2-21-8281/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-8281

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

juhatuse kohustamiseks dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

(registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-8281

osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu

määruse resolutsiooni punkt 3) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

maakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kanda.

Maakohtu määrus on muus osas jõustunud.

2. X määruskaebus rahuldada.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu kanda.

4. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada avaldus.

4.2. Kohustada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistut võimaldama X-l 7 päeva

jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest tutvuda A.G.D. Õigusabi

Grupp OÜ arvetega koos arvete selgitustega, mis olid esitatud Tallinn, Randla

tn 15 korteriühistule õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-20-18261

(sealhulgas arvetega nr 04713, nr 04724, nr 04730, nr 04737, nr 04739, nr

04736, nr 04741, nr 04742, mis on märgitud X-le saadetud Tallinn, Randla tn

15 korteriühistu 7. mai 2021. a e-kirjas) ja tutvuda lepinguga, mis on sõlmitud

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu ja A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ vahel ja

mille alusel A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ osutas Tallinn, Randla tn 15

korteriühistule õigusabi tsiviilasjas nr 2-20-18261.

2 (5)

4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 21. mail 2021 (täpsustatud 25. mail 2021) Harju Maakohtule avalduse,

milles palus kohustada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistut (puudutatud isik, korteriühistu)

võimaldama avaldajal 7 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tutvuda A.G.D.

Õigusabi Grupp OÜ arvetega koos arvete selgitustega, mis olid esitatud puudutatud isikule

õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-20-18261 (sh arvetega nr 04713, nr 04724, nr 04730,

nr 04737, nr 04739, nr 04736, nr 04741, nr 04742, mis on märgitud avaldajale saadetud

puudutatud isiku 7. mai 2021. a e-kirjas) ja tutvuda lepinguga, mis on sõlmitud puudutatud isiku

ja A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ vahel ja mille alusel A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ osutas

puudutatud isikule õigusabi tsiviilasjas nr 2-20-18261. Menetluskulud palus avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand aadressil Randla tn 15, Tallinn. Puudutatud

isik esitas avaldaja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-20-18261 (tsiviilasi), milles osutas puudutatud

isikule õigusteenust A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ esindaja. Avaldaja esitas puudutatud isikule

3. mail 2021 teabenõude, milles palus väljastada või anda avaldajale võimalus tutvuda arvetega,

mis esitati puudutatud isikule õigusabi osutamise eest tsiviilasjas, ning arvete tasumist

kinnitavad maksekorraldused. Puudutatud isik vastas, et kogu teave on kättesaadav e-toimikus.

Avaldaja esitas 7. mail 2021 teabenõude, milles palus uuesti väljastada või anda võimalus

tutvuda arvetega ning täiendavalt lepinguga, mis on sõlmitud puudutatud isiku ja A.G.D.

Õigusabi Grupp OÜ vahel. Puudutatud isik keeldus täitmast avaldaja teabenõuet. Avaldaja

esitas 20. mail 2021 korduva teabenõude.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata

ning menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isiku arvates ei ole ta keeldunud teabe andmisest ega dokumentidega tutvumise

võimaldamisest. Puudutatud isik selgitas avaldajale, et palutud teave on kättesaadav e-toimikus

ning esitas andmed arvete tasumise kuupäevade, selgituste ja summade kohta. Samuti edastas

puudutatud isik avaldajale õigusabilepingus sisalduva teabe peamiste lepingutingimuste kohta.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 29. novembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulub avaldaja nõue korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel rahuldamisele. Avaldajal ei ole nõutud

3 (5)

dokumentidega võimalik tutvuda muul viisil kui korteriühistu kaudu, sest e-toimik ei kajasta

neid alusdokumente, millega avaldajal on õigustatud huvi tutvuda. Kuna menetlus toimub

avaldaja huvides, kuid avaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse

osas tühistada ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse kohaselt, kuna maakohus tegi määruse puudutatud isiku kahjuks, siis oleks

õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole

õiglane, et puudutatud isik kannab menetluskulud. Puudutatud isik oma tegevusega põhjustas

selle, et avaldaja oli sunnitud pöörduma kohtusse ning ka kogu kohtuvaidluse jooksul vaidles

avaldaja nõudele vastu. Seejuures ei ole puudutatud isik siiamaani teabenõuet täitnud.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Puudutatud isiku arvates ei tasu avaldaja tegelikult õigusteenuse eest ning

avaldaja tegevus on suunatud korteriühistu tegevuse häirimisele ja lõpmatute kohtuvaidluste

pidamisele. Puudutatud isik on korraldanud kohtumise, et tagada lahendi vaidlustamata osa

täitmine.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust

üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud avalduse

rahuldamise ja korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamise osas.

Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2)

alusel jõustunud.

9. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna

menetlus toimub avaldaja huvides, kuid avaldus kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud

jätta menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause

kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude

jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu

11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid

juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr

2-17-11804/175, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus menetluskulude

jaotuse üle otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire.

4 (5)

10. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses

on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda

põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude

jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud

poole. Kuigi maakohus leidis, et lahend tehakse avaldaja huvides, siis on TsMS § 172 lg 1

esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale

avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu

2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).

Kuivõrd maakohus tuvastas, et avaldaja oli puudutatud isikult avalduses nimetatud

dokumentidega tutvumist enne kohtule avalduse esitamist korduvalt nõudnud, kuid puudutatud

isik ei olnud seda võimaldanud, siis ei olnud kohtusse pöördumine põhjendamatu. Seejuures ei

nõustunud puudutatud isik avaldaja nõuet täitma ka kohtumenetluse kestel. Samuti leidis

maakohus, et avaldus on põhjendatud ja puudutatud isik peab võimaldama avaldajal

dokumentidega tutvuda. Seega tuli maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid

kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks

on eeltoodule vaatamata praegusel juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi, mitte puudutatud isiku kanda, kes põhjustas menetluse ja kelle kahjuks

tehti lahend. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellega ületanud diskretsiooni piire.

11. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmiseks ei anna alust ka puudutatud isiku

arvamus,

et

avaldaja

avalduse

eesmärgiks

on

koormata

korteriühistut

tarbetute

kohtuvaidlustega. Praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et avaldaja

on käitunud puudutatud isiku suhtes teabenõuet esitades pahatahtlikult. Maakohus tuvastas, et

avaldajal on põhjendatud huvi tutvuda korteriühistule esitatud arvetega ja õigusabilepinguga

ning need ei ole talle muul viisil kättesaadavad, seega oli avaldaja pöördumine kohtusse teabe

saamiseks õigustatud. Seejuures oleks korteriühistul olnud võimalik kohtumenetlust vältida,

kui ta oleks avaldajal võimaldanud nimetatud dokumentidega kohtuväliselt tutvuda.

12. Samuti ei ole kaebuse lahendamise seisukohast asjakohane puudutatud isiku

määruskaebuse vastuses esitatud väide, et avaldaja ei ole tegelikult menetluskulusid, mille

hüvitamist on nõutud, kandnud. Menetluskulude jaotuse märkimisel ei otsustata selle üle, kas

menetluskulud on hüvitatavad või mitte. Esmalt tuleb jaotada menetluskulud ning seejärel

jaotusest lähtudes mõista välja. Siiski märgib kolleegium, et kuigi menetluskulusid ei ole

võimalik vastaspoolelt välja mõista ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise

tuvastamiseta (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p-d 13-

15), ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosaline on need kulud

kandnud (vt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 26).

13. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust

ja jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

14. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Kuna avaldaja määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud

ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.

15. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse

kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

määruse jõustumist.

5 (5)

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1

esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)