2-21-8624/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8624

Kohtuasi

X hagi WELLE OÜ vastu 598 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

WELLE OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja WELLE OÜ (registrikood 11543655), lepinguline

esindaja Anatoli Orlovski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta WELLE OÜ 28. detsembri 2021. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

29. novembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-8624 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud WELLE OÜ kanda. X-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-8624

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 30. mail 2021 Harju Maakohtule WELLE OÜ (kostja) vastu hagi (nõue

täpsustatud 11. juulil 2021), milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 598 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27. septembril 2020 müügilepingu, mille alusel müüs

kostja hagejale söögilaua Alaras II 120 (söögilaud) hinnaga 598 eurot. Toote kirjelduse kohaselt

on lauaplaadi kate karastatud graniidi imitatsiooniga musta värvi klaasist. Kostja ei teavitanud

hagejat laua puhastamise eripäradest ega andnud kaasa kasutusjuhendit. Kuna tegemist on

söögilauaga, peab see olema puhastatav. Kostja on oma kodulehel soovitanud klaaspindu

puhastada klaasipuhastusvahendiga. Pärast laua esmakordset kasutamist puhastas hageja

Ecolab Alcodes Maxi Wipes niiske lapiga (puhastuslapp) lauda ning laua pinnale jäid

puhastamisest jäädavad jäljed. Puhastuslapid sisaldavad alkoholi (propaan-2-ool 3–5%), kuid

tavapäraselt sisaldavadki klaasipuhastusvahendid 1–10% alkoholi. Hageja on probleemideta

puhastanud nende puhastuslappidega kogu COVID-19 leviku aja oma kodus erinevaid pindu,

et hoida hügieenitaset.

Hageja käis kostja müügisaalis ja edastas kostjale fotod lauast ning palus 18. oktoobri 2020. a

kirjalikus pöördumises kostjal laua asendada ning 20. oktoobri 2020. a kirjas tagastada laua eest

makstud raha. Kostja keeldus. Hageja esitas avalduse Tarbijavaidluskomisjonile, kes rahuldas

avalduse, tunnistas hageja õigust müügilepingust taganeda ning andis kostjale tähtaja kohustuse

täitmiseks, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud ega vastanud hageja pöördumistele.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostja ei ole lepingut rikkunud, sest on avaldanud mööblisalongis ja kodulehel mööbli

hooldamisjuhise ning teavitanud sellest hagejat.

Kostja kodulehel avaldatud hooldamisjuhise kohaselt soovitatakse puhastamiseks kasutada

valdavalt kuiva pehmet riiet või seemisnahka koos spetsiaalselt selleks ettenähtud

puhastusvahendiga, sh võib kasutada poleerivaid vahendeid, millel on reeglina ka

puhastamisomadused. Keelatud on kõvade puhastusseadiste (kraabitsad, plastik- või

metallkiudšvammid) kasutamine. Mööbli puhastamiseks ei lubata kasutada lahustavaid,

pleegitavaid ega abrasiivseid aineid sisaldavaid pastasid ega vedelikke, mis ei ole ette nähtud

mööbli hooldamiseks. Määrdunud pindade puhastamiseks ja värskendamiseks on soovitatav

kasutada müügil olevaid mööblihooldusvahendeid, järgides nende pakendil toodud eriotstarvet

ja kasutusjuhist. Kostja ei saa kasutusjuhendis märkida kõiki puhastusvahendeid, mida on

keelatud kasutada.

2.2. Hageja on ise põhjustanud söögilaua puudused, sest kasutas ainet, mis ei olnud ette nähtud

söögilaua puhastamiseks, ega järginud söögilaua hooldamisjuhist.

Hageja kasutatud puhastuslapid on ohutuskaardi kohaselt mõeldud üksnes tööstuslikuks ja

kutsealaseks kasutamiseks, neid tuleb kasutada vastavalt tööhügieeni ja -ohutuse heale

praktikale ning need sisaldavad ainet (propan-2-ol), mida kasutatakse värvi lahustina.

Toimeaine tõttu on puhastuslapid käsitatavad kõvade puhastusseadistena. Hageja ei võinud

kasutada professionaalseks kasutamiseks mõeldud puhastuslappe.

2-21-8624

2.3. Müüja vastutuse tingimused (müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, puudus oli olemas

riisiko ülemineku ajal ning ostja ei teadnud ega pidanudki puudusest müügilepingu sõlmimise

ajal teadma) ei ole täidetud. Hageja vaatas laua kohapeal üle ega leidnud puudusi. Puudused

(valged jooned laual) tulenesid hagejast.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 29. novembri 2021. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 598 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, kuid ei määranud kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 27. septembril 2020 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale

söögilaua Alaras II 120 hinnaga 598 eurot;

-

kostja veebilehel www.welle.ee avaldatud hooldusjuhend „Söögilaua hooldamine“

sisaldas järgmisi juhiseid: „Soovitatakse puhastamiseks kasutada valdavalt kuiva

pehmet riiet või seemisnahka koos spetsiaalselt selleks ettenähtud puhastusvahenditega.

Võib kasutada poleerivaid vahendeid, millel on reeglina ka puhastamisomadused. /…/

Kategooriliselt on lubamatu kõvade puhastusseadiste kasutamine (kraabitsad, plastik-

või metallkiudšvammid)! /…/ Mööbli puhastamiseks ei lubata kasutada lahustavaid,

pleegitavaid ja abrasiivseid aineid sisaldavaid pastasid ega vedelikke, mis ei ole ette

nähtud mööbli hooldamiseks. Määrdunud pindade puhastamiseks ja värskendamiseks

on soovitav kasutada müügilolevaid mööblihooldusvahendeid, järgides nende pakendil

toodud eriotstarvet ja kasutamisjuhist.“

-

hageja puhastas lauda Ecolab Alcodes Maxi Wipes puhastuslapiga;

-

söögilaua visuaalne ilme on pärast puhastamist rikutud;

-

Ecolab

Alcodes

Maxi

Wipes

tootelehe

kohaselt

sobivad

puhastuslapid

desinfitseerimiseks kõigil pindadel, mis taluvad alkoholi;

-

hageja teavitas 18. oktoobri 2020. a e-kirjas kostjat asjaolust, et laua pind on saanud

puhastamise käigus kahjustada, ning palus laua välja vahetada;

-

kostja keeldus lauda asendamast;

-

hageja saatis kostjale 20. oktoobril 2020 e-kirja, milles avaldas, et soovib raha

tagastamist või uue laua tarnimist.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja kehtivalt müügilepingust taganenud, sest

kostja rikkus oluliselt müügilepingut. Seetõttu on hagejal õigus nõuda võlaõigusseaduse

(VÕS) § 189 lg 1 alusel tema poolt üleantu, s.o söögilaua eest tasutud 598 euro tagastamist.

Hageja tegi 20. oktoobri 2020. a e-kirjas kostjale müügilepingust taganemise avalduse

VÕS § 188 lg 1 tähenduses. Hagejal oli õigus müügilepingust VÕS § 116 lg 1 järgi taganeda,

sest kostja rikkus oluliselt müügilepingut.

Kostja rikkus VÕS § 14¹ lg 1 p-st 2 tulenevat kohustust viia hageja kui tarbija kurssi kõigi

lepingu eset puudutavate oluliste asjaoludega, s.o eelkõige sellega, millisel viisil ja vahenditega

on söögilaua puhastamine lubatud. Kostja avaldatud hooldusjuhend ei võimaldanud hagejal kui

tarbijal teha järeldust, et hageja ei tohi puhastada söögilauda alkoholi sisaldavate

puhastuslappidega. Mõistlik tarbija võis eeldada, et toidulaua puhastamiseks tohib kasutada

alkoholi sisaldavaid puhastusvahendeid olukorras, kus kostja ei teavitanud hagejat laua

ostmisel, et alkoholi sattumine laua pinnale on keelatud. Selline keeld ei ilmne ka kostja

kodulehelt.

2-21-8624

Müüdud söögilaud ei vastanud ka VÕS § 217 lg 2 p 6 järgi lepingutingimustele, sest

tavapäraselt on mõistlikul isikul õigus eeldada, et söögilaua peale (sh puhastusvahendi

koostises) võib sattuda alkohol, ilma et see söögilauda jäädavalt kahjustaks. Kuna puudus

ilmnes vähem kui kuue kuu jooksul alates söögilaua müümisest, kehtib VÕS § 217 lg 2 järgi

eeldus, et puudus oli olemas juba laua üleandmise ajal ja kostja vastutab selle puuduse eest.

Kostja rikkus lepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses, sest hagejal oli söögilauda ostes

õigustatud ootus, et söögilauda on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja puhastada, ilma et laua

välisilme saab rikutud. Kostja rikkumist saab VÕS § 223 lg 1 järgi pidada oluliseks ka seetõttu,

et hageja palus kostjal laua asendada, kuid kostja keeldus sellest.

3.3. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse normi,

hindas tõendeid vääralt ja jõudis seetõttu ebaõigetele järeldustele.

Maakohus jättis vaidlust lahendades kostja vastuväited ja viited Riigikohtu lahenditele

tähelepanuta ning seetõttu otsuse olulises osas põhjendamata.

Kostja esitas maakohtus vastuväited, et praegusel juhul ei ole müüja vastutuse tingimused

täidetud ning puudus tulenes hagejast, sh ei tutvunud hageja enne söögilaua puhastamist

hooldusjuhendiga ning kasutas puhastuslappe, mis olid mõeldud professionaalseks

kasutamiseks, s.o värvide, õlide ja muude raskelt eemaldatavate ainete eemaldamiseks. Kostja

tõendas hageja allkirjastatud tellimuse ja mööblisalongi fotoga, et hooldusjuhend oli hagejale

teatavaks tehtud. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja vastuväidete ja tõendite kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405

lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas

redaktsioonis vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1

esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 598 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue ülal

nimetatud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

2-21-8624

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

8. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

9. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid,

ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja rikkus oluliselt

müügilepingut, mistõttu oli hagejal õigus müügilepingust taganeda ja nõuda kostjalt söögilaua

eest tasutud raha tagastamist. Samas ei ole maakohus võtnud seisukohta kõigi kostja esitatud

vastuväidete kohta, mistõttu parandab kolleegium selle vea alljärgnevaga.

9.1. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse

mittekohane täitmine kohustuse rikkumine ning kui võlgnik on kohustust oluliselt rikkunud,

võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 alusel lepingust taganeda ja nõuda VÕS § 189

alusel lepingu alusel üleantu tagastamist või hüvitamist.

Müüja on rikkunud müügilepingut mh siis, kui müüdud asi või selle juurde kuuluvad

dokumendid, sh asja eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks mõeldud juhendid ei vasta

lepingutingimustele VÕS § 217 ja § 217¹ tähenduses (vt Riigikohtu 18. märtsi 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12). Seejuures hinnatakse müüja vastutust mitmete erisätete

alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud

järgmised tingimused: 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1),

2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3), 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal

puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4), 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat

kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ning 5) ostja on teatanud

puudusest müüjale mõistliku aja jooksul (tarbijale müügi puhul kahe kuu jooksul) pärast seda,

kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu

(VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda

ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-156-11, p 19 ja 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21).

Praegusel juhul rikkus kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi, sest hagejale müüdud

söögilaud ei vastanud lepingutingimustele, kuna seda ei olnud võimalik tavapärasel viisil

kasutada, s.o tavapärase alkoholi sisaldava puhastusainega puhastada, ning kostja ei teavitanud

sellest eripärast hagejat. Selline puudus oli olemas juba siis, kui kostja andis söögilaua hagejale

üle, sest lauaplaat oli ilmselt tehtud sellisest materjalist, mida ei võinud puhastada alkoholi

sisaldava puhastusainega, ilma et sellele tekiks püsiv kahjustus. Sellist puudust ei saanud aga

hageja laua ülevaatamisel avastada ning selline puudus ei tulenenud hagejast. Kuigi puudus

ilmnes pärast seda, kui hageja puhastas söögilaua pinda, ei teadnud ega pidanudki hageja

teadma, et söögilaua pind on sellisest materjalist, mida ei või alkoholi sisaldava puhastusainega

puhastada, sest söögilaua tooteinfost ega kostja avaldatud söögilaua hooldusjuhendist ei

nähtunud, et lauda ei või alkoholi sisaldava puhastusainega puhastada. Asjaolu, et hageja

2-21-8624

kasutas puhastamiseks professionaalseks kasutamiseks ettenähtud puhastuslappe, ei anna alust

järeldada, et hageja ise põhjustas söögilaua pinnakahjustuse ja rikkus hooldusjuhendit. Seda, et

puhastuslapid olid lahustava toimega ja mõeldud värvide, õlide ja muude raskelt eemaldatavate

ainete eemaldamiseks, ei ole kostja tõendanud. Kostja esitatud ohutuskaart seda ei tõenda.

Ohutuskaardi kohaselt oli aine kasutatav desinfektandina ning selles sisaldus ohtlike

komponentidena etanool ja propan-2-ol, mis on alkoholid. Seega sisaldasid puhastuslapid

alkoholi ja nendega ei oleks võinud puhastada alkoholitundlikke pindu. Sellest, et hagejale

müüdud söögilaua pind oli tundlik alkoholi sisaldavatele puhastusainetele, ei ole aga kostja

hagejat teavitanud. Iseenesest on õige kostja väide, et kostja teavitas hagejat söögilaua

hooldusjuhendist ja hageja pidi enne söögilaua puhastamist sellega tutvuma. Samas ei

sisaldanud hooldusjuhend keeldu puhastada söögilauda alkoholi sisaldava puhastusainega,

mistõttu võis hageja heas usus hooldusjuhendit järgides puhastada söögilaua klaaspinda

alkoholi sisaldava puhastusainega ega ole sellega rikkunud hooldusjuhendit. Lisaks teavitas

hageja kostjat puudusest vähem kui kuu aja möödudes müügilepingu sõlmimisest, mistõttu ei

ole hageja ka minetanud õigust kostja lepingurikkumisele tugineda.

Ülaltoodut arvestades ei anna kostja maakohtule esitatud vastuväited alust teha maakohtust

erinevat otsust.

9.2. Lisaks heitis kostja maakohtule ette materiaalõiguse normi väära kohaldamist, kuid ei ole

apellatsioonkaebuses oma väidet täpsustanud. Maakohtu otsuse põhjenduste alusel ei tähelda

ringkonnakohus sellist rikkumist.

9.3. Kostja heitis maakohtule ette ka tõendite väära hindamist, kuid ei ole toonud esile, millist

tõendit maakohus asjas vääralt hindas ja millised järeldused olid seetõttu väärad. Kostja väited

puudutavad üksnes seda, et maakohus jättis tema esitatud tõendid arvestamata. Sellest

tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust selliselt, et kostja heidab

maakohtule ette üksnes seda, et maakohus jättis kostja esitatud vastuväited tähelepanuta ja neid

kinnitavad tõendid hindamata. Selle kohta võttis aga kolleegium juba ülal seisukoha.

9.4. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi viisil, mis annaks põhjust maakohtu

otsust tühistada, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse võtmata.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

11. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (125 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik