3-21-2312/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2312

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20.09.2021 otsuse

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks kaebaja taotluse uuesti lahendamiseks

ja kaebaja pensioni ümberarvutamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. veebruaril

2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet tegi Xi avalduse alusel 20.09.2021 otsuse „Pensioni määramine“,

millega määras isikule vanaduspensioni alates 20.09.2021 eluaegselt suures 491,86 eurot kuus.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 12.10.2021 Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20.09.2021

otsuse tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks kaebaja taotluse uuesti

lahendamiseks ja kaebaja pensioni ümberarvutamiseks selliselt, et periood 01.03.1991-

01.09.1994 võetakse arvesse sooduskorras kolmekordselt.

3. 13.10.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 08.12.2021 määrusega määras

kohus asja arutamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja märgib, et 01.09.2021 esitas Sotsiaalkindlustusametile pensioniavaldus

vanaduspensioni määramiseks. Pensioniavaldusega koos esitas kaebaja kirja, kus märkis, et

politseinikuna Tallinna politseiprefektuuris teenistuse eest on tal õigus töötamise aja

01.03.1991 - 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt arvestamiseks. Toimunud kirjavahetuse

tulemustel sai aga kaebaja teada, et Sotsiaalkindlustusameti arvamusel kaebajal sellist õigust ei

ole (dtl 4-7).

20.09.2021 pensioni määramise otsuses on nimetatud ajavahemik arvesse võetud tavakorras

(dtl 8-10). Kaebaja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti otsus ei vasta seaduse sätestatule, kuna

esiteks, riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 2 on öeldud, et

pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis.

Teiseks, politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 212 lg 4 on öeldud, et politseiteenistuse staaži

hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994

sooduskorras kolmekordselt.

4.2. Kaebaja jaoks oli see tõendatud ka 11.12.2009 Põhja Politseiprefektuuri personalitalituse

kirjaga, kus kaebaja politseiametniku staaži suuruseks on määratud 18 aastat 5 kuud ja 15 päeva

(dtl 11-12).

Kaebaja teenis politseis ausalt ja kaebaja oli sunnitud ära minema perekondlikel põhjustel.

Vastab tõele, et kaebaja on saanud mitte politseiametniku- vaid vanaduspensioni. Samas aga ei

vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) (§ 9 jne) olukord, kui kaks kodanikku samadel

asjaoludele teenisid Eesti Vabariiki ausalt, kuid selle eest saadud soodustus saab nendest

kasutada vaid üks, kuid teine 27 aastat hiljem saab mitte politseiametniku vaid tavakorras

pensioni.

4.3. Kaebaja palub vaadata oma taotlus uuesti läbi ning kohustada vastustajat muutma pensioni

määramisel pensioniõigusliku staaži arvestus, võttes RPKS § 28 lg 2 p 2 ja PolTS § 212 4 alusel

Siseministeeriumi süsteemis teenistusaja suuruseks 18 aastat 5 kuud ja 15 päeva.

4.4. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et politseiametniku staaži arvestamine

sooduskorras oli otsustatud Riigikogu poolt tunnustuse märgiks politseiametnike teenete eest,

kes olid teeninud Eesti Vabariigile ja selle rahvale kõige raskemal ajal.

Kaebaja kaebuse põhimõte pole mitte natuke rohkem raha saada, vaid taastada kaebajale

seadusega antud tunnustus, mis on temalt praegu omavoliliselt ära võetud.

4.5.

Sotsiaalkindlustusameti

15.11.2021

vastuses

on

eraldatud

definitsioonid

„Siseministeeriumi süsteemis teenistusaeg“ ja „Politseiteenistuse seaduse alusel arvutatud

teenistusstaaž“.

Kaebaja arvates ei ole see õiguspärane, kuna Politseiteenistuse seadusel puudub üldse

definitsioon „teenistusaeg“; selle asemel kasutatakse „politseiteenistuse staaž“. Sellest lähtudes

teeb kaebaja järelduse et tema juhtumis võrdub Siseministeeriumi süsteemis teenistusaeg

politseiteenistuse staažiga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

5.1. Politseiteenistuse staaž omab tähtsust politseiametniku pensioni määramisel, kuid mitte

riikliku vanaduspensioni määramisel. Riikliku vanaduspensioni saamise tingimused ja

pensionistaaži arvestamise kord on sätestatud RPKS-s.

RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule

pensionile õigust andva tegevusega, sama § 27 lg 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž

pensioniõiguslikuks

staažiks,

mida

arvestatakse

kuni

31.12.1998

ning

pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999. RPKS § 28 lg 1 kohaselt

arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma

sotsiaalmaksu. Tegevused, mille aeg samuti arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, on

loetletud RPKS § 28 lg-s 2, mille p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka

teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega

võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Sätte sõnastusest

nähtub üheselt, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse teenistusaeg ehk siis ajavahemik,

millal isik oli teenistuses Siseministeeriumi süsteemis. RPKS ei näe ette PolTS alusel arvutatud

teenistusstaaži arvamist pensioniõigusliku staaži hulka.

Tegevuste loetelu, mille aeg arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka

sooduskorras on toodud RPKS § 28 lg-s 3 ja nendeks tegevusteks on pidalitõbilas või

katkutõrjeasutuses töötamise aeg ja 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve

poolsaarelt

Saksamaale

sunniviisiliselt

ümberasustatud

isiku

puhul

aeg

alates

ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31.

detsembrini. RPKS ei näe ette Siseministeeriumi süsteemis teenimise aja sooduskorras

pensioniõigusliku staaži hulka arvamist.

RPKS § 27 lg 4 alusel antud sotsiaalministri 28.02.2020 määruse nr 6 „Pensionistaaži

arvestamise kord“ (määrus nr 6) § 2 lg 5 mille kohaselt ühe kalendriaasta kohta arvestatakse

kuni üks aasta pensioniõiguslikku staaži. RPKS § 28 lg 2 p-st 2 ja määruse nr 6 § 2 lg-st 5

tuleneb üheselt, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg ühekordselt. Seega

kuulub Siseministeeriumi süsteemis teenistuses oldud aeg 27.12.1983 kuni 11.06.1995, s.h

perioodil 01.03.1991 kuni 01.09.1994, Xi pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele

ühekordselt.

20.09.2021 otsusega, millega määrati Xile vanaduspension, arvestati Xile pensioniõiguslikku

staaži 23 aastat 6 kuud 5 päeva, s.h periood 01.03.1991 kuni 01.09.1994 ühekordselt (vt

staažileht dtl 48). Tulenevalt RPKS § 29 lg-st 1 peetakse pensioniõigusliku staaži kohta

arvestust päeva täpsusega ja lg 2 kohaselt ümardatakse pensioni suuruse arvutamisel vähemalt

kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik

staaž jäetakse arvestamata. Kooskõlas eeltoodud sätetega arvestati Xile pensioniõiguslikku

staaži päeva täpsusega ja pensioni suuruse arvutamisel lähtuti pensioniõiguslikust staažist 24

aastat.

Vastustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et ülaltoodud põhjendustel on vaidlustatud otsus

õiguspärane ja sellest tulenevalt palub vastustaja jätta Xi kaebus rahuldamata täies ulatuses.

5.4. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

7. Käesolevas asjas tuvastatud järgmised asjas tähtust omavad õiguslikud ja faktilised asjaolud.

7.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja töötas perioodil 01.03.1991-

11.06.1995 Tallinna Politseiprefektuuris (vt tööraamat dtl 42).

7.2. Vaidlus puudub ka selles, et kaebajale ei ole määratud eripensionina politseipensioni,

kaebaja ei ole seda ka vaidlusaluse avalduse alusel taotlenud. Kaebajale on määratud

vanaduspension RPKS alusel (vt dtl 46-47).

8. Vaidlust ei ole, et politseiteenistuse seaduse (PolTS) redaktsiooni, mis võeti vastu 11.10.2001

(käesoleval ajal kehtetu) § 211 lg 1 kohaselt politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane

politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi

ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast

valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12

kuud järjest.

PolTS (11.10.2001 vastu võetud redaktsioon) § 212 lg 1 sätestas, et politseiteenistuse staaži

hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile,

arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt politseiteenistuse staaži hulka arvestatakse teenistuse aeg

politseiametnikuna alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras

kolmekordselt.

Kaebaja leiabki, et tal on õigus viidatud regulatsiooni alusel õigus sellele, et vanaduspensioni

määramisel arvataks politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna alates

01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt.

Kohus selgitab esiteks, et viidatud sätted reguleerisid politseiametniku eripensioni määramist.

Kaebaja ei ole taotlenud ning kaebajale ei ole määratud vastavat eripensioni (kaebaja ei saaks

seda ka taotleda, kuivõrd kaebaja enda poolt kohtule esitatud andmete kohaselt oli kaebaja

politseiteenistuse staažiks kokku 18 aastat 5 kuud ja 15 päeva (vt ka dtl 11).

Teiseks on Riigikohus oma 11.11.2004 kohtuotsuses nr 3-3-1-41-04 selgitanud, et:

„Ametihüvesid sätestavad seadused ei oma reeglina tagasiulatuvat jõudu. Ka PolTS § 211

reguleerib nende isikute sotsiaalseid tagatisi, kes olid sätte jõustumisel politseiteenistuses ning

lahkuvad teenistusest pärast selle sätte jõustumist. Need isikud peavad vastama PolTS §-s 211

sätestatud tingimustele. Politseiteenistuse seaduses pole rakendussätet, mis annaks õiguse

politseiametniku pensionile enne nimetatud seaduse jõustumist politseiteenistusest vabastatud

isikule, kes ei saa riiklikku pensioni.

Enne politseiametniku pensioni reguleerivate sätete jõustumist politseiteenistusest vabastatud

50 aastaste ja pensioni määramiseks nõutavat staaži omavate isikute ning pärast seda pensioni

reguleerivate sätete jõustumist politseiteenistuses olevate 50 aastaseks saanud ning pensioni

määramiseks nõutavat staaži omavate isikute erinev kohtlemine ei kujuta endast võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumist. Politseiametniku pension sätestati selleks, et täita ametikohad

politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagada teenistussuhete

pikaajalisus. Isikute suhtes, kes vabastati politseiteenistusest enne politseiametniku pensioni

kehtestamist, ei saaks pensioni määramine teenida neid eesmärke“

Kaebaja lahkus politseiteenistusest enne PolTS § 211 vastu võtmist 11.10.2001. Järelikult ei

saa kaebaja suhtes viidatud sätet kohaldada ka juba üksnes sel põhjusel.

Kolmandaks selgitab kohus kaebajale, et vastustaja peab oma otsuse tegemisel lähtuma

kehtivast pensioniõiguse regulatsioonist, mis ei näe aga ette kaebaja poolt viidatud

regulatsiooni kohaldamist. Selliseid rakendussätteid ei ole seadusandja kehtestanud.

9. Ka kehtiva politsei ja piirivalve seaduse (PPS) § 361 (mis reguleerib politseiteenistuse staaži

arvestamise alused) lg 5 sätestab, et politsei ja piirivalve seaduse alusel politseiametniku

ametikohale nimetatud isikul, kes vabastati piirivalveteenistusest või politseiteenistusest enne

2010. aasta 1. jaanuari, arvatakse piirivalveteenistuse seaduse § 42 või politseiteenistuse

seaduse § 212 lõigete 1–4 alusel arvestatud staaž politseiteenistuse staaži hulka. Staaž

arvutatakse viimasest teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga.

Sama paragrahvi lg 6 kohaselt politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg

politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või

uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini

sooduskorras kolmekordselt.

PPS § 1111 lg 1 sätestab, et õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile tekib 55-

aastasel isikul, kes on: 1) 2019. aasta 31. detsembri seisuga politseiteenistuses ja kellel on

pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat

politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb

pensionile politseiteenistusest.

Arvestades eeltoodud regulatsiooniga ning asjaoluga, et kaebajal puudub 20-aastane

politseiteenistuse staaž ja et kaebaja ei läinud pensionile politseiteenistusest, ei saa olla vaidlust

ka selles, et kaebajal puudub õigus nõuda kehtiva PPS alusel politseiametniku väljateenitud

aastate pensioni määramist.

Kohus selgitab siinkohal jällegi, et vastavad juhised/regulatsioonid politseiteenistuse staaži

määramiseks on PPS sätestatud üksnes määramaks vastavat väljateenitud aastate pensioni,

mitte aga riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratava vanaduspensioni määramiseks.

Kuivõrd kaebaja taotles ning ka kaebuse asjaoludest tulenevalt on kaebajal õigus üksnes RPKS

alusel vanaduspensionile, siis tuli vastustajal kaebaja taotlust lahendades juhinduda RPKS-st.

RPKS ei näe aga ette seda, et vastustaja oleks pidanud arvestama kaebaja teenistusaega

politseiametnikuna perioodi 01.03.1991 kuni 01.09.1994 osas sooduskorras kolmekordselt.

Riikliku pensionikindlustuse seaduses reguleerib pensioniõigusliku staaži hulka arvatava

tegevuse aega (sh sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka

arvamise aega) RPKS § 28 ning selle lg 3. Viidatud sättes ei ole ette nähtud sooduskorras

pensioniõigusliku staaži arvamist ei politseiteenistuse seaduse (kehtetu) 212 lg 4 ega ka kehtiva

PPS § § 361 lg 6 sätestatud korras. Asjaolule, et vastustaja oleks pidanud kaebaja poolt viidatud

regulatsiooniga arvestama ja sellest juhinduma, ei viita ka ükski RPKS-i rakendussäte.

Lisaks toob vastustaja põhjendatult välja, et RPKS § 27 lg 4 alusel antud sotsiaalministri

28.02.2020 määruse nr 6 „Pensionistaaži arvestamise kord“ (määrus nr 6) § 2 lg 5 kohaselt ühe

kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensioniõiguslikku staaži. RPKS § 28 lg 2 p-st

2 ja määruse nr 6 § 2 lg-st 5 tuleneb üheselt, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse

tegevuse aeg ühekordselt. Järelikult tuli ka Siseministeeriumi süsteemis teenistuses oldud aeg

27.12.1983 kuni 11.06.1995, s.h perioodil 01.03.1991 kuni 01.09.1994, Xi pensioniõigusliku

staaži hulka arvestada ühekordselt.

10. Kaebaja heitis vastustajale ette veel võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, sest käesoleval

juhul on tegemist olukorraga, kus kaks kodanikku samadel asjaoludele teenisid Eesti Vabariiki

ausalt, kuid selle eest saadud soodustus saab nendest kasutada vaid üks.

Kohus selgitab, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ei ole tegemist olukorras, kus

tegemist on erinevate gruppidega, keda ei saa omavahel võrrelda. Nagu kaebaja ka ise välja tõi,

siis kaebaja saab tavakorras vanaduspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ning

kaebajale ei ole määratud vastavat politseiametniku eripensioni (kuivõrd kaebajal ei ole

täidetud vastav staažinõue ja muud eriseadusest tulenevad nõuded). Järelikult tuleb kaebaja

olukorda võrrelda teiste riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavate isikutega.

Kohus leiab, et siinkohal ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud.

See, et PolTS § § 212 lg 4 ja ka kehtiva PPS § 361 lg 6 järgi politsei eripensioni saavatel isikutel

arvestatakse aga kõigil ühtemoodi teenistusaega politseiametnikuna perioodi 01.03.1991 kuni

01.09.1994 osas sooduskorras kolmekordselt, ei tähenda seda, et kaebajat oleks koheldud

ebavõrselt olukorras, kus kaebajal ei ole viidatud sätete alusel õigust eripensioni saada (vt ka

ülal viidatud Riigikohtu 11.11.2004 kohtuotsus nr 3-3-1-41-04).

11. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal seaduslik alus arvestada kaebajale

vanaduspensioni määramisel kaebaja teenistuse aeg politseiametnikuna alates 1991. aasta 1.

märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt. Sellest tulenevalt on

vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 20.09.2021 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus. Vastustaja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.

Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse

tühistamise.

Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on andnud õigusvastase

haldusakti, õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud

tegevusetu või viivitanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka

kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).

12. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik