2-20-10013/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10013

Kohtuasi

OÜ

Sillen

Konsultatsioonid

(pankrotis)

hagi

pankrotihaldur Veli Kraavi vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OÜ

Sillen

Konsultatsioonid

(pankrotis,

registrikood

10725000),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristel Viru

Kostja

pankrotihaldur

Veli

Kraavi

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.03.2021 määrus ja saata tsiviilasi menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule.

2. OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) määruskaebus rahuldada.

Kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 427 teine lause).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus lõpplahendis).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 10.07.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks. Kohus

võttis hagi 19.11.2020 menetlusse.

2-20-10013

2. Kohus palus 16.03.2021 TsMS § 226 lõike 1 alusel hageja esindajal esitada esindusõiguse

kontrollimiseks esindusõigust tõendavad dokumendid. 16.03.2021 esitas esindaja volikirja, mis

on välja antud 23.03.2015 OÜ Sillen Konsultatsioonid juhatuse liikme VT poolt.

3. OÜ-le Sillen Konsultatsioonid on Harju Maakohtu 13.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-

16-1217 välja kuulutatud pankrot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 22.03.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda.

5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 125 lõike 2 punkti 11 kohaselt volitus lõpeb kui

kuulutatakse välja esindatava pankrot. TsMS § 226 lõike 2 punkti 1 järgi võib kohus

esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagi

esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. TsMS § 423 lõike 1 punkt 9 sätestab, et

kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud

oma esindusõiguse olemasolu.

6. Kuivõrd OÜ-le Sillen Konsultatsioonid on välja kuulutatud pankrot, on Advokaadibüroo

Sirel & Partnerid volitus lõppenud hageja esindamiseks ja praeguse hagi esitamiseks. Seega

tuleb jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lõike 2 punkti 1 ja § 423 lõike 1 punkti 9 alusel.

7. Kuna Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ esitas hagi kohtusse hageja nimel

esindusõiguseta ning tekitas sellega menetluskulusid, tuleb need jätta TsMS § 227 lõike 6 alusel

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

9. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja lepingulisel

esindajal puudub esindusõigus. TsMS § 226 lõike 1 viimase lause järgi advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Hageja on olnud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ

klient väga pikalt, kliendileping on sõlmitud 27.09.2012. Advokaadibüroo erinevad

vandeadvokaadid on esindanud hagejat nii enne kui pärast pankroti väljakuulutamist mitmetes

vaidlustes. Kohtule sai ekslikult esitatud volikiri, mis on väljastatud enne pankroti

väljakuulutamist, mis aga ei tähenda, et advokaadibüroo advokaatidel puuduks volitus

praeguses asjas hagi esitamiseks. Volitus hagi esitamiseks oli algselt antud suuliselt, mis on

TsMS § 227 lõikega 7 kooskõlas. 05.04.2021 on hageja juhatuse liige V. Tõnisson

allkirjastanud volikirja, millega annab advokaadibüroole volitused hageja esindamiseks

praeguses asjas tagasiulatuvalt alates 10.07.2020, mil hagi on kohtusse esitatud. Seega on

hageja juhatuse liige volituse igal juhul tagantjärgi heaks kiitnud, mistõttu tuleb lugeda hageja

lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud kehtivaks.

10. Hagi läbi vaatamata jätmine oleks ka menetlusökonoomilistel kaalutlustel ebamõistlik,

kuivõrd hagejal on õigus uuesti kohtusse pöörduda ning advokaadibüroo on saanud selleks

hagejalt ka volitused.

2-20-10013

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 22.03.2021

määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ning tsiviilasi

tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

12. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus jättis ennatlikult hagi läbi vaatamata. Õige on

viide, et TsMS § 226 lõike 1 viimase lause järgi eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse

olemasolu. Antud juhul esindas hagejat advokaat. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka

asjaolusid, mis tekitaks kahtlust esindaja esindusõiguse olemasolus. Seega puudus kohtul

tegelikkuses vajadus hageja esindaja esindusõiguse kontrollimiseks.

13. Seoses kohtule esitatud volikirjaga on hageja kaebuses selgitanud, et esitas ekslikult

volikirja, mis on väljastatud enne pankroti väljakuulutamist 23.03.2015 (pankrot kuulutati välja

13.04.2017). Hageja märgib, et on olnud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ klient väga

pikalt, kliendileping on sõlmitud juba 27.09.2012, ning volitus praeguse hagi esitamiseks anti

algselt suuliselt, mis on TsMS § 227 lõikega 7 kooskõlas. Viidatud sättest tuleneb, et

menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud kehtivad ka juhul, kui menetlusosaline andis

esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või

kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks.

Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui

ta andis talle hiljem volituse. Hageja on määruskaebusele lisanud ka oma juhatuse liikme

VT allkirjastatud volikirja, millega viimane annab advokaadibüroole volitused hageja

esindamiseks käesolevas asjas tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest 10.07.2020. Seega on

praegusel hetkel igal juhul hageja esindajal kehtiv volitus olemas ning hageja juhatuse liige on

ka esindaja varasemad menetlustoimingud tagantjärgi TsMS § 227 lõike 7 teise lause mõistes

heaks kiitnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Võttes arvesse, et tsiviilasi saadetakse tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)