2-19-9867/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. detsember 2021

Tsiviilasja number

2-19-9867

Tsiviilasi

L.M. hagi Narva linna (Linnamajandusameti kaudu)

vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.M.

ja

Narva

linna

(Linnamajandusameti

kaudu)

määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

L.M. (hageja) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Narva linn (Linnamajandusameti kaudu) (kostja)

(registrikood

75039729),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.M. ja Narva linna (Linnamajandusameti

kaudu) määruskaebused rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 22. juuni 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud

menetluskulud

menetlusosaliste

endi

kanda

(TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli L.M. (hageja) hagi Narva linna (Linnamajandusameti kaudu)

(kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.

Viru Maakohus rahuldas 6. aprilli 2020. a otsusega hagi täies ulatuses ja jättis menetluskulud

kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu

Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2020. a otsusega rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata

ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus 5082 eurot (sh

käibemaks) (38,5 tundi) ning ringkonnakohtus 2178 eurot (sh käibemaks) (16,5 tundi). Hageja

esindaja tunnihind on 132 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub mõista kostjalt välja

menetluskulud kogusummas 7260 eurot.

2. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 22. juuni 2021. a määrusega hageja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4092

eurot, s.o Viru Maakohtus kantud menetluskulud 2607 eurot ja Tartu Ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 1485 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. TsMS § 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja osales menetluses lepingulise esindaja kaudu. Maakohus leidis, et hageja esindaja

tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistliku suurusega.

Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kokku on esindajal kulunud hageja

esindamiseks kahes kohtuastmes 55 tundi. Õigusabina on menetluskulude nimekirjas märgitud

ka konsultatsioonid kliendiga. Nõupidamised ja muud tegevused (materjalide edastamine

kohtule, kooskõlastamised, infovahetus/kirjavahetus, jne), mis ei ole seotud konkreetse

menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega

hinnatavad tegevused. Maakohus ei seadnud küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka

muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja

menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Nimetatud toimingud võivad olla

küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kulude, mis ei ole otseselt seotud õigusteenuse osutamisega

(õigusnõustamisega), väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Kuigi käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest

mahukama nõudega (tsiviilasi läbis mitu kohtuastet), leidis maakohus, et õigusabi osutamise

ajakulu 55 tundi on põhjendatud osaliselt. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et menetlus toimus

kirjalikus menetluses.

Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 4092 eurot

(sh käibemaks), s.o maakohtus kantud kulud 2607 eurot (19,75 tundi x 132 eurot) ja

ringkonnakohtus kantud kulud 1485 eurot (11,25 tundi x 132 eurot).

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, milles rahuldati hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avadluse täies

ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud hageja esindaja ajakulu arvutamisel ja juba

seetõttu ei ole kohtumäärus põhjendatud. Maakohus, nõustus et põhjendatud ja vajalik ajakulu

maakohtus on kokku 15,5 tundi ja ringkonnakohtus 5 tundi, s.o koos käibemaksuga vastavalt

2046 eurot ja 660 eurot, s.o kokku 2706 eurot. Maakohus on aga määranud kindlaks

menetluskulud 1386 euro võrra rohkem.

Hageja ei ole arveid menetluskulude kontrollimiseks esitanud. Kostja hinnangul tähendab see

seda, et hageja esindaja ei ole hagejale arveid esitanud ega hageja neid kulusid kandnud.

Hageja menetluskulu on ebamõistlikult suur. Ei ole eluliselt usutav, et hageja, kes vaidluse

tulemusena saaks 3006 eurot, kandis menetluskulusid kaks korda rohkem kui esitatud nõue.

Tegemist ei ole keskmisest keerulisema vaidlusega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et

umbes

ühe

lehekülje

menetlusdokumendi

koostamisele

võiks

professionaalsete

õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud

eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Kuivõrd

käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega, tuleb ühe

lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi.

Kulud, mis on seotud kliendi nõustamise ja dokumentide tutvumisega hagi koostamisel ei ole

põhjendatud ega vajalikud, kuna antud kulud on hõlmatud hagi koostamise ajakuluga.

5. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu. Hageja on lepingulisele esindajale tasunud

vastavalt arvetele, kuid seadus ei kohusta hagejat esitama enda menetluskulude tõendamiseks

advokaadibüroo arveid. Maakohus ega kostja pole nõudnud arvete esitamist. Õigusabi kulude

maht ei ole sõltuvuses hagi hinnast.

6. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata ning teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 3168

eurot ning jätta menetluskulud määruskaebemenetluses kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohtu põhjendused vastuolulised. Ühest küljest ei sea

maakohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule

menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid leiab samas, et hageja esindaja töö ajakulu

ei ole põhjendatud osas, mis puudutab nõupidamisi ja muid tegevusi (materjalide edastamine

kohtule, kooskõlastamised, infovahetus/kirjavahetus, jne), mis ei ole seotud konkreetse

menetlusdokumendi koostamisega.

Maakohus on rõhutanud, et tegemist oli keskmisest keerulisema vaidlusega, mis nõuab

õigusteadmisi ja tõendite suure mahuga tutvumist, ning et tegemist oli tsiviilkohtumenetluses

tavapärasest mahukama võlaõigusliku nõudega (tsiviilasi läbis mitu kohtuastet).

Maakohus vähendas alusetult hageja esindaja ajakulu. Esialgne info saamine ja kliendiga

konsulteerimine on kõige olulisema tähtsusega. Hagiavalduse koostamine on olulise tähtsusega.

Sellest sõltub edaspidise menetluse edukus ja perspektiivikus. Seetõttu ei ole põhjendatud

arvestada ainult hagiavalduse sisuga, vaid ka viited seadustele on osa hagiavalduse sisust.

Seaduse viiteid ei ole üldjuhul võimalik peast mäletada. Seadusega tuleb tutvuda, ning ka

analüüsida ning veenduda, et valitud seaduse viited kohalduvad käesolevas vaidluses. Kohtu

selgitus on asjakohatu.

Esindaja on kohustatud teavitama klienti menetluse käigust ning samuti saama ja võtma arvesse

täiendavat infot ja juhiseid, mida klient esindajale annab. Käesoleval juhul see vajadus ka tekkis

tulenevalt kostja esitatud menetlusdokumentidest. Hagiavalduse täpsustuse koostamise ajaks

oli kostja juba vastuse esitanud. Peale vastusega tutvumist ongi ainuõige ja vajalik tegevus

kliendiga konsulteerida ning vastavalt kliendilt saadud tagasisidele teha vajalikud täpsustused.

Täpsustusi ei ole võimalik teha kohe hagiavalduse esitamisel, sest ei ole teada vastaspoole

seisukoht.

Lõplike seisukohtade esitamiseks on vajalik kõik eelnev kokku võtta, mis on üsna ajamahuks

tegevus. Selle dokumendi koostamise vajadus tekkis kostja poolt menetlusdokumentide

esitamise tulemusena.

Esindaja pidi hagejaga arutama apellatsioonimenetlusega seonduvat. Selline vajadus tekkis

kostja

poolt

apellatsioonkaebuse

esitamise

tõttu.

Seega

on

kulu

põhjendatud.

Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine on menetluslikult ülimalt oluline, sest sellest sõltub

edasine menetluse käik. Vastuse koostamine oli hageja jaoks edukas. Maakohus on

põhjendamatult jätnud arvestamata, et vastus oli mahukas.

Hageja palub määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 4 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 11, § 12, § 13, § 14 ning seetõttu palub see

jätta menetluses kohaldamata.

7. Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja nõustus maakohtu seisukohaga, et nõupidamised ja muud tegevused, mis

ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt

kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Asja materjalidega ja kohtulahenditega tutvumisele

ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga, dokumentide ja kohtupraktika

uurimist ja õigusliku positsiooni loomisele vms kuluv aeg peaks olema hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks

on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige

arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus

esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.

Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama

menetlusega, ühe lehekülje koostamise kohta tuleb arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi.

Hageja poolt õigusabile kulutatud maht tööde lõikes ei ole tõendatud ega põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning poolte

määruskaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).

9. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.

Pooled ei vaidle ringkonnakohtus selle üle, et hageja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega

ning ringkonnakohus nõustub makaohtu põhjendustega, et see vastab sarnase õigusteenuse

keskmisele turuhinnale.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Ringkonnakohus leiab, et vaatamata menetlustele erinevates kohtuastemetes, ei saa vaidlust

lugeda niivõrd keerukaks ja mahukaks, mis õigustaks pidada hageja õigusabi kulu taotletud 55

tunni ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused hageja

menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse kohta küll vähesed, kuid põhjendatud ja

vajalikuks peetud hageja esindaja ajakulu kokku 31 tunni ulatuses vastab tsiviilasja keerukusele

ja mahukusele.

10. Vastuseks kostja määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude jaotus on

kindlaks määratud Viru Maakohtu 6. a aprilli 2020. a ja Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri

2020. a otsustega. Seega ei saa jaotust enam vaidlustada. Vaidlust ei ole, et hagejat esindas

lepinguline esindaja. Kostja ei too ühtegi sisulist väidet selle kohta, miks tulnuks jätta hageja

menetluskulude taotlus tervikuna rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt vähendas maakohus hageja esindaja ajakulu,

põhjendades, miks ta jättis osa ajakulust arvestamata. Ajakulu, mida maakohus pidas tervikuna

põhjendatuks, ei ole maakohus oma põhjenduses eraldi käsitlenud, kuid kohus võttis selle

arvesse ajakulu kokku liites. Seega ei ole õige kostja määruskaebuse väide, et kokku luges

maakohus põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks maakohtus 15,5 tundi ja

ringkonnakohtus 5 tundi. Need arvutused puudutavad hageja esindaja ajakulu, mida maakohus

pidas vajalikuks vähendada. Maakohtu arvestusele lisandub taotluses märgitud, kuid määruse

põhjendustes eraldi käsitlemata toimingute ajakulu, mida maakohus pidas tervikuna

põhjendatuks. Nii jättis maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes kirjeldamata hageja

28. detsembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirjas (tl 173jj) loetletud toimingud

maakohtus 4,25 tunni ja ringkonnakohtus 6,25 tunni ulatuses. Ringkonnakohus möönab, et

tegemist ei ole tavapärase viisiga kohtupoolsele menetluskulude suurusele hinnangu andmisel

ning maakohtu põhjendused ei ole lihtsasti jälgitavad.

Kuigi maakohus oleks võinud määruses üheselt selgelt tuua välja, et käsitlemata osas peab

maakohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks, ei ole tegemist sellise minetusega, mis tingiks

maakohtu määruse muutmise. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid

hindab asja tervikuna. Ringkonnakohus leidis eespool, et maakohtu poolt vajalikuks peetud

ajakulu 31 tundi vastab tsiviilasja mahukusele ja keerukusele.

Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja

õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning

põhjendamatu on rahuldada õigusabikulu taotlus lähtuvalt määruskaebuses väidetud 40-st

minutist ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tsiviilasja hinnast suurema menetluskulu

väljamõistmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kuigi hageja nõudis rahalist hüvitist, tuli

kohtutel eelkõige tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Seega ei olnud käesolevas asjas

tegemist pelgalt rahalise nõudega, vaid eelkõige tuvastusnõudega ning menetlusosalise

menetluskulu suurust ei saa siduda tsiviilasja hinnaga. Menetluskulude kindlaksmääramisel

tuleb lähtuda konkreetse asja asjaoludest, keerukusest ja mahukusest. Menetluskulude

jaotamise ja esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta

kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult

ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude

hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt

vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku

kaitset. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt,

et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et

kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama, st hagejal ei olnud vaja iseenesest esindajakulude kohta arveid

esitada. Kostja ei ole enne määruskaebuse esitamist seadnud hageja menetluskulusid kahtluse

alla põhjusel, et hageja pole teenuse osutamise eest arveid esitanud. Vaidlust ei ole, et hagejat

esindas lepinguline esindaja. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda hagejalt arvete esitamist.

11. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka hageja määruskaebuse rahuldamiseks ning

väljamõistetud menetluskulu suurendamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et taotletud ulatuses (55 tundi) ei saa teenust

pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on põhjendatult vähendanud osa toimingute

ajakulu ning puudub alus selles osas maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on ajakulu

vähendamist määruses põhjendanud.

Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses,

mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust

(Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

Kuigi käesolev tsiviilasi läbis kaks kohtuastet ning menetlusosalised vahetasid mitmeid

menetlusdokumente, on hageja esindaja taotletud ajakulu 55 tundi ülepaisutatud. Tsiviilasi

menetleti kirjalikus menetluses, hagiavalduse esitamisest kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni

möödus 1,5 aastat.

Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb arvestada, et õigusabiteenus on

mitmekülgne ning see hõlmab ka muid toiminguid lisaks kohtule menetlusdokumentide

koostamisele. Maakohtu poolt peetud ajakulu 31 tundi vastab tsiviilasja olemusele, mahule ja

keerukusele.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus jätta TsMS § 178 lg 4 PS §-dega 11–14 vastuolu tõttu

kohaldamata, ei ole põhjendatud. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. Menetluskulude hüvitamiseks on

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud erikord. TsMS § 174 g 8 järgi määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Kohtu roll

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on suurem, kuivõrd selle käigus ei lahendata

keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus lähtub esmajoones kaalutlusõigusest. Seega puudub

üldjuhul ka menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral vajadus kasutada

menetluses õigusabiteenust ning selle kasutamise korral ei saa olla õigustatud ootust, et

õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistetakse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke