3-21-2011/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2011

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.07.2021 tähtajalise

elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.3-3.4/401-1 ja

23.08.2021 vaideotsuse nr 15.3-3.4/401-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Ene Soop

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ede Kapstas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.02.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Pakistanis xxxx sündinud Pakistani Islamivabariigi kodanik. Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) otsusega nr 1047024394/TE1 anti Xile tähtajaline elamisluba

(kehtivusajaga 20.05.2019 kuni 20.05.2024) töötamiseks iduettevõttes CapOne Research OÜ

finantsdirektorina välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 ja § 181 lg 1 p 12 alusel. X on

omanud ka lühiajalise töötamise registreeringut nr 1046924459/LT1 töötamiseks samas

äriühingus kehtivusajaga 22.04.2019 kuni 20.05.2020.

2. 04.11.2021 kirjaga nr 15.3-10/461-12 andis PPA Xile võimaluse esitada täiendavad või

täpsustavad andmed ja tõendid elamisloa menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sh

täpsustada töötamisega seotud asjaolusid ning esitada asjakohased tõendid, täpsustada

tööülesandeid tööandjate juures, täpsustada töötamise asukohta, selgitada töötasu maksmise

asjaolusid, esitada pangakontode väljavõtted ning esitada tõendid Eestis elamise kohta.

04.11.2021 kiri edastati nii Xile kui tema tööandja esindajale A. S.le.

3. 28.01.2021 algatas PPA kirjaga nr 15.3-10/461-23 Xile väljastatud elamisloa kehtetuks

tunnistamise menetluse VMS § 135 lg 1 p-de 2 ja 4 ja lg 2 p-de 2 ja 4 alusel, kuna Maksu- ja

Tolliametile deklareeritud töötasudest nähtub, et Xi tööandja CapOne Research OÜ poolt pole

toimunud 1,5 aasta jooksul regulaarset töötasu maksmist ning elamisloa kehtivuse ajal on

makstud töötasu vaid neljal korral. PPA viitas ka asjaolule, et X ega tema tööandja pole

reageerinud PPA 04.11.2020 kirjale nr 15.3-10/461-1, milles PPA andis võimaluse esitada

hiljemalt 18.11.2020 täiendavaid ja täpsustavaid andmeid ning tõendeid elamisloa menetluses

tähtsust omavate asjaolude kohta. 28.01.2021 kiri edastati nii Xile kui tema tööandja esindajale

A. S.le.

4. 28.01.2021 e-kirjas PPA-le4 selgitas Xi tööandja esindaja A. S., et pole varasemaid PPA

kirju saanud ning X töötab tema ettevõttes finantshaldurina. A. S. lisas, et CapOne Research on

finantstehnoloogia idufirma ning ettevõtte arendatud toote turule toomine on takistatud Covid-

kriisi tõttu. Tööandja esindaja selgitas, et tema elukoht on endiselt registreeritud Tallinnas, kuid

2020. aasta aprillis lahkus ta Indiasse ja reisikeelu tõttu jäi sinna kinni ning kuivõrd tema ema

suri hiljuti, on tööandja esindaja töötanud Indiast. A. S. palus pikendada tähtaega dokumentide

esitamiseks.

5. 21.02.2021 e-kirjas5 selgitas A.t S., et seoses Covid-kriisiga ning PPA poolt töötajate

palkamise

taotluste

tagasilükkamisega

ei

ole

ettevõtte

investorid

täitnud

investeerimiskohustusi, eelarve on olnud piiratud ning ettevõtte töötajad on panustanud osalise

tööajaga ja palgata, et saada toode ühe aasta jooksul turule. Toode on peaaegu valmis ja tuleb

turule 2021. a aprillis ning kõigi töötajate, sh X, palgad ühes maksudega tasutakse aprilli lõpus

ja mai kuu jooksul. X palk makstakse täies ulatuses välja 2021. a aprilli lõpuks.

6. 28.05.2021 e-kirjas6 teavitas X tööandja esindaja A. S. PPA-d, et on tasunud Xile 22.

aprillil 7000 eurot ning võlg summas 8120 eurot tasutakse järgmisel nädalal.

7. 14.06.2021 e-kirjaga nr 15.3-10/461-57 teavitas PPA Xi elamisloa kehtetuks tunnistamise

aluse lisamisest, märkides, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Xi faktilist ja püsivalt Eestis

1 Vastustaja 21.12.2021 menetlusdokumendi lisas.

2 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 1-2).

3 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 3-5).

4 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 10-11).

5 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 9, tõlge lk 13).

6 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 17).

7 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 7).

3(17)

elamist. PPA andis võimaluse esitada oma arvamused ja vastuväited hiljemalt 17.06.2021 ning

ühtlasi palus vastata, miks isik ei ole Eestisse elama asunud.

8. 17.06.2021 e-kirjas8 selgitas X, et ta pole eelnevalt PPA saadetud kirju kätte saanud.

Vastuskirjas soovis X teada, millal on PPA pärinud/küsinud tema Eesti aadressi üksikasju. X

lisas, et vaatas läbi oma e-posti, ei leidnud PPA saadetud kirju ja soovis, et need saadetaks

uuesti.

9. 18.06.2021 e-kirjaga9 selgitas PPA Xile, millal ja millistele aadressidele on PPA saatnud

varasemalt oma kirjad ja pöördumised.

10. 21.06.2021 e-kirjas10 selgitas X, et võttis algselt üürile korteri aadressil xxxxxxx, kuid kuna

Covid-kriisi tõttu jäi töötasu saamata, oli ta sunnitud sellest elukohast lahkuma ja viima oma

pere Norrasse venna juurde, sest Eestis puuduvad perele vajalikud tervishoiuvõimalused. Veel

selgitas X, et on elanud perioodil 01.03.2020-31.12.2020 oma sõbra juures xxxxxxxx ning

praegusel ajal elab xxxxxxx. X märkis, et olles nüüd saanud kätte ühe aasta töötasu, soovib ta

üürida korteri enda nimele ning tal ei ole plaanis Eestist lahkuda, kui ta saab siin elada koos

perega. X palus PPA-l väljastada koheselt perele ID-kaardid, et ta saaks Eestisse korralikult

elama asuda. Veel lisas ta, et tööandja on lõpetamas poolelioleva töötasu maksmist ja teavitab

PPA-d sellest peagi. Samuti märkis X, et järgmise 5 päeva jooksul teavitab ta PPA-d oma

üüritud majutusest ja rahvastikuregistri ajakohastamisest.

11. 22.06.2021 edastas X oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.06.2021-21.06.2021 kohta11,

palk 10.06.2021 4000 eurot ja 4120 eurot, kokku 8120 eurot. 23.06.2021 edastas X Janet

Systems OÜ (registrikood 11072066, juriidiline aadress Sütiste tee 10-27, Tallinn) juhatuse

liikme J. M.ga on sõlmitud rendilepingu nr 2021-07, tähtajaga kuni 22.06.202212. Lepingu

kohaselt üürib isik korterist aadressil xxxxxxxx, ühte tuba üüritasuga 250 eurot kuus (kaasa

arvatud vesi, elekter, küte, internet, TV).

12. 28.06.2021 e-kirjaga13 palus PPA Xil esitada elamisloa põhjendatuse ja eesmärgipärasuse

hindamiseks vastused e-kirjas toodud küsimustele, sh esitada isikliku pangakonto väljavõtte

alates 22.04.2019, reisidokumendi koopia, Eestis elamist tõendavad dokumendid

(kommunaalmaksete arved, arstitõendid või muud Eestis elamist kinnitavad dokumendid),

samuti täpsustada sõlmitud korteri üürilepinguga seotud asjaolusid, sh kes korteris veel elavad.

13. X vastas 30.06.2021 e-kirjaga14, et ta on praegu Eestis ja üüris endale selle korteri, mis on

ühine korter. Korteris on üks toanaaber Indiast ja teine paar Nigeeriast. Kuna tema perekonna

elamisload on endiselt ootel ja perel puudub juurdepääs Eesti meditsiiniasutustele, leiab ta oma

pere jaoks suurema korteri Tallinnas niipea kui nende elamisload on heaks kiidetud ja

ajakohastab vastavalt rahvastikuregistrit. X edastas PPA-le 2 Swedbank konto väljavõtet

perioodide 22.04.2019-16.04.2021 ja 01.04.2021-30.06.202115 kohta ning koopiad

reisidokumentidest16 nr HX4109233 (kehtivusega 09.03.2016-09.03.2021, v.a Pakistan) ja nr

HX4109234 (kehtivusega 24.02.2021-23.02.2026, v.a Pakistan). 02.07.2021 e-kirjas selgitas

8 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 24).

9 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 23).

10 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 22-23).

11 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 2.pdf“, lk 13).

12 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 57).

13 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 21).

14 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 29).

15 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 2.pdf“, lk 1-12).

16 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 33-56).

4(17)

X, et uus pass väljastati talle Pakistani Saatkonnas Oslos, Norras. Sama kirjaga edastas X

koopiad puuduolevatest reisidokumendi lehekülgedest.

14. 09.07.2021 otsusega nr 15.3-3.4/401-117 otsustas PPA tunnistada Xile väljastatud

elamisloa VMS § 135 lg 1 p-de 2 ja 4 ning § 135 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kehtetuks alates

09.08.2021. Otsuses on esitatud järgmised põhjendused:

14.1. Tööandja CapOne Research OÜ poolt lubatud töötasu maksmist ei ole toimunud.

CapOne Research OÜ on näinud ette töötasu maksmist summas 2000 eurot kuus. MTA-le

deklareeritud andmete alusel on Xile töötasu makstud vaid 4-l korral, juulis 2019. a ja

veebruarist aprillini 2020. a.

14.2. Tegelik riigis elamise fakt on menetluses tähtsust omav asjaolu, mida X ei ole kogutud

tõendite põhjal täitnud. Eestis elamise tõendamise kohta saadetud kontoväljavõtted, koopiad

passist ja üürileping (sõlmitud ja allkirjastatud 22.06.2021) ei tõenda riigis elamist. Xi

reisidokumendis nr HX4109233 olevatest piiriületustemplitest nähtuvalt sisenes isik

20.04.2019 Norrasse. Eesti elamisloakaart väljastati 03.06.2019 Tallinnas. 17.07.2019 lahkus

isik lennukiga Norrast Gardermoeni lennujaama kaudu. Uuesti sisenes isik Eestisse Türgist

Tallinna Lennujaama kaudu 18.08.2019 kl 18:26, Eestist lahkumise aeg ei ole teada. 24.09.2019

kl 10:15 saabus isik Rootsist laevaga Eestisse ja lahkus 17.10.2019 kl 18:00 Eestist laevaga

uuesti Rootsi. Millal isik taas Eestisse saabus, ei ole teada, kuid 05.03.2020 lahkus isik Eestist

lennukiga Norrasse. Viimati sisenes isik Eestisse lennukiga Norrast 20.06.2021 kl 23:55.

Esitatud pangakonto väljavõttest perioodi 22.04.2019-16.04.2021 kohta nähtub, et isiku

igapäevased tarbimised ja tegevused toimusid Eestis ainult perioodidel 30.09.2019-17.10.2019

ja 10.02.2020-05.03.2020. Sularaha väljavõtmised ja muud tegevused on toimunud Norras

19.10.2019-09.11.2019, 05.03.2020-16.03.2020, 03.05.2020, 07.07.2020-07.11.2020 ja

13.03.2021-19.03.2021. Isik on Eestis tehinguid teinud vaid lühikeste perioodide jooksul.

Tunduvalt tihedamini on tehinguid tehtud Norras, mistõttu on põhjendatud järeldada, et ta on

viibinud rohkem Norras kui Eestis. Samuti on X oma hetkel kehtiva reisidokumendi nr

HX4109234 kehtivusega 24.02.2021-23.02.2026 kätte saanud Pakistani Saatkonnas Oslos,

Norras. Kogutud tõendite, isiku enda selgituste ja isiku pangakonto väljavõtete alusel on

võimalik järeldada, et isik on oma elamisloa kehtivusajal enamuse ajast viibinud teistes

Euroopa riikides, peamiselt Norras, ning Eestis ainult lühiajaliselt. Isik ei ole reaalselt Eestisse

elama asunud, kuigi ta sai elamisloa juba 2019. a. Usutav ei ole Xi poolt PPA-le 21.06.2021

saadetud kirjas esitatud väide, et ta viibis alates 01.03.2020 kuni 31.12.2020 sõprade juures

xxxxxxx ja nüüd peatub xxxxxxxxxx. Isiku selgitused on vastuolus nii tema esitatud isikliku

pangakonto väljavõtetega kui PPA-le teadaolevaga (X lahkus teadaolevalt 05.03.2020 Eestist

lennukiga Norrasse ja saabus lennukiga Norrast 20.06.2021 kl 23:55). Alates 05.03.2020 ei ole

isiku igapäevased tarbimised ja tegevused toimunud Eestis, vaid peamiselt Norras. X ei ole

saadud staatust kasutanud eesmärgipäraselt.

14.3. Isik aktiviseerus ja hakkas PPA-ga suhtlema alles peale PPA 14.06.2021 kirja, milles

teda teavitati elamisloa kehtetuks tunnistamise algatamise aluse lisandumise kohta (VMS § 135

lg 1 p 2). Xile oli antud piisavalt võimalusi esitada täiendavaid või täpsustavaid andmeid ja

tõendeid elamisloa menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. 20.06.2021 lendas isik Norrast

Eestisse. Vahetult peale saabumist hakkas isik tegutsema. Ta sõlmis 22.06.2021 ühe toa

üürilepingu, saatis selgituse, passidest koopiad ja konto väljavõtted, kuid Eestis elamist

tõendavaid dokumente PPA-le ei esitanud.

14.4. Tähtajalise elamisloa eesmärgipärase kasutamisega töötamiseks kaasneb Eestis elamise

kohustus (tegeliku elukoha nõue), mida isik ei täitnud. VMS § 121 lg 3 kohaselt peab

17 Kaebuse lisas 1.

5(17)

välismaalasel olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel.

Rahvastikuregistri andmetel oli isiku elukoht registreeritud xxxxxxx alates 30.09.2019 kuni

20.10.2020, seega ligikaudu 1 aasta. Isik täitis elukoha registreerimise kohustuse ning seda

hilinemisega (kohustus on registreerida ühe kuu jooksul), mis tuleneb VMS § 121 lg-st 1.

Registreeringu olemasolu rahvastikuregistris tõendab, et isikul oli registreeritud elukoht Eestis,

kuid see ei tõenda, et tema tegelik elukoht ka asub Eestis. PPA-le teadaolevalt viibis isik Eestis

24.09.2019-17.10.2019 (27 päeva) ja veebruarist kuni 05.03.2020 (~1 kuu) ning 05.03.2020-

20.06.2021 isik Eestis ei elanud ega viibinud. Vahetult peale 20.06.2021 Eestisse saabumist

sõlmis ta üürilepingu 1 toa üürimiseks aadressil xxxxxxxx, ning registreeris üüripinna

rahvastikuregistris oma elukohana. Isiku senine tegevus ei ole olnud vastavuses elamisloa

andmise eesmärgi ja tingimustega. Elamisluba antakse välismaalasele Eestisse elama

asumiseks (VMS § 112).

14.5. Pandeemia olukorra raskus ei õigusta, et isik ei ole Eestisse elama asunud. Elamisluba

väljastati ajal, kui koroonaviirusest põhjustatud kriisi veel ei eksisteerinud. Kui elamisloa

kehtetuks tunnistamise menetlust poleks algatatud, oleks isik jätkuvalt väärkasutanud talle

antud elamisluba töötamiseks. Selline käitumine näitab, et isiku eesmärk on Eesti elamisloa

alusel mitte Eestis elamine ja töötamine, vaid elukoht Norras, kus isiku sõnul elab tema Norra

Kuningriigi kodanikust vend. PPA-le teadaolevalt on isik varasemalt viisa taotlemisel väitnud,

et temal Norraga seotud plaane ei ole, ning soovinud pärast esmase viisa lõppu jääda Eestisse

ja taotleda siin elamisluba. Seega ei vasta tegelik eesmärk väidetavale eesmärgile. Elamisluba

kasutatakse eesmärgipäraselt Eestis elamise osas, kui elatakse Eestis. Eeltoodust lähtudes

tunnistab PPA kehtetuks isiku tähtajalise elamisloa, tuginedes VMS § 135 lg 1 p-dele 2 ja 4.

14.6. VMS seletuskirja kohaselt võtab tööandja välismaalase Eestisse kutsumisel endale

kutsuja kohustused. Tööandja kutsel on CapOne Research OÜ esindaja A. S. lubanud maksta

Xile töötasu 2000 eurot kuus. Kuigi iduettevõttes töötamine ei näe ette töötasu maksmist, peab

ettevõttel olema palgafond, mis võimaldab kutsel lubatud töötasu töötajale maksta, mis

omakorda võimaldab töötajal igapäevase eluga välisriigis toime tulla (eluase, toit, olme jne).

Tööandja kutsel töötajale lubatud töötasu ja selle suuruse märkimine ei saa olla deklaratiivne

vorminõude täitmine, vaid selle täitmiseks peab tööandjal olema reaalne katteallikas. Tuginedes

MTA andmetele, ei ole CapOne Research OÜ endiselt maksnud isikule lubatud töötasu. MTA

andmetel on viimased deklareeritud palgamaksed tehtud aprillis 2020 Xile ja A. S. Seega alates

maist 2020 kuni tänaseni ei ole Xile tehtud ühtegi deklareeritud töötasu väljamakset CapOne

Research OÜ poolt. Äriühingu juht A.S. ei ole endale teadvustanud kutsuja rolliga kaasnevat

vastutust eelkõige töötasude maksmisel, mille osas on PPA ka varasemalt tuvastanud mitmeid

puudusi. Elamisloa kehtivuse ajal on isik töötasu saanud vaid 4-l korral ja sellestki vaid ühel

korral kutses kinnitatud töötasu (07.2019 2000 eurot, 02.2020 1260 eurot, 03.2020 1260 eurot,

04.2020 1260 eurot). Isik ega tema tööandja ei ole järginud töötamiseks antud elamisloas

kindlaks määratud tingimusi, rikutud on VMS §-s 11 kehtestatut. Kuigi X selgitas 30.06.2021

kirjas, et sai kätte oma 12 kuu maksmata palga, nähtub isiku viimasest kontoväljavõttest, et nö

töötasu väljamaksmisele järgnevatel päevadel (23.-30.04.2021 ja 14.-25.06.2021) on ta teinud

koheselt ülekandeid 3-le erinevale isikule, märkides selgituses „laen“ ja „kingitus“. PPA

andmetel antud isikud CapOne Research OÜ-ga seotud ei ole. Üks isik omab Eestis tähtajalist

elamisluba, kahel on Belgia arvelduskontod. 30.06.2021 seisuga on Xi kontojääk 195,21 eurot.

MTA-s deklareeritud töötasu summad ei ühti pangakontole tehtud ülekannetega. Pangakontole

tehtud ülekandeid käsitleb PPA mitteametlike töötasu maksetena, mille pealt maksude

maksmise kohta PPA-l info puudub.

14.7. CapOne Research OÜ on 2017. aastast tegutsev ettevõte. MTA andmetel oli ettevõte

käibemaksukohustuslane alates 01.04.2017 kuni 23.09.2020. Alates 2019. a I kvartalist käive

sisuliselt puudub. Ettevõttel on õigeaegselt esitamata mitme kuu ulatuses tulu- ja sotsiaalmaksu

6(17)

deklaratsioonid. Seisuga 09.07.2021 on äriühingul endiselt maksuvõlg 3590,65 eurot (võla

alguskuupäev 11.11.2019) ning äriühingu 2017. aasta majandusaasta aruanne on endiselt

võõrkeelne. Äriühingus puudub majandustegevus. Lisaks on Tartu Maakohtu registriosakonna

13.04.2021 aruandetrahvimäärusega Ä 50041451/M12 määratud CapOne Research OÜ-le

2018, 2019 majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest

rahatrahv 300 eurot. VMS tähenduses on iduettevõte tegevust alustav ettevõte, mille eesmärk

on suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine

ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule (VMS § 624 lg 2).

Iduettevõttena alustavat äriühingut hindas Siseministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon,

mis andis juba 2017. a taotlusele nr RTRE-CKZH-2463 heakskiidu. Ekspertkomisjonile

tutvustatud äriplaani kohaselt pidi teenus valmima hiljemalt 2017. a lõpuks. 12.08.2019 PPA-s

seletuse andmisel lubas tööandja, et teenus valmib oktoobris 2019. Ka 2020. a väitis tööandja,

et tema toode on turule toomisest kahe kuu kaugusel ja seejärel on võimalik jagada rohkem

dokumente, mis tõendavad reaalset töötamist projektiga. Kui PPA-l on äriühingu osas kahtlusi,

paluti oodata augustini 2020. a. PPA-le 28.01.2021 saadetud vastuskirjas väidab A. S., et nende

projekt on aktiivne ja peagi lõpule jõudmas, nad on teinud tööd makselahenduse loomiseks

Euroopa turul, nad oleksid nüüdseks oma toote turule toonud, kui neid poleks tabanud Covid-

kriis, mis on blokeerinud osa nende investeeringutest.

14.8. Vaatamata A. S. väidetele, et välja maksmata palgast 7000 eurot maksti X välja 22.04.21

ja lubati maksta ülejäänud 8120 järgneval nädalal, ei ole seisuga 09.07.2021 MTA-s

deklareeritud töötasusid. Välismaalasele tähtajalise elamisloa väljastamisel eeldab PPA, et

välismaalane töötab täistööajaga ja talle makstakse töötasu tööandja kutsel märgitud summas

ning tööandja täidab kehtestatud nõudeid. Tulu deklareerimata jätmine ei ole kooskõlas Eesti

majanduse arenguga ja ei aita sellele kaasa. Äriühing ei ole panustanud ka riiklike maksude

tasumisel. CapOne Research OÜ-l puudub jätkusuutlik palgafond, mis võimaldaks tööandja

kutsetel märgitud suuruses töötasu maksta ehk tööandja poolset kohustust töötaja ees täita.

Palga mittemaksmine või selle vähemas määras maksmine või tagantjärgi maksmine (lubatust

vähem) ei võimalda välismaalasel võõras riigis toime tulla. Seega seadusest tuleneva kohustuse

mittetäitmisega pikema aja jooksul näitab välismaalasest tööandja sobimatut suhtumist ja

madalat õiguskuulekust, mis ohustab muuhulgas seotud õigushüvede ja isiku subjektiivsete

õiguste kaitset. Iduettevõtete eesmärk on tuua tulevikus kasu Eesti majanduse arengule, kuid

ükski äriühing ei saa olla lõputult iduettevõte. PPA-l on põhjendatult jätkuvalt alust kahelda

ettevõtte usaldusväärsuses, kuna A. S. on ettevõtte käitamiseks olnud nüüdseks aega 4,5 aastat.

14.9. Xile on antud elamisluba Eestis töötamiseks. Kui isik tegelikkuses Eestis ei ela ega

tööta, puudub tal ka Eestis töötamiseks elamisloa vajadus. X ei kasuta saadud staatust

eesmärgipäraselt ja tegemist on elamisloa tingimuste näilise täitmisega tagantjärele. Isikul,

kelle eesmärk ei ole Eestis töötada, ei ole Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks tingimata

vaja elamisluba, ta võib Eestisse saabuda lühiajaliselt ka viisa alusel. Xi käitumine ja erinevates

Euroopa riikides ringiliikumine tõendavad, et tema tegelik eesmärk ei ole olnud elamisloa

alusel elada ja töötada Eestis. VMS § 135 lg 2 p 2 ja 4 on imperatiivsed sätted, mis ei anna

haldusorganile kaalutlusõigust. PPA-l on kohustus tunnistada tähtajaline elamisluba kehtetuks.

Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei võta isikult võimalust taotleda tulevikus

tähtajalist elamisluba töötamiseks Eesti Vabariigis.

14.10. X on PPA-le esitatud andmete kohaselt abielus ja abikaasadel on kaks alaealist last. Xi

pereliikmed elavad isiku sõnul Norras, kus neile olevat tagatud juurdepääs Norra

tervishoiusüsteemile, mistõttu ei kaasne tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisega riivet

isiku perekonnaelule.

7(17)

15. 09.08.2021 esitas X esindaja PPA 09.07.2021 otsuse nr 15.3-3.4/401-1 peale vaide, mille

PPA jättis 23.08.2021 vaideotsusega nr 15.3-3.4/401-318 rahuldamata. Vaideotsuse

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:

15.1. Vaides esitatud väited on vastuolulised. Vaide esitaja väidab, et asus 03.06.2019

Eestisse elama ja kinnitab, et jätkuvalt töötab Eestis ja alates 22.06.2021 omab uut üürilepingut.

Samas möönab ta, et on pendeldanud Norra ja Eesti vahel, sest pereliikmete elamisload olid

lahendamata ning perekonnast lahus viibimist ei saa eeldada. Tähtajalise elamisloa

eesmärgipärase kasutamisega töötamiseks kaasneb Eestis elamise kohustus ehk tegeliku

elukoha nõue, mida isik ei ole faktiliselt täitnud. Lisaks ei ole alates 21.10.2020 kuni 20.06.2021

ehk 8 kuud olnud täidetud VMS § 121 lg-st 3 tulenev nõue. Eestis elamise tingimus ei tähenda

pelgalt rahvastukuregistri registreeringut, mida saab pidada fiktiivseks, kui tegemist ei ole

välismaalase tegeliku ja faktilise elukohaga ning välismaalane tegelikult Eestis ei ela.

15.2. Vaide esitaja on omanud Eestis elamisluba alates 20.05.2019. Selle aja jooksul on vaide

esitaja viibinud Eestis 24.09.2019-17.10.2019 (27 päeva) ja 02.-05.03.2020 (~1 kuu) ning alates

05.03.2020-20.06.2021 isik Eestis ei elanud ega viibinud. Kokku on vaide esitaja 2-aastase

elamisloa omamise perioodi vältel viibinud Eestis ca 2 kuud. Seega ei ole täidetud tähtajalise

elamisloa Eestis elamise tingimus. Põhjendamatu on väide, justkui elamislubade puudumise

tõttu ei ole vaide esitaja abikaasa ja alaealised lapsed saanud koos vaide esitajaga Eestis elada.

Vaide esitaja kõikidel pereliikmetel on olnud D viisa kahe pikaajalise perioodi vältel, esmalt

kehtivusega 17.08.2019-17.02.2020 ja seejärel kehtivusega 26.02.2020-15.02.2021. Seega on

pereliikmetel olnud ca 1,5 aastase perioodi vältel Eestis viibimiseks õiguslik alus. Pikaajaline

viisa antakse tingimusel, et viisa taotlemise eesmärk on põhjendatud. Kuna pikaajalise viisa

alusel pereliikmed Eestisse ei ole asunud, ei olnud kummalgi korral taotletud viisade eesmärk

põhjendatud ja seega ei olnud täidetud viisa andmise tingimused ning esinesid pikaajalise viisa

kehtetuks tunnistamise alused. PPA-l puudub teadmine, et vaide esitaja perekond omaks Norra

Kuningriigis elamiseks Norra Kuningriigi poolt väljastatud elamisluba või muud õiguslikku

alust. Eesti pikaajalist viisat ei ole vaide esitaja perekond eesmärgipäraselt kasutanud.

15.3. Tööandja kutsel töötajale lubatud töötasu ja selle suuruse märkimine ei saa olla

deklaratiivne vorminõude täitmine, vaid selle täitmiseks peab tööandjal olema reaalne

katteallikas. CapOne Research OÜ on asutatud 16.11.2016, põhitegevusalaks mujal liigitamata

kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Seega pole tegemist äsja alustanud iduettevõttega, mille

puhul on algusaastate tegevuse hoogustumine aktsepteeritav, vaid pea 5 aastat tegutsenud

ettevõttega, mille tegevustega kaasnenud probleemide rohkus viis olukorrani, kus PPA tegi

29.03.2020 kirjaga nr 15.3-3.1/827-1 oma seisukohad tööandja ebausaldusväärsuse kohta

teatavaks CapOne Research OÜ juhatuse liikmele A. S. MTA andmetele tuginedes on 2-aastase

elamisloa perioodi vältel makstud töötasu vaid neljal korral. Väidetavad töötasu kanded

04.2021 7000 eurot, 10.06.2021 4000 eurot ja samal päeval veel 4120 eurot, on nädala-paari

jooksul teistele isikutele edasi kantud märkega „kingitus“ ja „laen“. Seisuga 30.06.2021 oli

vaide esitaja kontojääk 195,21 eurot. MTA-s deklareeritud töötasu summad ei ühti

pangakontole tehtud ülekannetega. Pangakontole tehtud ülekandeid käsitleb PPA mitteametlike

töötasu maksetena, mille pealt maksude maksmise kohta PPA-l info puudub. MTA andmetel ei

ole alates maist 2020 deklareeritud ühtegi palgamakset. Töötajale makstud palgalt maksude

arvestamine, deklareerimine ja tasumine on üldjuhul tööandja kohustus. Kui tööandja on vaide

esitajale maksnud palka ja ei ole seda deklareerinud, tuleb see deklareerida ja tulumaks tasuda

vaide esitajal.

18 Kaebuse lisas 2.

8(17)

15.4. Vaide esitajal on olnud kõik võimalused Eestis elada ja töötada, samuti on olnud

võimalus Eestis viibida ka vaide esitaja pereliikmetel. Arvestades vaide esitaja Eestis viibimise

perioodi (2 aasta jooksul vaid ca 2 kuud), ei saa vaide esitaja elamisloa olemasolu olla kuidagi

seoses iduettevõtte tegevusega. Vajadusel on võimalik Eestis viibimiseks taotleda pikaajalist

viisat. Kui 2020. a suutis CapOne Research OÜ juhatuse liige A. S. vaide esitaja väite kohaselt

sama toote turule tuua ja käivitada nii Hispaanias kui ka Saksamaal, elades ise samal ajal Indias,

nagu A. S. on oma 28.01.2021 pöördumises PPA-le kinnitanud, ei näe vaide lahendaja põhjust,

miks ei peaks Eestiga seotud äritegevus sama jõudsalt edenema. Iduettevõte on loodud juba pea

5 aastat tagasi ja seejuures on iduettevõte saanud PPA-lt 29.03.2020 teate ebausaldusväärsuse

kohta ja andnud hulgaliselt katteta ning alusetuid lubadusi. 28.01.2021 pöördumises on A. S.

muuhulgas kinnitanud, et toode on valmis ja tuleb turule aprillis 2021. Ei ole esitatud ühtegi

põhjendust, miks iduettevõttes väidetavalt finantshaldurina töötav vaide esitaja peab oma

tööalaste tegevuste tarvis just Eestis viibima ja kui ka aegajalt peaks, ei ole selleks tarvis

elamisluba.

15.5. PPA on kooskõlas VMS-ga leidnud, et vaide esitaja tähtajalise elamisloa kehtetuks

tunnistamine on põhjendatud ning vaide esitaja puhul esinevad tähtajalise elamisloa

kehtetukstunnistamise üldalused VMS § 135 lg 1 p-d 2 ja p 4 ning § 135 lg 2 p-d 2 ja 4. PPA

on piisavas ulatuses põhjendanud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsust, mistõttu ei

ole PPA rikkunud ka põhjendamiskohustust. Kuna vaide esitajal puudub Eestis perekonnaelu,

ei rikuta vaidlusaluse otsusega vaide esitaja õigust perekonna- ja eraelule. Vaide esitajal on

võimalik edasi elada Norra Kuningriigis või naasta oma kodakondsusjärgsesse riiki. Eestit on

vajadusel võimalik iduettevõtte tegevuste edendamise raames külastada D-viisa alusel, samuti

on võimalik ettevõtlust puudutava asjaajamise lihtsustamiseks taotleda e-residentsust. PPA on

piisaval määral rakendanud uurimispõhimõtet ning välja uurinud kõik otsuse tegemiseks

vajalikud asjaolud ega ole rikkunud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud haldusakt on

õiguspärane.

16. X esitas 02.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

09.07.2021 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.3-3.4/401-1 ja 23.08.2021

vaideotsuse nr 15.3-3.4/401-3 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Xi kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 30.11.2021) on järgmised:

1) Vastustaja ei ole õigesti rakendanud elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevaid VMS

sätteid. Elamisloa kehtetuks tunnistamise ajal olid kõik tingimused täidetud. Vastustaja ei ole

vaideotsust sisuliselt lahendanud, vaid on suures osas tuginenud PPA 09.07.2021 otsusele, sh

on tekst sõna-sõnalt kopeeritud, kaebaja argumentidele vastamata.

2) Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole proportsionaalne ega otstarbekas, sest otsus

mõjutab lisaks kaebajale ka teisi inimesi ja majandustegevust. Iga diskretsiooniotsus peab

olema kooskõlas proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega. Arvesse

võetavaid kaalutlusi tuleb menetluses õigesti väärtustada. Menetlus peab olema õiglane,

ametnikud peavad käituma heas usus. Kaebaja soovib töötada Eesti iduettevõttes CapOne

Research OÜ. Selleks tõi kaebaja Eestisse ka oma perekonna, kellele taotleti samuti

elamislubasid, kuid nende lahendamisega viivitas vastustaja ebamõistlikult pikalt. Seetõttu jääb

arusaamatuks ja mitteõiguspäraseks vastustaja meelevaldne järeldus, et kaebaja eesmärk ei

olnud kunagi Eestis elada.

3) Vastustaja väide, et kaebajal puudub tegelik elukoht Eestis ja tema sihtriik ei olnud Eesti, ei

ole õiguspärane. Kaebaja faktilist Eestist viibimist on PPA tuvastanud pangakonto väljavõtte

9(17)

ning passitemplite alusel (09.07.2021 otsuse p 19, lk 8). Järelduse kaebaja vähese Eestis

viibimise kohta tegi vastustaja selle põhjal, et isik on reisinud ning et pangakonto väljavõttest

nähtub Eestis tehtud tehinguid vaid vähese aja jooksul. Vastustaja selline järeldus ei ole

õiguspärane. Kaebaja vend elab Norras. Nii kaebaja kui ka tema tööandja selgitasid menetluses

korduvalt, et tema tööandjal, CapOne Research OÜ-l, oli tulenevalt pandeemiast keeruline

tootele rahastust leida, Covid-i kriisi puhkemisega loobus investor, kellega oli juba 2018. a

toetamiseks leping sõlmitud. Sellega seoses leppisid kaebaja ja tööandja kokku töötamises

kindla palgata, vastavalt iduettevõtte käibevõimalustele, kuni toode turule tuleb ja hakkab tulu

teenima. Selles olukorras tuli kaebajal 2020. a majandusliku seisundi tõttu registreeritud

elukohast ajutiselt loobuda. Lisaks ei ole alates 18.07.2017 jõustunud VMS muudatuste

tulemusel välismaalasel seoses elamisloaga kohustust viibida Eestis vähemalt 183 päeva aastas

ega oma Eestist eemal viibimisel registreerida, mistõttu on arusaamatu vastustaja järeldus, et

kaebaja elukoht ei ole Eestis. Kaebajal on elamisloa alusel õigus reisida.

4) Vastustaja seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt toob vastustaja välja elamisloa

üldtingimuse VMS § 121 lg 3 kohaselt, et välismaalasel peab olema registreeritud elukoht kogu

elamisloa kehtivusaja vältel, teisalt aga leiab, et registreeritud elukoht ei näita Eestis elamist ja

seda võib pidada fiktiivseks (vaideotsuse p 19).

5) Kaebajal on Eestis Swedbank AS-s avatud arvelduskonto. Samuti on tal Tele2 Eesti AS-ga

kehtiv mobiilside leping, mis kinnitab kaebaja Eestis töötamist ja tegutsemist. Õigusvastane on

vastustaja väide selle kohta, et kuivõrd kaebaja perekonnal olid olemas pikaajalised viisad, ei

olnud põhjendatud kaebaja suhtlemine perekonnaga Norras, sest perekond võis olla Eestis.

Kaebajal on abikaasa ja kaks alaealist last, kellele samuti Eestis elamisluba taotletakse. Esmalt

esitati nende elamislubade taotlused juba 2019. a septembris peale kaebaja elamisloa saamist,

aga kuna dokumendid vajasid legaliseerimist, jäeti taotlused läbi vaatamata. Peale dokumentide

legaliseerimist esitas perekond uued taotlused 04.03.2020, mida tänaseni pole lahendatud.

6) Pikaajaline viisa ei anna alaealistele võimalust Eestis kooli minna, samuti ei võimalda saada

perearsti teenust ega võimalda õppida. Kaebaja alaealised lapsed on koolikohustuslikud, kuid

nad on kaks aastat jäänud maha õppetööst, sest elamislubade taotlusi ei ole lahendatud. Samuti

on kaebaja pojale tehtud 4-aasta vanuselt südameoperatsioon ja tal on diagnoositud epilepsia,

mistõttu peab ta käima regulaarselt iga-aastases kontrollis, kuid perekonnale oli elamislubade

lahendamise ootamine liiga suur stress. Kuivõrd kaebaja vend elab Norras, oli kaebaja ainus

võimalus viia pere Norrasse elama kuni Eestis elamislubade taotluste lahendamiseni. Perekonna

elamisloa taotluste lahendamise niivõrd ebamõistlikult pikk viibimine on otseses põhjuslikus

seoses kaebajale etteheidetava käitumisega – vajadusega viibida ka väljaspool Eesti riiki, s.t

riigis, kus asus tema perekond. Vajaduse perekonna Norrasse viimiseks on põhjustanud

vastustaja viivitus. Üldjuhul eeldab Eestis laste kooliskäimine Eestis elukoha olemasolu, sh

sissekirjutust, vastasel korral ei ole linn ega vald kohustatud tagama koolikohustuslikule isikule

koolikohta. Samuti on õigus registreeruda perearsti nimistusse kas Eesti kodanikul või

elamisloaga Eestis viibival välismaalasel. Viisa neid võimalusi ei anna nagu vastustaja üritab

väita.

7) Perekonnaga suhtlemise ja suhete säilimise õigus tuleneb nii Eesti Vabariigi PKS §-st 27 kui

ka ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklist 12. Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine

põhjusel, et ta soovib elada Eestis koos perekonnaga, ning ajal, kus elamislubade taotlused on

lahendamata ja ta viibib palju perekonna juures Norras, on kaebaja õigusi äärmiselt riivav.

Võttes arvesse 2020. a sügisest kuni pea suve alguseni kestvaid ülemaailmseid ulatuslikke

piirangud, oli reisimine oluliselt takistatud.

8) Asjakohatu on väide vaideotsuse p-s 19 selle kohta, et kuivõrd perekond viisade alusel

Eestisse elama ei asunud, ei olnud viisade eesmärk põhjendatud ja esinevad viisade kehtetuks

10(17)

tunnistamise alused. Perekond elas Eestis koos kaebajaga ja nad ootasid elamislubade taotluste

lahendamist. Viisa saamise eelduseks ei saa olla Eestisse asumine, kuivõrd viisa võimaldab riiki

külastada, mida praeguses olukorras on perekond ka teinud. Viisa võimaldab Eestisse siseneda

kas ükskord või korduvalt teatud perioodi jooksul, kuid see, kas isik viisa kehtivuse ajal ka

Eestisse asub või ei asu, ei saa tuua järeldust, et viisade taotlemisel ei olnud taotlemise eesmärk

põhjendatud. Kui isik taotleb viisat, kuid hiljem mingil põhjusel ei saagi riiki tulla, ei saa väita,

et taotlemise eesmärk ei olnud põhjendatud. Selline järeldus on meelevaldne.

9) Samuti ei ole õiguspärane vaideotsuse p 17 väide, et kaebaja vastustega viivitamine on

põhjustanud tema perekonnaliikmete elamislubade taotluste lahendamise venimise, sest

vastustajal ei olnud võimalust kujundada arvamust kaebaja elamisloa põhjendatuse osas. Kõige

enam kannatas kaebaja ja tema perekond just seetõttu, et perekonna elamislubade taotlusi ei

lahendatud pika aja vältel. Kuigi vaideotsuses on väidetud, et perekonna elamisluba

lahendamata jätmise tingis kaebaja, tuleb märkida, et elamisloa taotlused esitati juba

04.03.2020, kuid kaebaja poole pöörduti esmakordselt alles 04.11.2020, s.o 8 kuud hiljem.

Otsus perekonna elamisloa taotluste läbi vaatamata jätmiseks saadeti alles 27.09.2021, s.o 18

kuud hiljem. Seega ei saanud perekonna elamisloa taotluste lahendamisega viivitamine olla

kaebajast tingitud – kaebaja poole pöördudes oli taotluste esitamisest möödunud juba niivõrd

pikk aeg. 8 kuud kestev menetlus on ebamõistlikult pikk, lahendamaks elamislubade taotlusi

elama asumiseks abikaasa juurde, kes omab Eestis kehtivat elamisluba. Lisaks ei anta

elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks kauemaks, kui on elamisloa kestvus Eestis elaval

abikaasal, mistõttu ei ole vastustaja selline järeldus põhjendatud ega õiguspärane. Vastustaja

saadetud dokumendid polnud ei kaebaja ega tema tööandja emakeeles, mistõttu vastustaja

kirjadest arusaamiseks kasutati Google Translate abi. Seetõttu on kirjadest arusaamisel

tekkinud teatavad segadused (algselt vastas vastustaja kolmes keeles – eesti, inglise ja vene

keeles, kuid ühel hetkel hakkas vastama vaid eesti keeles). Arusaamatuks jäi, kelle käest midagi

küsitakse. Nii on kaebaja elukoha kohta käivale küsimusele vastanud tema tööandja oma

elukoha kohta (vt nt 09.07.2021 otsuse nr 15.3-3.4/401-1, p 8).

10)

Kaebaja kasutas elamisluba eesmärgipäraselt töötamiseks iduettevõttes. Hoolimata

sellest, et vastustaja tugineb otsuse tegemisel asjaolule, et kaebaja tööandja ei ole suutnud

kaebajale tasuda kutses nimetatud tasu regulaarselt, ei tähenda see, et kaebaja ei tööta selles

ettevõttes. VMS § 291 kohaselt on kutsujal kohustus kontrollida, et kutsutud välismaalasel

oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus, võtta välismaalane vastu, tagada tema majutamise ning

kanda tema Eestis viibimise ja lahkumise kulud. Hoolimata vastustaja väitest ei tulene sellest

sättest kutsujale kohustust maksta välismaalasele just seda palka, mida ta tööandjana on kutsel

märkinud. Kuivõrd iduettevõttele ei kohaldu tasu maksmise kohustus, ei ole õiguspärane

vastustaja järeldus, et iduettevõttel peab olema vastav palgafond, sest iduettevõtete rahastus

sõltub peamiselt investeeringutest. Seadusandja on põhjusega välismaalaste seaduses idufirma

jaoks näinud ette erandid elamisloa nõuetes. On meelevaldne kohaldada idufirma puhul jäigalt

elamisloa üldtingimusi. Iduettevõte ei ole võrreldav tavalise ettevõtlusega, sest selle tööle

saamine sõltub investeeringutest, mida ettevõttel tuleb leida. Vastustaja on aluseta väitnud, et

nelja-aastasel iduettevõttel peab kahe viimase aasta jooksul olema tegelik majandustegevus.

See on meelevaldne ega tugine seadusel. Iduettevõtetel läheb aega süsteemide käivitamiseks,

mis on tihti veelgi pikemad.

11)

Kaebajal ei ole Eestis ühtegi rikkumist, samuti ei ole ta koormanud Eesti

sotsiaalsüsteemi olukorras, kus tööandjal polnud võimalik talle töötasu maksta. Seda enam, et

tal on toita lisaks perekond. Kaebaja on lahendanud oma majanduslikud ja sotsiaalsed

probleemid, kuid vastustaja on otsustanud teda selle eest karistada juba väljastatud elamisloa

kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine selles olukorras ei olnud

hädavajalik. Elamisloa kehtetuks tunnistamise hetkel olid kõik tingimused täidetud. Ajal, mil

11(17)

tööandja talle regulaarselt tasu ei maksnud, tegi kaebaja tööd nii Wolt Eestis OÜ-s kui ka Taxify

OÜ-s. Kaebaja ei ole taotlenud toetusi ega võtnud ennast Töötukassas arvele, vaid elas sõpradelt

võetud laenude abil. Tööandja maksis kaebajale tagantjärgi tasu. Kaebaja tööandja on saanud

iduettevõtte määratluse 07.03.2017. Ettevõttele on lubatud võtta tööle kolmandate riikide

kodanikke, mida on takistanud vastustaja poolt töötajate elamislubade menetlemine, mis

omakorda takistas ja lükkas edasi toote Eesti turule toomist. Samal ajal kui Eestis tehakse

ettevõttele takistusi, suutis CapOne Research OÜ juhatuse liige A. S. 2020. a sama toote

käivitada ja turule tuua nii Hispaanias kui Saksamaal, saades tootele toetuse nii Euroopa

Komisjonilt, Saksamaa välisministeeriumilt kui ka Hispaania välisministeeriumilt, mis näitab,

et ettevõtte juhtkond on usaldusväärne. Nende ametlike partnerite hulka kuuluvad Saksamaa

välisministeerium, BNP Paribas, Revolut, Lemonway, ISIC, Allianz Partners, BARMER

(lähemalt vt: www.drop-money.de). Lehekülje allosas olevalt lingilt „Legal imprints“ on nähtav

ka A.S. kui ettevõtte omaniku nimi ning ettevõtte ametlikud andmed. Saksamaalt ja Hispaaniast

saadud toetusi on CapOne Research OÜ juhatuse liikmel võimalik kasutada ka Eestis toote

turule toomiseks, kuid seda ei ole võimalik teha ilma meeskonnata. CapOne Research OÜ

soovib endiselt alustada tegevusega ka Eestis, kus oleks töötajate tegevuskoht, sest see on

vajalik äriliseks suhtluseks.

12)

Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel ta oma järeldusteni on jõudnud.

Ükski kaebaja esitatud tõend vastustajale ei sobi, samas ei selgita ta ka, milliseid tõendeid ta

ootab. Samuti keeldus vastustaja igasugusest suhtlemisest kaebaja esindajaga. Hea haldustava

kohaselt tuleb isik ka reaalselt ära kuulata, sh temaga suhelda mitte ainult kirja teel.

13)

Kaebajal oli Eestisse elama ja töötama tulles õiguspärane ootus, et ka tema perekond

saab siin elada. Kuivõrd seda vastustajast tulenevalt ei juhtunud, asetati kaebaja olukorda, kus

võõras riigis olles tuli teha valikuid perekonna huvides. Seetõttu ei ole õige vastustaja poolt

kaebaja selgituste moonutamine. Kaebaja selgitas põhjusi, miks tal oli vaja koroonakriisi ajal

viibida nii Eestis kui ka Norras ja ka koroonakriisist tulenenud piiranguid.

18. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Vaidlustatud otsus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ja 23.08.2021

vaideotsus on õiguspärased. PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise

menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ega ole vääralt kohaldanud VMS-st

tulenevaid norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega,

ratsionaalselt ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse.

PPA otsus on põhjendatud ja kaalutlusvigadeta. Vastustaja jääb kõikide 09.07.2021 otsuses nr

15.3-3.4/401-1 ja 23.08.2021 vaideotsuses nr 15.3-3.4/401-3 välja toodud seisukohtade juurde.

2) PPA otsuse õiguspärasust kontrollides jõudis vaide lahendaja seisukohale, et PPA on piisaval

määral rakendanud uurimispõhimõtet ning on välja uurinud kõiki otsuse tegemiseks vajalikud

asjaolusid ning ei ole rikkunud ka põhjendamiskohustust. Vaidlustatud PPA haldusakt on

õiguspärane, sest on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaideotsuse

põhjenduses on välja toodud nii õiguslikud kui faktilised asjaolud, millest lähtudes ei pidanud

vaideorgan vaiet põhjendatuks.

3) PPA võib arvesse võtta seda, kas välismaalane talle antud elamisloa kehtivusaja jooksul

Eestis elas. PPA on andnud kaebajale võimaluse esitada tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja

elamist Eestis (faktiliselt). Kaebaja saatis PPA-le Eestis elamise tõendamise kohta pangakonto

väljavõtted, koopiad passist ja üürilepingu. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et PPA on

kaebaja faktilist Eestis viibimist tuvastanud üksnes pangakonto väljavõtte ning passitemplite

12(17)

alusel. PPA on 09.07.2021 otsuse p-s 19 põhjalikult analüüsinud kogutud tõendeid, sh isiku

enda selgitusi.

4) PPA on tuvastanud, et kaebaja on elamisloa kehtivusajal enamuse ajast viibinud teistes

Euroopa riikides, peamiselt Norras, ning Eestis on viibinud ainult lühiajaliselt, samuti ei ole

tema tegelik elukoht olnud Eestis. Kaebaja ei ole reaalselt Eestisse elama asunud. Seega ei ole

kaebaja kasutanud elamisluba eesmärgipäraselt. Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav

luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga

kindlaks määratud tingimustele (VMS § 112). VMS § 176 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tähtajalise

elamisloa töötamiseks andmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või

kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega

välismaalasi ning tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida

Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.

Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk ei ole hõlbustada reisimist.

5) Vastustaja seisukohad ei ole vastuolulised. Elukoha registreerimise nõue tuleneb seadusest.

Elukoha registreerimise asjaolu ei kinnita ega tõenda Eestis elamist. PPA-l oli tekkinud

arvamus, et kaebaja ei ole Eestisse elama asunud, mistõttu küsiti kaebajalt lisaküsimusi ning

kaebaja vastuste pinnalt ja esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja tõendanud Eestis elamist.

Pelgalt sõlmitud lepingud (mobiilside leping, arvelduskonto) ei tõenda Eestis elamist.

6) Kaebaja väited, mis puudutavad perekonna elamislubade taotlusi ja nende lahendamist,

samuti laste kooliskäimist ning arstiabi kättesaadavust, ei ole asjassepuutuvad. Vaideotsuse p-

s 16 on menetluse käik välja toodud. Kaebaja reageeris PPA pöördumisele alles ca 7 kuud peale

PPA esmast pöördumist. Samuti on vaideotsuse p-s 17 selgitatud, et kaebaja on enda vastusega

pikalt viivitades põhjustanud olukorra, kus PPA-l ei olnud võimalik kujundada kaebaja

elamisloa põhjendatuse osas kiiremini seisukohta. Seetõttu on viibinud kaebaja pereliikmete

elamislubade menetlus, kuna kaebaja roll kutsujana on otsuste tegemisel põhjuslikus seoses.

Pikaajalise viisa saab välismaalane ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks

kehtivusajaga kuni 12 kuud ja kuni 365-päevase viibimisajaga kaheteistkümne järjestikuse kuu

jooksul. Viisa alusel Eestis viibides on võimalik koolis käia ja õppida. Samuti on Eestis viibides

võimalik kasutada arsti teenuseid. Vaideotsuse p-s 19 on välja toodud, et kõikidel pereliikmetel

on olnud D viisa kahe pikaajalise perioodi vältel, esmalt kehtivusega 17.08.2019 kuni

17.02.2020 ja seejärel kehtivusega 26.02.2020 kuni 15.02.2021. Seega on pereliikmetel olnud

ca 1,5-aastase perioodi vältel Eestis viibimiseks õiguslik alus. Kuna viisasid ei ole kehtetuks

tunnistatud, on kaebuse p-s 12 toodud argumentatsioon asjakohatu. Perekonna Eestisse elama

kutsumisel kontrollitakse alati ka kutsuja (X) elamisloa põhjendatust ja tingimustele vastavust.

Kaebaja elamisloa põhjendatuse hindamisega alustati siis, kui tema abikaasa ja lapsed esitasid

elamisloa taotlused. Iga menetlus võtab paratamatult aega. Kaebaja poole pöörduti siis, kui

vajalik menetlust puudutav informatsioon oli kogutud ja tekkis vajadus kaebajalt selgituste

saamiseks. Kaebajal on olnud kõik võimalused Eestis elada ja töötada, samuti on olnud

võimalus Eestis viibida ka kaebaja pereliikmetel. Arvestades kaebaja Eestis viibimise perioodi,

mis on 2 aasta jooksul vaid ca 2 kuud, ei saa olla kaebaja elamisloa olemasolu kuidagi seoses

iduettevõtte tegevusega. Vajadusel on võimalik Eestis viibimiseks taotleda pikaajalist viisat.

7) Iduettevõte VMS tähenduses on tegevust alustav Eestis registreeritud äriühingule kuuluv

majandusüksus, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise

ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti

ettevõtluskeskkonna arengule (VMS § 624 lg 2). Iduettevõtte eesmärk on tuua tulevikus kasu

Eesti majanduse arengule. Vähemalt nelja-aastasel iduettevõttel peab hiljemalt kahe viimase

aasta jooksul olema tegelik majandustegevus Eestis, mida hinnatakse tuleviks, tuginedes MTA

andmetele tasutud maksusummadest, käibe kogusummast ja töötajate arvust. Kaebaja tööandja

13(17)

on saanud iduettevõtte määratluse 2017. a. Avalike andmete kohaselt on ettevõttel esitamata 3

viimase aasta majandusaasta aruanded, 2021. a on ettevõttes 6 töötajat, kuid tööjõumakse ei ole

tasutud, ettevõttel on võlgnevus MTA-le. Ettevõttel puudub majandustegevus. Põhjendamatud

on väited, et PPA on takistanud töötajate elamislubade menetlemisega toote Eesti turule

toomist. Samas väidab kaebaja, et sama toode on edukalt Saksamaal ja Hispaanias turule

toodud. Järelikult ei ole selle toote turule toomine ja Eesti elamisluba omavahel seotud. Kaebaja

väited, et vastustaja seab ettevõttele pidevalt takistusi, on üldsõnaline ja faktidega kinnitamata.

Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tema väide tugineb. Samuti on

paljasõnaline väide, et vastustaja keeldus kaebaja esindajaga suhtlemisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. PPA on

õiguspäraselt järeldanud, et kaebajal puudub Eestis tegelik elukoht ning kaebaja ei kasuta

elamisluba eesmärgipäraselt. Samuti on PPA jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja

suhtes esineb alus elamisloa andmisest keeldumiseks ning kaebaja ei ole elamisloa kehtivuse

ajal täitnud elamisloa andmise tingimusi. PPA on ka põhjendatult leidnud, et CapOne Research

OÜ tegevust ei saa käsitada vajalikuna Eesti majanduse arendamisele ning CapOne Research

OÜ ettevõtluse seisukohast ei ole oluline, et kaebajal oleks Eesti tähtajaline elamisluba. PPA

on oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud. PPA otsusest nähtuvad õiguslikud alused, millele

tuginedes on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud, samuti faktilised asjaolud ja PPA

kaalutlused. Kaebajale on olnud tagatud võimalus esitada menetluses oma seisukohti ning

kaebaja on seda ka teinud. Kohus nõustub vaidlustatud PPA otsuse ja vaideotsuse

põhjendustega, neid täismahus kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana toob kohus esile

järgneva.

20. VMS § 135 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt võib tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistada, kui

välismaalasel puudub tegelik elukoht Eestis ning kui välismaalane ei kasuta elamisluba

eesmärgipäraselt. VMS § 135 lg 2 p 2 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks,

kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus. VMS

§ 135 lg 2 p 4 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloa andmise

tingimused ei ole tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal täidetud.

VMS § 123 p-de 2 ja 3 kohaselt on tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks asjaolu,

et välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele või tähtajalise elamisloa

taotlus ei ole põhjendatud. VMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt on välismaalasele tähtajalise elamisloa

andmise üheks üldtingimuseks Eestis tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärgi põhjendatus,

p 2 kohaselt tegelik elukoht Eestis ning p 3 kohaselt piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks

välismaalase ja tema perekonnaliikme toimetuleku Eestis. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb,

et kõik üldtingimused peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks. Seega on

vale kaebaja väide, et iduettevõttes töötamise korral elamisloa üldtingimused ei kohaldu. Sellist

erandit õigusnormidest ei tulene.

21. Kohus märgib, et VMS § 117 lg 1 p-s 1 on põhjendatuse all silmas peetud seda, et esinevad

faktilised asjaolud, mis õigustavad konkreetsel VMS §-s 118 nimetatud alusel tähtajalise

elamisloa andmist, antud juhul elamisloa andmist töötamiseks. Samuti on VMS § 116 lg-s 2

sätestatud, et tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema

jätkuvalt täidetud. See tähendab, et asjaolud, mis õigustavad välismaalasele tähtajalise

elamisloa andmist, peavad jätkuvalt esinema kogu elamisloa kehtivusaja jooksul. Kui vastavad

asjaolud ära langevad või kui pärast tähtajalise elamisloa andmist tuvastatakse, et neid

asjaolusid ei olegi tekkinud, on tegemist olukorraga, kus välismaalane ei vasta tähtajalise

14(17)

elamisloa andmise tingimustele ning seega esineb VMS § 123 p-st 2 ning VMS § 135 lg 2 p-st

2 tulenev alus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.

22. Kohus rõhutab, et VMS §-s 118 on tähtajalise elamisloa andmise alused defineeritud,

lähtudes välismaalase Eestisse elama asumise eesmärgist (elama asumine abikaasa juurde,

õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks jne). Erandina ei ole konkreetse eesmärgiga seotud

VMS § 118 p-des 61, 62 ja 7 nimetatud alused (kriminaalmenetluses osalemiseks, kaaluka

riikliku huvi korral ja välislepingu alusel), ent ka neil alustel antava tähtajalise elamisloa puhul

peab vastav taotlus VMS § 117 lg 1 p-st 1 tulenevalt olema põhjendatud elamisloa taotlemise

eesmärgi osas. See tähendab, et tähtajaline elamisluba antakse isikule alati mingisugusel

konkreetsel eesmärgil ning kuigi tähtajalise elamisloa andmisel määratakse kindlaks ka selle

kehtivustähtaeg, tuleneb eeltoodud sätetest üheselt, et elamisloa jätkuv kehtimine on selle

kehtivusaja jooksul õigustatud vaid juhul, kui see on vajalik selle eesmärgi nimel, milleks

tähtajaline elamisluba välismaalasele anti. Kui elamisloa kehtivuse jooksul tuvastatakse

faktilised asjaolud, mille põhjal saab järeldada, et välismaalasele selle eesmärgi saavutamiseks

tähtajaline elamisluba enam vajalik ei ole, esineb alus tähtajalise elamisloa kehtetuks

tunnistamiseks. Tähtajaline elamisluba ei anna välismaalasele vääramatut õigust igal juhul ning

sõltumata asjaoludest ja eesmärkide muutumisest elada Eestis kogu tähtajalise elamisloa

kehtivusaja jooksul.

23. VMS § 112 kohaselt on tähtajaline elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama

asumiseks ja Eestis elamiseks. Eeltoodud normist koosmõjus VMS § 117 lg 1 p-ga 1 tuleneb

üheselt, et mistahes alusel tähtajalise elamisloa andmise esmaseks eesmärgiks on välismaalase

elama asumine Eestisse ja Eestis elamine. Välismaalasele, kes tegelikult Eestisse elama asuda

ning elamisloa kehtivuse ajal siin elada ei kavatse, ei ole tähtajalise elamisloa andmine

põhjendatud. Kuna tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul

olema jätkuvalt täidetud, tuleneb eeltoodust, et elamisloa kehtimine ei ole eesmärgipärane ega

õigustatud ning see tuleb kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et välismaalane kas ei ole Eestisse

elama asunud või ei ela Eestis. Sellisel juhul ei ole elamisluba isikule vajalik ning ta saab

vajaduse korral Eestisse siseneda näiteks viisa alusel, sealhulgas taotleda seaduses ettenähtud

juhtudel pikaajalist viisat. Seega märgib PPA põhjendatult, et riigis tegeliku elamise fakt on

oluline ja menetluses tähtsust omav asjaolu. Ehkki töötamiseks antav tähtajaline elamisluba ei

tähenda, et isik peaks elama Eestis püsivalt ning ehkki riigist lahkumist ei pea registreerima, ei

tähenda see, et töötamiseks antud elamisloa puhul riigis elamise ja tegeliku elukoha nõue ei

kohalduks.

24. PPA-l on hindamisruum otsustamisel, kas Eestis püsivalt mitteelav välismaalane omab siin

tegelikku elukohta. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja igapäevased tarbimised ja tegevused

toimusid Eestis ainult perioodidel 30.09.2019-17.10.2019 ja 10.02.2020-05.03.2020. Konto

väljavõtte kohaselt on sularaha väljavõtmised ja muud tegevused toimunud Norras (Oslo,

Drammen Brager, Gulskogen, Gardermoen) 19.10.2019-09.11.2019, 05.03.2020-16.03.2020,

03.05.2020, 07.07.2020-07.11.2020 ja 13.03.2021-19.03.2021. Eeltoodud asjaolud nähtuvad

kohtule esitatud tõenditest19. Kohtu hinnangul järeldas PPA kaebaja tegeliku elukoha osas

põhjendatult, et kaebaja on Eestis viibinud elamisloa kehtivuse jooksul vaid lühiajaliselt (2-

aastase elamisloa omamise perioodi vältel ca 2 kuud), viibides enamuse ajast teistes Euroopa

riikides, peamiselt Norras, ega ole Eestisse elama asunud. Seda asjaolu kinnitab nii kaebaja

poolt vaidlustamata fakt, et kaebaja pere elab tegelikult Norras, kui ka see, et kaebaja arvates

ei saanuks temalt perest lahus elamist nõuda. Kaebaja on kaebuses märkinud, et perekonna

juures Norras viibimise arvestamine kaebaja kahjuks on tema õigusi äärmiselt riivav. Seejuures

ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks Eestis elanud ning viibinud

19 Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 2.pdf).

15(17)

elamisloa kehtivuse ajal kauem kui PPA tuvastatud 2 kuud. Ehkki haldusmenetluses on kaebaja

PPA-le väitnud, et viibis perioodil 01.03.2020-31.12.2020 sõprade juures xxxxxxx, on kaebaja

välja toonud, et loobus Eestis registreeritud elukohast 2020. a majandusliku seisundi tõttu.

Asjaolu, et kaebaja sellel ajaperioodil Eestis ei viibinud, nähtub ka tema konto väljavõttest ja

PPA tuvastatud kaebaja liikumistest riikide vahel. Kohus nõustub, et selliselt ei ole elamisluba

Eestis töötamiseks kaebajale vajalik ning kaebaja saab vajadusel viibida riigis ka viisa alusel.

Ehkki kaebaja viitab oma õigusele reisida, nähtub kaebaja käitumisest, et ta on reisinud Eestisse

ega ole siin elanud. Tegelikkuses on kaebaja viibinud enamuse elamisloa kehtivuse ajast teistes

riikides, sh enamasti Norras, kus elavad kaebaja pereliikmed ja vend.

25. Ka asjaolu, et kaebaja sõlmis 22.06.2021, seega peale elamisloa kehtetuks tunnistamise

menetlusest teadasaamist üürilepingu, ei tähenda, et ta oleks Eestisse tegelikult elama asunud.

Sellekohaseid tõendeid pole kaebaja esitanud. Vastustaja märgib seejuures põhjendatult, et

üksnes arvelduskonto avamine ning mobiilsideleping ei kinnita Eestis faktilist elamist ja

töötamist. Seda asjaolu ei tõenda kohtu hinnangul ka üürilepingu sõlmimise fakt, kui muud

tõendid faktilist elamist riigis ei kinnita.

26. Seega on vastustaja õiguspäraselt järeldanud, et kaebajal puudub Eestis tegelik elukoht ja

kaebaja ei ole elamisluba eesmärgipäraselt kasutanud, mis tähendab, et kaebaja puhul esinesid

alused tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks tulenevalt VMS § 123 p-dest 2 ja 3.

Seetõttu esines VMS § 135 lg 2 p-st 2 tulenev alus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolu,

et kaebajal puudub Eestis tegelik elukoht, tähendab omakorda seda, et kaebaja ei ole täitnud

elamisloa andmise tingimusi ning esines alus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt

VMS § 135 lg 2 p-le 4.

27. Lisaks on PPA tuvastanud, et kaebaja puhul pole alates 21.10.2020 kuni 20.06.2021 ehk 8

kuu jooksul olnud täidetud VMS § 121 lg-st 3 tulenev nõue. Selle normi kohaselt peab

välismaalasel olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel. Seega on

kaebaja rikkunud ka nimetatud tingimust. Kaebaja väide, et registreeritud elukoha ja tegeliku

elukoha puudumise järeldamisel on vastustaja olnud vastuoluline, on ebaõige. PPA on

tuvastanud, et kaebaja pole elamisloa kehtivuse perioodil riiki elama asunud ning lisaks sellele

on PPA tuvastanud ka registreeritud elukoha puudumise 8 kuu vältel.

28. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et tema pere pole saanud vastustaja tegevuse

tõttu Eestisse asuda ning kaebaja oli sunnitud sel põhjusel Norras viibima. Asjaolu, et kaebaja

perekonnaliikmete elamislubade menetlus erinevatel põhjustel viibis, ei tähenda praegusel

juhul seda, et kaebaja perekonnaliikmed ei saanud Eestis viibida. PPA on välja toonud, et

kaebaja perekonnaliikmetele oli väljastatud pikaajalised viisad – esmalt kehtivusega

17.08.2019 kuni 17.02.2020, seejärel kehtivusega 26.02.2020 kuni 15.02.2021. Kaebaja seda

asjaolu ei vaidlusta. Seega on pereliikmetel olnud ca 1,5-aastase perioodi vältel Eestis

viibimiseks õiguslik alus ning kaebajal oli tegelikkuses võimalus viibida riigis koos oma

perega. Kaebaja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et tema perekonnaliikmetel poleks olnud

võimalik siin koolis käia või saada tervishoiuteenust. Kaebaja ei väida, et Norras oleks tema

pereliikmetele väljastatud elamisluba. Seega ka Norrasse asus kaebaja pere tõenäoliselt elama

viisa(de) alusel. Kohus rõhutab seejuures, et käesoleva menetluse raames ei ole asjassepuutuvad

etteheited, mis puudutavad kaebaja perekonnaliikmete elamislubade menetlust.

29. Kohus nõustub ka sellega, et kaebaja puhul esines VMS § 180 lg 2 p-st 2 tulenev elamisloa

andmisest keeldumise alus. Praegusel juhul väljastati kaebajale tähtajaline elamisluba

töötamiseks finantsdirektorina iduettevõttes CapOne Research OÜ (töötamise koht Tallinn,

Türi 10). Elamisluba väljastati kehtivusega 20.05.2019-20.05.2024. Vaidlust ei ole selles, et

tööandja on kutsel lubanud tasuda kaebajale töötasu summas 2000 eurot igakuiselt.

16(17)

Töötamiseks antava tähtajalises elamisloa tingimusi reguleerib VMS § 185. Nimetatud

paragrahvi lõikes 1 on sätestatud, et elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis

töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks,

on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui VMS ei sätesta

teisiti. Ka VMS § 176 („Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk“) lg 2 kohaselt

antakse töötamiseks väljastatud tähtajalise elamisloaga välismaalasele õigus viibida Eestis ja

töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. VMS § 176 lg 1

kohaselt on tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk soodustada Eesti majanduse,

teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste

ja oskustega välismaalasi. Kohus järeldas eelnevalt, et reaalselt kaebaja Eestisse elama ei

asunud, mis kinnitab omakorda, et tema Eestisse elama asumine ei ole töötamiseks ka oluline.

30. VMS § 180 lg 2 p 1 kohaselt võib keelduda tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest,

kui välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis, ning p 2 kohaselt, kui tööandjal on

maksuvõlgnevusi. Vastustaja tugineb antud juhul põhjendatult asjaolule, et CapOne Research

OÜ-l puudub jätkusuutlik palgafond, mis võimaldaks tööandja kutsetel märgitud suuruses

töötasu (2000 eurot) maksta ehk tööandja kohustust töötaja ees täita. Vastustaja on välja toonud

asjaolu, et elamisloa kehtivuse ajal on kaebaja saanud töötasu vaid neljal korral ja sellestki vaid

ühel korral kutses kinnitatud töötasu (07.2019 2000 eurot, 02.2020 1260 eurot, 03.2020 eurot,

04.2020 eurot). Kaebaja ei vaidlusta nimetatud asjaolu. Kuigi kaebaja väidab, et tema aasta

töötasu maksti tagantjärgi 2021. aasta aprillis ja juunis, viidates väljamaksetele tema kontole

24.04.21 summas 7000 eurot ja 10.06.21 kogusummas 8120 eurot, märgib PPA põhjendatult,

et nimetatud summad ei ole MTA-s deklareeritud töötasudena. Lisaks on PPA välja toonud, et

kaebaja kontolt kanti 2021. a aprillis ja juunis väidetavalt töötasuna saadud maksed lühikese

ajaperioodi jooksul edasi kolmandatele isikutele (makseselgitused „laen“ ja „kingitus“) ning

kaebaja kontojääk oli juba juuni lõpus vaid 195,21 eurot. Asjaolu, et väidetavad töötasu maksed

tehti alles peale seda, kui kaebaja sai teadlikuks elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusest,

samuti kirjeldatud rahade liikumine konto väljavõttel, kinnitab kohtu hinnangul kahtlust, et

väidetavad töötasu maksed tehti kaebajale nö tagantjärgi ja fiktiivselt ning üksnes eesmärgiga

näidata vastustajale elamisloa tingimuste täitmist. Sellises olukorras ei saanud vastustajal

tekkida veendumust, et tegemist on ka tegelikult kaebaja töötasuga ning PPA järeldas

õiguspäraselt, et kaebaja tegelik töötasu ei taga kaebaja toimetulekut Eestis.

31. Kohtule on veenev, et töötasu mittemaksmine või selle vähemas määras maksmine või

tagantjärgi maksmine (lubatust vähem) ei võimalda välismaalasel võõras riigis toime tulla. Ka

kaebaja on ise kaebuses märkinud, et loobus Eestis registreeritud elukohast majandusliku

seisundi tõttu. Seega on kaebaja sisuliselt tunnistanud, et majanduslik seisund ei võimaldanud

tal Eestis toime tulla. Nimetatu omakorda tähendab, et kaebaja puhul esines alus tähtajalise

elamisloa andmisest keeldumiseks VMS § 180 lg 2 p 1 alusel. Asjaolud, et CapOne Research

OÜ-l on maksuvõlg, ettevõte oli käibemaksukohustuslane alates 01.04.2017 kuni 23.09.2020

ning alates 2019. a I kvartalist on ettevõttel käive sisuliselt puudunud ja esitamata on mitme

kuu ulatuses tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid, viitavad kogumis eeltooduga sellele, et

ettevõte ei ole ka edaspidi suuteline tagama kaebajale Eestis toimetulekuks vajalikku töötasu.

Seejuures tähendab asjaolu, et CapOne Research OÜ-l on maksuvõlg summas 3590,65 eurot

(seisuga 09.07.2021), omakorda seda, et esines alus tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumiseks VMS § 180 lg 2 p 2 alusel. Arvestades eelviidatud elamisloa andmisest

keeldumise aluste esinemist, on PPA tunnistanud õiguspäraselt kaebaja elamisloa kehtetuks

kooskõlas VMS § 135 lg 2 p-dega 2 ja 4.

32. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kuigi iduettevõttes töötamine ei näe ette töötasu

suurust, ei väära see asjaolu, et ettevõttel peab olema palgafond, millest makstav töötasu

17(17)

võimaldab töötajal igapäevase eluga välisriigis toime tulla (eluase, toit, olme jne). Eelnevast

järeldub, et sellist toimetulekut ei ole kaebaja tööandja suuteline tagama. Arvestades kaebaja

tööandjaks

oleva

ettevõtte

maksuvõlga,

probleeme

töötasude

deklareerimisel

ja

deklaratsioonide esitamisel, samuti käibe puudumist, on PPA järeldanud õiguspäraselt mh ka

seda, et CapOne Research OÜ tegevust ei saa käsitada vajalikuna Eesti majanduse

arendamisele.

33. Kohus märgib, et kuna haldusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda selle andmise

hetke seisust (HKMS § 158 lg 2 ls 2), ei saanud vastustajal otsustamisel aluseks olla kohtule

30.11.2021 esitatud ning vaidlustatud otsuse kuupäevast hilisema kuupäevaga dokumendid,

mistõttu jätab kohus need tõenditena tähelepanuta (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6).

34. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kuna PPA-l esinesid ülaltoodud alused elamisloa

kehtetuks tunnistamiseks, on vaidlustatud PPA otsus õiguspärane ning kaebus jääb

rahuldamata. Sellest tulenevalt puudub alus ka PPA vaideotsuse tühistamiseks. Asjaoludest ei

nähtu, et vaideotsus rikuks eraldi kaebaja õigusi.

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulude nimekirja ega menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/