2-20-18232/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Määruse tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-18232

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali avaldus A Si vastu kahjuhüvitise 1 045 euro,

viivise 1,83 euro ja alates 11.12.2021 viivise saamiseks

kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras

Menetluseliik

Asja arutamine istungil 06.12.2021

Menetlusosalised

Avaldaja:

AB

„Lietuvos

draudimas“

(registrikood

110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu,

03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood

12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) kaudu,

lepinguline esindaja: A L (e-post: xxx)

Puudutatud isik: A S (ik xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Välja mõista A Silt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks kahjuhüvitis 1 045 eurot, viivis 1,83 eurot ja alates 11.12.2020 viivis

kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud A Si kanda.

4. Välja mõista A Silt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks menetluskuluna 370 eurot.

5. A Silt tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB „Lietuvos draudimas“ AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse

peale

võivad

menetlusosalised

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

arvates

määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Avaldaja nõue ja põhjendused

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 10.12.2020

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-ga 1 Harju Maakohtule

avalduse A Si vastu 1 045 euro suuruse kahjuhüvitise, viivise 1,83 eurot ja alates

11.12.2021 viivise saamiseks kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja

korteriomandi omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx.

Kindlustusvõtja on A I. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.

23.09.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 23.09.2020

xxx korteris veekahju. Avaldaja tegi korteriühistule xxx kahju põhjuse kohta päringu.

Korteriühistu vastuse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxx, kus purunes

veefilter.

Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri 03.10.2020 üle ning koostas ehitise

ülevaatusakti ja köögi skeemi. Vara ülevaatuse akti kohaselt sai korteris nr xxx

kahjustada köögi lagi, seinad ja köögimööbel. Kahju ülevaatuse käigus pildistas

avaldaja esindaja korteri nr xxx nähtavad kahjustused.

Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx OÜ summas 1 907,63 eurot.

Avaldaja hinnangul oli korteri nr xxx remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik ja

hinnapakkumises

näidatud

kulud

olid

vajalikud

veekahjustuste

tagajärgede

likvideerimiseks. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise üle

ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju kokku summas 1 045 eurot, mille

avaldaja hüvitas.

Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja

18.11.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, paludes puudutatud

isikul kahju hüvitada hiljemalt 02.12.2020. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.

Puudutatud isiku seisukoht

Puudutatud isik ei vaidlustanud veelkahju toimumist ega ka seda, et see ei oleks saanud

alguse puudutatud isiku korterist xxx, kuid asus seisukohale, et ta ei pea hüvitist

maksma, sest puudutatud isiku veefilter purunes kuna Tallinna Vesi toru katki

minemisest tingitud surve tõusu tõttu.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud

ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.

Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on

korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus

vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse.

TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja

sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses

esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või

seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus

hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui

seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt

ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega

menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele.

Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter

puudutatud isiku korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja hüvitas korteri nr xxx

kahju summas 1 045 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju

hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel.

Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist.

Puudutatud isik ei vaidlustanud veelkahju toimumist ega ka seda, et see ei oleks saanud

alguse puudutatud isiku korterist xxx, kuid asus seisukohale, et ta ei pea hüvitist

maksma, sest puudutatud isiku veefilter purunes kuna Tallinna Vesi toru katki

minemisest tingitud surve tõusu tõttu.

Riigikohus on lahendis 2-18-13649 selgitanud, et kahjustatud korteri omanikul on

kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt

korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui

ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna

kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi

kahju (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43;

Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).

Kolleegiumi arvates ei muutnud alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS korteriomaniku

vastutust teise korteriomaniku ees (võrreldes varem kehtinud korteriomandiseadusega)

olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades

tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele

korteriomanikule kahju. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada

korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise

korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma

kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS §

31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi

korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille

toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud

(korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike

kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leiab, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb

ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on

korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg

2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga

järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5

kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat

asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on

korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset

(kaasomandi alalhoiu kohustus).

Kolleegiumi arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus

eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust

jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada

korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust.

VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul,

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1

ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju

hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):

•

teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS §

103 lg 1);

•

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, §

128);

•

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud ning iseenesest

ei ole puudutatud isik ka vaidlustanud fakti, et veekahju ei oleks tekkinud ning see ei

saanud alguse puudutatud isiku korterist. Puudutatud isiku kohutus oli vältida teise

kaasomaniku (esimese korruse naabri) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas

korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle

mõjusfääris asub vastav veefilter. Kuigi kohus selgitas puudutatud isikule

tõendamiskoormist, ei ole puudutatud isik tõendanud, et puudutatud isik oma kohustust

ei rikkunud. Puudutatud isik on küll leidnud, et ei ülesurve tekkis AS Tallinna Vesi

õuealal oleva toru lõhkemise tagajärjel, mis omakorda tingis puudutatud isiku veefiltri

purunemise, on AS Tallinna Vesi sellekohase väite ümber lükanud. AS Tallinna Vesi

27.10.2021 vastuse kohaselt (tlk 52) ei esinenud AS-le Tallinna Vesi teadaolevalt

23.09.2020 antud piirkonnas Survetõstepumplas survejuhtumit, mis oleks ületanud

ühisveevärgis lubatud veesurvet ja seetõttu ei saanud tekkida olukorda, kus veevärgi

elemendid surve tõttu vastu ei peaks. Samuti märkis AS Tallinna Vesi, et 23.09.2020

küll tuvastatu xxx kinnistu juures veeleke, mis ei tunginud maapinnale ega tekitanud

tarbijatele veekatkestusi. Nimetatud leke likvideeriti 24.09.2020. Muu hulgas AS

Tallinna Vesi tõi välja, et üldjuhul ei teki lekke puhul surve süsteemis ülerõhku, sest see

pigem langeb.

Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 9 (tlk 5) ja puudutatud

isik ei ole sellele asjaolule vastuväidet esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta

ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. VÕS § 103 lg 1

sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kahjustada saanud

korteri omanik teatas avaldajale, et korter nr 3 on saanud 23.09.2020 toimunud

veeuputuse tagajärjel kahjustada (tlk 10). Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette

näha, et veeavarii korral võib vesi tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada

teist kaasomanikku. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks veefilter lõhkenud ehk

veeavariid ei oleks toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud. Korteri parandamiseks esitas

hinnapakkumise Osaühing xxx summas 1 907, 63 eurot (tlk 13) ja avaldaja ja

kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab viimasele kahju kokku 1 045 eurot

(tlk 14). Seega ja omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Avaldaja saatis 18.11.2020 puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju

hüvitamiseks, paludes hüvitada kahju hiljemalt 02.12.2020 (tlk 16). Kuna kahju

hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju

hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 03.12.2020. Seega tuleb

puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis 1 045 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku

suhtes viivise nõue alates 03.12.2020. Perioodil 03.12.2020 – 10.12.2020 on

sissenõutavaks muutunud viivis 1,83 eurot, mis tuleb avaldajale välja mõista.

Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 11.12.2020

seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab

avaldaja nõude.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid

arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

Taotluse kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 50 eurot ja kulud õigusabile 450 eurot.

Õigusabi on osutatud neli (4) , millele lisandub osalemine 06.12.2020 istungil,

tunnihinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu.

Maakohus leiab, et avaldaja menetluskulud ei ole vajalikud ja põhjendatud. Õigusabi

osutamiseks ei ole kulunud ülemääraselt aega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120

eurot tund käibemaksuta, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Hageja lepinguline

esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824

punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise

esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 80 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 370 (320+50) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 370 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu

väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus

rahuldab avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik