2-21-7077/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7077

Kohtuasi

X hagi Aktsiaseltsi Y vastu saamata jäänud töötasu,

puhkusehüvitise

ja

lähetuse

päevarahade

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus kaja rahuldamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaja Lepik

Kostja Aktsiaselts Y (registrikood XXXXXXXX),

seaduslik esindaja juhatuse liige C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7077 tühistada.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada Aktsiaseltsi Y kaja Harju Maakohtu

28.06.2021 tagaseljaotsuse peale ja taastada tsiviilasja menetlus. Saata asi menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Arvata Aktsiaseltsi Y poolt kaja esitamisel kautsjonina tasutud 300 eurot

riigituludesse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p 4 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva

määruse ärakirja kättesaamisest alates (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 149 lg 10).

Muus osas ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 417 lg 4).

2-21-7077

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 10.02.2021 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

Aktsiaseltsi Y (kostja) vastu töötasu, puhkusehüvitise ja lähetusrahade väljamõistmiseks. TVK

rahuldas 16.03.2021 otsusega nõuded osaliselt.

2. TVK 16.03.2021 otsusest nähtuvalt edastas TVK töövaidlusasja materjalid kostjale

korduvalt

tema

äriregistri

järgsele

e-posti

aadressile.

Kostja

ei

kinnitanud

menetlusdokumentide saamist. TVK postitas postiasutuse kaudu kostjale töövaidlusasja

materjalid ja postiasutus püüdis menetlusdokumente kostjale üle anda kahel korral oluliselt

erinevatel kellaaegadel. Menetlusdokumente ei õnnestunud kostjale üle anda, mistõttu jättis

postitöötaja menetlusdokumendid kostja postkasti. TVK luges materjalid kättetoimetatuks.

Kostja vastuväiteid ei esitanud ja TVK istungile ei ilmunud.

3. Hageja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 04.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse

töötasu, puhkusehüvitise ja lähetuse päevarahade väljamõistmiseks. 13.05.2021 võttis

maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide

ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et hagile tähtaegselt

vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja hagile ei vastanud.

4. 28.06.2021 tagaseljaotsusega rahuldas maakohus hagi, jättis menetluskulud kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 600 eurot.

5. 16.09.2021 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. Kostja väitis, et sai tagaseljaotsusest teada

13.09.2021 kohtutäiturilt. Enne seda kuupäeva kostja ei teadnud, et tema vastu on hagi esitatud

ning hagimaterjale ei ole ta saanud. Kostja taotleb menetluse taastamist. Kostja esitas ka

vastuväited hagile.

6. Maakohus jättis 06.09.2012 määrusega kaja käiguta ja määras kautsjoni suuruseks 325 eurot,

kohustades kostjat tasuma puuduoleva kautsjoni 225 eurot. Kostja on tasunud kautsjonit kokku

400 eurot.

7. Hageja palus jätta kaja rahuldamata.

Maakohtu määrus

8. Maakohus võttis 14.10.2021 määrusega kaja menetlusse, jättis selle rahuldamata ja

menetluse taastamata. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning kaja esitamisel tasutud

kautsjoni 325 eurot arvas riigituludesse.

9. Maakohus ei nõustunud kajas tooduga, et kostjale on hagimaterjalid kättetoimetamata jäetud.

Maakohus selgitas, et kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale

kätte alljärgnevalt:

• kostja ametlikule postiaadressile (XXX) kahel korral erinevatel aegadel, s.o 21.05.2021

ja 02.07.2021, tähitult väljastusteatega. Kostja ametlikku postiaadressi kinnitavad

äriregistri andmed;

• kostja juhatuse liikmele C-le kahel korral erinevatel aegadel, s.o 07.07.2021 ja

19.07.2021, rahvastikuregistrisse märgitud elukoha aadressile XXX.

• 13.05.2021 kostja ametlikule e-posti aadressile XXX ning juhatuse liikme e-posti

aadressidele XXX ja XXX.

2-21-7077

10. Maakohtul puudus alus kahtluseks, et oleks esinenud tõrge infosüsteemis, mille tõttu ei saa

lugeda dokumente kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi sellist asjaolu, millest

kohtul sellekohane kahtlus tekkida saaks. E-toimiku andmed kinnitavad, et kostja kasutab ka

teises käimasolevas kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-20-15567 sama e-posti aadressi XXX,

millisele aadressile on kohus kostjale dokumendid saatnud.

11. Maakohus luges kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetatuks 26.07.2021 (nähtav AT

e-toimikust). Eelnimetatud isik on allkirjastanud ka kohtule esitatud kaja. Seega on alusetu

kostja väide, et ta sai kohtuotsusest teada alles täitemenetluse algatamisel.

12. Lähtudes eeltoodust oli kostjal võimalik teostada oma kaebeõigust kuni 25.08.2021, kuid

kostja seda ei teinud. Kohus, järgides kõiki tähtaegu, tegi 28.06.2021 tagaseljaotsuse, mille

resolutsiooni p 8 kohaselt oli kohtuotsus koheselt täidetav. Kohtuotsus jõustus 26.08.2021.

Kostjal oli võimalus esitada oma seisukohad ja vastuväited alates TVK otsusest 16.03.2021

kuni 26.08.2021. Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei olnud teadlik kohtumenetlusest ning

kohus nõustus hagejaga, et kostja ei suvatsenud vastata. Alles siis, kui kohtutäitur alustas

täitemenetluse, oli kostja sunnitud midagi ette võtma. Hagejal on tekkinud põhjendatud

küsimus, kuidas on võimalik, et kohtumaterjale kostja kätte ei saanud, kuid kohtutäituri

arestimisakti sai kätte. Kohtutäitur on saatnud täitedokumendid samale e-posti aadressile, mida

kasutas kohus: XXX; XXX. Täitedokumendid on kostja kätte saanud ja puudub igasugune

põhjendus, miks ei ole kostja kohtudokumente kätte saanud.

13. Kostjal jäi hagile tähtaegselt vastamata tema enda tegevusetuse tõttu. Hagiavaldusest

selgub, et kostja ei kinnitanud ka TVK-s menetlusdokumentide saamist, ei ilmunud istungile

ega teavitanud ka istungile ilmumise takistusest. TVK materjalid olid kostjale kostja asukohas

märgitud aadressile kahel korral kätte toimetatud. Eelnevast järeldas maakohus, et kostjal on

nõudeid ja tähtaegu eirav käitumismuster.

14. Maakohtu hinnangul ei ole kostja kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile

vastamast. Seetõttu puudub TsMS § 415 lg-s 1 lauses 1 nimetatud alus kaja rahuldamiseks ja

menetluse taastamiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

15. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega kaja rahuldada ja menetlus taastada.

16. Kostja on kajas teatanud, et ta ei ole kohtu saadetud menetlusdokumente kätte saanud, kuna

need ei ole temani jõudnud. Ta ei saa tõendada asjaolu, mida ei ole toimunud. Kostjal puudus

põhjus menetlusest kõrvale hoidmiseks. Maakohus ei ole asja sisuliselt lahendanud.

17. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS

§ 667 lg 2 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata

uus määrus. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asjas

2-21-7077

menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse.

20. TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt.

21. Kohtul tuleb kaja saamisel kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse

taastamise alused. TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi

menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik selle olemasolu kontrollida,

kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (Riigikohtu

24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11).

22. Maakohus leidis, et hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatud ning

vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 ja § 415 lg-le 1 sai kaja rahuldamise ja menetluse taastamise

eelduseks olla mõjuv põhjus, mis tingis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise.

Kolleegium maakohtu seisukohtadega ei nõustu.

23. TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise

määrusega kostjale kätte toimetada.

24. Vaidlustatud määruse põhjenduste järgi toimetas maakohus hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määruse tähitult väljastusteatega kostja ametlikule postiaadressile XXX kahel korral

(21.05.2021 ja 02.07.2021) erinevatel aegadel, kostja juhatuse liikmele C-le kahel korral

(07.07.2021 ja 19.07.2021) erinevatel aegadel rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile

XXX ning 13.05.2021 kostja ametlikule e-posti aadressile XXX ja juhatuse liikme e-posti

aadressidele XXX ja XXX. Maakohus ei ole määruses selgelt märkinud, millisel kuupäeval

loeti hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kostjale kättetoimetatuks. Ringkonnakohus

märgib, et kuna maakohus tegi tagaseljaotsuse 28.06.2021, siis pärast seda hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine ei saanud omada mõju tagaseljaotsuse tegemise

eeldustele.

25. Toimikus olevast postisaadetise väljastusteatest (tl 14) nähtub, et menetlusse võtmise

määrust ja hagimaterjale on proovitud kätte toimetada kostja ametlikule postiaadressile XXX

kahel korral 24.05.2021 ja 28.05.2021 erinevatel aegadel (maakohtu määruses märgitud

21.05.2021 on tähitud kirja kohtust väljasaatmise kuupäev). Väljastusteatel märgitu kohaselt ei

saanud postiteenuse osutaja menetlusdokumente üle anda, mistõttu jäeti need postkasti.

Seejuures on väljastusteatele märgitud põhjusena, et firma nimi puudub maja nimekirjas.

Kohtute infosüsteemis (KIS) on märgitud kättetoimetamise ajaks 28.05.2021 kell 23.59 ja

viisiks kättetoimetatud postkasti jätmisega. KIS-st nähtuvalt on 13.05.2021 maakohus saatnud

hagimaterjalid ka e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX (nähtav KIS-s saadetiste alt).

26. Esmalt analüüsib ringkonnakohus, kas maakohus sai lugeda kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetatuks postkasti jätmisega.

26.1. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna

seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument

kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või

muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis

2-21-7077

harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 322 lg-s 2 nimetatud isikule võib

menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole

võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. TsMS § 326 lg 2 järgi on kättetoimetamine

eelnimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult

üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega

ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule

TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.

26.2. Kuna kostja äriregistrijärgsele aadressile edastatud dokumentide üleandmine ebaõnnestus

nii 24.05.2021 kell 13.35 kui ka 28.05.2021 kell 10.01 ning dokumentide üleandmine ei

õnnestunud ka TsMS § 322 lg-s 1 nimetatud isikule, võis kohus toimetada menetlusdokumendid

kostjale kätte postkasti panekuga TsMS §-s 326 sätestatud korras. TsMS § 326 lg 1 kohaselt

loetakse dokument kättetoimetatuks postkasti panemisega. Menetlusdokumendid jäeti kostjale

postkasti 28.05.2021. Seega TsMS § 326 lg 2 alusel saab lugeda menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks 28.05.2021. Arvestades eeltoodut, oli hagile vastuse esitamise tähtaeg

11.06.2021. Kuivõrd kostja selleks kuupäevaks vastust ei esitanud, võis maakohus 28.06.2021

lahendada hagi tagaseljaotsusega.

26.3. Riigikohus on 14.02.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 selgitanud, et juriidiline

isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses

siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses

esindavale lepingulisele esindajale (TsMS § 218) isiklikult allkirja vastu. Ringkonnakohus

märgib, et viidatud Riigikohtu lahendi tegemise aluseks olnud sündmuste toimumise ajal oli

TsMS § 415 lg 1 p 1 sõnastatud praegusest erinevalt. Nimelt sätestab TsMS § 415 lg 1 p 1

praegu, et kaja võib esitada olenemata mõjuvast põhjusest siis, kui hagi on kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Arvestades eeltoodut, sai maakohus lugeda hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määruse kättetoimetatuks postkasti jätmisega ja teha tagaseljaotsuse, kuid kaja

esitamise korral tuli kontrollida, kas sellisel viisil dokumentide kättetoimetamine on TsMS §

415 lg 1 p 1 mõttes piisav. Praegusel juhul toimetati hagi kostjale kätte TsMS § 415 lg 1 p 1

mõttes muul viisil, mistõttu võis kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.

27. Järgmisena analüüsib ringkonnakohus seda, kas maakohus võis edastada hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse e-kirjaga, ning seejärel, kas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus on kostjale e-kirjaga kätte toimetatud.

27.1. Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi

(e-toimiku) kaudu (TsMS § 311¹ lg-d 1–2). Sellisel juhul loetakse saadetud dokument kätte

toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist

dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis

dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (TsMS

§ 3111 lg 3).

27.2. TsMS § 3111 lg 4 annab kohtule piiratud võimaluse toimetada dokumendid

elektrooniliselt kätte ka e-toimikust nö väljaspool. Väljaspool e-toimikut võib dokumendi

elektrooniliselt kätte toimetada esmalt juhul, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik e-toimikut

kasutada. Dokumendi võib muul viisil elektrooniliselt kätte toimetada ka juhul, kui

infosüsteemi tabab mõnevõrra pikemaajalisem rike või esinevad muud tehnilised põhjused

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017.

§ 3111 komm 3.2.1). TsMS § 3111 lg 5 neljas lause võimaldab teatud tingimustel lugeda

2-21-7077

dokumendi elektrooniliselt kätte toimetatuks ka tavaliste e-kirjade vahetamisega kohtu ja

menetlusosalise vahel.

27.3. Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale

ja tema seaduslikule esindajale saadetud kohtu poolt mitte e-toimiku kaudu, vaid kohus on

kasutanud kättetoimetamiseks TsMS § 3111 lg 4 kohast muud viisi, saates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse e-kirjaga, paludes viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus

kirja ja dokumentide kättesaamise kohta e-posti aadressile hmktallinn.menetlus@kohus.ee

(nähtav KIS-s menetlusse võtmise määruse juures saadetiste all). Maakohus ei ole vaidlustatud

määruses selgitanud ega toimiku materjalide põhjal ei ole tuvastatavad asjaolud, mis

võimaldasid menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaspool e-toimikut. Seega oleks

maakohus pidanud kasutama hagi ja lisade ning menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamiseks e-toimikut, mitte saatma neid e-kirjaga.

27.4. Menetlusdokument loetakse TsMS § 3111 lg-s 4 sätestatud korras saajale

kättetoimetatuks,

kui

saaja

kinnitab

kirjalikult,

faksi

teel

või

elektrooniliselt

menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev

ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja (TsMS § 3111 lg 5 esimene ja

teine lause). Kolleegiumi hinnangul ei ole hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale

TsMS § 3111 lg-te 4 ega 5 järgi elektrooniliselt kätte toimetatud, kuna saaja ei ole kättesaamist

kinnitanud.

28. Eelmärgitust järeldub, et kaja esitamiseks ei olnud mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad

andmed, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt kätte toimetatud. Seega esineb TsMS § 415 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord ja

maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmiseks mõjuva põhjuse puudumise kohta ei ole

asjakohased.

29. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse eelnevalt toodud põhjustel, peab

kolleegium vajalikuks lisaks märkida, et maakohtu määrus tuleks tühistada ka

põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8) olulise rikkumise tõttu. Maakohus on

teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab TsMS § 444 lg 3,

kuid õigusliku põhjendatuse kontrolli ei ole esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata

jätmise kohta. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga

hiljem täiendada (Riigikohtu 30.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu

ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama

kaja lahendamise määruses. TsMS § 465 lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma,

kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab

esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel

kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8

sätestatut tuleb järgida ka kaja lahendamise määruse tegemisel. Seega peab kaja lahendamise

määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama

tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud

kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse aluseks olevate asjaolude kirjeldust ega

põhjendusi, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning §

667 lg 2 alusel tühistama (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11;

31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15).

30. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et maakohus on määruses leidnud, et kostjal oli

võimalik teostada kaebeõigust tagaseljaotsusele kuni 25.08.2021 ja viidanud Riigikohtu

2-21-7077

seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-2-3-16 seoses kaja esitamise tähtajaga. Esiteks selgitab

ringkonnakohus, et kui maakohus leidis, et kostja ei esitanud kaja tähtaegselt, oleks maakohus

pidanud keelduma kaja menetlusse võtmisest, mitte võtma seda menetlusse ja jätma

rahuldamata. Teiseks ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et tagaseljaotsus on võimalik asja

materjalide põhjal lugeda kostjale kättetoimetatuks 26.07.2021.

31. Maakohus tugines määruse põhjendustes tagaseljaotsuse 26.07.2021 kättetoimetatuks

lugemisel AT e-toimikule. Kuivõrd asja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et

tagaseljaotsus oleks kätte toimetatud avalikult, s.o Ametlikes Teadaannetes avaldamise teel,

järeldab ringkonnakohus, et maakohus on pidanud silmas siiski e-toimikut. Asja materjalidest

nähtuvalt on tagaseljaotsust proovitud kätte toimetada kostja ametlikule postiaadressile XXX

Tallinnas ühel korral, s.o 05.07.2021, kuid see on tagastatud saatjale põhjusel, et saaja ei asu

sellel aadressil (tl 16). Tagaseljaotsust on proovitud edutult kätte toimetada kostja juhatuse

liikmele kahel korral erinevatel aegadel, s.o 09.07.2021 ja 13.07.2021, viimase elukoha

aadressile XXX (tl 17) ning seejärel on uuesti proovitud kätte toimetada kostja juhatuse liikmele

kahel korral erinevatel aegadel, s.o 21.07.2021 ja 26.07.2021, samale aadressile (tl 18).

Menetlusdokumendi väljastusteatel märgitu kohaselt ei saanud postiteenuse osutaja saadetist

üle anda, mistõttu jäeti see postkasti.

32. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaja lahendamisel lugeda kostjale tagaseljaotsust

kättetoimetatuks kostja seadusliku esindaja elukoha aadressil postkasti jätmisega. Seega

maakohtu seisukoht, mille kohaselt enne kaja esitamist oli tagaseljaotsus 26.08.2021 jõustunud,

on ekslik. TsMS § 456 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul

viisil kui teistmismenetluses. TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale

ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või

kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 420 lg 1 esimese lause

kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, aga saab esitada kaja.

TsMS § 415 lg 2 esimese lause järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul. Nimetatud sätetest tulenevalt on kaja esitamise tähtaja kulgemine ja sellest

sõltuv tagaseljaotsuse jõustumine seotud tagaseljaotsuse kättetoimetamisega. Kostja väitel on

ta tagaseljaotsusest teada saanud 13.09.2021 kohtutäiturilt. Kuna ei ole tuvastatav, et kostja on

varem tagaseljaotsuse kätte saanud, siis nõustub ringkonnakohus, et kostja sai otsusest teada

tema väidetud päeval ja kaja on 16.09.2021 esitatud tähtaegselt.

33. Kuna kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal, siis TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus

TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada. Ringkonnakohus

selgitab, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud

menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (TsMS § 418 lg 1). Maakohus peab viima lõpuni

eelmenetluse ning asja sisuliselt lahendama.

34. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4

sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse, ei ole ringkonnakohtu määrus osas, milles maakohtu määrus tühistati,

kaja rahuldati ja menetlus taastati, vaidlustatav.

2-21-7077

Menetluskulud

35. Kuigi TsMS § 169 lg 2 alusel jäävad kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud

menetluskulud kostja kanda, ei tee ringkonnakohus asjas menetlust lõpetavat määrust ja seega

ei määra TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks ka menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas

tehtavas lõpplahendis.

36. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Tsiviilasja hinnaks on 6175,73 eurot, millest pool on 3087,87 eurot ja

riigilõiv on 300 eurot. Maakohus nõudis ekslikult kautsjonit 325 eurot. Asja materjalidest

nähtuvalt on kostja tasunud 400 eurot. Kostjal on õigus TsMS § 149 lg-te 7 ja 8 järgi esitada

maakohtule avaldus enamtasutud 100 euro tagastamiseks.

37. Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt ja kohus võis hagi tagaseljaotsusega rahuldada, tuleb kaja esitamisel

kautsjonina tasutud 300 eurot arvata riigituludesse (TsMS § 149 lg 51). Kostja ei ole esile

toonud, et ta ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu. TsMS § 149 lg 10

järgi võib ringkonnakohtu kautsjoni tagastamisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse, kui kautsjon, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)