2-20-15270/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15270

Kohtuasi

Osaühingu UNV Varahaldus hagi AS-i K-MOST ja OÜ

Bauschmidt (pankrotis) pankrotihalduri Andrias

Palmits vastu vara käsutuspiirangutest vabastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2021 määrus (hagi läbi vaatamata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu UNV Varahaldus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing UNV Varahaldus (registrikood

12789412), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik

Entsik

Kostja I:

AS

K-MOST

(registrikood

10066253),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Kostja II: OÜ Bauschmidt (pankrotis, registrikood

12243943) pankrotihaldur Andrias Palmits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2021 määrus ja saata tsiviilasi menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

2-20-15270

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing UNV Varahaldus esitas 19.10.2020 Harju Maakohtule hagi AS-i K-MOST ja

OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmits vastu Vesse tn 12, Tallinn

kinnisasja käsutuspiirangutest vabastamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Bank AS ja hageja 03.06.2020 nõude

loovutamise lepingu, millega hageja omandas nõude OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu summas

4 715 982,30 eurot. Notariaalse kokkuleppega loovutas Luminor Bank hagejale ka nõuet

tagavad Vesse tn 12, Tallinn kinnisasja (registriosa nr 191501, edaspidi: kinnisasi) koormavad

hüpoteegid ja kommertspandi. Hageja on kantud kinnisasja koormavate hüpoteekide osas

hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse. OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses

29.09.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt on pankrotimenetluses

tunnustatud hageja õiguseelneja nõudeid OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu kokku summas

6 134 777,44 eurot, millest on realiseerunud 4 715 982,30 eurot. Pankrotimenetluses ei ole kuni

käesoleva hetkeni olnud võimalik võõrandada hüpoteekidega koormatud kinnisasja, kuivõrd

seda

on

takistanud

AS-i K-MOST

poolt

30.06.2017

OÜ Bauschmidt

(pankrotis)

pankrotihalduri vastu esitatud hagi pankrotivarast vara välistamiseks ja vara väljaandmiseks.

AS-i K-MOST hagiavalduse kohaselt oli tsiviilasjas nr 2-17-10074 vaidlusaluseks

pankrotivarast väidetavalt välistamisele kuuluvaks varaks vaidlusalune kinnisasi. Hageja ega

tema õiguseelneja ei ole tsiviilasjas nr 2-17-10074 menetlusosaliseks.

1.2. Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10074 otsustas kohus AS-i K-

MOST hagi tagada ning kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatusse AS-i K-MOST kasuks

käsutamise keelumärke vaidlusalusele kinnisasjale. Harju Maakohtu 30.09.2019 määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-10074 otsustas kohus hagi täiendavalt tagada ning hagi tagamiseks keelata

OÜ Bauschmidt OÜ (pankrotis) pankrotihalduril kuni kohtumenetluse lõpuni vaidlusaluse

kinnisasja võõrandamine.

1.3. Hagejal on seadusest tulenev asjaõiguslik realiseerimisnõue kinnisasja suhtes ja

asjaõiguslik õigus esmajärjekorras rahuldada oma hüpoteegiga tagatud rahaline nõue OÜ

Bauschmidt (pankrotis) vastu kinnisasja realiseerimise tulemist, s.o nii kinnisasja müügilt

laekunud tulemist kui ka viljade, st üüri- ja rendinõuete laekumisel saadud summade tulemist.

Selline hageja seadusest tulenev asjaõiguslik realiseerimisnõue kinnisasja suhtes kehtib

igakordse kinnisasja omaniku suhtes, st täielikult sõltumata asjaolust, kas kinnisasja omanikuks

on OÜ Bauschmidt (pankrotis) või AS K-MOST.

1.4. Tsiviilasjas nr 2-17-10074 poolteks olevatele AS-ile K-MOST ja OÜ Bauschmidt

(pankrotis) pankrotihaldurile on õigusvaidlus majandusliku ja rahalise sisuta, kuivõrd sõltumata

asjaolust, kes tuleb kinnisasja omanikuks lugeda, omab hüpoteegipidaja ja hüpoteegiga tagatud

nõude järgne võlausaldaja seadusest tulenevat asjaõiguslikku realiseerimisnõuet kinnisasja

suhtes ja õigust esmajärjekorras rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõue kinnisasja

realiseerimise tulemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3 ei anna alust

sekkuda hagi tagamiseks vaidluse suhtes kõrvaliste isikute majandustegevusse, millest tuleneb

hageja hinnangul ka keeld piirata või keelata hagi tagamisel õigusvaidluse suhtes kõrvalistel

kolmandatel isikutel seadusjärgsete õiguste teostamine ja seadusjärgsete vabaduste

realiseerimine. Tsiviilasjas nr 2-17-10074 kohaldatud hagi tagamisega on põhjendamatult ja

õigusvastaselt piiratud hageja kui menetlusväliseks kõrvaliseks isikuks oleva hüpoteegipidaja

õigusi ja vabadusi hüpoteegiga koormatud vara realiseerimise osas. Seega on hageja sunnitud

esitama hagi vara käsutuskeelu alt vabastamiseks, mis takistavad pankrotihalduril kinnisasja

müüki hüpoteekide realiseerimiseks.

2-20-15270

Maakohus võttis 10.11.2020 määrusega hagi menetlusse.

Pankrotihaldur vaidles hagile vastu. Hoolimata hageja õiguste võimalikust rikkumisest ei saa

tähelepanuta jätta, et hageja eesmärgiks on tühistada teises tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise

abinõud. Hagi tagamise abinõu asendamist ja hagi tagamise tühistamist reguleerib TsMS § 386.

Pankrotihaldurile arusaadavalt peaks hagi tagamise tühistamise küsimuse lahendama kohus

tsiviilasjas nr 2-17-10074 ning seda ei saa teha käesolevas tsiviilasjas. Kui kohus siiski hagi

rahuldamist võimalikuks peab, palub pankrotihaldur määrata kindlaks otsuse täitmise kord.

AS K-MOST vaidles samuti hagile vastu, taotledes hagi läbi vaatamata jätmist põhjusel, et

hagi on õiguslikult võimatu ja perspektiivitu. Käesoleva tsiviilasja raames ei saa tühistada teises

tsiviilasjas määratud hagi tagamist. Vaidlusalused maakohtu määrused on jõustunud ja

täitmiseks kohustuslikud. Hagi tagamise määrust on võimalik tühistada üksnes määruskaebuse

korras. Seaduses ei ole sätestatud hüpoteegipidaja õigust esitada hagi teises tsiviilasjas

kohaldatud hagi tagamise tühistamiseks olukorras, kus vastavas teises tsiviilasjas tagati hagi

kinnistule ajutiste käsutuspiirangute seadmisega. Sellist õigust ei saa tuletada täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 222 lg-st 1, nagu hageja on ekslikult eeldanud. Isegi siis, kui kohus peaks

pidama võimalikuks hagi tagamise tühistada, ei saaks hageja kinnistule seatud hüpoteeki ühelgi

juhul realiseerida täitemenetluses, kuna olemasoleva kinnistusraamatu kande järgi (mille

kostja I on teises tsiviilasjas vaidlustanud) kuulub kinnisasi pankrotivara hulka ning kõik

võlausaldajate nõuded OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu lahendatakse pankrotimenetluses.

Hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et see muudaks võimatuks teises tsiviilasjas tehtava

kohtuotsuse täitmise. Tähtsust ei oma, millise varalise väärtusega on kinnistu kostja I jaoks.

Hageja vaidles hagi läbi vaatamata jätmise taotluse vastu. Põhjendamatu ning väär on kostja I

esitatud väide, et hageja ei ole esitanud hagi õiguste ega huvide kaitseks, mille kaitset oleks

võimalik hagiga üldse saavutada. Kui väljaspool tsiviilasja nr 2-17-10074 menetlust olev isik

leiab, et teiste isikute vahel toimuvas vaidluses on hagi tagamisega rikutud tema subjektiivseid

õigusi ja vabadusi, on tal võimalik kasutada seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid,

sealhulgas esitada iseseisev hagi tema subjektiivseid varalisi õigusi ja vabadusi kahjustava

kasutus- ja käsutuskeelu lõpetamiseks ning tema kasuks seatud hüpoteegiga koormatud vara

kasutus- ja käsutuskeelu alt vabastamiseks. Hagi sisuks, mõtteks ja eesmärgiks on vabaneda

tsiviilasjas nr 2-17-10074 hagi tagamise korras ebaõigesti kohaldatud käsutuskeelust, mis

takistab pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses hageja kasuks seatud kinnisasja koormavate

hüpoteekide realiseerimise seaduses sätestatud korras.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus jättis 04.06.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.

6.1. Tsiviilasja menetluse käigus on ilmnenud, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, samuti ei ole

hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja poolt viidatud kohtupraktika

käesolevas tsiviilasjas esile toodud nõude ja selle aluseks olevate asjaolude puhul ei kohaldu.

6.2. Seadusandja on näinud ette mh vara omandiõiguse üle peetavates vaidlustes (seejuures ei

oma tähtsust, kas kinnisasi on koormatud hüpoteegiga või mitte) võimaluse hagi tagamise

korras vara käsutuse keelumärke kandmise kinnistusraamatusse, samuti täitemenetluse

peatamise. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kinnisasi on rahaliselt ja majanduslikult väärtusetu või

mitte (arvestades, et hageja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete väärtus ületab tunduvalt

2-20-15270

kinnisasja turuväärtust). Tegemist on kostja I õiguste tagamisega. Tsiviilasjas nr 2-17-10074

kohaldatud hagi tagamise abinõuga tagatakse kostja I hagi rahuldamise korral kinnisasja

pankrotivarast välistamisel tehtava kohtuotsuse täitmine. Hüpoteegipidaja nõudeid tehtava

kohtuotsusega ei piirata. Hagejal on jätkuvalt hüpoteegipidaja õigused, sõltumata sellest, kes

on vaidlusaluse vara omanik. Kostja I kasuks ajutise piiranguna seatud hagi tagamise abinõu

tühistamist hageja nõuda ei saa, tegemist on tsiviilasja nr 2-17-10074 lahendamisel

õiguspäraselt seatud piirangutega. Kuivõrd hageja nõuet ei toeta mitte ükski kehtiva õiguse säte,

asub kohus seisukohale, et hagi menetlemine on ebamõistlik ning vastuolus menetlus-

ökonoomiaga ja tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Määruskaebuse

põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised.

− Vaidlustatud määrus on põhjendamatu ja õigusvastane. Maakohus on TsMS § 423 lg 2

p 2 väära kohaldamisega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

− Hageja nõustub, et tsiviilasjas nr 2-17-10074 tehtava kohtuotsusega ei piirata

hüpoteegipidaja õigusi: kui kinnisasi jääb pankrotivarasse, müüb selle haldur; kui

omanikuks saab AS K-MOST, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TMS-s

sätestatud korras. Järelikult on hagejal sõltumata teise tsiviilasja tulemusest õigus nõuda

hüpoteegi realiseerimist. Samas takistavad tsiviilasja nr 2-17-10074 raames kohaldatud

hagi tagamise abinõud hageja õiguste realiseerimist juba enam kui 4 aastat.

− Kehtivate materiaalõiguse normide kohaselt ei saa takistada hüpoteegi realiseerimist

peale hüpoteegi kinnistusraamatusse sissekandmist kinnistusraamatusse hiljem seatud

kinnisasja käsutamise keelumärked või muud hagi tagamised, mis kuuluvad pärast

täitemenetlust kinnistusraamatust kustutamisele. Küll aga takistab kinnisasja müüki

maakohtu 30.09.2019 kohtumäärus, millega kohus otsustas hagi täiendavalt tagada ning

keelata pankrotihalduril pankrotimenetluses kinnisasja võõrandamise korraldamise kuni

kohtumenetluse lõpuni. Kinnisasja omandi osas toimuv õigusvaidlus ei tohiks aga

hüpoteekidest tulenevate õiguste teostamist takistada.

− Kuna hageja ei ole teises tsiviilasjas menetlusosaliseks, ei saanud ta oma õigusi kaitsta

menetluse raames, nt esitades hagi tagamise määrusele määruskaebuse või kohtule

taotluse hagi tagamise määruse tühistamiseks. See aga ei tähenda, et hageja ei peaks

üldse saama oma õigusi kaitsta. Vastavalt erialases kirjanduses ja Riigikohtu praktikas

korduvalt antud juhistele ja selgitustele saab menetlusväline isik oma õigusi kaitsta

esitades iseseisva hagi vara kasutus- ja käsutuskeelu alt vabastamiseks.

− Korduvate Riigikohtu juhiste ja selgituste kohaselt tuli menetlusväliseks kolmandaks

isikuks oleva (sh hüpoteegipidaja) hagi esitada võttes analoogia alusel aluseks TMS

§ 222 lg 1, mis sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi

vara arestist vabastamiseks. Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Järelikult on

põhjendamatu ja väär maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul tuli hagi jätta läbi

vaatamata.

− Maakohus on eksinud põhimõtte vastu, et keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleb hagi

läbi vaatamata jätmisele eelistada hagi sisulist läbivaatamist ning õigusliku küsimuse

täiendavat analüüsimist.

Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

2-20-15270

8.1. Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

8.2. AS K-MOST vaidles samuti kaebusele vastu. Maakohus on õigesti jätnud hagi läbi

vaatamata, arvestades, et (i) käesolevas asjas ei ole võimalik tühistada teises tsiviilasjas

kohaldatud hagi tagamise abinõu; (ii) määruskaebus põhineb ekslikul eeldusel, et hüpoteegiga

koormatud kinnisasjale ei ole võimalik hagi tagamisega keelumärget ega käsutuspiirangut

seada; (iii) hagiga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kuna pankroti-

menetlusega paralleelse täitemenetluse läbiviimine ei ole võimalik; (iv) hagi rahuldamise korral

muutuks teises tsiviilasjas tehtava otsuse täitmine võimatuks. Sellise hagi menetlemine ning

kostja ja kohtu ressursi koormamine on alusetu.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi

menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et TMS (vaidlustatud määruses ekslikult TsMS) § 222

lg 1 ei anna hagejale hagis esile toodud asjaoludel õiguskaitset. Iseenesest on õige, et vara

omandiõiguse üle peetavates vaidlustes on TsMS § 378 lg 1 p-de 2 ja 6 alusel ette nähtud

võimalus hagi tagamise korras vara käsutamise keelamiseks, samuti täitemenetluse

peatamiseks. Väär on aga seisukoht, et hageja kui hüpoteegipidaja õiguseid praegusel juhul ei

piirata ja tal puudub õiguskaitsevajadus ja -võimalus.

11.1. Üldiselt ei tohiks TsMS § 378 lg-s 1 loetletud hagi tagamise abinõu kohaldamisega

rikkuda kolmandate isikute õigusi. Kui hagi tagamisel siiski lubamatult riivatakse kolmanda

isiku õigusi, kes ei ole asjas pooleks, ei saa ta esitada hagi tagamise menetluses määruskaebust

TsMS § 390 lg 1 alusel, nagu hageja on õigesti märkinud. Kolmanda isiku õiguste kaitseks ei

saa määruskaebust esitada ka kohtumenetluse pooled. Niisamuti ei ole menetlusvälisel isikul

võimalik esitada TsMS § 386 kohast taotlust tagamise abinõu muutmiseks või tühistamiseks.

Kolmas isik, kelle õigusi hagi tagamine puudutab, saab esitada üksnes TsMS § 222 lg 1 alusel

nõude hagi tagamise lubamatuks tunnistamiseks (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrust

haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 42, Riigikohtu 30.11.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-94-11,

p 16, 04.02.2007 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-127-06, p 8). Hagiavalduse kohaselt on hagi

tagamise tagajärjel hageja kui menetlusvälise isiku hüpoteegist tulenevaid õiguseid piiratud.

Seega ei saa hagi pidada maakohtu esitatud põhjendustel õiguslikult perspektiivituks.

11.2. Kostjad on menetluses asunud ekslikule seisukohale, et olukorras, kus kolmandad isikud

vaidlevad kinnistu kuuluvuse üle ning selle käigus kitsendatakse hüpoteegipidaja õigusi, peab

hüpoteegipidaja passiivselt oma õiguste riivet taluma (vt Harju Maakohtu 27.05.2020 otsust

tsiviilasjas nr 2-19-7142, p 33 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2020 otsust samas asjas). Isegi

tsiviilasjas nr 2-17-10074 kostja I poolt esitatud hagi rahuldamise korral jääksid hüpoteegid

kinnistut koormama ja hüpoteegipidajal oleks õigus nõuda oma nõuete rahuldamist, mistõttu

kostja I õiguslik seisund oluliselt ei muutuks (vrd Riigikohtu 19.02.2020 määrust tsiviilasjas nr

2-19-4765, p 11.4). Tallinna Ringkonnakohus on juba 13.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-

803 p-s 8 selgitanud, et hüpoteek on põhiseaduse § 32 kaitsealasse jääv õigus, mis annab

hüpoteegipidajale õiguse nõuda, et hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse hüpoteegiga

koormatud kinnisasja sundmüügi teel; mitte ühestki seadusest ei tulene, et hüpoteegi

2-20-15270

realiseerimist saaks mõjutada vaidlus selle üle, kes peaks olema koormatud kinnisasja omanik;

kui kinnisasja eelmise ja praeguse omaniku vaheline vaidlus saaks panna hüpoteegi

realiseerimise seisma määramata ajaks (kuni lahendatakse kohtuvaidlus, mille kulgu ei saa

menetlusosaliseks mitteolev hüpoteegipidaja mõjutada), kahjustaks see põhiseadusevastaselt

hüpoteegipidaja omandipõhiõigust. Kolleegium jagab kohtute seisukohti ja märgib, et ei nõustu

kostjaga I ka selles, et hagi tagamise tühistamine võib muuta teises tsiviilasjas tehtava lahendi

täitmise võimatuks. Vara pankrotivarast välistamise hagi rahuldamise korral, kui vara ei ole

säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada rahalist hüvitist PankrS § 123 lg-s 4

sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt ei saa jätta hagi maakohtu viidatud TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata olukorras, kus õiguslikult on hagi rahuldamine võimalik ning hageja

õiguskaitsevajadust ei saa täielikult eitada. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning tsiviilasja

menetlust maakohtus jätkata.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna

ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm