2-21-2746/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022 , Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2746

Kohtuasi

Rapla valla hagi Fausto Capital OÜ vastu kinnisasja

kaasomandi lõpetamiseks

Fausto Capital OÜ vastuhagi Rapla valla vastu

lepinguliste kohustuste täitmise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Fausto Capital OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Rapla vald (Vallavalitsuse kaudu) (registrikood

77000312), lepinguline esindaja Tuulikki Laesson

Kostja Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341),

lepinguline esindaja Juhan Raudam

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Fausto Capital OÜ 28. detsembri 2021. a apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu

29. novembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-2746 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Fausto Capital OÜ kanda. Rapla vallal ei

ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-2746

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rapla vald (hageja) esitas 20. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule Fausto Capital OÜ (kostja)

vastu hagi, milles palus lõpetada poolte kaasomandis oleva neljast katastriüksusest koosneva

kinnisasja (kinnisasi) kaasomandi selliselt, et kinnisasjast eraldatakse üks katastriüksus, sellest

moodustatakse uus kinnisasi ja see jäetakse kostja omandisse ning ülejäänud kinnisasi jäetakse

hageja omandisse. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat tegema kinnistusraamatu kannete

muutmiseks vajalikud tahteavaldused ning asendada need kohtuotsusega. Menetluskulud palus

hageja jätta menetlusosaliste enda kanda.

Tartu Maakohus keeldus 22. veebruari 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja edastas

selle alluvuse järgi Pärnu Maakohtule.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse Rapla vallas Uusküla külas asuv

kinnisasi (registriosa nr 1530737), mis koosneb järgmistest katastriüksustest:

-

Suve tänav L2, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0294,

sihtotstarve transpordimaa 100% (katastriüksus I);

-

Risti tänav L1, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0295,

sihtotstarve transpordimaa 100% (katastriüksus II);

-

Suve tänav, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0297,

sihtotstarve transpordimaa 100% (katastriüksus III);

-

Risti tn 3a, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; katastritunnus 66904:001:0296,

sihtotstarve tootmismaa 100% (katastriüksus IV).

Hagejale kuulub 95/100 ja kostjale 5/100 mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasja kolm

katastriüksust

(katastriüksused

I–III)

on

Koguduse

detailplaneeringuga

määratud

transpordimaaks (avalikult kasutatavaks teeks) ja ühel (katastriüksus IV) asub reoveepumpla,

mis on vajalik kostjale kuuluva kaubanduskeskuse toimimiseks. Koguduse detailplaneeringut

muudeti Põhjakeskuse detailplaneeringuga ning selle p 2.14 järgi tuli pärast tänavate ja taristu

väljaehitamist tänavad Rapla vallale tasuta üle anda. 22. augustil 2011 sõlmisid pooled

eellepingu (eelleping), mille alusel seati kinnisasjale eelmärge Rapla valla kasuks, et tagada

omandiõiguse üleandmise nõuet Põhjakeskuse detailplaneeringu alusel. Pooled sõlmisid

18. juunil 2012 koostöölepingu (koostööleping), mille p 13 järgi oli kostjal kohustus anda

valmisehitatud taristu hagejale tasuta üle. 28. oktoobri 2016 teede ja taristu üleandmise-

vastuvõtmise aktis kinnitasid pooled, et katastriüksustele I ja II on teed valmis ehitatud.

Katastriüksusele III ei ole teed välja ehitatud.

1.2. Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei ole kostja nõustunud sõlmima transpordimaade

üleandmiseks asjakohaseid lepinguid ning hageja peab avalik-õiguslike ülesannete täitmise

tagamiseks taotlema kaasomandi lõpetamist.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tõi esile, et hageja soovib

kaasomandi lõpetamist viisil, mis ei vasta poolte vahel sõlmitud kehtivatele lepingutele, ning

sel viisil kinnisasja jagamise korral ei ole kostjal võimalik enam lepinguid täita ja kinnistut ning

taristut hagejale lepingus sätestatud korras üle anda. Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega

hageja taotletud viisil, kui kohtuotsusega ühtlasi tuvastatakse, et kostja on täitnud oma lepingust

tulenevad kohustused ja hageja on täitmise vastu võtnud.

2-21-2746

3. Kostja esitas 4. oktoobril 2021 hageja vastu vastuhagi, milles palus tuvastada, et kostja on

täitnud 22. augusti 2011. a eellepingust ja 18. juuni 2012. a koostöölepingust tulenevad

vaidlusaluse kinnisasjaga seotud kohustused hageja ees, sh taristu väljaehitamise ja üleandmise

ning kinnisasja võõrandamise kohustuse. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Vastuhagi väidete kohaselt tuleneb koostöölepingu p-st 13 hagejale kohustus maksta kostjale

hüvitist taristu väljaehitamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest, kui taristuga

peaksid liituma kolmandad isikud. Kostja soovib tuvastada, et ta on taristu välja ehitanud ja

selle hagejale üle andnud, mis on hüvitise maksmise eelduseks. Kostja on olnud kogu aeg

huvitatud hüvitise saamisest, seega on kostjal õigustatud huvi selle vastu, et kohtuotsusega

tuvastatakse, et kostja on omapoolsed kohustused kinnisasja ja taristu osas täitnud ja hageja on

täitmise vastu võtnud. Kostja lõppeesmärk on saada Rapla vallalt kokkulepitud hüvitist, kuid

hüvitise ega selle suuruse üle pooled praeguses tsiviilasjas ei vaidle. Kostja soovib, et kohus

tuvastaks hüvitisenõude esitamise ühe olulise eelduse.

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Kostja ei ole esitanud vastuhagis alternatiivset nõuet kaasomandi lõpetamise viisi kohta, kuid

esitas tuvastushagi, mille seos hageja kaasomandi lõpetamise nõudega on arusaamatu. Ühtlasi

ei ole kostjal õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks. Vastuhagi ei ole esitatud õigussuhte

tuvastamiseks. Kostja eesmärgiks on saada hüvitist, kuid praeguses asjas ei ole kostja hüvitist

nõudnud, seega ei saa tal olla õigustatud huvi selle nõude eelduseks oleva asjaolu tuvastamise

vastu praeguses menetluses.

Juhul, kui kohus vaatab vastuhagi läbi, tuleb see jätta rahuldamata, sest kostja ei ole tõendanud,

et ta on oma kohustused täielikult ja nõuetekohaselt täitnud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 29. novembri 2021. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.

5.1. Maakohtu

otsuse põhjenduste kohaselt tuleb

hagi

rahuldada ja

kaasomand

asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 ja § 77 lg 2 alusel hageja taotletud viisil lõpetada. Kaasomandi

lõpetamine ei ole asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega, kinnisasja reaalosadeks

jagamine on võimalik ja taotletud viisil kinnisasja jagamine arvestab maksimaalselt mõlema

kaasomaniku õigustatud huve. Kostja ei ole taotlenud kaasomandi lõpetamist muul viisil.

5.2. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole eellepingust ja koostöölepingust

tulenevaid kohustusi täielikult ja nõuetekohaselt täitnud.

Kostja ei ole täitnud eellepingu p-st 4.1 ega koostöölepingu p 13 esimesest lausest tulenevat

kohustust, sest siiani ei ole pooled sõlminud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut kinnisasja

koosseisu kuuluvate katastriüksuste võõrandamise ja omandamise kohta ning puudub vastav

kanne kinnistusraamatus. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga ei ole rajatiste omand hagejale üle

läinud. Koostöölepingu p 13 teise lause järgi on kostjal õigus taotleda hüvitist alles pärast

eellepingu p 4.1 ja koostöölepingu p 13 esimese lause täitmist, s.o pärast kinnisasja

võõrandamise ja omandamise kohta notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist ja

kinnistusraamatus vastava kande tegemist. Kinnisasja valduse üleandmine ei ole kinnisasja

omandamiseks oluline ega tähenda, et kostja on oma lepingulised kohustused täielikult ja

nõuetekohaselt täitnud.

2-21-2746

Kostja ei ole oma kohustuste täitmise kohta esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et

hüvitise nõudmise tingimused on täidetud.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada

vastuhagi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole asjakohane maakohtu etteheide kostjale, et

kostja ei ole siiani vaidlusalust kinnisasja hagejale võõrandanud, sest hageja ei ole esitanud

kostja vastu eellepingu ega koostöölepingu täitmise nõuet ja sellist nõuet ei ole maakohus ka

rahuldanud. Hageja taotles hoopis kaasomandi lõpetamist ja jagamist AÕS § 77 lg 2 alusel.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja on keeldunud kinnisasja võõrandamast.

6.2. Asjakohane ei ole ka maakohtu järeldus, et kostja ei ole esitanud ühtki dokumentaalset

tõendit, millest nähtuks, et hüvitise tingimused oleksid täidetud. Kostja ei ole hüvitisenõuet

esitanud – kostja tõi selgelt esile, et ta esitab tuvastusnõude, mitte hüvitisenõude. Hageja ei ole

leidnud, et kostja peaks selliseid tõendeid esitama. Selleks, et tuvastada, kas kostja on oma

kohustused täitnud, piisas hageja esitatud tõenditest ja hageja menetluses antud kinnitustest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab

seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

9. Praeguses asjas vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, millega

maakohus jättis rahuldamata tema vastuhagi. Hagi rahuldamise osas ei ole kostja maakohtu

otsust vaidlustanud ning selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi jõustunud.

Kostja vastuhagis esitatud nõue on aga TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 423 lg 2 p 2 tähenduses

õiguslikult perspektiivitu, mistõttu oleks maakohus võinud jätta vastuhagi menetlusse võtmata

või läbi vaatamata ning ringkonnakohus ei saaks, hoolimata kostja apellatsioonkaebuse

väidetest, vastuhagi rahuldada.

9.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjal õiguslikku huvi vastuhagis nimetatud

tuvastusnõude esitamiseks, mistõttu ei ole tal võimalik vastuhagiga taotletud eesmärki

saavutada.

2-21-2746

9.2. Vastuhageja võib TsMS § 368 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 373 lg 3 I lausega esitada

vastuhagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks üksnes juhul, kui tal on sellise

tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Riigikohus on selgitanud, et õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise õiguslikku huvi

tuleb hagejal põhjendada ning kahtluse korral peab kohus selle välja selgitama (Riigikohtu

21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Seejuures ei ole hagejal üldjuhul

õiguslikku huvi esitada tuvastushagi, kui tema õigusliku huvi aitab tagada sooritushagi, mille

rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine, st hageja taotletud eesmärgi saab

saavutada sooritushagiga (vt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11,

p 37; 24. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-12, p 18 ja 17. detsembri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14).

Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juhul, kui hageja oskab soovitud sooritust täpselt

määratleda ja saab seega esitada sooritushagi, et kohustada kostjat midagi tegema või millestki

hoiduma, ei ole hagejal tuvastushagi esitamiseks õiguslikku huvi. Sõltumata sooritushagi

esitamise võimalusest on tuvastushagi siiski lubatav, kui tuvastusmenetluse läbiviimine on

menetluse efektiivsuse seisukohast vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks mõistlik ja

asjakohane või annab tulemuse, mida sooritushagiga ei oleks võimalik saavutada

(vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 368 kommentaar

p 3.1.4.1).

9.3. Praegusel juhul esitas kostja maakohtule vastuhagi, milles palus tuvastada, et ta on täitnud

eellepingust ja koostöölepingust tulenevad vaidlusalust kinnisasja puudutavad kohustused, sest

ta on huvitatud sellest, et hageja maksaks talle koostöölepingu p-s 13 kokkulepitud hüvitist.

Samas tõi kostja selgelt esile ja rõhutas ka apellatsioonkaebuses, et ta ei soovi praeguses asjas

esitada hüvitisenõuet hageja vastu. Kostja soovis üksnes tuvastada hüvitise maksmise aluseks

olevat asjaolu.

Kolleegiumi hinnangul ei ole hüvitise maksmise aluseks oleva asjaolu tuvastamiseks

tuvastushagi esitamine hüvitise saamise eesmärgil kohane õiguskaitsevahend. Olukorras, kus

kostja soovib saada tulevikus hüvitist, tuleb kostjal esitada kohtule hageja vastu vastav

hüvitisenõue, s.o sooritushagi, millega kohustatakse hagejat hüvitist maksma. Ainuüksi

hüvitise maksmise aluseks oleva ühe asjaolu tuvastamine ei oleks menetluse efektiivsuse ja

menetlusökonoomia aspektist praeguses menetluses mõistlik. Samuti ei saaks kostja esile

toodud asjaolusid arvestades tuvastushagiga tõhusamat või ulatuslikumat tulemust võrreldes

hüvitise saamiseks esitatava sooritushagiga.

10. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

12. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (300 eurot).

2-21-2746

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik