2-21-7596/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2021, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-7596

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A Ti vastu

kompromisslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

7869,02 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus

Legal OÜ

Kostja: A T

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista

välja

A

Tilt

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

kasuks

08.12.2018

kompromisslepingust/võlatunnistusest 24700496, tulenev võlgnevus 5584,98 eurot (sh

põhinõue 3628,65 eurot ja enne 08.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1956,33

eurot), viivis põhinõudelt alates 16.07.2019 kuni hagi esitamiseni 12.05.2021 summas

1454,36 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista välja A Tilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,06% päevas

põhinõudelt 3628,65 eurot alates 13.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud A Ti kanda.

5. Määrata kindlaks Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus 655 eurot (sh riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot).

6. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude 895 eurot

hüvitamiseks osaliselt, s.o summas 655 eurot. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital taotlus menetluskulude hüvitamiseks osas 240 eurot.

7. Mõista A Tilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitis 655

eurot.

8. Kohustada A Ti tasuma Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitiselt

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt alates

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise nõude täitmiseni.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib kaja esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja)

hagi A Ti vastu (kostja). Hageja nõuab kostjaga 08.12.2018 sõlmitud kompromiss-

lepingust/võlatunnistusest 24700496 (aluseks leping Väikelaen Nr. 14-067661-VL,

03.09.2014) tulenevat kompromissisumma võlgnevust 5584,98 eurot (sh põhinõue 3628,65

eurot ja enne 08.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1956,33 eurot), viivist

põhinõudelt alates 16.07.2019 kuni hagi esitamiseni 12.05.2021 summas 1454,36 eurot,

sissenõudekulu 35 eurot ja viivist põhinõudelt 3628,65 eurot alates 13.05.2021 kuni

põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista

kostjalt välja riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot koos viivisega

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2. Kostjale postiteenuse vahendusel väljastusteatega kostja elukoha aadressil saadetud

hagimaterjalid on vastu võtnud 04.06.2021 kostja elukaaslane. Seega on hagiavaldus ja

menetlusse võtmise määrus kostjale TsMS § 312. § 313 lg 2, § 322 lg 1 kohaselt kätte

toimetatud 04.06.2021. Kostja oli kohustatud esitama kohtule vastuse hagiavaldusele 14

päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Määratud tähtajaks kostja kohtule nõutud

vastust ei esitanud.

3. Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale

on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel

juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale

kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi

rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad praegusel juhul

hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 sätestab,

et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 475 eurot ja kantud õigusabikulu

420 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise

kohtukulude hulka ja tuleb hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on kohtumenetluses esindanud lepinguline

esindaja Plus Plus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast

nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 3,5

tundi, õigusteenuse tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Tegemist on hageja

majandustegevuses esitatava tüüphagiga, milles sisuliselt muudetakse peamiselt

arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks piisav

aeg 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks), s.o 180 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei

ole hageja käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 655 eurot (sh riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda

hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni

menetluskulude hüvitise 655 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik