2-21-19024/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-19024

Tsiviilasi

Coop Finants AS hagi E. J. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8399 eurot 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Coop Finants AS; registrikood 12087992; asukoht

Maakri tn 30, Tallinn 15014, Harju maakond.

Hageja esindaja: M. S.

e-post XXX

Kostja: E. J. , isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Coop Finants AS hagi E. J. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista E. J. lt (XXX) Coop Finants AS kasuks välja:

2.1. 6843 eurot 14 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 6030 eurot 38 senti, intress 654 eurot

79 senti, lepingu haldustasu 6 eurot ja viivis alates 29. oktoobrist 2021 kuni

3. detsembrini 2021 summas 151 eurot 97 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 6030 eurolt 38 sendilt alates 4. detsembrist 2021 kuni

põhivõlgnevuse 6030 euro 38 sendi tasumiseni määras 0,07% päevas.

3. Jätta Coop Finants AS hagi E. J. vastu rahuldamata osas, milles Coop Finants AS palub

mõista E. J. lt Coop Finants AS kasuks välja võla menetlustasu 15 eurot 48 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud E. J. kanda.

7. Mõista E. J. lt (XXX) Coop Finants AS kasuks välja menetluskulu 500 eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte

16. detsembril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib

kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on

hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24. jaanuaril 2017 väikelaenulepingu nr XXX.

Laenusumma oli 3500 eurot. Lepingutasu oli 70 eurot. Intress oli 14,9% aastas. Laenu ja

intresside tagastamise tähtaeg oli 15. veebruar 2022. Hageja ja kostja sõlmisid 27. novembril

2018 väikelaenulepingu nr XXX. Laenusumma oli 5052 eurot. Lepingutasu oli 101 eurot 4

senti. Intress oli 14,9% aastas. Laenu ja intresside tagastamise tähtaeg oli 15. november 2024.

Hageja ja kostja sõlmisid 17. aprillil 2020 eespool nimetatud laenulepingute refinantseerimise

kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt hakkas uus laenuleping kandma numbrit XXX (edaspidi:

leping). Lepingu alusel fikseeriti laenusumma 6370 eurot 54 senti. Lepingutasu oli 30 eurot.

Intress oli 29,9% aastas. Viivis oli 24% aastas. Laenu ja intresside tagastamise tähtaeg oli 15.

aprill 2026.

Kostjal tekkis lepingust tulenev püsiv võlgnevus alates 17. juulist 2021. Kuna kostja ei

tagastanud laenu ega tasunud intressi nõuetekohaselt, andis hageja kostjale 14-päevase tähtaja

lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga tähtaegselt. Hageja ütles

28. oktoobril 2021 lepingu erakorraliselt üles. Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingu

ülesütlemise seisuga tasumata lepingust tulenev laenu põhiosa 6030 eurot 38 senti, intress

ajavahemiku 15. juuli 2021 kuni 27. oktoober 2021 eest kokku 654 eurot 79 senti ja lepingu

haldustasu ajavahemiku juuli kuni oktoober 2021 eest kokku 6 eurot.

Hageja võib lepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402 lg 1, § 416 lg 1

ja 3, § 195 lg 2, 5 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenu põhiosa maksete tasumist summas

6030 eurot 38 senti, intressi tasumist summas 654 eurot 79 senti ja lepingu haldustasu

maksmist summas 6 (4 * 1,50) eurot. Hagi tuleb selles osas rahuldada.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja viivist aja eest pärast lepingu

ülesütlemist. Hageja arvestab viivist lepingus kokku lepitud viivise määras, so 24% aastas,

0,07% päevas. Viivis põhivõlalt 6030 eurot 38 sendilt on ajavahemiku 29. oktoober 2021 kuni

3. detsember 2021 eest kokku 151 eurot 97 senti. Hageja viivise nõue nimetatud ajavahemiku

eest tuleb lepingu ja VÕS § 113 lg 1 alusel seega rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhinõudelt ka alates 4. detsembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses määras 0,07% päevas. See nõue tuleb lepingu, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367

alusel samuti rahuldada.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulu 15 eurot 48 senti.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

võib VÕS §1132 lg 1 järgi nõuda lepingu kehtivusajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist

iga

sissenõutavaks

muutunud

kohustuse

kohta

saadetava

vaid

ühe

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Võlausaldajal VÕS §1132 lg 1 kolmanda lause

järgi õigus hüvitist nõuda siiski ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse.

Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 15. juulil 2021, 15. augustil 2021, 15. septembril 2021 ja

15. oktoobril 2021, so enne lepingu ülesütlemist, kostjale tasulise võlateatise (kokku neli

tükki). Iga võlateatise maksumus oli 5 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu aga, et hageja oleks

eelnevalt saatnud kostjale iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta vähemalt ühe tasuta

võlateatise. Hagejal ei ole VÕS §1132 lõikest 1 tulenevalt seega õigust nõuda kostjalt

võlateatiste kulu hüvitamist. Hageja hinnakirjast tulenev kokkulepe, mis võimaldab hagejal

nõuda lepingu kehtivuse ajal iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud esimese

võlateatise eest tasu, on VÕS § 1132 lg 6 alusel tühine. Hageja võla sissenõudmiskulu nõue

15 eurot 48 senti tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega

kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu, so riigilõivu, 500 eurot.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kuna menetluskulud jäid

kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu, so riigilõiv 500 eurot, kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik