2-17-500/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-500

Tsiviilasi

X ja Y hagi korteriühistu Tuulemaa 10 vastu

12.10.2016

üldkoosoleku

otsuste

tühistuse

tuvastamiseks või alternatiivselt sama koosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.09.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad X (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja korteriühistu Tuulemaa 10 (registrikood

80067917), esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2021 määrus ja saata asi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluse käik

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 11.01.2017 Harju Maakohtule hagi korteriühistu

Tuulemaa 10 (kostja/korteriühistu) vastu 12.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühistuse

tuvastamiseks või alternatiivselt sama koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks (hagi

täpsustatud 22.02.2017 ja 18.05.2017).

Maakohus jättis 21.11.2018 hagi läbi vaatamata, kuna hagejad ei ilmunud kohtuistungile.

Tallinna Ringkonnakohus saatis 13.02.2019 asja tagasi maakohtusse menetluse taastamise

otsustamiseks.

Maakohus jättis 03.04.2019 hagejate taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 03.07.2019 maakohtu 03.04.2019 määruse ja tegi uue, millega

ennistas menetluse taastamise taotluse esitamise tähtaja ja taastas menetluse.

Hagi aluseks olevad asjaolud

2. Hagejad taotlesid korteriühistu 12.10.2016 üldkoosoleku otsuste 1-3 tühisuse tuvastamist või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejate kaasomandisse

korteriomand asukohaga Tuulemaa 10-21, Tallinn. Vastavalt kaasomanike omavahelisele

kokkuleppele oli esindusõigus hagejal I. Hagejale II kuulus korteriomand asukohaga Tuulemaa

10-23, Tallinn. Hagejad olid korteriühistu liikmed.

12.10.2016 toimus korteriühistu üldkoosolek. Üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1)

korteriühistu tegeva juhatuse koosseisu volituste kinnitamine registri jaoks (V, A, I, L, N); 2)

initsatiivgrupi ebaseadusliku tegevuse teave, mille tulemuseks on korteriühistu ettenägematud

kulusd, planeeritud avariiremondi takistused, laim, ebamäärasuste külvamine, elanike

lahkhelid, laimu levitamine ühistu liikmelt jt; 3) ühistu põhikirja muutmine.

Hageja I koosolekul ei osalenud, kuna ta ei saanud koosoleku toimumisest õigeaegselt teada.

Hageja I sai 12.10.2016 otsustest teada hiljem registriosakonnast saadud üldkoosoleku

protokollist ja selle lisadest. Hageja II võttis osa vaidlustatud üldkoosolekust ning tal lubati

suuliselt ette kanda oma eriarvamus (kirjalikku eriarvamust keelduti vastu võtmast).

Koosoleku kokkukutsumise teade postitati e-kirjaga 05.10.2016 kell 23.39. Põhikirja p 6.4.

kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette ja

teade üldkoosoleku toimumise kohta pannakse välja trepikodades. Teates peab olema näidatud

üldkoosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Tavaliseks edastamiseks ei saanud lugeda

kell 23.39 saatmist. Kuna teadet sai lugeda alles 06.10.2016, siis ei olnud koosoleku toimumise

aeg kooskõlas põhikirjaga. Teateid trepikodades väljas ei olnud, ka mitte 05.10.2016 õhtul.

Koosoleku kokkukutsumise teates oli päevakord nii segaselt ja arusaamatult kirjas või osaliselt

ei olnud koosolekul arutatud küsimusi päevakorras näidatud, et hagejatel oli võimatu aru saada,

mida üldse koosolekul arutama hakatakse või mille poolt hääletatakse.

Üldkoosoleku kutsusid kokku ennast juhatuse liikmeteks nimetanud V, A, I, L, N. Koosoleku

kokku kutsunud isikutel puudus õiguslik alus juhatuse liikmena tegutsemiseks. 29.08.2016

toimus kostja liimete (kordus)üldkoosolek. Sellel koosolekul kutsuti juhatusest tagasi (selguse

huvides) registrikaardil juhatuse liikmetena kirjas olevad isikud N, V, L, A ja I (kuigi nende

volitused olid tegelikult juba lõppenud). Samal koosolekul valiti kostjale uus juhatus, kelleks

oli Z, X, K, H ja J.

Üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuivõrd üldkoosolekul puudus põhikirjas ettenähtud

kvoorum. Seega ei saanud üldkoosolek otsuseid vastu võtta. Põhikirja kohaselt oli tarvilikuks

kvooruminõudeks vähemalt 21 korteriomaniku osavõtt koosolekust. Protokollis oli kirjas, et

koosolekust võttis osa 29 korteriomanikku. 12 häält olid tühised. Seega puudus koosolekul

nõutav kvoorum (29-12=17). Tagantjärgi heakskiit otsustele ei saanud muuta üldkoosolekut

tagantjärele otsustusvõimeliseks.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu. Elamu trepikodadesse olid teated pandud üles 25.09.2016.

05.10.2016 saadetud e-kiri oli meeldetuletus ühistu liikmetele. Kutse sisaldas kõiki kutsele ette

nähtud kohustuslikke elemente. Hageja II lahkus üldkoosolekult päevakorra p 4 hääletuse

järgselt, omi võimalikke vastuväiteid ta vastuvõetud otsustele protokollida ei lasknud. Järelikult

puudus hagejal II õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist osas, kus ta osales koosolekul.

Põhikirja p 6.5 sätestas, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole

ühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistus oli 40 korteriomandit. Üldkoosolek oli

otsustusvõimeline kui sellest võtab osa 21 ühistu liiget. Esindatud oli 24 korteriomandit (24

häält). Seega üldkoosolekul oli põhikirjas nõutav kvoorum olemas ja üldkoosolek oli

otsustusvõimeline.

29.08.2016 korraldas initsiatiivgrupp (sinna kuulusid ka hagejad) oma algatusel üldkoosoleku.

Sellel koosolekul kutsuti tagasi senised registrisse kantud juhatuse liikmed ja valiti uus juhatus.

Märgitud koosoleku otsuste alusel registrisse juhatuse liikmete muutmise kannet ei tehtud.

Hagejate väide, et juhatuse liikmete volitused olid juba enne 29.08.2016 lõppenud, oli vale, sest

juhatuse liikmete volitusi pikendati üldkoosolekul (vt näiteks 27.03.2015).

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis 23.09.2021 hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jäid hagejate kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määranud.

20.01.2021 toimunud kohtuistungil avaldas hagejate lepinguline esindaja, et juhul, kui

kohtuasjas nr 2-18-17922 vaidlustatud 28.09.2018 üldkoosoleku otsused jäävad kehtivaks, siis

tegelikkuses ei ole käesolevas asjas midagi arutada. 18.05.2021 teavitas kostja kohut, et

Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2021 kohtumäärusega kohtuasjas nr 2-18-17922 jäeti hagejate

18.01.2021 määruskaebus Harju Maakohtu 08.12.2020 määrusele rahuldamata. Kohtulahend

jõustus 04.05.2021.

Kuna kohtuasjas nr 2-18-17922 jõustus 04.05.2021 kohtumäärus, mille kohaselt kohus jättis

hagejate avalduse korteriühistu 28.09.2018 üldkoosoleku

− otsuse p 1, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatusse V, A, I, L ja N,

− otsuse p 2, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatuse esimeheks N,

− otsuse p 3, mille kohaselt valiti revisjonikomisjoni liikmeteks O, B, P,

− otsuse p 4, millega kinnitati 12.10.2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud

puudutatud isiku põhikiri,

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, siis ei olnud

käesolevas asjas enam võimalik hagiga hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Kohtuasjas nr

2-18-17922 jõustunud kohtumäärus hõlmas käesolevas tsiviilasjas vaidlustatava 12.10.20216

üldkoosoleku otsuseid, st vaidlustatavad otsused olid kinnitatud 28.09.2018 üldkoosoleku

protokolliga, mis tulenevalt kohtuasjas nr 2-18-17922 tehtud lahendist, ei olnud tühised ega

kehtetud.

Hagejate määruskaebus

5. Hagejad palusid tühistada maakohtu määrus hagi läbivaatamata jätmise ja menetluskulude

jaotuse osas ning saata asi maakohtule tagasi hagita menetluses menetluse jätkamiseks. Kui

ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta oli seaduslik, siis

palusid hagejad tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus määrus,

millega menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagejad palusid menetluskulud

ringkonnakohtus jätta kas poolte endi kanda või kostja kanda.

Maakohus polnud ligi viie aasta jooksul teinud kohtulahendit. Selline menetluse venitamine

polnud seadusega kooskõlas. Maakohus rikkus põhimõtet, mille kohaselt tuleb asi lahendada

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Maakohus ei reageerinud ka

ringkonnakohtu poolt varasemalt antud juhistele (näiteks, et asja tuli lahendada hagita

menetluses). Ka pooled avaldasid soovi lahendada asi hagita menetluses. Enamus

menetluskulusid ei olnud hagejate põhjustatud ja hagejad ei pidanud kõiki kulusid kandma.

Kohus ei tohtinud teha määrust hagi läbivaatamata jätmise kohta ilma pooli sellest võimalusest

hoiatamata. Kohus oleks pidanud vähemalt sellele võimalusele poolte tähelepanu juhtima ja

kujunenud olukorda arutama. Hagejate arvates oli lubamatu, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata

tuginedes hagejate esindaja eelistungil arutelu käigus öeldud mööndusele. Mööndus ei

tähendanud seda, et esindaja taotlenuks selgesõnaliselt hagi läbivaatamata jätmist või et kohus

küsinuks esindaja seisukohta hagi läbivaatamata jätmise kohta. Polnud õige, kui kohus võtab

eelistungil toimunud arutelust ühe lausekatke ning kasutab seda lausekatket hiljem hagi

läbivaatamata jätmise alusena. Selline kohtu käitumine oli lubamatu ning vastuolus TsMS

sätetega ja ausa kohtupidamisega.

Kohtu seisukoht, et hagejatel ei saanud olla enam õigustatud huvi vaidlustaud koosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, oli ebaõige. Hagejatel oli jätkuvalt

õigustatud huvi asja lahendamiseks. Kaebajad soovisid õigusselgust. Korteriomanikel oli õigus

olla kindel selles, et koosolekute otsused võetakse vastu seaduslikult. Kaebajatel oli tarvilik

teada, kas vaidlustatud koosolekul juhatusse kinnitatud isikud said juhatusse seaduslikult.

Eeltoodust võis sõltuda kahjunõuete esitamine.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele, vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

ja saata asi tagasi maakohtusse menetluse jätkamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada.

Maakohus jättis hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mis näeb ette, et kohus võib

jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel on

maakohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

Hagejate eesmärk oli vaidlusalustest otsustest vabanemine, st otsuste vabanemise tahe hõlmab

üldjuhul nii otsuste tühisuse tuvastamist kui ka kehtetuks tunnistamist. Käesoleval juhul olid

hagejad esitanud sellised nõuded alternatiivselt.

Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi võib

huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva

otsuse kehtetuks tunnistamist. Teise lõike esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi

otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade

kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

TsÜS § 38 lg 1 ja lg 2 ei saa samal ajal kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS §

38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada sama paragrahvi esimest lõiget (vt nt Riigikohtu 30.

jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14 kolmas lõik ja 05.06.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.2).

Maakohus leidis, et kohtuasjas nr 2-18-17922 jõustunud kohtumäärus hõlmas käesolevas asjas

vaidlustatava 12.10.2016 üldkoosoleku otsuseid, st vaidlustatavad otsused olid kinnitatud

28.09.2018 üldkoosoleku protokolliga.

Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue

otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitatud sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud hagi (TsÜS § 38 lg 5 teine lause ja MTÜS § 24 lg 2). Eeltoodu ei kohaldu tühisuse

tuvastamisele. Maakohus eksis, kui leidis, et otsuste tühisust sai hilisema otsusega kõrvaldada.

Seega jättis kohus ebaõigesti hagi läbi vaatamata tühisuse tuvastamise nõude osas alusel, et

12.10.2016 otsused kinnitati 28.09.2018 üldkoosolekul.

Maakohus lähtus hagi läbivaatamata jätmisel asjaolust, et hagejate lepinguline esindaja avaldas

20.01.2021 kohtuistungil, et juhul, kui kohtuasjas nr 2-18-17922 vaidlustatud 28.09.2018

üldkoosoleku otsused jäävad kehtivaks, siis tegelikkuses ei ole käesolevas asjas midagi arutada.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagejate sellise avalduse esitamise osas hagejate

tegeliku tahte välja selgitamata. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hagejad avaldasid selle

selgituse järgselt järgmist: „Seetõttu hagejad nõustuvad menetluse peatamise taotlusega“.

Seega ei pruukinud hagejate tahe seisneda hagi mitte menetlemises. Kohus oleks pidanud enne

hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel välja selgitama, mis oli hagejate avaldatu

eesmärk, kas hagejate poolt istungil avaldatut sai käsitleda haginõude osalise või täieliku

tagasivõtmisena või hagist osalise või täieliku loobumisena. Kohtu selgitamiskohustuse ulatus

sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses

advokaadid. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, kuidas 12.10.2016 üldkoosoleku päevakorra p 2

kattus 28.09.2018 üldkoosoleku punktidega. Praegusel juhul nähtub, et kohus ei täitnud

piisavalt eelmenetluse ülesandeid (TsMS§ § 392 lg 1 p-d 1-4). Ringkonnakohus leiab, et

maakohus rikkus olulisel määral selgitamiskohustust ning jättis eelmenetluses olulised asjaolud

välja selgitamata.

Arvestades eeltoodut, tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse

menetluse jätkamiseks. Sellises olukorras puudub vajadus hinnata hagejate vastuväiteid

menetluskulude jaotusele.

Ringkonnakohus selgitas 03.07.2019 maakohtule asja lahendamise võimalikkust hagita

menetluses. Menetluse jätkamisel saab maakohus otsustada menetluse liigi osas.

8. TsMS § 173 lg 3 kohaselt ei määra ringkonnakohus menetluskulude jaotust, vaid, jätab

menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohtul tuleb otsustada

menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

9. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

kohaselt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)