3-21-2760/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-2760

Otsuse kuupäev

06.01.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

KIVIKUVAND OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

23.11.2021. a otsuse nr 186-21/239937 ja Riigimetsa

Majandamise

Keskuse

riigihangete

osakonna

juhataja

20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punktide 2, 3, 4 ja 5

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – KIVIKUVAND OÜ, volitatud esindaja

Merike Valgmäe

Vastustaja (hankija) – Riigimetsa Majandamise Keskus,

volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kolmas isik (pakkuja) – Osaühing Reibal JRK, volitatud

esindaja Janek Ranniste

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Osaühingu Reibal JRK taotlused haldusasja

menetluse osaliselt lõpetamiseks rahuldamata.

2. Jätta KIVIKUVAND OÜ kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete

osakonna juhataja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punkti 4 tühistamise nõudes

läbi vaatamata.

3. Jätta KIVIKUVAND OÜ kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.12.2021. a määrusega asjas kohaldatud esialgne

õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.

5. Jätta KIVIKUVAND OÜ menetluskulud tema enda kanda.

6. Mõista KIVIKUVAND OÜ-lt Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks välja

menetluskulud 1120 eurot. Ülejäänud osas jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse

menetluskulud tema enda kanda.

7. Mõista KIVIKUVAND OÜ-lt Osaühingu Reibal JRK kasuks välja menetluskulud

560 eurot. Ülejäänud osas jätta Osaühingu Reibal JRK menetluskulud tema enda kanda.

3-21-2760

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.01.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Hankeasjas ei saa

esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas 12.08.2021 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Koigi õpperaja rekonstrueerimine II etapp“

(viitenumber 239937) hanketeate (muudetud hanketeade avaldati 26.08.2021). Hanke

eesmärgiks oli leida töövõtja RMK Koigi õpperaja rekonstrueerimistööde teostamiseks.

KIVIKUVAND OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas riigihankes pakkumuse 15.09.2021. Kaebaja

pakkumus oli madalaima maksumusega.

2. RMK riigihangete osakonna juhataja kõrvaldas 20.10.2021. a käskkirjaga

nr 1-47.2315/3 (toimiku leht (tl) 84) kaebaja riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel

hankemenetlusest (p 2), tunnistas edukaks pakkuja Osaühing Reibal JRK (p 3), jättis

kõrvaldamata Osaühingu Reibal JRK (p 4) ja kvalifitseeris Osaühingu Reibal JRK (p 5).

RMK selgitas käskkirja lisas 1 (tl 85) järgmist. RMK ja kaebaja sõlmisid lihthanke

„Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimine“ (viitenumber 233428) tulemusel 23.04.2021

ehitusetöövõtulepingu nr 1-18/2021/66, mille p 1.1 kohaselt kohustus KIVIKUVAND OÜ

teostama Rebastemäe õpperaja (asukohaga Hiiumaa maakond Kaleste küla) ehitus- ja

rekonstrueerimistöid vastavalt Selektor Projekt OÜ poolt koostatud tööprojektile „Rebastemäe

õpperaja rekonstrueerimise projekteerimine“. Sama lepingu p 3.2 kohaselt kohustus

KIVIKUVAND OÜ andma RMK-le projektijärgse valmis ehitus- ja rekonstrueerimistöö üle

hiljemalt

01.11.2021.

24.09.2021

esitas

RMK

KIVIKUVAND

OÜ-le

teatise

taganemiskavatsuse kohta, kuna 14.09.2021 toimunud koosolekul ilmnes asjaolu ja teave tellija

koostööpartneriks olevalt projekteerijalt, et töövõtja KIVIKUVAND OÜ ei saa enda valdusesse

nõuetekohaste tööde tähtaegadeks teostamiseks vajalikku puitmaterjali vajalikus koguses ja

nõutud kvaliteedis. Vastuseks teatisele tegi töövõtja 01.10.2021. a e-kirjaga ettepaneku

lõpetada leping nr 1-18/2021/66 osapoolte vastastikusel kokkuleppel ja üksteise vastu

pretensioone omamata. Tellija ei nõustunud ettepanekuga ning ei lõpetanud lepingut poolte

kokkuleppel ja pakutud tingimustel. 01.10.2021 esitas RMK KIVIKUVAND OÜ-le lepingust

taganemise teatise, kuna oli veendunud, et töövõtja poolne lepingu tähtaegne ja nõuetekohane

täitmine, s.o projektijärgsete valmis ehitus- ja rekonstrueerimistööde üleandmine tellijale

lepinguga kokku lepitud tähtajaks (01.11.2021) ei teostu. Kõrvaldamise aluseks olev rikkumine

on oluline, kuna on rikutud varasema hankelepingu olulist nõuet – kohustust teostada

projektikohased ehitustööd. Sellise kohustuse rikkumise tõttu jäi hankijal peaaegu täies mahus

saamata lepingust oodatud tulemus; väheses mahus lepingulisi kohustusi täideti, kuid need olid

lepingu eset silmas pidades ainult ettevalmistava tähtsusega ning ei asenda kuidagi lepingu

põhikohustust. Hankija taganes lepingust. Seeläbi on täidetud kõik hankemenetlusest

kõrvaldamise aluse rakendamiseks vajalikud eeldused.

3. KIVIKUVAND OÜ esitas 29.10.2021 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse RMK riigihangete osakonna juhataja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3

punktide 2, 3 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks. KIVIKUVAND OÜ täiendas vaidlustust

02.11.2021 ning palus tunnistada kehtetuks ka käskkirja punkt 4, millega jäeti kõrvaldamata

Osaühing Reibal JRK.

4. VAKO tegi 23.11.2021 otsuse nr 186-21-239937 (tl 6–13), millega jättis läbi vaatamata

3-21-2760

KIVIKUVAND OÜ taotluse tunnistada kehtetuks Osaühingu Reibal JRK kõrvaldamata jätmise

otsus (resolutsiooni p 1); jättis KIVIKUVAND OÜ vaidlustuse rahuldamata (resolutsiooni p 2)

ning mõistis KIVIKUVAND OÜ-lt RMK kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas

1120 eurot (käibemaksuta) ja jättis KIVIKUVAND OÜ tasutud riigilõivu ja lepingulise

esindaja kulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3). VAKO otsuse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebaja esitas VAKO-le nõude Osaühingu Reibal JRK kõrvaldamata jätmise otsuse

(RMK 20.10.2021. a otsuse p 4) tühistamiseks tähtaega ületades.

2) Esinevad RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise aluseks olevad faktilised asjaolud. Hankija on

läbipaistvalt ja kontrollitavalt põhjendanud kaebaja kõrvaldamisel neid asjaolusid, miks ta

leiab, et rikutud on lepingu olulist nõuet oluliselt.

3) Vaidlustuskomisjon (ega ka kohtud) ei saa asuda hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse

vaidlustamisel hindama seda, kas õiguskaitsevahendina lepingust taganemine on toimunud

objektiivsetest või subjektiivsetest asjaoludest lähtuvalt. Kaebajale olid või pidid olema

pakkumust esitades teada nii ehitusprojekt kui ka see, et vajalik on termopuit ja tegemist on

hankija pilootprojektiga. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna pidid riskid olema

kaebajale mõistlikul määral pakkumust esitades ettenähtavad.

4) Hankijal oli põhjendatud alus eeldada, et kaebajal võib uue hankelepingu täitmisel tekkida

probleeme. See, kas kaebaja asuks ka sõlmitavat hankelepingut rikkuma, on prognoos. Seega

ei ole alust heita hankijale ette seda, et ta peab võimalikuks, et sarnaselt Rebastemäe õpperajaga

võib ka Koigi õpperaja rekonstrueerimise hankelepinguga juhtuda see, et kaebajaga sõlmitud

leping jääb kas täitmata või täidetakse hilinenult, vaatamata sellele, et Koigi õpperaja puhul ei

kasutata termopuitu.

5) Kuigi hankija põhjendustest puuduvad kaalutlused, miks kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldamine on proportsionaalne, ning hinnang sellele, miks kaebaja on muutunud hankija

jaoks ebausaldusväärseks, on vaidlustusmenetluses põhjenduste täiendamine käsitatav hankija

menetluslike õiguste realiseerimisena, sest täiendused on otseselt otsusega seostatavad.

Vaidlustuskomisjon ei kahtle selles, et vaidlustusmenetluses esitatud kaalutlused olid aluseks

kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel.

5. KIVIKUVAND OÜ esitas 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 23.11.2021. a otsuse nr 186-21/239937 ja RMK riigihangete osakonna

juhataja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punktide 2, 3, 4 ja 5 tühistamiseks. Kaebuses

sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata RMK-l hankelepingu

sõlmimine Osaühinguga Reibal JRK riigihankes „Koigi õpperaja rekonstrueerimine II etapp“

(viitenumber 239937) kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

6. Tartu Halduskohus võttis 26.11.2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas asjas

vastustajaks RMK ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna Osaühingu Reibal JRK. Vastustaja

ning kolmas isik esitasid 01.12.2021 kohtule oma seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 06.12.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

ja keelas RMK-l hankelepingu sõlmimise riigihankes „Koigi õpperaja rekonstrueerimine II

etapp“ (viitenumber 239937) kuni praeguses haldusasjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

8. RMK esitas kaebusele 06.12.2021 vastuse.

9. Osaühing Reibal JRK esitas kaebusele 06.12.2021 vastuse.

3-21-2760

10. Tartu Halduskohus otsustas 10.12.2021. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite

esitamiseks.

11. RMK esitas 14.12.2021 kohtule 10.12.2021. a määruses palutud tõendi.

12. Kaebaja esitas 23.12.2021 kohtule oma lõppseisukohad ja menetluskulude väljamõistmise

taotluse.

13. RMK esitas kohtule 23.12.2021 menetluskulude väljamõistmise taotluse.

14. Kolmas isik esitas kohtule 23.12.2021 menetluskulude väljamõistmise taotluse.

15. Kaebaja esitas 30.12.2021 oma seisukohad kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise

taotlusele.

16. Vastustaja esitas 30.12.2021 oma seisukohad kaebaja 23.12.2021. a seisukohtadele ja

menetluskulude väljamõistmise taotlusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

1) Vastustaja 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punkti 4 tühistamise nõude esitamine

02.11.2021 vaidlustuse täienduses on RHS § 191 lg 1 kohane vaidlustuse nõude täiendamine,

sest tegemist oli sama otsusega, mille teisi punkte (punktid 2, 3 ja 5) ta 29.10.2021 vaidlustas.

2) Kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest ei olnud proportsionaalne ja põhjendatud.

Vastustaja kaalutlused kaebaja kõrvaldamiseks ei olnud piisavad ning seda on möönnud ka

vastustaja ise. Samuti ei selgu vastustaja otsusest, miks on kaebajaga hankelepingu sõlmimine

mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu, võttes arvesse, et kaebaja on sõlminud näiteks alates

2016. aastast vastustajaga kokku 17 hankelepingut, mis on täidetud nõuetekohaselt. Kaebaja ei

suutnud objektiivsetel põhjustel tähtajaks täita 18 lepingust ainult ühte. Vastustaja on jätnud

täielikult põhjendamata, miks 17 eelneva hankelepingu nõuetekohane täitmine ei kaalu üles

ühe, nn pilootprojekti raames sõlmitud hankelepingu täitmist, kusjuures Rebastemäe

hankelepingus oli erinevus kasutatavas materjalis ja selle tarnijate vähesuses, mis mõjutas

oluliselt tähtaega. Kaebaja on tegutsenud äriühinguna alates 26.11.2007. Vastustajale pidi

olema teada, et kaebajal on piisavalt kogemusi ja oskusi matka-, õpperadade ja

vaateplatvormide ehitamisel, kuna kaebaja on olnud vastustaja pikaajaline lepingupartner.

Olukorras, kus kaebajal on esmakordselt ja ainult ühe hankelepingu täitmisel tekkinud seoses

tarnega probleem ning arvestades üleüldist materjali, sh puidumaterjali puudust ja tarneraskusi,

ei ole proportsionaalne ja põhjendatud panna teda olukorda, millega seoses teda järgmistest

riigihangetest kõrvaldatakse.

3) VAKO on ebaõigesti võtnud arvesse vastustaja poolt hankemenetluses esitatud täiendavaid

põhjendusi kaebaja kõrvaldamise kohta. Õige ei ole VAKO seisukoht, et kahelda ei saa selles,

et vaidlustusmenetluses esitatud kaalutlused olid aluseks kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldamisel.

4) Kui kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on õigusvastane, on õigusvastased ka

Osaühingu Reibal JRK pakkumuse edukaks tunnistamise ja Osaühingu Reibal JRK

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused. Kõige madalama hinna pakkunud isikuga

lepingu sõlmimine on avalikes huvides.

5) Alates 02.05.2011, mil kaebaja hakkas osalema riigihangetel, on kaebajaga riigihangete

raames sõlmitud 38 töövõtulepingut ning valdavalt on need olnud matka- ja puhkeradade

ehitus- või rekonstrueerimistööd. 28 töövõtulepingut on sõlmitud vastustajaga. Viimased

3-21-2760

hankelepingud on sõlmitud vastustajaga hiljuti, st 09.08.2021 ning 02.09.2021. Kõik alates

02.05.2011 sõlmitud ja lõpetatud lepingud on kaebaja täitnud nõuetekohaselt ja tähtajaks, v.a

Rebastemäe hankeleping ja leping, mille täitmise tähtaeg ei ole saabunud. Seega ei ole usutav

ega tõene vastustaja väide, et kaebajat ei saanud pidada usaldusväärseks partneriks õpperadade

rekonstrueerimistööde teostamisel. Kaebajal oli raskusi ainult Rebastemäe hankes termopuidu

hankimisega, st kaebaja tarnijal tekkisid raskused. Selle pinnalt ei saa kuidagi oletada või

pidada tõenäoliseks, et kaebaja ei suudaks täita ka Koigi riigihanke tulemusena sõlmitavat

hankelepingut.

18. Vastustaja palub kaebuse menetluse osaliselt HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel

lõpetada ning jätta muus osas kaebus rahuldamata.

1) Iga uus VAKO-le esitatav nõue peab olema esitatud järgides RHS §-s 189 sätestatud

tähtaegu ja vaidlustus käskkirjas tehtud otsustele pidi olema laekunud hiljemalt 01.11.2021.

Seega ei ole kaebus selles osas tähtaegne. Lisaks ei riku kolmanda isiku hankemenetlusest

kõrvaldamata jätmise ja kolmanda isiku kvalifitseerimise otsused kaebaja õigusi, mistõttu

kaebuse esitamine nimetatud otsustele on lubamatu tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1. Kaebaja

õiguste kaitseks piisas kaebuse esitamisest kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusele ja

kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele.

2) Kaebaja teostas lihthanke „Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimine“ (viitenumber 233428)

tulemusel 23.04.2021 sõlmitud ehitusetöövõtulepingu järgsetest töödest ainult 11%. Kuna

töövõtulepingu järgseks töövõtja põhikohustuseks on valmistada asi või saavutada teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1), siis on ehituse

töövõtulepingust tuleneva asja ehitamise kohustuse rikkumine käsitatav eelnevalt sõlmitud

hankelepingu olulise nõude rikkumisena. Kuna kaebaja teostas üksnes lammutustööd, siis jäi

vastustajal peaaegu täies mahus saamata lepingust oodatud tulemus. Rikkumise tulemusena tegi

vastustaja 01.10.2021 kaebajale lepingust taganemise teatise nr 12-1/2021/5647, millega

taganes töövõtulepingust. Seega on täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused ehk

rikutud on hankelepingu olulist nõuet, lepingut on rikutud oluliselt ning lepingust on taganetud.

3) Praeguse riigihanke esemeks on Koigi õpperaja rekonstrueerimine, st samalaadsed tööd,

nagu olid kaebaja poolt rikutud töövõtulepingu esemeks. Kaebaja suutmatus teostada

Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimistöid andis vastustajale aluse arvata, et kaebaja ei suuda

teostada ka Koigi õpperaja rekonstrueerimistöid. Kaebajat ei saanud pidada usaldusväärseks

partneriks õpperadade rekonstrueerimistööde teostamisel ja vastustaja ei soovinud võtta riski,

et ka praeguse hankemenetluse tulemusena sõlmitav hankeleping jääb täitmata. Neid

põhjendusi arvestades ei ole alust käskkirja tühistamiseks kaalutlusvea tõttu, kuigi kaalutlused

võinuksid olla käskkirjas paremini välja toodud. Suure tõenäosusega võtaks vastustaja vastu

uue samasisulise otsuse. Kuna RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamiseks piisab ühe varasema

hankelepingu olulise tingimuse olulisest rikkumisest, mille tulemusena vastav hankeleping üles

öeldi, siis ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja on täitnud ülejäänud varasemalt temaga sõlmitud

hankelepingud.

4) Kaebuses toodud viide üleüldisele puidumaterjali puudusele ja tarneraskustele üksnes

kinnitab hankija veendumust, et kaebajal on raskusi materjali hankimisega, mistõttu on

tõenäoline, et kaebaja ei suudaks täita ka praeguse riigihanke tulemusena sõlmitavat

hankelepingut. Samuti on märkimisväärne, et kaebaja üritas kogu vaidlustusmenetluse kestel

end taandada materjali tarnimisega seotud probleemidest väitega, et materjali pidi tarnima

Termopuit OÜ.

5) Isegi kui kaebaja on hankemenetlusest kõrvaldatud õigusvastaselt, ei too see kaasa

kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse ega kolmanda isiku

3-21-2760

kvalifitseerimise otsuse õigusvastasust.

6) Kaebaja poolt 23.12.2021 kohtule esitatud väljavõte varem sõlmitud hankelepingutest ei

tõenda seda, et varasemate hankelepingute täitmisel ei oleks esinenud kaebaja poolseid

rikkumisi. Ainuüksi hankelepingu sõlmimine ei anna alust eeldada, et kaebaja täitis vastavat

hankelepingut nõuetekohaselt. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine ei eelda, et pakkuja peaks olema

rikkunud mingit minimaalset suhtarvu temaga varasemalt sõlmitud hankelepingutest. Isegi kui

peaks arvestama varasemalt täidetud hankelepingutega, siis on hiljuti sõlmitud Rebastemäe

hankelepingu täitmata jätmine nii oluline rikkumine, et see tekitab kahtluse kaebaja kui

lepingupartneri usaldusväärsuses ja kaalub seetõttu üles ülejäänud hankelepingute väidetava

täitmise kaebaja poolt.

7) Kaebaja 22.12.2021. a teade Rebastemäe objekti materjali tarneprobleemide kohta ei oma

tõenduslikku väärtust. Haldusasja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust kaebaja ja

Termopuit OÜ vahelised õigussuhted. Isegi kui Termopuit OÜ ei suutnud kaebajale tähtaegselt

tarnida kvaliteetset materjali, ei vabasta see asjaolu kaebajat vastutusest hankijaga Rebastemäe

õpperaja rekonstrueerimiseks sõlmitud hankelepingu täitmise eest.

19. Kolmas isik palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt lõpetada

kaebuse menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel kolmanda isiku kõrvaldamata

jätmise otsuse osas ning jätta muus osas kaebus rahuldamata.

1) Arvestades asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud vastustaja haldusotsuse, on VAKO otsuse

vaidlustamine halduskohtumenetluses küsitav. VAKO otsus ei ole vaidlustatav osas, millega

tunnistati vastustaja haldusakt punktide 2, 3 ja 5 osas õiguspäraseks, sest kaebaja vaidlustas

nende punktide osas vastustaja käskkirja. Kui möönda võimalust, et vaidlustatav on ka VAKO

otsus, saab seda aktsepteerida vaid osas, mis puudutab kaebaja mittetähtaegselt esitatud nõude

läbi vaatamata jätmist. Sama haldusakti vaidlustamisel võib esitada mitu erinevat nõuet, mille

puhul tuleb kõikidel juhtudel kinni pidada ette nähtud vaidlustamise tähtajast. Antud juhul ei

ole kaebaja käskkirja punkti 4 vaidlustamisel vaidlustamise tähtajast kinni pidanud.

2) Tulenevalt Riigikohtu praktikast (29.11.2012. a otsus nr 3-3-1-29-12) on haldusorgani

poolt kaalutluste täpsustamine haldusakti hilisemal vaidlustamisel lubatud. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi põhjendust, millest võiks aru saada, et antud juhul ei ole hilisem põhjenduste

täiendamine lubatav. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tema rikkumine ei olnud oluline.

Vastustaja on kaebajale nii 24.09.2021 esitatud teatises kui ka 01.10.2021. a lepingust

taganemise teatises selgitanud, et peab lepingu täitmata jätmist oluliseks rikkumiseks. Seega

pidi kaebaja rikkumise olulisusest teada saama juba teatistega tutvudes. Rikkumise olulisuse

hindamisel ei saa vähetähtsaks lugeda ka asjaolu, et kaebaja suutis täita vaid 11% kogu lepingu

mahust.

KOHTU SEISUKOHT

20. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Kohus

võtab esmalt seisukoha kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmise ja menetlusosaliste

menetluslike taotluste osas (I), lahendab seejärel kaebuse menetlusse jäävas osas sisuliselt (II)

ning määrab viimasena kindlaks menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavad menetluskulud

(III).

I

21. VAKO jättis 23.11.2021. a otsusega nr 186-21-239937 (tl 6–13) kaebaja vaidlustuse läbi

vaatamata osas, milles kaebaja palus tunnistada kehtetuks RMK riigihangete osakonna juhataja

20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 punkti 4. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et

3-21-2760

nimetatud käskkiri on kaebajale riigihangete registri kaudu teatavaks tehtud 20.10.2021.

Viidatud käskkirja erinevates punktides sisalduvad erinevatel alustel tehtud erinevad hankija

otsused ning tulenevalt RHS § 189 lõikest 1 tuli kaebajal esitada kõigi hankija otsuste peale

soovi korral vaidlustus VAKO-le hiljemalt 01.11.2021, s.o 10 päeva möödumisel käskkirjaga

tutvumisest (arvestades sealjuures tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõiget 8).

22. Puudub vaidlus, et 29.10.2021 VAKO-le esitatud vaidlustuses (tl 14–18) ei taotlenud

kaebaja hankija 20.10.2021. a käskkirja punktis 4 tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist.

Vastavalt RHS § 191 lõikele 1 võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet või alust küll muuta või

täiendada, kuid iga uus nõue peab olema esitatud RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu järgides

(RHS § 191 lg 1 esimene ja kolmas lause). Seega ei saanud kaebaja 02.11.2021. a avalduses

(tl 19–20) enam täiendada algselt esitatud vaidlustust uue nõudega ning VAKO on jätnud

õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse selles osas läbi vaatamata.

23. HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse

riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud

hankeasjas. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,

ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Riigikohtu

praktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus küsimust, kas see on

algatatud tähtaega järgides ning kohustusliku kohtueelse menetluse algatamise tähtaja

mittejärgimisel tuleb olenevalt olukorrast kaebus kas tagastada või jätta läbi vaatamata (vt

Riigikohtu 17.01.2019. a määrus nr 3-17-911, p 18).

24. Eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevalt ei ole kaebaja läbinud hankija käskkirja punkti 4

tühistamise nõuet puudutavas osas nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning

kaebus tuleb selles osas jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

25. Kuna kaebus jääb nimetatud osas eeltoodud alustel läbi vaatamata, ei ole alust rahuldada

vastustaja ja kolmanda isiku taotluseid menetluse vastavas osas lõpetamiseks. Seega jäävad

need taotlused rahuldamata.

26. Vastustaja leiab, et kaebaja õigusi ei riku kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata

jätmise ja kolmanda isiku kvalifitseerimise otsused, mistõttu on kaebuse esitamine nimetatud

otsustele HKMS § 44 lõikest 1 tulenevalt lubamatu. Kohus mõistab eeltoodut kui vastustaja

viidet sellele, et kaebus tuleks jätta ka kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse osas läbi

vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ehk kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse

puudumise tõttu. Kohus eeltooduga ei nõustu ning leiab, et kaebeõiguse puudumist vastavas

osas hankija otsuse vaidlustamiseks ei saa pidada ilmselgeks. Olukorras, kus kaebaja

eesmärgiks on sõlmida ise vastava hanke raames hankeleping, mõjutavad tema õigusi ka

hankija otsused, mis on tehtud eeldusena hankelepingu sõlmimiseks teise hankemenetluses

osalenud pakkujaga.

27. Kohus ei nõustu ka kolmanda isiku seisukohaga, et kaebaja ei saanud vaidlustada VAKO

otsust. Nii nagu hankija 20.10.2021. a otsus, puudutab ka VAKO 23.11.2021. a otsus selgelt

kaebaja õigusi, kuna sellega on jäetud rahuldamata tema vaidlustus hankija otsusele. Kolmanda

isiku viidatud HKMS § 269 ei välista VAKO otsuse tühistamise nõude esitamist koos hankija

3-21-2760

otsuse tühistamise nõudega. Kohtul peab olema võimalus kontrollida VAKO otsuse

õiguspärasust ka olukorras, kus VAKO otsust ei vaidlustata iseseisvalt ilma vaidlustuse

esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta ning kus VAKO-t HKMS § 269 lg 2

järgi menetluslikus mõttes vastustajana ei kaasata. VAKO täiendavalt ärakuulamise soovi

korral on kohtule antud HKMS § 269 lg 2 teises lauses võimalus kaasata VAKO hankeasja

menetlusse kaasatud haldusorganina.

II

28. Kohtu hinnangul puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks menetlusse jäänud osas.

29. Hankija kõrvaldas 20.10.2021. a käskkirja nr 1-47.2315/3 (tl 84) punktiga 2 kaebaja

riigihanke

„Koigi

õpperaja

rekonstrueerimine

II

etapp“

(viitenumber

239937)

hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ning põhjendas seda käskkirja lisas 1 (tl 85).

30. Vastavalt RHS § 95 lg 4 p-le 8 võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on

oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et

rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud

kahju või makstud leppetrahvi. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb hankijal teha

sellekohane põhjendatud kirjalik otsus (RHS § 96 lg 5).

31. RHS § 95 lg 4 p 8 tugineb direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punktile g, mille kohaselt võib

avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui ettevõtja puhul

on esinenud tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori

hankijaga sõlmitud varasema hankelepingu või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise

nõude täitmisel, mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu

või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone. Direktiivi 2014/24/EL põhjenduste

punktis 101 on muu hulgas märgitud, et avaliku sektori hankijatel peaks olema võimalik

menetlusest kõrvaldada pakkujad, kelle tegevus varasemates hankemenetlustes on osutanud

suurtele puudustele seoses oluliste nõuetega, näiteks ei ole suudetud täita kohustusi, tarnitud

toote või osutatud teenusega seoses on esinenud olulisi puudusi, mistõttu ei ole olnud võimalik

neid kavandatud otstarbel kasutada, või on aset leidnud sobimatu käitumine, mis põhjustab

tõsiseid kahtlusi ettevõtja usaldusväärsuse suhtes. Fakultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid

kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse

põhimõttele ning väikesed rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja

kõrvaldamiseni.

Viidatud direktiivi sätete valguses tuleb ka RHS § 95 lg 4 p 8 sisustada viisil, et oluliselt või

pidevalt peab olema rikutud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist nõuet (vt ka

M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura,

2019, lk 578).

32. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel tehtava otsuse näol on tegemist hankija kaalutlusõiguse alusel

tehtava otsusega ning hankijal tuleb selle sätte kohaldamisel hinnata, kas sättes nimetatud aluste

esinemisel on pakkuja kõrvaldamine konkreetsel juhul põhjendatud või mitte. Otsusest peab

muu hulgas selguma see, miks välistavad varasemad lepingurikkumised hankija silmis pakkuja

usaldusväärsuse. Hankija vastav otsus peab vastama RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõttele.

Seega peab hankija RHS § 95 lg 4 p 8 puhul diskretsiooni kohaldama kahel korral. Esmalt peab

ta andma hinnangu, kas pakkuja varasemate hankelepingute rikkumised olid olulised või

pidevad, kusjuures asjakohane on lähtuda VÕS-s sisalduvast lepingu tõlgendamist puudutavast

osast. Kui hankija tuvastab olulised või pidevad rikkumised, peab ta kaaluma, kas pakkuja tuleb

hankemenetlusest kõrvaldada. Siinkohal saab tugineda riigihanke üldpõhimõtetele (RHS § 3 –

3-21-2760

proportsionaalsus, võrdne kohtlemine jne). (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019. a otsus

nr 3-19-1000, p 9)

Ka Euroopa Kohus on oma 03.10.2019. a otsuses C-267/18 (p 29) rõhutanud, et hankija peab

hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, muu hulgas

lepingu lõpetamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema

arvates on see ettevõtja vastutav talle hankelepingust tuleneva olulise kohustuse järgimisel

tekkinud tõsiste või pidevate puudujääkide eest, mis võisid põhjustada asjaomase ettevõtjaga

usaldussuhte katkemise.

33. Hankija on vaidlustatud otsuse lisas tuginenud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel sellele, et

kaebaja on pannud eelnevalt Rebastemäe hanke raames toime lepingurikkumise ning see

rikkumine oli oluline, kuna täitmata jäi enamus kaebaja poolt selle lepinguga võetud

kohustustest (s.o rahalises vääringus 89% lepingu kogumahust). Kaebaja on seisukohal, et

vastustaja

viidatud

hankelepingu

rikkumise

puhul

ei

olnud

tegemist

olulise

lepingurikkumisega. Kaebaja põhjendab seda väidet ennekõike sellega, et Rebastemäe hankes

ei suutnud Termopuit OÜ tarnida kokkulepitud ajaks vajalikku puidumaterjali, samuti oli selle

hanke ehitusprojekt puudustega, eelkõige seoses termopuidu võimaluste ning kasutuskohtade

puuduliku käsitlusega. Kaebaja hinnangul oleks olnud tema kõrvaldamine põhjendatud ainult

siis, kui tegemist oleks olnud näiteks süsteemse hankelepingute rikkumisega või mitmete

oluliste lepingurikkumistega.

34. Puudub vaidlus, et vastustaja ja kaebaja sõlmisid 23.04.2021 lihthanke „Rebastemäe

õpperaja

rekonstrueerimine“

(viitenumber

233428)

tulemusel

ehitusetöövõtulepingu

nr 1-18/2021/66 (tl 86–89p). Lepingu p-de 1.1 ja 1.4 kohaselt kohustus kaebaja teostama

Hiiumaa maakonnas Kaleste külas asuva Rebastemäe õpperaja ehitus- ja remonttöid vastavalt

Selektor Projekt OÜ poolt koostatud tööprojektile („Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimise

projekteerimine“, töö nr PH2009). Vastavalt sama lepingu p-le 5.1 kohustus kaebaja mh

hankima kõik töö teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja -tooted või korraldama nende

hankimise ning p 5.4 järgi pidi kaebaja tagama tema poolt teostatavate ehitustööde ja

kasutatavate materjalide ja toodete kvaliteedi vastavuse lepingule ja heale ehitustavale. Lepingu

p 3.2 kohaselt pidi kaebaja andma vastustajale töö üle hiljemalt 01.11.2021. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et hankija on 01.10.2021 kaebajale esitatud teatisega nr 12-1/2021/5647

(tl 133–133p) sellest ehitusetöövõtulepingust taganenud põhjendusega, et hankijale teada olnud

andmete pinnalt oli ilmne, et kaebaja ei täida lepingut kokkulepitud tähtajaks.

35. Kohus nõustub vastustaja ning VAKO-ga, et kaebaja poolt Rebastemäe hankes toime

pandud lepingurikkumist tuleb lugeda oluliseks rikkumiseks. Samuti on rikutud hankelepingu

olulist nõuet.

36. Asja materjalide hulgas on Rebastemäe objektil perioodidel 14.06.2021–30.06.2021 ja

01.09.2021–21.09.2021 teostatud tööde aktid (tl 126, 128), millest nähtub, et kaebaja teostas

aktidel välja toodud 17 tööst üksnes 1 töö ehk olemasoleva taristu lammutamise ning

lammutusjääkide

utiliseerimise

95%

ulatuses.

Kui

lepingu

kogumaksumus

oli

105 531,636 eurot, siis töid teostati maksumuses 11 559,60 eurot (koos käibemaksuga).

Kohtule esitatud 14.09.2021. a ehitusobjekti nõupidamise protokollis nr 4 (tl 72–72p)

kajastatust ilmneb, et 2021. a septembris ei olnud kaebaja teostatavad ehitustööd graafikus.

Kaebaja selgitas ehitustööde peatumist halva puidumaterjali tarnega, samas väitis kaebaja

14.09.2021, et tal on olemas korrektne termopuidu kogus ühe vaatetorni valmistamiseks.

Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimise projekti koostanud Selektor Projekt OÜ projektijuht on

käinud selle puidu kvaliteeti hindamas ning on oma 20.09.2021. a e-kirjas (tl 61) RMK-le

märkinud, et vaateplatvormi 8 pikast postist oli kasutuskõlblik ainult üks (teistel esines

3-21-2760

poomkantsust ja tugevaid harvesteri jälgi). Samuti oli nelikantsel saematerjalil projektis

märgitud keskmise termotöötluse asemel teostatud lahja termotöötlus. Kirja koostanud

projektijuht on pärast suhtlemist kaebaja ja puitmaterjali tarninud ettevõtjaga teinud järelduse,

et viimaste vahel on jäänud puitmaterjali puudutavad küsimused täpsemalt läbi arutamata.

Eeltoodu põhjal tekkis hankijal põhjus arvata, et töövõtja ei saa enda valdusesse nõuetekohaste

tööde tähtaegseks teostamiseks vajalikku puitmaterjali vajalikus koguses ja nõutavas

kvaliteedis. Seetõttu teavitas hankija 24.09.2021. a kirjaga (tl 130–130p) kaebajat lepingust

taganemise kavatsusest ning taganes seejärel 01.10.2021. a kirjaga (tl 133–133p) lepingust.

37. Kohtule on esitatud ka Rebastemäe hankelepingu täitmisel kaebaja partneriks olnud

puiduettevõtja Termopuit OÜ müügijuhi 20.09.2021. a e-kiri RMK-le (tl 141–142), samuti

kaebaja juhatuse liikme 22.12.2021 esitatud selgitused seoses puitmaterjali tarnimisega

Termopuit OÜ-lt (tl 153–153p). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja juhatuse liikme

viidatud selgitust ei saa pidada tõendiks HKMS § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§-de 251–305 tähenduses. Küll aga saab kohus neid selgitusi arvestada kohtule adresseeritud

menetlusosalise avaldusena HKMS § 50 lg 1 mõttes.

Kohtu hinnangul kinnitavad lepingupoolte esindajate selgitused Selektor Projekt OÜ

projektijuhi tehtud järeldust, et lepingupoolte vahel on olnud täpselt selgeks rääkimata

küsimused seoses puitmaterjali kvaliteedi ja tarnetähtaegadega, aga ka materjali transportimise

ja arveldustega. Samuti oli osa puitu algselt tellitud valede mõõtudega ning kaebaja esindaja ei

eita, et ta ei pidanud Termopuit OÜ-lt tarnitud puitu ebakvaliteetseks enne projekteerijalt

sellekohase hinnangu saamist. Kuigi projekteerija on möönnud, et puidu kvaliteeti ei olnud

projektis täpsustatud, pidi kaebaja kogenud õpperadade ja vaateplatvormide ehitajana siiski

teadma, millise kvaliteediga puit tööde teostamiseks sobib. Nagu projekteerija on 20.09.2021. a

e-kirjas selgitanud, ei olnud poomkantse materjali kasutamine ehitusprojekti järgi ehitamiseks

võimalik.

38. VAKO on hinnanud kaebaja ja hankija vahel 23.04.2021 sõlmitud töövõtulepingus kokku

lepitut ning leidnud, et kuigi kõnealune leping ei sisalda oluliste lepingutingimuste loetelu,

viitavad lepingu punktid 8.4 ja 14.3 sellele, et lepingu tähtaegne täitmine oli hankija jaoks

oluline ja sellest pidi aru saama ka kaebaja. Kohus nõustub selle järeldusega ning leiab, et

kaebaja poolt vajalikus koguses ja kvaliteedis puidumaterjali hankimata jätmine oli vastuolus

hankija peamise huviga kõnealuse hankelepingu sõlmimisel, s.o huviga saada hiljemalt

01.11.2021 rekonstrueeritud Rebastemäe õpperada. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 2 on olulise

lepingurikkumisega eelkõige tegemist mh juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (välja arvatud juhul,

kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane

mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud); samuti juhul, kui

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu. Olulise lepingurikkumisega on seotud ka VÕS §-s 117

sätestatud lepingupoole õigus lepingust taganeda ning antud juhul ongi vastustaja lepingust

VÕS §-le 117 tuginedes taganenud.

39. Kohtupraktikas on lähtutud sellest, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduste

tuvastamiseks ei pea teostama pakkuja suhtes kohaldatud sanktsiooni õiguspärasuse

täieulatuslikku tsiviilõiguslikku analüüsi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-18-753,

p 19). VAKO on õiguspäraselt leidnud, et see, kas ja mil määral mõjutasid mingid asjaolud

kaebajapoolset lepingurikkumist, võiks omada tähtsust ja vajada täiendavat uurimist olukorras,

kus pooled taganemise üle vaidlevad. Antud juhul ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kaebaja

oleks esitanud kohtule nõude hankelepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

3-21-2760

40. Kohus nõustub vastustajaga, et kui tellija oli Rebastemäe hankemenetluses esitanud

tingimuse, et ehitamiseks tuleb kasutada termopuitu, ei saa töövõtulepingu täitmata jätmist

õigustada töövõtja arvamus, et termopuit tööde teostamiseks ei sobi või et kvaliteetset

termopuitu on raskem tarnida kui sügavimmutatud puitu. Antud juhul ei ole kaebaja kohtu

hinnangul ka veenvalt ära näidanud, et termopuidu kasutamise ebasobivus oleks endast

kujutanud tellija juhist, mis oleks toonud kaasa töö lepingutingimustele mittevastavuse

VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Kaebaja need väited ei ole kohtu hinnangul ka täies ulatuses

asjakohased, kuna antud juhul jäid ehitustööd pooleli materjali tarnimise ja kvaliteediga seotud

probleemide tõttu ning tõusetunud ei ole küsimust teostatud tööde lepingutingimustele

mittevastavusest. Riigihankele pakkumust esitades ja hiljem hankelepingut sõlmides peab

töövõtja arvestama riigihanke tingimustega ning täitma talle lepinguga pandud kohustused.

Materjali hankimine oli kaebaja lepingujärgseks kohustuseks ning tarnija suutmatus kaebajale

seda tarnida ei vabanda kaebaja lepingurikkumist (vt ka VÕS § 642). Antud juhul on kaebaja

ise pärast tellija taganemise kavatsusest teadasaamist teinud 01.10.2021 e-kirjaga (tl 60) tellijale

ettepaneku töövõtuleping lõpetada. Seega tunnistas kaebaja ka ise võimetust lepinguga võetud

kohustust täita, selle asemel, et kohustuse täitmist tagada või kinnitada (vt VÕS § 117 lg 2).

Kuna ka kohtu hinnangul rikkus kaebaja oluliselt lepingu olulist nõuet ning selle tagajärjel

saabus RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud üks tagajärgedest (s.o lepingust taganemine), on seega

hankija õiguspäraselt tuvastanud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduste esinemise.

41. Vastab tõele, et vaidlustatud käskkirja lisas 1 ei ole hankija sõnaselgelt märkinud, et

kaebaja varasem lepingurikkumine välistab hankija silmis tema usaldusväärsuse. Samuti

puuduvad põhjendused sellise seisukoha kujunemise ja proportsionaalsuse kohta.

42. Vastustaja on vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitanud, et Koigi õpperaja

rekonstrueerimise hanke esemeks on samalaadsed tööd, nagu olid kaebaja poolt rikutud

töövõtulepingu

esemeks.

Kaebaja

suutmatus

teostada

Rebastemäe

õpperaja

rekonstrueerimistöid andis hankijale aluse arvata, et kaebaja ei suuda teostada ka Koigi

õpperaja rekonstrueerimistöid ning hankija ei soovinud võtta riski, et ka Koigi õpperaja

rekonstrueerimiseks sõlmitav hankeleping jääb täitmata. Veel on vastustaja korduvalt

rõhutanud seda, et tööde teostaja usaldusväärsuse hindamisel ei oma tema jaoks tähtsust see,

millise materjali kasutamisega tuleb töid teostada, ning et kaebaja suutmatus hankida

Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimiseks vajalikku materjali viitab tema suutmatusele

korraldada õpperadade rekonstrueerimistöid. Vastustaja on leidnud ka seda, et ühe eelneva

hankelepingu oluline rikkumine selliselt, et see jäi 89% ulatuses täitmata ning hankija taganes

lepingust, kaalub kaebaja usaldusväärsuse hindamisel üles kõik kaebaja poolt eelnevalt

nõuetekohaselt hankelepingute täitmised. Kohtul puuduvad alused arvamaks, et vastustaja ei

oleks nendest kaalutlustest kaebaja kõrvaldamise otsustamisel lähtunud.

43. Kaebaja väidab, et vastustaja on jätnud arvestamata asjaolu, et Rebastemäe objekti puhul

oli kasutatavaks ja tarnitavaks materjaliks termotöödeldud puit, Koigi objekti puhul on selleks

aga sügavimmutatud puit. Kohus nõustub vastustajaga, et see asjaolu ei erista Rebastemäe ja

Koigi objektidel tehtavaid töid sedavõrd, et välistatud oleks Rebastemäe objekti hankelepingu

arvesse võtmine selle hindamisel, kas kaebaja on võimeline ja piisavalt usaldusväärne teostama

Koigi õpperaja rekonstrueerimistöid. Samuti ei tulene RHS § 95 lg 4 p-st 8, et pakkuja peab

olema eelnevalt rikkunud sarnase sisuga hankelepingut. Praegusel juhul on vastustaja

nõuetekohaselt selgitanud, miks ta pidas vajalikuks arvestada Rebastemäe objektiga seotud

hankelepingu rikkumist ja seda olenemata kasutatava materjali mõningasest erinevusest.

Rebastemäe hankelepinguga arvestamisel ei ole vastustaja läinud vastuollu RHS § 95 lg 4 p 8

3-21-2760

sisu ja eesmärgi ega RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega. Mõlema hankelepingu puhul oli ja on

hankija jaoks oluline see, et ta saaks oma lepingupartnerit lepingu täitmisel usaldada.

44. Lisaks ei ole vastustaja rikkunud kaalutlusõiguse reegleid, kui leidis, et ühe eelneva

hankelepingu oluline rikkumine selliselt, et see jäi 89% ulatuses täitmata ning hankija taganes

lepingust, kaalub üles kõik kaebaja poolt eelnevalt hankelepingute nõuetekohased täitmised.

Ka kõnealusele lepingurikkumisele hankija poolt suure kaalu omistamine ei ole vastuolus

RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärgi ega hankemenetluse läbiviimise põhimõtetega. Seega puudub

kohtul ka tulenevalt kaebaja sõlmitud lepingute nimekirjadest (tl 93–93p ja 151–152p) alus

asuda seisukohale, et vastustaja oleks otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid ning otsus

oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega. Kaebaja ei ole vaidlustus- ega

kohtumenetluses tõendanud ka seda, et ta oleks võtnud tarvitusele meetmeid, mis oleksid

piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks, olenemata RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud

kõrvaldamise aluse olemasolust (vt direktiivi 2014/24 art 57 lg 6).

45. Seega, kuigi hankija 20.10.2021. a käskkiri on põhjendamispuudustega, nähtub vaidlustus-

ja kohtumenetluses tuvastatust, et see menetlusviga ei ole toonud kaasa sisuliselt vale otsuse

tegemist. Vastustaja seisukohti arvestades on ilmne, et ta teeks ka asja uuel läbivaatamisel

kaebaja kõrvaldamise kohta samasisulise otsuse. Sellises olukorras ei ole haldusakti

tühistamine põhjendatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020. a otsus nr 3-20-80, p 28).

46. Eeltoodust tulenevalt on hankija lõppjärelduses õiguspäraselt kõrvaldanud kaebaja

hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel.

47. Kaebaja ei ole vaidlustus- ega kohtumenetluses esitanud argumente, mis võiksid seada

kahtluse alla nende hankija otsuste õiguspärasuse, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku

pakkumus ja ta kvalifitseeriti. Kuna kaebaja kõrvaldamise õiguspärasuse tõttu saab pidada

õiguspäraseks ka kolmanda isiku pakkumuse kui alles jäänud pakkumustest madalaima

maksumusega pakkumuse edukaks tunnistamist, puuduvad kohtul alused nende hankija otsuste

tühistamiseks. Kaebus jääb seetõttu tervikuna rahuldamata.

III

48. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

49. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele

(HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse

kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses

esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

50. Kaebaja menetluskulud kohtumenetluses moodustuvad kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel tasutud riigilõivust 655 eurot (maksekorraldus tl 24) ning esindaja kuludest

1197 eurot koos käibemaksuga (arved ja maksekorraldused tl 155–159). Vaidlustusmenetluses

on kaebaja tasunud riigilõivu 640 eurot ja kandnud lepingulise esindaja kulusid 720 euro

ulatuses. Seega on kaebaja kandnud vaidlustus- ja kohtumenetluses menetluskulusid kokku

3212 euro ulatuses (655+1197+640+720). Eeltoodud kaebaja menetluskulud tuleb jätta

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

51. Vastustaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud halduskohtu

menetluses esindaja kulusid kokku 1330 euro ulatuses (arve nr 2021-820, tl 164; käibemaksu

3-21-2760

ei ole arvestatud).

52. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust

(Riigikohtu 15.10.2015. a määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014. a otsus nr 3-3-1-67-14,

p 32.1).

53. Kohtupraktika kohaselt tuleb kohtul haldusorgani kantud esindaja kulude väljamõistmise

otsustamisel analüüsida, kas arvestades asja keerukust ja muid asjaolusid oli välise õigusabi

kasutamise vajadus põhjendatud. Haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine ja kulude

väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud eelkõige juhul, kui kohtuasi väljub haldusorgani

igapäevase põhitegevuse raamidest (Riigikohtu 12.12.2017. a otsus nr 3-11-1355, p 55;

21.02.2017. a otsus nr 3-3-1-26-16, p 50; 21.06.2012. a otsus nr 3-3-1-26-12, p 30).

Kohtupraktikas on korduvalt leitud ka seda, et riigihangete läbiviimine on halduse

kõrvalfunktsioon ja seetõttu on hankija kulud välisele õigusabile üldjuhul vajalikud (Riigikohtu

15.01.2015. a otsus nr 3-3-1-68-14, p 33; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2018. a otsus

nr 3-18-1570, p 17).

Kohus leiab, et antud juhul oli vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine põhjendatud. RMK

tegevusalad on ära toodud Vabariigi Valitsuse 09.01.2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa

Majandamise Keskuse põhimäärus“ §-s 9. Arvestades mh seda, et nimetatud sättes ei ole RMK

tegevusvaldkonnana loetletud riigihangete korraldamist, saab kohtu hinnangul õpperaja

rekonstrueerimiseks hanke korraldamist pidada RMK kõrvalfunktsiooniks ning sellega seotud

kohtuvaidluses välise õigusabi kasutamist põhjendatuks.

54. Vastustajale on osutatud esindaja teenust kokku 9 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnitasuga

140 eurot. Vastustajale õigusabi osutanud advokaadi tasumäär on kohtupraktika kohaselt

aktsepteeritav. Küll aga peab kohus esindamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 9,5 tunni

asemel 8 tundi ehk võrdselt VAKO menetluses vastustaja esindamisele kulunud põhjendatud

ajaga. Seega mõistab kohus kaebajalt vastustaja kasuks välja 1120 eurot.

55. Kolmas isik on kandnud kohtumenetluses esindaja kulusid 684,28 euro ulatuses

(01.12.2021. a arve nr 20211201, tl 169; 09.12.2021. a arve nr 20211204, tl 170; 23.12.2021. a

arve nr 20211205, tl 171). Esindaja teenust on osutatud tunnitasuga 80 eurot ning kokku 8 tunni

ja 34 minuti ulatuses.

56. Kaebaja hinnangul ei ole kolmanda isiku esindamiseks tehtud töödele kulunud aeg täiel

määral põhjendatud. Kohus nõustub kaebajaga, et kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid

menetluskulusid tuleb vähendada. Kolmanda isiku esitatud õiguslike argumentatsioonide sisu

ja avalduste mahtu arvestades leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada

kolmandale isikule esindaja teenuse osutamist 7 tunni ulatuses. Seega tuleb kaebajalt kolmanda

isiku kasuks välja mõista esindaja kulud 560 eurot (80x7).

57. Kohus mõistab kaebajalt vastustaja ja kolmanda isiku esindajate kulud välja ilma

käibemaksuta, kuna vastustaja ja kolmas isik on selliselt taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)