seadmise kokkulepe (TMS § 2 lg 1

p 19 nimetatud dokument - notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või

laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja

kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga

tagatud nõude rahuldamiseks). Kuna kohus tunnistas nõuet, siis võimaldab see hagejal täita

enda nõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasjast saadud raha arvel. Tegu on spetsiifilise

täitedokumendiga, mis ei võimalda enda nõudeid täita võlgniku (kostja 1) muu vara arvel.

Kuivõrd hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadu on kostjale 1 tagastatud ja ei ole

teada, kas see on säilinud, siis on hagejal huvi, et kohus mõistaks tema nõude ulatuses raha

välja. See võimaldab tal saada täitedokumendi, mida täitur saab täita ka kostja muu vara arvel

(raha, asjad jms). Seega kuulub rahuldamisele ka hageja täitmisnõue kostja 1 vastu.

25. Hageja esitas kostja 1 vastu tulevikus tekkiva viivisenõude pärast hagi esitamisest, so

alates 21.02.2020. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Lepingu p 1.5

kohaselt kohustub kostja 1 tasuma hagejale viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata summalt

(tl 5 pöördel). Kohus rahuldab täitmisnõude raames hageja nõude kostja 1 vastu hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivisenõue 0,1% päevas väljamõistetud

põhivõlgnevuselt (70 661 eurot) alates 21.02.2020 kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase

tasumiseni.

26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja täitmisnõude kostja 1 vastu ja mõistab

kostjalt 1 hageja kasuks välja 96 240,28 eurot, sh põhinõue 70 661 eurot, intress 4 239,66

eurot ning seisuga 20.02.2020 viivised 21 339,62 eurot.

Kostja 2 vastu esitatud kahjuhüvitamise nõue

27. Hageja esitas kostja 2 vastu kohtutäituri ametikohustuse süülisest rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamise nõude juhul, kui hagejal ei ole võimalik oma nõuet rahuldada kostja 1

suhtes, kuid mitte üle 69 800 euro.

28. Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse

seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (KTS § 9 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada (RVastS

§ 7 lg 1). Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete

olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse

kahju hüvitamise sätteid (RVastS § 7 lg 4).

29. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane mh, kui see tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kohus selgitas, et hageja

peab tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju,

vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.

30. Hageja tugines kahju tekitamise alusena TMS §-ide 106 rikkumisele, sest kohtutäitur ei

koostanud jaotuskava, ei toimetanud seda sissenõudjatele kätte, ei võimaldanud esitada hagi

jaotuskava muutmiseks ning maksis tulemi välja enne, kui oli jaotuskava kinnitatud. Kui

saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise

suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate

sissenõudjate vahel jaotuskava alusel (TMS § 106 lg 1). Kohtutäitur toimetab jaotuskava

sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava

muutmiseks (TMS § 106 lg 4). TMS § 106 kohaldamise eelduseks on, et menetluses on mitu

sissenõudjat ning sissenõudjad ei jõua tulemi jaotamises kokkuleppele. Sissenõudja on isik,

kes on täitmiseks esitanud nõude (TMS § 5 lg 1). Hageja tugineb TMS § 106 rikkumisele.

Seetõttu peab hageja tõendama TMS § 106 kohaldamise eelduste esinemist, sh et täiteasjas oli

mitu sissenõudjat ja sissenõudjad ei saanud tulemise jaotamises kokkuleppele. Kohus on

seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et täitemenetluses oli mitu sissenõudjat. Seega ei olnud

kohtutäituril kohustust koostada jaotuskava ning jaotuskava koostamata jätmine ei saanud

rikkuda hageja õigusi.

31. Alternatiivselt leidis hageja, et juhul kui jaotuskava koostamise kohustust ei olnud, siis

oleks kohtutäitur TMS § 109 lg 3 analoogia korras kohaldades võinud tulemi välja maksta

alles siis, kui 20 päeva jooksul ei ole talle teatatud nõude tunnustamise hagi esitamisest.

Kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis

osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate

kokkuleppe alusel (TMS § 105 lg 1). Kohtutäitur kannab raha sissenõudjatele ja teistele

tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri

ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest

(TMS § 105 lg 2). Kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele

kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse

jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi välja (TMS § 109 lg 3).

32. Nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega

(TMS § 158 lg 3). Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib

õiguse omaja tulemist nõuda hüvitist kustutatud õiguse eest vastavalt kustutatud õiguse

endisele järjekohale (TMS § 176 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib kustutatava

hüpoteegipidaja nõuete esitamist TMS § 108 lg 2. Isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib

enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb, lõppenud õiguse eest

hüvitist tulemist (TMS § 108 lg 2). Sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude võtab

kohtutäitur arvesse kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast

järjekohast (TMS § 108 lg 5 ls 1). Riigikohtu seisukohtade kohaselt võib hüpoteegipidaja

esitada taotluse ka pärast asja müügi TMS § 108 lg 1 ja § 137 koostoimes (RKTKo 3-2-1-60-

11, p 19).

33. Kohtutäitur edastab kolmanda isiku avalduse koos õigust tõendavate dokumentidega

võlgnikule ja sissenõudjatele (TMS § 108 lg 3). Kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne

tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue

tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast (TMS

§ 108 lg 6). Kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei

arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks

(TMS § 108 lg 7). TMS ei sätesta, et nõude tunnustamise hagi esitamisel võib keelduda

kohtutäitur tulemi välja maksmisest sissenõudjatele või et nõude tunnustamisega kohtu poolt

saab kohtutäitur üle minna sissenõudja või võlgniku esitatud vastu vaidlemisest. Seetõttu on

seadusest tulenevalt ebaselge, mida kohtutäitur peaks tegema olukorras, kus sissenõudja või

võlgnik vaidleb hüvitise taotlusele vastu. Hageja arvates tuleks sellises olukorras analoogia

korras kohaldada jaotuskava vaidlustamisega seotud norme. Kostja 2 on seisukohal, et hageja

kui pandipidaja valis ise täitemenetluses oma nõude maksma panemise viisi. Tal oli võimalus

esitada täitmisavaldus ja asuda menetlusse sissenõudjana või nõuda tulemist väljamaksmist

kolmanda isikuna. Hageja sissenõudja staatust õigeaegselt ei soovinud ning seetõttu jäi

menetlusse üks sissenõudja ning jaotuskava puudutavad normid käesoleval juhul ei kohaldu,

kuna nende kohaldamise eelduseks on vähemalt kahe sissnõudja olemasolu täitemenetluses.

34. Kohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et käesoleval juhul ei kohaldu jaotuskava

puudutavad normid, kuna nende kohaldamise eelduseks on vähemalt kahe sissenõudja

olemasolu täitemenetluses. Seega on nõude realiseerimisest üle jääv raha võlgniku raha.

Kohtutäituril puudus kohustus jaotuskava koostada ning seetõttu tuli kohtutäituril raha

võlgnikule üle anda. Kohus on seisukohal, et kostjal 2 ei olnud õigust ega kohustust kostja 1

raha kinni hoida. Täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning

sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates

raha jaotamisest (TMS § 57). Hageja valis ise oma nõude realiseerimise viisi. Hagejal oli

võimalus realiseerida ena nõue täitemenetluses sissenõudjana.

35. Kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab

kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles

menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada (TMS § 9 lg 5). Hageja

tugines eelnimetatud sättele põhistamaks samaaegselt nõude esitamist nii täitemenetluse

võlgniku kui ka kohtutäituri vastu. Kohtu hinnangul ei ole viidatud norm asjakohane, sest

hagi aluseks ei ole kahjunõue täitemenetluse võlgniku ja kohtutäituri vastu. Hagi aluseks on

täitmisnõue täitemenetluse võlgniku vastu ning kahjunõue kohtutäituri vastu. Ka juhul, kui

kohus rahuldab täitmisnõude ja kostja 1 ei täida seda või ebaõnnestub täitemenetluses

võlgnevuse sissenõudmine, ei muutu täitmata täitmisnõue automaatselt kahjunõudeks.

Seetõttu ei kohaldu käesoleval juhul TMS § 9 lg 5. Hageja viitas samal ajal ka TsMS §-ile

365, mis võimaldab kohustuse täitmise nõude võimatuse korral minna üle kahjunõudele, kuid

hageja pole vastavasisulist taotlust menetluses esitanud.

36. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kohtutäitur ei ole rikkunud oma

ametikohustusi ning on võlgnikule õiguspäraselt raha tagasi kandnud. Sellest tulenevalt ei ole

vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Vastavalt hageja kahjunõue kostja

2 vastu rahuldamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt ei tule ka lahendada hageja viivisenõuet

kostja 2 vastu.

37. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja 2 vastu, ei kuulu

rahuldamisele hageja taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.

MENETLUSKULUD

38. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Vastavalt

tuleb kostja 1 vastu esitatud hagis jätta kõik menetluskulud kostja 1 kanda. Kostja 2 vastu

esitatud hagis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

39. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

40. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 11.01.2022 kohtuotsus.