2-21-8590/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2021, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8590

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R S vastu

kompromisslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

7958,94 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus

Legal OÜ

Kostja: R S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista

välja

R

Silt

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

kasuks

08.12.2018

kompromisslepingust/võlatunnistusest 24702384 tulenev võlgnevus 6276,08 eurot (sh

põhinõue 3888,30 eurot ja enne 08.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 2387,78 eurot),

viivis (põhinõudelt 3888,30 eurot alates 16.10.2019 kuni hagi esitamiseni 28.05.2021)

summas 1378,79 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista välja R Silt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,06% päevas

põhinõudelt 3888,30 eurot alates 29.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o mitte

enam kui 121,73 eurot).

4. Jätta rahuldamata hagi lepingu sõlmimise tasu 30 eurot nõudes ja kompromissi

põhinõude osas 91,17 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskuludest 2 % hageja ja 98 % kostja kanda.

6. Määrata kindlaks Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaline suurus 655

eurot (sh riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot), millest kostjal tuleb

hüvitada 98 %, so 641,90 eurot.

7. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude 895 eurot

hüvitamiseks osaliselt, s.o summas 641,90 eurot. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osas 253,10 eurot.

8. Mõista R Silt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitis 641,90

eurot.

9. Kohustada R Si tasuma Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitiselt

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt alates

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise nõude täitmiseni.

10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib kaja esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja)

hagi R Si vastu (kostja). Hageja nõuab hageja ja kostja vahel 08.08.2018 sõlmitud

kompromisslepingust/võlatunnistusest

24702384.

(aluseks

leping

16-084591-VL,

05.09.2016) tulenevat kompromissisummas võlgnevust 6367,25 eurot s.h põhinõue 3979,47

eurot, enne 08.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 2387,78 eurot ja lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot, viiviseid põhinõudelt 3979,47 eurot alates 16.10.2019 kuni

28.05.2021 summas 1411,12 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning alates 29.05.2021

põhinõudelt 3979 eurot sissenõutavaks muutunud viivist määraga 0,06 % päevas, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses summani 145,57

eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulude

riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot koos viivisega võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2. Postisaadetise väljastusteatelt nähtuvalt on kostja on hagimaterjalid ja hagi menetlusse

võtmise määruse isiklikult vastu võtnud 09.092021. Hagile vastamise tähtaeg oli 14 päeva.

Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud ega teinud seda kohtuotsuse koostamise ajaks.

3. Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale

on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel

juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaoludel õiguslikult põhjendatud osaliselt ja hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt.

4. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 444 lg 3 põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. Kohus jätab hagi rahuldamata kompromissisumma põhinõudest 91,17 euro ja lepingutasu 30

eurot osas, põhjusel et hagiavalduse kohaselt kostja tasus nõuet summas 121,17 eurot, millest

30,00 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 eurot

katteks ning katteks ning 91,17 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Samas

on jätnud hageja nõudes kostja tasutud summad arvestamata. Seega jätab kohus tasutud osas

hageja nõude rahuldamata ja teeb uue viivisearvutuse. Põhivõlgnevuselt 3888,30 eurot 591

päevale (16.10.2019-28.05.2021) vastav viivis määraga 0,06 päevas on 1378,79 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg

1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja kanda jääb menetluskuludest 2 % ja kostja kanda

98 %. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kindlaks kohtuotsuses menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud

riigilõivu 475 eurot ja kantud õigusabikulu 420 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt

TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostja kanda jäävas osas

hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on kohtumenetluses esindanud lepinguline

esindaja Plus Plus Legal OÜ jurist Carlo Kask. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast

nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 3,5

tundi, õigusteenuse tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Tegemist on hageja

majandustegevuses esitatava tüüphagiga, milles sisuliselt muudetakse peamiselt

arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks piisav

aeg 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks), s.o 180 eurot, millest kuulub hagejale

hüvitamisele

kostjale

langev

osa.

Hagiavalduse

kohaselt

ei

ole

hageja

käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruseks 665 eurot (sh riigilõiv 475

eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

98 %, so 641,90. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja

mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude

hüvitise 641,90 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

Kohtu selgitused kostjale

9. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale

kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi

rahuldamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik