1-21-5513/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-5513

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2022, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-5513 (kohtueelses menetluses 20231600859)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kersti Heide

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Tõlk

Ines Üprus

Kriminaalasi

Juri Šavšin süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses (üle läinud üldmenetlusest)

Prokurör

ringkonnaprokurör Natalja Vester

Süüdistatav

JURI ŠAVŠIN, isikukood: 36110270257, xxx kodanik,

emakeel: xxx keel, haridus: xxx haridus (xxx), arvel xxx, xxx,

elukoht: xxx, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kehtivaid

väärteokaristusi 2, kahtlustatavana kinni peetud 12.04.2020-

14.04.2020, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise

keeldu 14.04.2020-14.04.2021, kehtivat tõkendit ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaat Marje Mängel (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9,

§ 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, § 250

lg-st 1, §-dest 249, 311 ning 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada JURI ŠAVŠIN (isikukood: 36110270257) KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks

11 (üksteist) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Juri Šavšini karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg 12.04.2020-14.04.2020, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks

mõista 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud ärakandmata karistus (10 kuud

27 päeva) Juri Šavšini suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et

koheselt kuulub ärakandmisele 14 (neliteist) päeva vangistust, mille algust tuleb

lugeda karistuse kandmisele asumisest.

1-21-5513

2 (5)

4. Kohus määrab, et ülejäänud osa karistusest, s.t 10 (kümme) kuud 13 (kolmteist)

päeva vangistust, ei pöörata KarS § 74 lg-te 1-3 alusel reaalselt täitmisele, kui Juri

Šavšin ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning

täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 78 p 1 alusel

hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates

10.01.2022. KarS § 75 lg 5 alusel määrata et kontrollnõuete täitmine peatub

osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

5. Võttes aluseks KarS § 75 lg 1 on Juri Šavšin kohustatud järgima katseajal järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;

2) ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama

kriminaalhooldusametnikult

eelneva

loa

Eesti

territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Juri Šavšinit käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi.

7. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Juri Šavšinit käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

8. Määrata

Juri

Šavšin

käitumiskontrolli

ajaks

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

9. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Juri Šavšinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

10. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega lisakaristus

põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.

11. Liiklusseaduse

§

alusel

tuleb

Juri

Šavšinil

loovutada

juhiluba

Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

12. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Juri Šavšinilt

välja

riigituludesse

menetluskuludena

sundraha

teise

astme

kuriteo

toimepanemise eest osaliselt (50%), s.o summas 490,50 eurot.

13. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Juri Šavšinil tasuda menetluskulud kokku

summas 490,50 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest, s.t esimesel 11 kuul igakuiselt 40,90 eurot ning viimasel 12. kuul

40,60 eurot.

14. KrMS § 180 lg 3, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel jätta riigi kanda:

• sundraha osaliselt (50%), s.o summas 490,50 eurot ning

1-21-5513

3 (5)

• määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 129,60 eurot ning

kohtumenetluses summas 32,40 eurot, s.o kokku 162 eurot.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile

või kinnipidamisasutusse.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS

§ 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t

kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe.

MENETLUSE KÄIK MAAKOHTUS

11.08.2021 saabus Harju Maakohtule kriminaalasjas nr 20231600859 süüdistusakt

üldmenetluses, milles Juri Šavšinit süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi.

10.09.2021. a kohtu alla andmise määrusega andis kohus süüdistatava temale esitatud

süüdistuses kohtu alla ning määras, et kriminaalasja arutamine toimub avalikul kohtuistungil

10.01.2022 ja 14.01.2022 mõlemal päeval algusega kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kohtusaalis nr 4019 aadressil Lubja 4 Tallinn.

10.01.2022 toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule taotluse kokkuleppemenetluse

kohaldamiseks,

millega

nõustusid

ka

kaitsja

ja

süüdistatav.

Kohus

kontrollis

kokkuleppemenetluse kohaldamise eeldusi ning leidis, et need on täidetud, mistõttu määras

kohus jätkata kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas istungil poolte

vahel 10.01.2022 sõlmitud kokkuleppe ning kriminaalasja materjalid ning kohus arutas

kriminaalasja samal istungil kokkuleppemenetluses.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Juri Šavšinit süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema, olles 30.05.2017 karistatud Harju Maakohtu poolt joobeseisundis

juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti 12.04.2020 kella 18.20 paiku Tallinna linnas Sitsi tn 5b

juures

(sõidusuund

Sitsi

Tallinn)

mootorsõidukit

Mercedes-Benz

A160

registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas

õhus oli vähemalt 1,07 mg/l kohta.

Nimetatud tegevusega rikkus Juri Šavšin kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse

§ 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse

1-21-5513

4 (5)

§ 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Juri Šavšin toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o korduva

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

10.01.2022 sõlmisid ringkonnaprokurör Natalja Vester, süüdistatav Juri Šavšin ja tema kaitsja

vandeadvokaat Marje Mängel alljärgneva kokkuleppe.

Karistus

KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks 11 kuud vangistust.

Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Juri Šavšini poolt

eelvangistuses viibitud 3 päeva (12.04.2020–14.04.2020) vangistust ja ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks määrata 10 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele

14 päeva vangistust. Ülejäänud 10 kuud ja 13 päeva vangistust jätta Juri Šavšini suhtes tingimisi

kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Juri Šavšin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut

määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,

määrata,

et

süüdistatav

on

käitumiskontrolli

ajal

kohustatud

osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on

süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse

alus ja ese

Kahju ei ole põhjustatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Menetluskulud

1-21-5513

5 (5)

Määratud kaitsja Margus Viira kohtueelses menetluses määratud tasu summas 129,60 eurot –

jätta riigi kanda.

Sundraha summas 981 eurot – 50% jätta riigi kanda.

Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel

kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil täpsustasid pooled, et kuivõrd nimetatud summa ei

jagune täpselt 12-ga, tasub Juri Šavšin esimesel 11 kuul igakuiselt 40,90 eurot ning viimasel

12. kuul 40,60 eurot.

Kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastas kohus, et lisaks eeltoodule on kriminaalasja

kokkuleppemenetluses kohtulikul arutamisel tekkinud varasemalt määratud kaitsja tasuna ka

32,40 euro suurune kulu (vt tl 53). Kuivõrd poolte tahe oli kokkuleppe sõlmimisel, et

süüdistatav peaks tasuma vaid 50% sundrahast, siis kohtu hinnangul tuleb ka nimetatud

määratud kaitsja tasu jätta riigi kanda.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid

Mootorsõiduk Mercedes-Benz reg. nr-ga xxx, mis oli paigutatud 12.04.2020 politseiparklasse

Tallinnas Rahumäe tee 6/1 ja mis väljastati parklast omanikule 15.04.2020.

2 DVD-plaati turvakaamera salvestistega, mis asuvad toimiku tagakaanel, KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel jätta kriminaalasja juurde.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)