2-21-2499/30 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-21-2499

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31.detsember 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XX X) hagi CC (C) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post:

xxx)

Kostja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post:

xxx)

Menetlusviis/ Kohtuistung

30.november 2021, osalesid XX, CC

RESOLUTSIOON

1. Määrata tsiviilasja hinnaks 6000 eurot.

2. Rahuldada XX hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

3. Tunnistada Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa poolt XX suhtes algatatud täitemenetlus nr

175/2021/229 lubamatuks ja lõpetada menetlus alates 10.02.2021.a.

4. Menetluskulud jätta CC kanda.

5. Määrata XXle hüvitatavate menetluskulude suuruseks 300 eurot.

6. Mõista välja CClt XX kasuks menetluskulude katteks 300 eurot.

7. Mõista välja CClt riigituludesse vähemtasutud riigilõivu katteks 125 eurot.

8. Riigi kasuks väljamõistetud 125 eurot tuleb CCl tasuda 5 kuu jooksul võrdse suurusega

osamaksetena (25 eurot kuus) iga kuu 10.kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumise kuule

järgnevast kuust. Maksmisel kasutada kohtuotsusele lisatud makseinfolehel märgitud rekvisiite,

sh kohustuslikku viitenumbrit.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

Tsiviilasi nr 2-21-2499

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. XX esitas 17.02.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse CC vastu, milles palub:

1) Tunnistada Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa poolt XX suhtes algatatud täitemenetluse nr

175/2021/229 lubamatuks ja lõpetada menetlus alates 10.02.2021.a.

2) Alternatiivselt tunnistada Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa poolt XX suhtes algatatud

täitemenetluse nr 175/2021/229 lubamatuks ja lõpetada menetlus alates 10.02.2021. a 10 497,4

eurot ületavas osas.

3) Menetluskulud jätta CC kanda.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Pärnu notar Anne Kaldvee tõestas 29.09.2017. a hageja

ja kostja vahel sõlmitud „Kokkuleppe deklaratiivse võlatunnistuse andmiseks, võlgnevuse

likvideerimiseks, elatise maksmiseks, võlgniku kohesele sundtäitmisele allumiseks”.

Kokkuleppe sõlmimise eelselt lõpetas kostja varasema täitemenetluse, fikseeriti elatise võlgnevus,

mis 29.09.2017 seisuga oli 37 195 eurot ning lepiti kokku elatise võlgnevuse likvideerimises.

Kokkuleppe punktis 2.1.1 nõustus kostja 7000 euro eest saama sõiduki xxx (reg nr xxxxxx)

omanikuks, mille omandi hageja kostjale ka üle kandis. Vaidlust ei saa olla, et kokkuleppel sõiduki

omandi ülekandmisega vähenes elatise võlgnevus 30 195 euroni (37 195 eurot-7000 eurot).

Kokkuleppe punktis 2.1.2. lepiti kokku ülejäänud elatise võlgnevuse tasumises selliselt, et alates

2017. aasta oktoobrist tasub hageja iga kuu 5. kuupäevaks vähemalt 180 eurot ja iga kuu

25. kuupäevaks 300 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Maksetega viivitamisel lepiti

kokku seadusjärgse viivise tasumises. Hageja hakkas makseid tasuma, kuid kuna tema enda

pangakontod on arestitud, siis palus makseid teha oma lähedastel.

Kokkuleppe punktis 3.2. lepiti kokku hageja poolt alaealisele lapsele YY elatise tasumises 170

eurot kuus iga kuu 5. kuupäevaks. Maksetega viivitamisel lepiti kokku seadusjärgse viivise

tasumises.

Kokkuleppe punktis 2.3 lepiti kokku, et kui hageja ei soorita makseid tähtaegselt ning võlgnetav

elatise summa ületab 500 eurot, loetakse maksegraafik lõppenuks ja kostjal on õigus nõuda sisse

elatise võlgnevus. Kuna hageja korraldas elatise tasumise igakuiselt, siis võlgnevuse olukorda ei

tekkinud.

3.

24.07.2019. a esitas kostja hagejale mingil arusaamatul põhjusel võla tasumise kokkuleppe

ülesütlemise avalduse, milles arvestas välja, et hagejal tulnuks 24.07.2019.a tasuda 4175 eurot.

Eelnev summa on arusaamatu, sest hagiavalduse p II.11 tabeli järgi puudus hagejal 2019. a juuliks

mingi viivitus (tabeli viimasest veerust nähtuvalt olid kohustuslikud maksed makstud). Täiesti

meelevaldne oli ülesütlemise avalduses sisalduv kostja väide sõiduki väärtuse ühepoolse n.ö

ümberhindamise kohta. Sõiduki väärtuse määrasid hageja ja kostja kokkulepet sõlmides 2017.

aastal üheskoos ning sõiduki väärtuses ei saa olla vaidlust. Sõiduk oli juba pea paar aastat kostja

omandis. Arusaamatud ja ulmelised olid ka kostja nimetatud sundtäitmisele kuuluvad summad,

mis jäävad vahemikku 23 364 eurost kuni 58 947 eurot. Hagejal puudus kostja ees igasugune

võlgnevus, sest hageja täitis maksmise kohustust korrektselt. Hageja mainib, et kostja ja hageja

suhted pole juba aastaid head ega sõbralikud, kostja on aastaid püüdnud hagejat rahaliselt laastada.

4.

8.02.2020 loovutas kostja omal initsiatiivil kokkuleppest tuleneva 16 755 euro suuruse

nõude hageja vastu 6200 euro eest TL Infobüroo OÜ-le ja viimane loovutas sama nõude samal

Tsiviilasi nr 2-21-2499

päeval, 8.02.2020, EE 7000 euro eest. Kostja kinnitus 6200 euro saamise kohta nähtub nii lisa 3

lõpus antud kinnitusest kui ka 10.02.2020 hagejale saadetud digitaalallkirjastatud e-kirjast. EE on

hageja elukaaslase QQ täisealaine tütar. QQ laenas krediidiasutuselt raha, võttis 8.02.2020 oma

arvelduskontolt välja ca 7200 eurot ja andis 7000 eurot sularahas E., kes andis raha (7000 eurot)

8.02.2020.a üle TL Infobüroo OÜ-le (T.L.le). Sisuliselt TL Infobüroo OÜ vahendas 6200 euro

ulatuses elatise võlgnevuse andmist hageja elukaaslase tütre kaudu kostjale. Rahasumma oli 6200

euro ulatuses mõeldud elatise võlgnevuse kustutamiseks, sest hageja sai nõude loovutamise

lepingute lisade 3 ja 4 p-dest 4 aru, et hageja loobus nõuet loovutades ja edasi müües igasugustest

rahalistest nõuetest hageja vastu. Hagiavalduse punktis II.11 tabelist nähtuvalt oli 8.02.2020. a

seisuga hagejal maksta veel 10 497,4 eurot, millest kostja loobus.

5.

10.02.2021 esitas kostja kohtutäitur Rannar Liitmaale hageja suhtes täitmiseks

kokkuleppest tuleneva nõude 16 169 euro ulatuses. Koos täitemenetluse alustamise tasuga ning

muude kohtutäituri poolt määratud tasudega on kostja poolt alusetu kohtutäituri poole

pöördumisega nõue hageja vastu kokku 17 669 eurot.

6. Hageja koostas tabeli (p-s II.11), kuhu on märgitud kõik summad, mis tuli hagejal kostjale

tasuda kokkuleppe kohaselt: kuni kostja poolse nõude loovutamiseni tuli hagejal tasuda 13 556

eurot (19 756 eurot-nõude loovutamisel kostjale tasutud 6200 eurot) võlgnevust ja Y.-le elatist

3301 eurot kuni Y. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Hageja täitis kohustuse, tasudes kokku (nii

oma elukaaslase QQ, isa A.S. kui ka kahe tuttava - K.K. ja M.V. arvelduskontodelt) 16 863,6

eurot+ kostjale maksti 8.02.2020 sularahas 6200 eurot nõude loovutamise eest+ sõiduki väärtus

7000 eurot, seega alates 8.02.2020. aastast oli hageja kindel, et kostja ei oma ega ei saagi enam

mingeid nõudeid hageja vastu. Hageja oli 8.02.2020 seisuga tasunud kostjale kokku 30 063,6 eurot

ning kuna kostja kinnitas 8.02.2020 nõude loovutamise dokumendi p-s 4, et tal puuduvad hageja

vastu muud rahalised nõuded, siis sellest hageja ka lähtus ja uskus, et kostjaga sai sõlmitud lõplik

kokkulepe laste ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Äärmiselt üllatav ja ebaõiglane on

täitemenetluse algatamine olukorras, kui hageja oli sisuliselt võlgnevuse kostja ees kustutanud.

7. Tuginedes TMS § 221 lõigetele 1 ja 11, hageja esitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis vastuväite täitedokumendi kehtivuse kohta ning on seisukohal, et täitedokument puudub (on

täidetud) alates 8.02.2020 ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuna Pärnu notar Anne Kaldvee

29.09.2017 tõestatud „Kokkulepe deklaratiivse võlatunnistuse andmiseks, võlgnevuse

likvideerimiseks,

elatise

maksmiseks,

võlgniku

kohesele

sundtäitmisele

allumiseks”

(ametitoimingu raamatu registrinumber 2166) ei kehti, ei ole ka alates 10.02.2021. a täitemenetluse

nr 175/2021/229 aluseks olevat nõuet ning täitemenetlus tuleb tunnistada samast päevast

lubamatuks.

KOSTJA VASTUS

8. CC 23.08.2021 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastavalt VÕS § 166 (1) saab

elatisnõude loovutada ainult samaväärse vastusoorituse saamisel. XX on alati varjanud oma vara

ning kõik tema vara käib läbi tema elukaaslase QQ kontole. Samuti tema isa A.S. aitab tal vara

varjata. Ning elukaaslase tütar EE. Seda näitab selgelt ülekannete nimekiri ning ka notariaalne

kokkulepe (auto kuulus EE). Nõude ostis odavamalt XX ise läbi QQ ja EEi tegevuse.

9. Notariaalses kokkuleppes on selgelt välja toodud pangakonto, kuhu elatise võlg pidi

laekuma (CC pangakonto). Samal päeval, mil notariaalne kokkulepe sõlmiti, sõlmis XX ka

kokkuleppe tütar DDga, kus lubab maksta iga kuu 5. kuupäevaks 170 eurot. Seega ei saa XX võlast

maha arvestada DD kontole kantud raha.

10. CC ning TL Infobüroo OÜ vahel sõlmitud kokkulepe on tühine, kuna seadus ei luba taotlust

sooritust teha ilma samaväärse vastusoorituseta. CC sai TL Infobüroo OÜ töötajalt 6200 eurot,

kuid kuna see polnud võlaga samaväärne summa, võlgneb XX siiski veel pärast DD a/a-le

laekunud summade ning notariaalse lepingu alusel YY elatisraha maha arvestamist 16 097 eurot.

Sellele lisanduvad seadusest tulenevad viivised. Lisaks ei olnud notariaalses kokkuleppes

märgitud auto väärtus 7000 eurot, vaid 2500 eurot. XX kasutas kostja teadmatust auto väärtuse

Tsiviilasi nr 2-21-2499

kohta. Autol puudusid isegi turvapadjad, mis tuli välja 2019.a jaanuaris avarii käigus.

11. Kostja palub kohtul arvesse võtta üksikvanemate olukorda üldiselt. See kohtuasi ning

olukord näitab selgelt, kuidas elatisvõlglased skeemitavad ning oma vara varjavad. Kogu vara

kirjutatakse elukaaslase või sugulaste nimele. Nii ka XX. Tema tegelik elukoht xxx, Selle talu

ostis XX võla olemasolu ajal ning kirjutas kohe elukaaslase QQ nimele, et vara kohtutäituri eest

varjata. XX töötas aastaid xxxxxx, mistõttu Eesti kohtutäitur ei saanud töötasu arestida. Nüüd on

XX tööl QQ venna juures „mustalt“ e mitteametlikult. Samal ajal on töötukassas arvel. Kõik must

raha käib läbi elukaaslase.

Elatisraha vastavalt algsele kohtuotsusele oli 169 eurot lapse kohta. Kostja ei ole palunud XXl

kunagi summat suurendada, kuigi vastavalt seadusele muutus elatisraha suurus igal aastal. Võlg

kogunes ajal, mil XX töötas Xxxxx. Samuti ei ole kostja selle aja eest juurde arvestanud seadusest

tulenevat viivist. Kostja ja lapsed on kaotanud võla olemasolu ajal kodu, kuna üksikvanemana oli

majanduslikult väga raske. XX oli olukorrast teadlik. Kohtutäitur ei saanud midagi teha, kuna vara

varjati. Samuti ei aidanud kriminaalkaristus elatisraha mittetasumise eest. XX varjas vara edasi.

CC palub kohtul XX hagi mitte rahuldada ja menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud põhjalikult kohtule esitatud tõendite ja kirjalike seisukohtadega, arutanud

asja pooltega kohtuistungitel, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

13. Hageja taotleb tunnistada lubamatuks sundtäitmine Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

täiteasjas nr 175/2021/229. Selles täiteasjas on täitedokumendiks hageja ja kostja vahel 29.09.2017

notariaalselt tõestatud kokkulepe, pealkirjaga „Kokkulepe deklaratiivse võlatunnistuse andmiseks,

võlgnevuse likvideerimiseks, elatise maksmiseks, võlgniku kohesele sundtäitmisele allumiseks.“

Asjas ei ole vaidlust (see on ka 29.09.2017 notariaalselt tõestatud kokkuleppe tekstis selgelt välja

toodud), et hagejalt oli Pärnu Maakohtu 20.02.2009 otsusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx laste AA, YY

ja DD ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 30.12.2007 – 31.01.2009 summas 103 506 krooni ning

alates 01.02.2009 igakuiselt 7962 krooni kuni 13.11.2012.a, edasi 5308 krooni kuni xx xx xxxx.a,

edasi 2654 krooni kuni xx xx xxxx a CC kasuks.

Elatise võlgnevus sissenõudmiseks algatas CC 2009.a kohtutäitur Kristiina Feinmanni juures

täiteasja nr 034/2009/518. CC avalduse alusel kohtutäitur 19.09.2017 lõpetas täitemenetluse.

14. Pooled on notariaalses kokkuleppes (p 1.4 ja 1.5) fikseerinud, et täitemenetluse 19.09.2017

lõpetamise seisuga oli hagejal laste elatise võlg 37 817,12 eurot ning kokkuleppe 29.09.2017

sõlmimise seisuga 37 195 eurot.

Kokkuleppe kohaselt loeti sellest võlgnevusest 7000 eurot tasutuks sellega, et kostja sai enda

omandisse sõiduauto xxx, registrimärgiga xxxxxx.

Ülejäänud võlasumma, 30 195 eurot, pidi hageja maksma CC kontole alates 2017.a oktoobrist

osamaksetena, tasudes iga kuu 5. kuupäevaks vähemalt 180 eurot ja iga kuu 25.kuupäevaks 300

eurot, seega kokku iga kuu vähemalt 480 eurot.

15. Kohus leiab, et 29.09.2017 punkti 1 alapunktis 1.5 sisaldub deklaratiivne võlatunnistus,

millega hageja tunnistab elatise võlgnevuse olemasolu, mitte pooled ei sõlminud elatise

võlgnevuse kohta uut rahalist kohustust. Kokkuleppest nähtuvalt käsitasid ka pooled ise

29.09.2017 kokkulepet deklaratiivse võlatunnistusena.

16. Eeltoodust tulenevalt ei kujundanud pooled algset elatise võlgnevust ümber teistsuguseks

võlasuhteks, vaid kostja tunnustas kokkuleppega justnimelt elatise võlgnevuse olemasolu. Selle

asjaolu mõju kostja poolt nõude 08.02.2020 loovutamise kehtivusele kohus analüüsib otsuses

edaspidi.

17.

29.09.2017 vormistatud notariaalne lepingudokument sisaldab lisaks võlgnevuse tasumise

kokkuleppele CC ja XX kokkulepet elatise maksmiseks 170 eurot kuus tol ajal veel alaealise YY

Tsiviilasi nr 2-21-2499

ülalpidamiseks (kokkuleppe punkt 3.2).

18. Kokkuleppe punktis 4 on hageja kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele kokkuleppe

punktides 2.1.2 ja 3.2 nimetatud rahaliste nõuete täitmiseks.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 kohaselt on täitedokumendiks elatise nõude kohta

notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele

sundtäitmisele. Viide sellele õigusnormile ja asjaolule, et notariaalne kokkulepe on

täitedokumendiks, sisaldub ka kokkuleppe tekstis (p 4.1. viimane lause).

19.

10.02.2021 esitas CC Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse ja

täitedokumendina 29.09.2017 kokkuleppe täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäituri 10.02.2021

täitmisteatest võlgnikule nähtub, et nõude sisuks on elatisraha võlgnevus, millele lisanduvad

täiendavad viivised.

Asjas ei ole vaidlust, et käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esemeks olevas

täiteasjas nr 175/2021/229 täidetakse 29.09.2017 kokkuleppe punktis 2.1.2 sätestatud kohustust,

s.o seisuga 29.09.2017 hagejal olnud elatise võlgnevust.

20. Notariaalselt tõestatud võla tasumise kokkulepe saab olla täitedokumendiks iga üksiku

osamakse jaoks, mille tasumise tähtpäev on möödunud. Samuti saab kokkuleppe alusel nõuda

kogu võlgnevust kokkuleppe punktis 2.3. märgitud olukorras: nimelt pooled leppisid kokku, et

„kui XX ei täida kokkulepitud maksegraafikut võla tasumiseks tähtaegselt ja nõuetekohaselt ning

võlgnetav elatise summa ületab 500 eurot, loevad nad kokkuleppe punktis 2.1.2 sisalduva

maksegraafiku lõppenuks ja CC’il õigus nõuda XX’ilt sisse kogu võlgnevus.“

Eeltoodust tulenevalt sõltub täitemenetluse lubatavus sellest, kas ning millises summas oli kostjal

hageja vastu 29.09.2017 kokkuleppest tulenev elatise võlgnevuse tasumise nõue 10.02.2021

tegelikult sissenõutav.

21. Kostja on 24.07.2019 teinud hagejale avalduse (toimikus lk 69) 29.09.2019 võla tasumise

kokkuleppe ülesütlemiseks, kuna kokkuleppes märgitud CC arvelduskontole ei ole laekunud

kokkulepitud summasid. CC märgib, et peab kokkulepet tühiseks ning ütleb seisuga 24.07.2019

lepingu üles. Sellest tulenevalt peab CC tühiseks ka kokkulepet, mille kohaselt 7000 euro tasumise

asendamiseks võõrandati CC-le sõiduauto xxx, CC hindab sõiduki väärtuseks 3000 eurot.

22. Kohus leiab, et võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avaldus on tühine, sest kohtule

esitatud andmete ja tõendite põhjal hageja ei olnud lepingut rikkunud, vaid hageja kandis raha

teistele arvelduskontodele CC enda nõudmisel.

Õige on ka hageja osundus, et kokkuleppe ülesütlemise ajaks oli sõiduk olnud 2 aastat kostja

valduses, vastuväited sõiduki väärtusele tulnuks kostjale esitada enne kokkuleppe sõlmimist.

23. CCl puudus mõjuv põhjus lepingut üles öelda. 29.09.2017 kokkuleppe punkt 2.1.2 on oma

olemuselt kestvusleping. 24.07.2019 avaldusega CC ütles lepingu üles etteteatamistähtaega

järgimata, kuid selleks puudus võlaõigusseaduse (VÕS) 196 lg-s 1 erakorraliseks ülesütlemiseks

(s.o ilma etteteatamistähtajata) nõutud mõjuv põhjus, mille tõttu kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset

huvi arvestades ei saanud CClt mõistlikult nõuda kokkuleppe täitmist kuni kokkulepitud

tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Võla tasumise kokkuleppest tulenesid kohustused

ainult hagejale. Hageja esitatud andmete kohaselt (vt tabel lk 62 pöördel, pangakontode väljavõtted

lk 77 - 89) oli hageja küll kuni 2018.a novembrini mõnel kuul tasunud võlgnevuse katteks ka

kokkulepitust vähem (mõnel kuul ka rohkem), kuid alates 2018.a detsembrist on võlgnevuse

katteks tasutud iga kuu 480 eurot.

Isegi kui lugeda kokkuleppe rikkumiseks asjaolu, et 2018.a juulis tasus hageja 480 euro asemel

280,75 eurot ja septembris 180 eurot, siis ligi aasta hiljem, 2019.a juulikuus ülesütlemisavalduse

esitamise ajaks oli möödunud VÕS § 196 lg-s 3 märgitud mõistlik aeg ülesütlemise aluseks olnud

asjaolust teadasaamisest.

24. Kokkuleppe rikkumiseks hageja poolt ei saa pidada seda, et hageja eest on makseid teinud

Tsiviilasi nr 2-21-2499

teised isikud või et neid makseid ei ole tehtud kokkuleppes märgitud CC arvelduskontole nr EExxx

SEB Pangas.

VÕS § 76 lg-te 1-4 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse

täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu

vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus

täideti kohaselt.

25. Hageja palvel on tema eest teised isikud teinud 29.09.2017 kokkuleppe täitmiseks makseid

nii CC, kui DD kontodele. CC ei ole ka väitnud, et teiste isikute poolt XX võlgnevuse tasumist ta

kokkuleppe täitmiseks ei arvestanud. Kohtumenetluses 30.09.2021 eelistungil (lk 140) kostja küll

hüpoteetiliselt viitas, et võib ka vaielda, et võõrad inimesed maksavad elatist. Täitmise

vastuvõtmisest ei saa kostja keelduda tagantjärele, kostja ei ole tasutud summasid koheselt

tagastanud. Lisaks kostjal ei olnud ka õiguslikku alust täitmise vastuvõtmisest keelduda, sest

kolmandad isikud täitsid hageja (võlgniku) eest kohustuse hageja nõusolekul ja soovil.

VÕS § 78 lg 1 alusel võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik ning selles ulatuses

hageja vabaneb kohustusest. VÕS § 78 lg-st 2 tuleneb, et kui võlgnik ise on nõus, et tema eest

täidab kohustuse kolmas isik, ei saa võlausaldaja keelduda täitmise vastuvõtmisest.

26. Kostja on 24.07.2019 võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avalduses (lk 69) pidanud

kokkuleppe rikkumiseks seda, et võlgnevuse makseid summas 4175 eurot ei ole laekunud CC

kontole ning maksed on korduvalt hilinenud.

Hageja on kohtule esitanud tõenditena oma elukaaslase QQ ja isa A.S. pangakontode väljavõtted

ning K.K. ja M.V. maksekorraldused, millest nähtuvad CC ja DD arvelduskontodele tehtud

maksed, mille selgituses on viidatud XX elatise maksmise kohustusele või elatise võlale. Kohtule

ei ole esitatud ühtegi tõendit ning kostja ei ole ka asjaoluna esile toonud, et ta on varem vastu

vaielnud sellele, et elatise võlgnevust tasutakse DD kontole.

Vastupidi – kostja on ise palunud hagejal tasuda summad lapse kontole. Hageja on kohtule

esitanud CC 23.05.2018 kinnituse pangakonto lisamiseks (lk 132), milles CC kinnitab, et on

„…esitanud XX-le DD pangakonto nr EExxx lisaks 29.09.2017 notar Anne Kaldvee juures tehtud

kokkuleppes nr 2166 esitatud CC pangakonto numbrile elatise ja elatise võla tasumiseks.“ CC ka

30.11.2021 kohtuistungil kinnitas, et see on tema antud kinnitus ning et ta kasutas tütre DD

arvelduskontot nr EExxx, kuna tema enda konto SEB Pangas oli arestitud.

Eeltoodud asjaoludel on hea usu põhimõttega vastuolus, isegi pahatahtlik kostja väide, et hageja

rikkus lapse kontole raha kandes võla tasumise kokkulepet.

27. Kostja väidetel arvestas tema, et DD kontole laekunud maksed on D raha (lk 140). Kõik

summad, mis on D kontole laekunud ja pole selgitust elatisnõude võlg, siis see on jooksev võlg D-

le (lk 158). Kostja ei ole aga esitanud kohtule mingeid omapoolseid arvestusi ega konkreetsete

faktidega põhistatud vastuväiteid, millest saaks järeldada, et hageja tehtud arvutused ei ole õiged.

Kohtu määratud tähtpäevaks 29.10.2021 kostja mingeid täiendavaid tõendeid ega seisukohti ei

esitanud. 30.11.2021 kohtuistungil kostja väitis, et ei pidanud seda vajalikuks. Kostja leidis, et

piisab hageja esitatud tõenditest, kuid ei esitanud ka nende kohta mingit omapoolset analüüsi ega

konkreetset seisukohta, mida kostja arvates hageja esitatud tõenditest järeldada saab.

TsMS § 4 lg 2 näeb ette, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg -te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja kannab riski,

Tsiviilasi nr 2-21-2499

et olemasolevad (suuremas osas hageja esitatud) tõendid ei sisalda täielikke andmeid, mistõttu

tõenditest tehtavad kohtu järeldused ei pruugi vastata tegelikule olukorrale.

27. 29.09.2017 XX ja DD vahel sõlmitud elatise maksmise kokkuleppe (lk 174) kohaselt kohustus

XX maksma D-le elatist 170 eurot kuus iga kuu 5.kuupäevaks DD arvelduskontole nrEE xxx.

Kohus siinkohal märgib, et ekslik on hageja 30.09.2021 eelistungil antud selgitus, et 29.09.2017

kokkuleppe sõlmimise ajal olid nii Y kui D alaealised, notari juures D soovis elatist otse endale ja

sellepärast tegi hageja D-ga eraldi kokkuleppe ning et ta maksis mõlemale elatist kuni täisealiseks

saamiseni. D oli xx xx xxxx saanud täisealiseks. Alaealisena ei oleks Dil endal olnud ka õiguslikult

võimalik 29.09.2017 elatise maksmise kokkulepet XXga sõlmida, vaid seda oleks pidanud tegema

tema seadusliku esindajana CC.

DDga sõlmitud kokkuleppes ei olnud märgitud elatise maksmise lõpptähtaega. Perekonnaseaduse

(PKS) § 97 punkti 2 kohaselt on täisealisel lapsel õigus saada vanemalt ülalpidamist, kui ta

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, aga mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega oli DDl õigus hagejalt ülalpidamist saada õpingute

lõpetamiseni, kuid maksimaalselt kuni xx xx xxxx, mil D sai 21-aastaseks. Kohtule esitatud

tõendites kajasatud maksed jäävad perioodi kuni 29.01.2020. Seega ei ole välistatud, et D-ga

sõlmitud kokkuleppes näidatud pangakontole tehtud elatise maksed on tehtud D-ga sõlmitud

kohustuse täitmiseks, mitte notariaalse võla tasumise kokkuleppe täitmiseks.

28. Kohtu hinnangul on iseenesest põhjendatud kostja väide, et DD pangakontole tehtud

maksetest saab hageja ja kostja vahelise võla tasumise kokkuleppe katteks arvestada ainult neid,

kus makse selgitus sisaldab viidet elatise võlale.

QQ pangakonto väljavõttest (lk 77 pöördel) ja selles kajastatud maksete kohta esitatud

maksekorraldustest (lk 148 – 151) nähtub, et DD pangakontole nr EExxx on 24.02.2018 ja

23.05.2018 makstud 300 eurot (kokku 600 eurot) selgitusega „XX elatise võlg CC“. Ülejäänud

maksed sellel väljavõttel on selgitusega „XX elatis“ või „XX elatis ette“. See tähendab, et ka

maksja QQ on määranud, millise kohustuse katteks ülekannet teeb.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt olid pooled kokku leppinud, et hageja tasub notariaalse

kokkuleppe punktis 2.1.2 märgitud võlgnevuse kas kostja pangakontole nr EExxx Pangas või DD

pangakontole nr EExxx.

DDga sõlmitud elatise kokkuleppe kohaselt pidi XX Di elatise maksma Di pangakontole nr EExxx

(kohus otsuses edaspidi kontodele viitamisel märgib ainult viimased neli numbrit).

Eeltoodust järelduvalt saab mõistlikult eeldada, et alates 2017.a oktoobrist DD pangakontole nr

…5016 XX kohustuse täitmiseks laekunud summad on makstud CCga sõlmitud elatise võla

tasumise kokkuleppe täitmiseks. Kostja kohtuistungil kinnitas, et see Di konto oli kostja kasutuses.

Kostja väide, et ta kasutas kontot D-ga koos, ei tähenda, et hageja poolt sellele kontole makstud

raha tuleb lugeda tütre DDga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. Di elatis tuli vastavalt tema ja

hageja kokkuleppele maksta Di kontole nr …7979. Hagejal kostja ees olnud osamakse tasumise

kohustuse täidetuks lugemist ei mõjuta see, kui kostja lubas temale mõeldud raha kasutada ka

tütrel.

29. Kohus juhib tähelepanu aga sellele, et hageja on haginõudes (tabelis hagiavalduse punktis

II.12) juba ise arvesse võtnud, et makseid on tehtud hageja erinevate kohustuste täitmiseks, ega

olegi kõiki makstud summasid arvestanud notariaalse kokkuleppe p 2.1.2 täitmisena.

Näiteks on hageja tabelis märkinud kostjaga sõlmitud kokkuleppest tuleneva 480 euro suuruse

osamakse kohustuse täitmiseks 2018.a mais tasutud summaks 370 eurot, kuid viitega XX elatise

maksmise kohustustele on 2018.a mais tehtud makseid kokku summas 670 eurot: QQ tasus 300

eurot 23.05.2018 DD pangakontole nr ….7979, makse selgitusega „XX elatis võlg CC“ (lk 77

pöördel); 348 eurot CC pangakontole 04.05.2018 selgitusega „laste elatisraha ja võlg XX“; (lk

78); 2 eurot CC pangakontole 04.05.2018 selgitusega „laste elatisraha võlg XX“ (lk 78 pöördel).

Tsiviilasi nr 2-21-2499

A.S. tasus 20 eurot 04.05.2018 DD kontole nr …7979 selgitusega „XX elatisraha“.

Samuti A.S. poolt tehtud elatisraha makseid DD pangakontole nr …5016 (lk 83 pöördel – 84) on

hageja CCle võlgnetava kohustuse katteks arvestanud osaliselt (tähistatud dokumendil sinisega),

kuigi kostja ise palus võlgnevuse osamaksed kanda just sellele arvelduskontole ning seega hagejal

olnuks õigus arvestada kõiki sellele kontole kantud summasid kostjaga sõlmitud kokkuleppe

täitmiseks.

30. Kostja ei ole hageja arvestatud summade õigsusele põhistatud vastuväiteid esitanud. Kostja

väitis, et hageja tabelist ta aru ei saa ja pole sellega midagi võrrelnud. Samas kostja väitis, et vaatas

maksekorraldused üle ja sai võlaks kokku 15 984 eurot pärast 6200 euro maksmist. Kostja ei ole

oma arvutusi ega nende aluseks olnud maksekorralduste andmeid täpsustanud, mistõttu ei ole

kohtul võimalik kostja väidet kontrollida. Hageja esitatud maksekorralduste alusel ei ole võimalik

kindlaks teha ei makstud summat ega nõude jääki. Hageja on kohtule esitanud üksnes mõned

maksekorraldused, peamiselt tõendamaks, millisele kontole raha kanti, sest kõik pangad konto

väljavõttes saaja kontot ei kuva.

31. Kostja väide, et nõude 08.02.2020 loovutamise ajaks oli kokkuleppest tulenev elatise võlg

22 184 eurot, on paljasõnaline. Kostja ei osanud öelda, kas ning kui suures summas tema nimetatud

võlasumma sisaldab viivist, kohtule viivisearvestust ei ole esitanud.

Kostja nimetatud summas võlgnevuse olemasolu ei järeldu ka asjas esitatud teistest tõenditest, sh

kostja poolt nõude loovutamise lepingust ega kohtutäiturile esitatud andmetest.

08.02.2020 nõude loovutamise lepingu (lk 70) punkti 2 kohaselt nõude loovutaja (kostja) annab

nõudeõiguse võlgniku (s.o XX) vastu tervikuna üle omandajale (TL Infobüroo OÜ). Nõude suurus

on 16 755 eurot. Sama lepingu punkti 3 kohaselt nõude loovutamise tasu on 6200 eurot. Kostja on

nõude loovutamise tasu 6200 eurot kätte saanud. Seega juhul, kui õige on kostja seisukoht, et

nõude loovutamine on tühine ja temal on jätkuvalt õigus nõuda hagejalt notariaalse kokkuleppe

täitmist, kuid esialgne nõude omandaja on registrist kustutatud ja tühise tehingute alusel

tagasitäitmist ei toimu, oli kostjal hagejalt õigus nõuda kokkuleppest tulenevat võlga 08.02.2020

seisuga 10 555 eurot.

32. Kohtutäitur Rannar Liitma 10.02.2021 täitmisteates võlgnikule (lk 4) täiteasjas nr

175/2021/229 märgib, et vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasub võlgnik koos

täitemenetluse alustamistasuga kokku 16 169 eurot, kui täitmisteade on võlgnikule võimalik

mõistliku pingutusega kätte toimetada; kui täitmisteadet ei ole võlgnikule võimalik mõistliku

pingutusega kätte toimetada, tuleb võlgnikul vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasuda

16 241 eurot. Täitmisteatest täitemenetluse alustamise tasu suurust ei nähtu.

Kohtutäituri poolt samas täiteasjas 18.03.2021 vara kontol arestimise aktis (lk 76) on nõude

suuruseks märgitud 16 097 eurot, millele lisanduvad täitekulud (kohtutäituri tasu 1500 eurot,

täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot (summad sisaldavad käibemaksu). Kostja ei kinnitanud, et

ta kohtutäiturile 6200 euro saamisest teatas. Seega peaks hageja tegelik võlgnevus kostja ees olema

kohtutäituri märgitud võlast 6200 eurot väiksem ehk 9897 eurot. Kohus juhib tähelepanu sellele,

et hageja arvestustes on võlasumma jääk suurem.

33. Kostja on 24.07.2019 võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avalduses (lk 69) märkinud,

et kohesele sundtäitmisele kuulub kogusumma 58 947 eurot, sh võlg 23 364 eurot, perioodi eest

20.02.2009 – 24.07.2019 seadusest tulenev viivis summas 27 408 eurot, perioodi 29.09.2017 –

24.07.2019 tasumata maksed summas 4175 eurot ning auto tegeliku väärtuse ning võlast maha

arvatud summa vahe 4000 eurot.

Ka see summa ei saa olla tõene, ükski teine asjas esitatud tõend ega kirjalik seisukoht sellist

võlgnevust ei tõenda. Kui hageja ülesütlemisavalduses märgitud võlgnevuse suurus oleks õige,

olnuks maksegraafiku aluseks olnud algne võlasumma (selles on juba arvestades sõiduki väärtust

7000 eurot) 33 924 eurot (23 364 + 10 560 eurot (22 osamakset, mille tasumise tähtpäev oli 2019.a

juuliks saabunud). Tegelikult 29.09.2017 kokkuleppe järgi oli algne võlasumma 30 195 eurot. Kui

Tsiviilasi nr 2-21-2499

2019.a ülesütlemisavalduses kostja eeskujul arvestada võlgnevusele 23 364 eurot juurde ka auto

väärtuse vahe 4000 eurot, siis pidanuks algne võlg (arvestades 22 sissenõutavaks muutunud

osamakse summat) olema 37 924 eurot. See ületab nii notariaalse kokkuleppe punktis 1.4.

märgitud elatise võlgnevust 37 817,12 eurot täitemenetluse lõpetamisel, kui ka 29.09.2017

kokkuleppe sõlmimise seisuga fikseeritud elatise võlgnevuse summat 37 195 eurot.

Kohus siinkohal juhib veel kord tähelepanu ka sellele, et 2019.a juulis ülesütlemisavalduses on

kostja tsiteerinud VÕS § 166 teksti ja selgesõnaliselt märkinud, et võlaõigusseadus lubab

ülalpidamise nõuet loovutada ainult samaväärse vastusoorituse saamisel. Seega ei vasta tõele

kostja väide, et ta sai elatise nõude loovutamise tühisusest teada alles pärast 08.02.2020 nõude

loovutamise tehingu tegemist.

34. Hageja on tõendanud, et perioodil 29.09.2017 -24.07.2019 ei olnud tal tasumata makseid

kostja ülesütlemisavalduses nimetatud summas 4175 eurot. Hageja koostas hagiavalduses

märgitud tabeli hagile lisatud konto väljavõtete ja maksekorralduste alusel. Kostja ei ole hageja

andmete ümberlükkamiseks tõendeid esitanud. Kohtul ei ole alust hageja esitatud tõendites

kahelda. Ka kostja ei ole väitnud, et tõendites nähtuvaid makseid ei ole tehtud.

Kostja ülesütlemisavalduses märgitud perioodil 2017.a oktoobrist kuni 2019.a juulikuuni (kaasa

arvatud) tulnuks maksta 22 osamakset, kokku 10 560 eurot (22x480). Hageja esitatud andmetest

nähtub, et koos 2019.a juulikuu osamaksega oli hageja tasunud kostjale 10 308,25 eurot. Seega

võlgnevus oli 251,75 eurot. Vastavalt notariaalsele kokkuleppele selline võlgnevus ei muutnud

maksegraafikut kehtetuks ega andnud kostjale õigust nõuda sundtäitmist. Kohtule jääb mulje, et

kostja on kokkuleppe ülesütlemise avaldusega püüdnud saavutada kogu nõude sissenõutavaks

muutumist kokkulepitust varem. Ülesütlemisavalduses esitatud nõuded on ilmselgelt

põhjendamatud.

35. Hagiavalduses sisalduvas tabelis on neljandas veerus „Elatise võlgnevuse jääk“ neljandal

real arvutusviga (01.2018 seisuga oli võla jääk 28 525 – 665=27 860 eurot (mitte 27 925 eurot,

nagu hageja tabelis), see mõjutab kõiki selle veeru järgnevaid ridu. Näiteks võla tasumise

kokkuleppe ülesütlemise avalduse seisuga 7.2019 (tabeli 22. rida) oli võla tegelik jääk 19 886,75

eurot (aluseks võttes hageja tasumiste andmeid). Jääk 2020.a jaanuari osamakse 480,35 eurot

tasumise järel 16 706,4 eurot (hagejal 16 771,4 eurot) ja nõude loovutamise 02.2020 seisuga

(pärast 6200 euro maha arvamist) on lõplik võla jääk 10 506,40 eurot (hagejal 10 497,4 eurot).

36. Kohtule esitatud andmete kohaselt pidanuks kokkulepitud maksegraafiku kehtimise ja

kohase täitmise korral hageja alates 2017.a oktoobrist kuni 10.02.2021 (mil kostja esitas

kohtutäiturile täitmisavalduse) tegema 40 osamakset, kokku summas 19 200 eurot (s.o iga kuu 480

eurot, 10.veebruaril 2021 oli veebruarikuu esimese osamakse 180 eurot tasumise tähtpäev ehk selle

kuu eest ei olnud nõue täitemenetluse alustamisel veel sissenõutav).

Tegelikult oli hageja juba 08.02.2020 seisuga (s.o aasta enne täitemenetluse alustamist ja kostja

poolt nõude loovutamist arvestades) tasunud kokku 19 688,60 eurot (sellest 2020.a jaanuari

seisuga osamaksetena 13 488,60 eurot ning 6200 eurot nõude loovutamise eest makstud summast,

mis anti edasi CCle).

Eelnevast tuleneb, et täitemenetluse 10.02.2021 alustamise seisuga oli kostjal 488,60 euro ulatuses

ettemaks (seega makstuks tuli lugeda ka graafiku järgi 2021.a veebruarikuus tasumisele kuulunud

480 eurot) ehk täitemenetluse 10.02.2021 alustamise seisuga ei olnud hagejal kostja ees

kokkuleppest tulenevat võlgnevust, mille sissenõudmiseks oleks kostja olnud õigustatud

pöörduma kohtutäituri poole.

Hageja selgitas, et tugines nõude loovutamise lepingus antud kostja kinnitusele, et tal ei ole hageja

vastu pärast nõude loovutamist enam pretensioone, vastasel juhul oleks hageja osamakseid edasi

tasunud. Kohus leiab, et see võib mõjutada kostja õigust nõuda vahepealse aja eest viivist nõude

loovutamise tühisuse korral.

37. Kostja on 08.02.2020 on kostja nõude summas 16 755 eurot loovutanud TL Infobüroo OÜ-

Tsiviilasi nr 2-21-2499

le (lk 70). Samal päeval TL Infobüroo OÜ loovutas nõude edasi EE, kes hageja kinnitusel on tema

elukaaslase tütar (lk 71).

10.02.2020 on kostja hagejale kirjalikult teatanud (lk 72), et elatise nõuet ei saa loovutada,

loovutamine on tühine, notariaalakti mõju jätkub ja hageja peab jätkama graafikujärgsete

osamaksete tasumist; võlasummast saab maha arvestada 6200 eurot, pärast mida on võlasumma

16 097 eurot. Kostja põhjendab loovutamise tühisust sellega, et kuna võla jääk on 22 297 eurot,

siis 6200 eurot loovutustasu ei ole majanduslikult samaväärne sooritus.

Hageja esitatud tasumiste andmeid arvestades 08.02.2020 nõude loovutamise seisuga võla jääk

16 706,40 eurot, ka kostja ise loovutatud nõude suuruseks märkinud 16 755 eurot. Kostja väidab,

et täitemenetlusse antud nõue sisaldab ka viivist, aga ei ole kogu menetluse esitanud kohtule

andmeid viivise summa ega viivise arvestuse kohta. Kostjal ei saa olla hageja vastu viivisenõuet

2019.a juulis ülesütlemisavalduses märgitud ulatuses alates 2009.a kohtulahendi tegemisest.

Kostja ei ole varem hagejalt viivist nõudnud. Viivise maksmises on pooled kokku leppinud 2017.a

notariaalses kokkuleppes. Hageja on mõnel kuul küll tasunud ettenähtust vähem ning kostjal võib

nende maksete osas olla õigus nõuda hagejalt ka viivist, kuid hageja esitatud tõenditest nähtub

maksekorralduste selgitustest, et hageja on kostjale viivist ka maksnud. Kuna kostja ei ole

viivisenõude olemasolu kohta ühtegi tõendit ega arvestust kohtule esitanud, lähtub kohus

eeldusest, et hageja on temalt nõutud viivise tasunud.

38. Kohus leiab, et notariaalses kokkuleppes p 2.1.2 sätestatud võla tasumise kokkulepe on

lahutamatult seotud punktis 1.5 märgitud deklaratiivse võlatunnistusega elatise võlgnevuse kohta.

Seetõttu ei saa kokkulepet võlgnevuse osamaksetena tasumiseks lugeda iseseisvaks uueks

kohustuseks, millega pooled oleksid ümber kujundanud elatise võlgnevusel põhineva võlasuhte.

Lepingus on selgelt viidatud TMS § 2 lg 1 p -le181, mis räägib notariaalselt tõestatud kokkuleppest

elatise nõude maksmise kohta. Samuti sisaldab lepingudokument (p 5.8) notari selgitusi

deklaratiivse võlatunnistuse kohta.

Deklaratiivse võlatunnistusega võlgnik kinnitab võlgnevuse olemasolu, võlatunnistuse tagajärjeks

on võlgniku loobumine vastuväidetest. Deklaratiivne võlatunnistus ei loo iseseisvat uut kohustust,

vaid võlatunnistuse kehtivus sõltub võlatunnistuse aluseks olnud kohustuse kehtivusest. See

tähendab, et kuigi 29.09.2017 kokkuleppes on hageja ja kostja kokku leppinud elatise võlgnevuse

osamaksetena tasumises, on jätkuvalt tegemist hageja poolt laste ülalpidamiskohustuse

rikkumisest tuleneva võlgnevusega, mitte hageja uue rahalise kohustusega kostja ees.

39. Sellest tulenevalt on jätkuvalt tegemist ülalpidamisnõudega, mille loovutamist piirab VÕS

§ 166 lg 1: sellise nõude võib loovutada, kui loovutusega kaasneb majanduslikult samaväärse

vastusoorituse saamine. Kostja ei saanud 29.09.2017 kokkuleppe punktist 2.1.2 tulenevat nõuet

kehtivalt loovutada võlasummast väiksema summa eest.

Seega õige on kostja seisukoht, et 08.02.2020 nõude loovutamine on tühine. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Eeltoodust tuleneb, et kuna kostja poolt 16 755 euro suurune elatise võlgnevuse nõude

loovutamine TL Infobüroo OÜ-le 6200 euro eest on tühine, ei läinud nõue TL Infobüroo OÜ-le

üle ning seega TL Infobüroo OÜ-l ei olnud nõuet, mida loovutada edasi EE-le .

40. Kohus leiab aga, et kostja on 08.02.2020 võlanõude loovutamise juures käitunud vastuolus

hea usu põhimõttega. Kostjale oli juba 2019.a juulis teada, et elatise nõuet loovutada ei saa. Sellega

kostja lõi ise olukorra, kus ta sai korraga kätte suurema summa, samal ajal hageja

loovutusdokumendile tuginedes pidas kostja nõuet lõppenuks ja edasisi makseid kostjale ei teinud.

TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS §

6 sätestatud hea usu põhimõtte kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma

hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat,

kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Seetõttu kohus leiab, et kostjal ei ole

õigust nõuda hagejalt viivist perioodi eest alates nõude loovutamisest 08.02.2020 kuni

Tsiviilasi nr 2-21-2499

täitemenetluse alustamiseni 10.02.2021.

41. Kohus on asjas esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et 10.02.2021 täitemenetluse

alustamisel ei olnud hagejal kostja ees 29.09.2017 kokkuleppe punktis 2.3. nimetatud võlgnevust,

mistõttu ei saanud CC lugeda maksegraafikut lõppenuks ega nõuda hagejalt sisse kogu võlgnevust.

See tähendab, et 10.02.2021 täitemenetluse alustamise ajaks ei olnud 29.09.2017 kokkuleppest

tulenev nõue muutunud sissenõutavaks ja kostjal ei olnud õigust pöörduda kohtutäituri poole.

Seega täitemenetlus täiteasjas nr 175/2021/229 oli algusest peale lubamatu.

42. Kohus selgitab, et siinses asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei

muuda hageja võlgnevust olematuks ega võta kostjalt õigust nõuda hagejalt 29.09.2017 notariaalse

kokkuleppe punkti 2.1.2 alusel elatise võla jäägi tasumist. Kohtu arvestuste järgi on võla jääk

08.02.2020 seisuga 10 506,40 eurot Sellest summast tuleb maha arvestada võimalikud

täitemenetluse käigus võla katteks kinnipeetud ja kostjale üle kantud summad, mida kohtutäitur

hagejale ei saa tagastada.

43. Kohus selgitab veel järgmist. Kohus selles asjas tuvastas, et täitemenetluse 10.02.2021

alustamisel hagejal kostja ees tegelikult sissenõutavat võlgnevust ei olnud ning edasine viivitus

kokkulepitud maksegraafiku täitmisel on põhjustatud eelkõige kostja enda poolt nõude

loovutamisest ja seejärel põhjendamatult suure summa sissenõudmiseks täitemenetluse

algatamisest. Hageja esitas viivitamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning kohus

rahuldab selle. Seetõttu kohus leiab, et kuigi kohtumenetluse ajal hageja maksegraafiku järgi

maksmist ei jätkanud ning formaalselt on tänaseks tasumata osamaksete summa suurem kui 500

eurot, ei saa kostja hea usu põhimõttest tulenevalt lugeda maksegraafikut lõppenuks ega kogu

nõude jääki korraga sisse nõuda. Hagejal on õigus jätkata võlgnevuse jäägi tasumist kokkulepitud

maksegraafiku kohaselt – 480 eurot kuus alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui pärast

seda hagejal tekib osamaksete võlgnevus, mis ületab notariaalse kokkuleppe punktis 2.3. märgitud

summat, on kostjal õigus lugeda maksegraafik lõppenud ja uuesti kohtutäituri poole pöörduda.

Menetluskulude jaotus

44. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

45. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku

materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138

lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate

kulud (TsMS § 144 p 1).

46. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 järgi riigilõiv

on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Hageja on kohtutoimiku andmetel tasunud selles asjas riigilõivu kokku 350 eurot – 300 eurot

hagiavalduse esitamise eest ja 50 eurot hagi tagamise avalduse eest.

Kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, mistõttu ei ole 50 euro osas tegemist

menetluskuluga, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt nõuda. Seega hagejale hüvitatavaks

menetluskuluks jääb 300 eurot. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

47. Tsiviilasja hinna määramine. Kohus on hagi menetlusse võtmisel lähtunud hageja

nimetatud tsiviilasja hinnas 3500 eurot. See hind ei ole õige. TsMS § 136 lg 1 teise lause kohaselt

kohus võib määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

TsMS § 136 lg 4 teisest lausest tulenevalt kohus võib hinda muuta ka asja lahendava

kohtulahendiga.

Tsiviilasi nr 2-21-2499

TsMS § 132 lg 5 kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna

tähenduses mittevaraliseks. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000

eurot. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot,

kui sama paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

ei ole § 132 lg-s 11 nimetatud. Seega tuleb selle hagi hinna määramisel lähtuda TsMS § 132 lg-s 1

toodud eeldusest, millest § 132 lg 2 võimaldab kohtul kõrvale kalduda, arvestades kõiki

asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendites (vt nt 2-19-6689, p 14) korduvalt selgitanud, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb

arvesse võtta hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist hagis taotletakse.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja suhtes algatatud sundtäitmine enam kui 16 000 euro

sissenõudmiseks, seega hageja rahaline huvi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel

ületas oluliselt tsiviilasja hinnaks määratud 3500 eurot, see on ka suurem kui 6000 eurot. Eeltoodu

alusel ja juhindudes TsMS § 132 lg-st 5, kohus määrab tsiviilasja hinnaks 6000 eurot.

48. Tsiviilasja hinna muutmisest tulenevalt on vähem tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinnaga 6000 eurot hagi esitamisel tasuda riigilõivu

425 eurot. Seega on selles asjas riigilõivu vähem tasutud 125 eurot.

TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna menetluskulude kandmiseks kohustatud isik

selles asjas on kostja, mõistab kohus vähemtasutud riigilõivu 125 eurot kostjalt riigituludesse välja.

49. TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Arvestades

selle vaidluse asjaolusid, eelkõige seda, et vaidluse esemeks on elatise võla sundtäitmine, peab

kohus mõistlikuks võimaldada kostjal täita kohustus riigi ees osamaksetena pikema perioodi

jooksul. Kostjal tuleb 5 kuu jooksul tasuda 25 eurot kuus iga kuu 10.kuupäevaks alates kohtuotsuse

jõustumise kuule järgnevast kuust.

TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamisel

kostjal maksta riigile kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik