3-21-989/41 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-21-989

Määruse kuupäev

11.01.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

C.C kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks

1000

eurot

seoses

pärastlõunasel

ajal

jalutuskäigu

mittevõimaldamisega ja seetõttu jalutuskäigul käimata

jätmisega poole aasta jooksul

Menetlusosalised

Kaebaja – C.C

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada C.C kaebus.

2. Jätta

C.C

taotlus

kaebuse

esitamisel

riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Kuulutada

haldusasja

menetlus

Viru

Vangla

25.10.2021.

a

vastust

ja

sellele

lisatud

kaebaja

tervisekaardi väljavõtteid (digitoimiku leheküljed 118–

139) puudutavas osas kinniseks.

4. Asendada

määruse

avaldamisel

kaebaja

nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti 1

peale võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks

Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. C.C esitas 05.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot. Kaebaja märgib, et viibib alates oktoobrist 2020

Viru Vanglas ning talle on võimaldatud viibida värskes õhus hommikuti. Kuna kaebaja võtab

õhtuti und soodustavaid tablette, siis hommikul jalutamine talle ei sobi, kuid vangla ei võimalda

pärast lõunat jalutamas käia. Eelnevaga seoses ei ole kaebaja saanud värskes õhus viibida

peaaegu pool aastat, mistõttu on vangla tekitanud kahju kaebaja tervisele ja alandanud tema

väärikust. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada

vanglat tagama talle igapäevane jalutuskäik pärastlõunasel ajal. Kaebaja esitas ka menetlusabi

3-21-989

taotluse kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks. Kaebaja palus veel kohtul anda talle riigi õigusabi korras esindaja tema

kahjunõude menetlemiseks kohtus.

2. Tartu Halduskohus jättis 19.05.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2)

ja andis riigilõivu 15 euro tasumiseks tähtaja (resolutsiooni p 3).

3. Tartu Halduskohus jättis 25.06.2021. a määrusega C.C kaebuse käiguta ning andis selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kaebajal tuli kohtule muu

hulgas välja tuua erinevate kahjuosade suurused. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata C.C

riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 3) ning läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse

(resolutsiooni p 4).

4. Kaebaja esitas 30.06.2021 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja märgib, et

vajab riigi õigusabi korras esindajat kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks.

5. Kaebaja esitas 04.07.2021 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et taotleb

mittevaralise kahju hüvitamist 1000 euro ulatuses tervise kahjustamise eest, ja õigusvastasuse

tuvastamist süüliselt väärikuse alandamise eest.

6. Tartu Halduskohus jättis 01.09.2021. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning palus

kaebajal veel kord teatada, missuguses suuruses taotleb ta kahjuhüvitist tervisekahju eest ja

missuguses suuruses inimväärikuse alandamise eest. Kohus märkis täiendavalt, et kuna kaebaja

on esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude, ei saa ta selle nõude esitamisel jätta täpsustamata

kahjunõudega hõlmatud konkreetse õigushüve (antud juhul inimväärikuse) kahjustamises

seisneva kahju eest taotletava hüvitise suurust. Sama määrusega jättis kohus läbi vaatamata

kaebaja 30.06.2021. a riigi õigusabi taotluse.

7. Kaebaja teatas 13.09.2021 kohtule, et taotleb kahjutasu tervisele tekitatud kahju eest

1000 eurot ja inimväärikuse alandamise tunnistamist.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et talle ei võimaldata tavapärase hommikuse jalutusaja

asemel käia jalutamas pärastlõunasel ajal. Kaebaja põhjendab hilisemal ajal jalutuskäigule

minemise vajadust eelkõige enda tervisliku seisundiga. Nimelt võtab kaebaja õhtuti und

soodustavaid tablette, mille tõttu ei ole ta enda sõnul võimeline hommikuti jalutamas käima.

Kuna kaebajale ei võimaldata pärastlõunasel ajal jalutamas käimist, ei ole ta alates vanglasse

saabumisest jalutamas käinud ning tema hinnangul on vangla enda tegevusega kahjustanud

tema tervist. Kaebaja nõuab kaebuses kahju hüvitamist summas 1000 eurot tervise kahjustamise

eest ja inimväärikuse alandamise tunnistamist. Seega on käesolevas asjas kaebaja esitanud

kohtule hüvitamis- ja tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p-d 4 ja 6).

9. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

10. Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud hüvitamisnõue tuleb kaebajale tagastada.

HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

10.1. Kaebaja nõudis kohtueelses menetluses kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kohtule

esitatud kaebuses ei ole kaebaja hüvitise suurust muutnud. Seega jääb kaebaja nõutava varalise

hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades

pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1,

3-21-989

mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige

juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

10.2. Lisaks õigustab kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivsena käsitlemist see, et

kohtu hinnangul ei riivata kaebaja õigusi kuigi intensiivselt, kui tal ei võimaldata hommikuse

jalutuskäigu asemel käia jalutamas pärastlõunasel ajal. Toimiku materjalidest ei nähtu viidet

sellele, et kaebajale võiks olla hommikusel ajal jalutamine tulenevalt tema tervislikust

seisundist vastunäidustatud. Vastupidi, Viru Vangla arst on 04.03.2021. a sissekandes kaebaja

tervisekaarti (digitoimiku leht 122) märkinud, et olemasolev raviskeem ei tohiks põhjustada

võimetust hommikuti jalutada. Kaebaja osutab eelkõige sellele, et ta võtab õhtuti und

soodustavaid tablette ning seetõttu ei ole ta võimeline hommikuti jalutamas käima. Kohtu

hinnangul ei ole usutav, et und soodustavate tablettide tõttu ei ole kaebaja võimeline hommikuti

jalutama minema. Unetablettide eesmärgiks üldjuhul on lühendada uinumiseks kuluvat aega

ning tagada kvaliteetsem uni. Hommikune uimasus pärast ärkamist võib kohtu hinnangul olla

ka isikutel, kes unetablette ei võta, kuid tablettide võtmine ei takista kohtu arvates värskes õhus

jalutamist, mis eelduslikult peaks organismile olema pigem kasulik. Seega asjaolu, et kaebajale

ei võimaldata jalutuskäiku pärastlõunasel ajal ning seetõttu on ta keeldunud hommikuti

jalutamas käimisest, mis on tema hinnangul kahjustanud tema tervist, ei riiva kohtu hinnangul

kaebaja õigusi intensiivselt.

10.3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu

kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning

RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete

korral. RVastS § 9 lg 1 alusel saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel

tuleb kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega

talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse

tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos.

Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

10.4. Kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine hüvitamisnõude

osas ebatõenäoline, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

10.5. Kaebaja viitab kaebuses, et vangla rikkus VangS § 55 lg-t 2, mille kohaselt võimaldatakse

kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja ei väida, et tal ei

võimaldata üldse värskes õhus jalutada, vaid kaebaja arvates tuleks tal võimaldada jalutada

pärastlõunasel ajal, kuna õhtul võetud tablettide tõttu ei ole ta võimeline hommikul pärast

loendust jalutama minema. Kohus märgib esmalt, et kaebajal puudub subjektiivne õigus

konkreetsel ajal jalutuskäigu nõudmiseks. Lisaks ei ole vangla arsti sõnul tulenevalt kaebaja

raviskeemist tal vastunäidustusi hommikuti jalutamas käimiseks. Senises kohtupraktikas on

peetud põhjendatuks hüvitada VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õiguse nõuetekohase tagamata

jätmisega tekitatud mittevaraline kahju olukorras, kus kinnipeetavale ei tagatud nõuetekohast

jalutamisvõimalust järjest pikema perioodi vältel. Seega olukorras, kus kaebajale on tagatud

jalutamas käimine iga päev hommikuti ja arsti hinnangul puudub vajadus muuta jalutuskäigu

aega seoses kaebaja raviskeemiga, ei oleks pärastlõunasel ajal kaebajale jalutuskäikude

võimaldamata jätmisega ja seetõttu poole aasta jooksul jalutuskäikudel käimata jätmise tõttu

vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. Kaebajale on olnud tagatud värskes õhus

3-21-989

jalutamise võimalus ning seega oli tal ka võimalus vältida võimaliku kahju tekkimist. Eelnevat

arvestades ei saa vangla tegevust kaebajale jalutuskäikude võimaldamisel hommikusel ajal

lugeda õigusvastaseks.

10.6. Eeltoodud põhjendustel tuleb pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks ning sellega

kaitstavat õigushüve väheintensiivseks. Seega tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas

selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

11. Kaebaja on esitanud ka tuvastamisnõude, milles palub tunnistada Viru Vangla tegevuse

seoses pärastlõunasel ajal jalutuskäikude võimaldamata jätmisega inimväärikust alandavaks.

11.1. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole käesoleval juhul

kohtu hinnangul täidetud.

11.2. HKMS § 38 lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik ning

preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes

olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kui kaebajal esinevad tõhusamad

õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav.

Sellise olukorraga ongi antud juhul tegemist. Kaebajal on võimalik kaebuses toodud asjaoludel

esitada vanglale oma õiguste kaitseks efektiivsema õiguskaitsevahendina taotlus pärastlõunasel

ajal jalutamise võimaldamiseks ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järgselt

vajadusel esitada kaebus kohtule (praeguses asjas ei ole kaebaja kohustamisnõuet esitanud,

kuigi esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse tema õiguste tagamiseks sellise

vaidemenetluse kestel). Kohustamisnõude raames saaks kohus hinnata ka vangla tegevuse

õiguspärasust seoses kaebajale pärastlõunasel ajal jalutuskäigu mittevõimaldamisega.

11.3. Lisaks tuleb arvestada, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb

selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed

eesmärgid. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, mis on tema põhjendatud huviks

tuvastamisnõude esitamisel. Samas ei nähtu kohtule, et kaebajal praegu selline huvi võiks olla.

Kohus selgitab, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine peab kaebaja jaoks olema

kasulik ehk aitama teda edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebuses väljatoodud

asjaoludel ei ole kohtule ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul

iseseisva tuvastamisnõude esitamist, äratuntav.

11.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse

tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele

vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kohus kuulutab haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab

andmeid kaebaja tervise kohta, asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu

kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem

(HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3).

Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)