3-22-45/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-45 Määruse kuupäev 11.01.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi D.Si kaebus Viru Vangla kohustamiseks anda kaebajale ravimeid koos esialgse õiguskaitse taotlusega Menetlusosalised Kaebaja – D.S Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada D.Si kaebus.

2. Jätta D.Si esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid (s.o kaebaja tervisekaardi väljavõtet) puudutavas osas kinniseks (digitoimiku leht 29). Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus saadetakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. D.S esitas 03.01.2022 Tartu Halduskohtule tuvastamiskaebusena pealkirjastatud avalduse, milles selgitas, et 30.12.2021 lõpetati talle arsti ettekirjutatud valuvaigistavate tablettide ja unetablettide andmine. Kaebajale öeldi, et vanglaametnik M. Altermann keelas talle arsti määratud tablette anda. Kaebuse kohaselt andis M. Altermann perearstile korralduse, et viimane tühistaks kaebajale määratud ravimid, põhjendades seda sellega, et kaebajalt leiti palju tablette, kuid see ei vasta tõele. Kaebaja märgib, et kui temalt oleks leitud palju tablette, oleks pidanud toimuma läbiotsimine ja vangla oleks koostanud äravõtmise akti, kuid isegi läbiotsimist ei ole toimunud. Kuna kaebaja ei ole saanud unetablette, ei ole ta saanud alates 30.12.2021 korralikult magada. Kaebaja palub kohtul lõpetada M. Altermanni õigusvastane tegevus.

2. Kaebaja esitas 04.01.2022 kohtule kaebuse täpsustuse, milles ta veel kord palub kohtul lõpetada vanglaametnik M. Altermanni õigusvastane tegevus ja anda kaebajale ka esialgset õigusabi.

3. Viru Vangla selgitas 10.01.2021. a vastuses, et 30.12.2021 teavitas vangla V üksuse juht meditsiiniosakonda, et D.S ei manusta korrektselt ravimeid (keeldub suud avamast, peidab ravimeid keele alla). D.S on koostatud selle eest ettekanded. Samal päeval peatas vangla arst D.S raviskeemi, mis taastati pärast arstipoolset vestlust D.Sga 06.01.2022. Vangla märgib, et

3-22-45

D.S on esitanud pöördumisi vangla meditsiiniosakonnale, kuid ei ole esitanud kaebuses kirjeldatud asjaoludel vaiet ega kahjunõuet. KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus kontrollib esmalt kaebuse tagastamise aluse esinemist (I) ning seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II). I

5. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja palub kaebuses lõpetada vanglaametniku tegevus kaebajale tablettide andmata jätmisel. Kohus mõistab kaebaja tahet esitada kohtule kaebus vangla kohustamiseks anda kaebajale talle arsti poolt määratud tablette (HKMS § 37 lg 2 p 2). Tegemist on ka tuvastamisnõudest tõhusama nõudega, mis välistab tuvastamiskaebuse esitamise (vt HKMS § 45 lg 2).

6. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).

7. Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, on kinnipeetaval kohustamisnõude esitamisel vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus nr 3-3-1-24-15, p 17). HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

8. Viru Vangla 10.01.2022. a vastusest kohtule ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale vaiet kaebajale ravimite andmiseks ega ka kahju hüvitamise taotlust seoses ametniku poolt ravimite andmata jätmisega. Eelnevast tulenevalt ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda kohustamisnõude esitamiseks läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kaebuse esitamisel ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

9. Kuigi vangla vastusest nähtub, et arst määras 06.01.2022 kaebaja raviskeemi kõik varasemad ravimid n-ö tingimuslikult tagasi (tingimusel, et kaebaja ei manipuleeri suu avamise ja ravimite tarbimise ette näitamisega), tuleb kaebajal seega talle ravimite andmata jätmise jätkumise või kordumise korral läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. II

10. Kaebuses palub kaebaja veel anda talle esialgset õigusabi. Kohus mõistab kaebaja taotlust kui esialgse õiguskaitse taotlust vangla kohustamiseks anda kaebajale talle määratud ravimeid (HKMS § 251 lg 1 p 3).

11. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

3-22-45

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutud oluliselt raskendatuks või võimatuks.

12. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärk on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse ning Viru Vangla vastusest ei nähtu, et kaebajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

13. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav kaebus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Lisaks ei saa kohus kaebaja tervisekaarti 06.01.2022 tehtud sissekande pinnalt välistada, et kaebaja saab praeguse määruse tegemise ajal tema soovitud ravimeid, mistõttu võib olla ära langenud ka esialgse õiguskaitse vajadus, mis tooks samuti kaasa taotluse läbi vaatamata jätmise (HKMS § 249 lg 3 teine lause).

14. Kohus peab vajalikuks kuulutada asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna Viru Vangla 10.01.2022. a vastusele lisatud tervisekaardi väljavõte sisaldab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Et Viru Vangla vastusele lisatud väljavõte kaebaja tervisekaardist kajastab kaebaja terviseandmeid ning seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada tema eraelu kaitseks kinniseks.

(allkirjastatud digitaalselt)