2-20-116969/48 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23.detsember 2021, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-116969

Tsiviilasi

X hagi Osaühing Alfapower vastu ja Finpower OÜ

vastu 164,44 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Osaühing Alfapoweri vastu esitatud nõude hind 489,53

eurot

Finpower OÜ vastu esitatud nõude hind 164,44 eurot

Menetlustoiming

Hagi käiguta jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Hageja lepingulised esindajad Gunnar Heina (e-post:

gunnarheina@gmail.com) ja Kaupo Süvaoja (e-post:

kaupo.syvaoja@mail.ee, e-post: kaupo@oigusburoo.com)

Kostjad:

1. Osaühing Alfapower (registrikood 11396389, asukoht

Aasa 8, Pärnu linn, Pärnu linn, 80033 Pärnu maakond)¸

seaduslik

esindaja

Rein

Sõõrd

(e-post

rein.alfapower@gmail.com); lepinguline esindaja Karlis

Kolk (e-post: karlis.kolk@uusmaa.ee)

2. RS Varad OÜ (endine nimi Finpower OÜ, registrikood

11494666, asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa

vald, Aasa küla, 87201; e-post: soord@hot.ee); seaduslik

esindaja juhatuse liige Rein Sõõrd

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X 09.04.2021 loobumine hagist Finpower OÜ (praeguse ärinimega RS Varad OÜ)

vastu ja 11.11.2021 loobumine osaühingu Alfapower vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-116969.

3. Hageja X menetluskulud kostja RS Varad OÜ menetluskulud jätta X enda kanda.

4. Alfapower OÜ menetluskulud jätta X kanda.

5. Määrata Alfapower põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 489,53 eurot.

6. Mõista Xlt Alfapower OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 489,53 eurot.

7. Kostja I kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Alfapower OÜ-le viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8. Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks vähemtasutud riigilõivu katteks 37,50 eurot.

Tasaarvestada X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot X nõudega riigi vastu riigilõivu

Tsiviilasi nr 2-20-116969

2 (8)

tagastamiseks summas 50 eurot ning lugeda X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot

tasaarvestusega lõppenuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

1. X esitas maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud asjas 25.06.2020 hagi Osaühingu

Alfapower vastu üüri tagatisraha 160 eurot, üüri ettemaksu 160 eurot ja 164,44 eurot üürile lisaks

tasutud kõrvalkulude, mille tasumiseks hagejal üürilepingu alusel kohustust ei olnud, tagasi

saamiseks ning viivise 5,09 eurot (hagiavalduse põhjenduste kohaselt arvestatud perioodi

01.04.2020 – 08.04.2020 eest) väljamõistmiseks.

2. Hageja taotlusel kohus 14.10.2020 kaasas kostjana menetlusse üüritud eluruumi omaniku,

Finpower OÜ (alates 09.02.2021 ärinimi RS Varad OÜ), ja kohustas hagejat esitama kaasatud

kostja vastu esitatava põhjendatud nõudega täiendatud hagiavalduse tervikteksti. Hageja esitas

23.10.2020 hagiavalduse tervikteksti asemel lühendatud kujul hagiavalduse, milles märkis üksnes

kostjaga II seotud nõuded. Hageja taotles kostjalt II välja mõista alusetult tasutud kõrvalkulud

summas 164,44 eurot.

3. 31.10.2020 esitas Finpower OÜ esindaja hagejale ettepaneku kompromissiks – kostja II tasub

164,44 eurot alusetult tasutud kõrvalkulusid, kuid kuna kohtuväliselt ei ole Finpower OÜ vastu

nõuet esitatud, siis ei olnud kostja II nõus kandma menetluskulusid. Gunnar Heina vastas kostjale

2, et on sellise kokkuleppega nõus, kuid kokkulepet kohtule kinnitamiseks ei esitatud.

Kohus 17.03.2021 määrusega jättis X hagi osaühingu Alfapower ja RS Varad OÜ (endine

Finpower OÜ) vastu puuduste kõrvaldamiseks käiguta, andis pooltele tähtaja kompromissi

sõlmimiseks. Kohus määras, et kui pooled kokkuleppele ei jõua või ei jõuta kokkuleppele mõlema

kostjaga, tuleb hagejal esitada kohtule 31.märtsiks 2021 mõlema kostja vastu esitatud nõuete osas

täiendatud ja täpsustatud hagiavaldus terviktekstina, arvestades kohtumääruse põhjendustes antud

selgitusi. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostja II kaasamine mõjutab kostja I vastu

esitatud nõude suurust.

Hageja taotlusel kohus pikendas kompromissi sõlmimiseks ja hagi tervikteksti esitamiseks antud

tähtaegu 09.aprillini 2021.

4. 09.04.2021 hageja esitas kohtule kirjaliku avalduse kostja II osas hagist loobumiseks ja

menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on RS Varad OÜ ja hageja 07.04.2021 sõlminud

kohtuväline kokkulepe, mille tingimused kokkuleppe kohaselt täideti, st kostja kandis hageja

pangakontole RS Varad OÜ arvelt nõutud 164,44 eurot, mille kättesaamist hageja kinnitab. Hageja

palub lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-116969 Finpower OÜ (praegu RS Varad OÜ) suhtes

hageja hagist loobumise alusel (TsMS § 428 lg 3).

5. Samal päeval hageja esitas kohtule kompromissettepaneku kostjale 1: hageja loobub nõudest

Alfapower OÜ vastu täielikult ja menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda.

Hageja taotles juhul, kui Alfapower OÜ kompromissiga ei nõustu, jätkata asja menetlemist 320,00

euro ja menetluskulude nõudes.

OÜ-ga Alfapower hageja kokkuleppele ei jõudnud.

6. 11.11.2021 kohtuistungil hageja loobus hagist osaühingu Alfapower vastu. Kohus määras

pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastaspoole kulude kohta vastuväidete

esitamiseks. Kohus teatas, et teeb menetluse lõpetamise määruse 19.11.2021.

Kohtul jäi tähelepanuta, et hageja loobumisavaldus RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest on veel

vormiliselt lahendamata ja menetlus RS Varad OÜ vastu määrusega lõpetamata.

TsMS § 429 lg 3 alusel kohus 19.11.2021 edastas Finpower OÜ seaduslikule esindajale Rein

Sõõrdile X hagist loobumise avalduse, menetluskulude nimekirjad ning määras vastuväidete ja

kostja II enda menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja.

Tsiviilasi nr 2-20-116969

3 (8)

Kostja II kohtu määratud tähtpäevaks midagi ei esitanud.

7. samuti ei ole hageja esitanud määratud tähtpäevaks, 21.detembriks 2021 (kaasa arvatud), kohtu

nõutud täiendavaid selgitusi ega kuludokumente enda lepinguliste esindajate menetluskulude

kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1).

9. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 4 lg 3 teise lause kohaselt hageja võib

esitatud nõudest loobuda. TsMS § 428 lg -st 1 tulenevalt hageja võib hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on mõlema kostja osas lubatav, hagist loobumine ei riku

olulist avalikku huvi (TsMS § 429 lg 4).

Kohus võtab vastu hageja loobumise kostja RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest, kuna hageja ja

RS Varad OÜ on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe ja hageja kinnitusel on kostja kokkuleppe

täitnud. RS Varad OÜ ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud.

Kohus võtab vastu ka X 11.11.2021 kohtuistungil avaldatud ja protokolli kantud loobumise hagist

Osaühingu Alfapower vastu üüri ettemaksu ja tagatisraha kokku 320 euro tagastamiseks. Ka

osaühing Alfapower ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud, kuid palub jätta

menetluskulud hageja kanda.

Kuna X on mõlema kostja vastu esitatud nõuetest loobunud, lõpetab kohus tsiviilasjas menetluse.

10. TsMS § 432 sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama

nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda.

Menetluskulud

11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tsiviilasja menetlusega seoses teinud

lepingulisele esindajale kulutusi summas 585,00 eurot (käibemaksuga) vastavalt lepingulise

esindaja tööaruandele ning kokkuleppehindadele, võttes aluseks tsiviilasja sisu ja tehtud töö –

kokku 6,5 tunni ulatuses (tsiviilasja materjalidega tutvumine; hagiavalduse koostamine;

esindatava ärakuulamine ning täiendavate dokumentide koostamine), tunnihinnaks on 75EUR +

KM. Hageja esindaja kinnitab, et kõik märgitud lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses

käesoleva kohtumenetlusega, on vajalikud ja põhjendatud ning vastavuses tsiviilasja keerukusega.

Hageja ei ole eraisikuna käibemaksukohustuslane ega saa lepingulise esindaja kuludelt

käibemaksu tagasi, mistõttu on kulud näidatud koos käibemaksuga. Hageja taotleb jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

12. Kostja I vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja I on seisukohal, et hageja

menetluskulude nimekiri ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. TsMS § 176 lg 1 kohaselt peab

menetluskulude nimekirjas olema detailselt ära näidatud menetluskulude koosseis. Hageja

menetluskulude nimekiri on lakooniline, nimekirjas ei ole ära toodud, millistel kuupäevadel ning

kelle poolt konkreetselt (hageja esindajaid on 2) on hagejale õigusabiteenust osutatud. Eeltoodu

tõttu ei ole võimalik kontrollida, kas hageja poolt nimetatud õigusabikulud on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kostjat esindab OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa (jurist K.K.), kes on

käibemaksukohuslane, ning on kohane, et kostja menetluskuludele lisandub käibemaks. Samas on

arusaamatu, kuidas on hageja menetluskuludele lisatud käibemaks, kui hageja füüsilised esindajad

pole käibemaksukohuslased (samuti pole sellele varasemalt viidatud). Kostjal on kahtlus, et hageja

menetluskulude nimekiri on seetõttu fabritseeritud.

Tsiviilasi nr 2-20-116969

4 (8)

13. Kostja I menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 1113 eurot (koos

käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulude arvestuse aluseks on kliendilepingus kokku lepitud

juristitasu maksmine ja arvestamine tunnitasu alusel. Tunnitasu suuruseks on 70,00 eurot tunnis

(lisandub käibemaks).

Õigusabi osutamiseks on kostja I esindaja kulutanud kokku 13 tundi ja 15 minutit järgmistele

toimingutele:

10.07.2020 Materjalidega tutvumine, analüüs, kohtumine ja nõupidamine kliendiga, positsiooni

kujundamine, kostja vastuse koostamine 4 tundi ja 10 minutit

28.07.2020 Hageja 17.07.2020 vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 minutit

21.09.2020 Ettevalmistus Pärnu Maakohtu 22.09.2020 kohtuistungiks 1 tund ja 30 minutit

22.09.2020 Kliendi esindus kohtuistungil 2 tundi ja 51 minutit

29.09.2020 kohtuistungi protokolliga tutvumine 20 minutit

08.10.2020 Hageja 05.10.2020 taotlusega tutvumine 5 minutit

15.10.2020 Kohtu 14.10.2020 kohtumäärusega tutvumine 10 minutit

28.10.2020 Hageja 23.10.2020 hagiavaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 minutit

09.12.2020 Tutvumine hageja ja kostja kirjadega 31.10.2020-11.11.2020 20 minutit

18.03.2021 Tutvumine kohtu 17.03.2021 kohtumäärusega 10 minutit

12.04.2021 Tutvumine menetlusdokumentidega 26.03.2021-09.04.2021, vastuse (12.04.2021)

koostamine kohtule 25 minutit

10.11.2021 Pärnu Maakohtu 11.11.2021 kohtuistungiks ettevalmistus (sh kohtutoimiku lugemine),

kliendiga nõupidamine 1 tund ja 30 minutit

12.11.2021 Kliendi esindus kohtuistungil 14 minutit

27.09.2021 Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 40 minutit

Tasu kokku 13 tundi ja 15 minutit * 70 eurot = 927,50 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja I esindaja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega

hagimenetluses, kulude suurus on esindaja hinnangul põhjendatud ja vajalik; kostja I ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi küsida.

14. Kostja I esindaja viitab Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42

(p 13) esitatud varasema seisukoha muutusele, mille kohaselt leitakse, et ei ole põhjendatud siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kostja I leiab, et kuna hageja loobus hagist, siis tuleb vastavalt

TsMS §-le 168 hagejal kanda kostja menetluskulud, kui kostja pole nõuet pärast hagi esitamist

rahuldanud ega hagi õigeks võtnud. Antud juhul sõlmisid küll hageja ja kaasatud kostja II

Finpower OÜ kohtuvälise kompromissi, kuid ei Finpower OÜ ega ka Alfapower OÜ pole ühelgi

hetkel hagis esitatud nõuet tunnustanud ega õigeks võtnud. Kuigi mõlema kostja seaduslik esindaja

on sama füüsiline isik, siis juriidilises mõistes on ettevõtted kaks erinevat isikut, mistõttu ei ole

põhjendatud, et ühe kostja kompromiss mõjutaks teise kostja menetluskulude kandmist.

Ettevõtetel on erinevad ärihuvid, mistõttu tuleb neid käsitleda olenemata juhatusest ja omanikest

erinevate isikutena.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja I määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista

hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1113 eurot. Hageja menetluskulud jätta

hageja kanda. Mõista hagejalt välja kostja I kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

15. Hageja vaidleb kostja I menetluskulude suurusele ja kostja I kulude hageja kanda jätmisele

vastu. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et oluline osa hagis nõutud summast laekus hageja

kontole vastavalt Kostja I ja II isikus tegutsenud ettevõtjaga (Rein Sõõrd) sõlmitud kokkuleppele.

Sisuliselt võttis Kostjana II menetlusse kaasatud pool hagi õigeks. Sama tulemus oleks

ootuspärane olnud ka siis, kui kohus oleks asja täielikult menetlenud ja kokkulepet poleks sõlmitud

kohtuväliselt. Õiguste ja kohustuste ettekavatsetud jagamine (skeemitamine) erinevate juriidiliste

kehade tekitamise kaudu ei ole kooskõlas moraalse äritegevuse normidega ning seda palub hageja

kohtul arvesse võtta. Hageja õiguste riive on toimunud, seda on kostjate vastutavas isikus tegutsev

Tsiviilasi nr 2-20-116969

5 (8)

ettevõtja kompromissiga nõustudes tunnistanud ning seega palub hageja jätta menetluskulud täies

ulatuses poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Hageja loobus RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest seetõttu, et RS Varad OÜ on pärast tema

kostjana menetlusse kaasamist hageja nõude rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Selle kohaselt peaksid RS Varad OÜ vastu

esitatud nõudega seotud menetluskulud jääma RS Varad OÜ kanda.

Hageja ega kostja II ei ole kohtule avaldanud kohtuvälise kokkuleppe sisu, sh kas kokkulepe

hõlmas ka menetluskulude jaotust. Hageja on aga ise taotlenud jätta menetluskulud poolte endi

kanda. Samuti nähtub kohtule enne hagist loobumise avalduse esitamist saadetud kokkuleppe

projektidest, et hageja ja kostja II on pidanud silmas, et pärast kostja II poolt 164,44 euro tasumist

ei ole neil vastastikku teineteisele enam mingeid pretensioone, seega ka mitte menetluskulude

hüvitamise nõudeid.

Eeltoodu alusel kohus jätab kostja II nõude menetlemisega seotud menetluskulud iga

menetlusosalise enda kanda.

17. TsMS § 168 lg-s 4 nähakse ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Alfapower OÜ vastu esitatud nõudest loobumise aluseks ei ole kostja I poolt hageja nõude

rahuldamine. Seega kostja I vastu esitatud nõuetest loobumise tõttu tuleb hagejal hüvitada

Alfapower OÜ-le menetluskulud ning hageja kanda jäävad ka tema enda menetluskulud, mis on

seotud kostja I vastu nõude esitamisega.

Hüvitatavate menetluskulude suurus

18. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku

materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised

kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p

1).

19. Vastavalt kulude jaotusele peab hageja hüvitama kulusid kostjale I. Seega tuleb rahaliselt

kindlaks määrata kostja I menetluskulud, menetlusosaliste endi kanda jäävate kulude suurust

kohus kindlaks ei määra.

20. Kostja I menetluskuluks on õigusabikulud 1113 eurot (sisaldab käibemaksu), esindaja ajakulu

kokku 13,25 tundi (3 t 15 min), tunnitasu 70 eurot + käibemaks.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. Kohus leiab, et kostja I õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus ei nõustu

kostja I esindaja seisukohaga, et selles asjas ei ole põhjendatud kostja I menetluskulude piiramine

tsiviilasja hinnaga. Kostja I viide Riigikohtu 14.04.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10324 ei

ole asjakohane. Viidatud lahendis Riigikohus leidis, et põhjendatud on tsiviilasja hinnast suuremas

summas menetluskulude väljamõistmine asjast puudutatud isikult avaldajate kasuks, kuna

avaldajad saavutasid kohtusse pöördumisega oma eesmärgi – puudutatud isik rahuldas nende

nõude pärast kohtusse pöördumist. Riigikohtu lahend ei välista kohtusse pöördunud isikult

Tsiviilasi nr 2-20-116969

6 (8)

väljamõistetava menetluskulude hüvitise piiramist tsiviilasja hinnaga. Nimelt märgitakse viidatud

lahendi punktis 19: „Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja

hinnaga. Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle

kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1). TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine

säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1

kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse

lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse

pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi

tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult

piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude

regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle

peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel

hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma

õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses,

mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu

määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi

arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt ka määruse p 17). Kolleegiumi hinnangul

tagab eeltoodud tõlgendus paremini kohtuvaidlusega seotud esindajakulude kandmise riski õiglase

jaotuse.“

22. Kohus leiab, et praeguses tsiviilasjas vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning keerulise

õigusvaidluse puudumist arvestades, ei ole põhjendatud hageja kanda jätta kostja lepingulise

esindaja kulusid, mis ligi kolmekordselt ületavad hageja nõuet. Kuigi X siin asjas loobub nõudest

kostja I vastu, sest osaliselt on pärast kohtusse avalduse esitamist tema nõude rahuldanud kostja

II, on X olukord võrreldav avaldajate olukorraga kostja I viidatud Riigikohtu lahendis.

X pöördus kohtusse, sest kohtuväliselt on kostja I keeldunud hageja nõudeid täitmast.

Samal ajal on mõlema kostja ainuosanik ja juhatuse ainus liige Rein Sõõrd, tema on kostja I

seadusliku esindajana sõlminud hagejaga üürilepingu. R. Sõõrd oli valmis alusetult tasutud

kõrvalkulud koheselt hagejale hüvitama, kui selgus, et tegelik korteriomanik on RS Varad OÜ

ning hageja esitas selle firma vastu nõude. Rein Sõõrd mõlema äriühingu seadusliku esindajana

pidi olema juba lepingu sõlmimise ajal teadlik, et korteriomandi tegelik omanik on RS Varad OÜ,

mitte üürileandja Alfapower OÜ. R. Sõõrd ei avaldanud seda hagejale ei siis, kui hageja

kohtuväliselt kostjalt I kõrvalkulude tagastamist nõudis, ega kostja I vastu hagiavalduse saamisel.

Selle asemel palkas R. Sõõrd kostjat I kohtusse esindama lepingulise esindaja (kellele väidetavalt

samuti ei olnud teada, et korter ei kuulu kostjale I).

Kohus leiab, et kostjate seaduslikul esindajal oli mõistlik võimalus õigusabikulude tekkimist

vältida, mistõttu kohus peab põhjendatuks selles asjas piirata kostja I lepingulise esindaja kulud

tsiviilasja hinnaga 489,53 eurot. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot +

käibemaks, katab see kostja I lepingulise esindaja 5,8 tunni töö. Arvestades kostja I lepingulise

esindaja tehtud menetlustoiminguid: osalemine 2 kohtuistungil (sh kohtus 2 t 51 min + veebis 14

min), 10.07.2020 kirjaliku vastuse koostamine (u 3 lk sisulist teksti), 12.04.2021 seisukoht hageja

kompromissettepanekule (12 rida) ning menetluskulude nimekirja koostamine (1,5 lk) ei ole kostja

I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks oluliselt suurem.

Tsiviilasi nr 2-20-116969

7 (8)

23. Eeltoodu alusel kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks menetluskulude katteks välja 489,53

eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja kostja I taotluse alusel kohus märgib menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tasumata riigilõiv

24. Hageja tasus menetluses 100 eurot riigilõivu kostja I vastu hagiavalduse esitamisel. Kostja II

vastu esitatud nõudelt ei ole hageja riigilõivu tasunud. Menetluse kestel teise kostja kaasamine ja

nõudesumma kahe kostja vahel jagamine ei muuda kostjaid solidaarkostjateks, vaid menetluse

käigus ilmnes, et kõrvalkulude 164,44 eurot tagastamise osas ei saa hagejal olla samaaegselt nõuet

kostjate I ja II vastu, vaid esialgu ainult kostja I vastu esitatud nõudesumma jagunes kahe kostja

vahel.

Kummagi kostja vastu esitatud nõuded on eraldiseisvad, mida tsiviilasja hinna määramisel ei saa

liita, kummagi kostja vastu esitatud nõudele tuli määrata oma hagihind ning tasuda sellele vastavalt

riigilõivu eraldi mõlemalt hagilt.

25. Kostja II vastu esitatud nõudelt tsiviilasja hinnaga 164,44 eurot tuleb riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 75 eurot.

Kohus ei ole hagejalt enne nõudnud ja hageja ei ole tasunud riigilõivu kostja II vastu esitatud

nõudelt, kuna hageja ja kostja II sõlmisid kohtuväliselt kokkuleppe ning hageja loobus kostja II

vastu esitatud nõudest enne kostja II kaasamise järel hagi tervikteksti asemel esitatud lühendatud

hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks hagejale määratud tähtaja lõppemist.

26. See ei välista riigilõivu nõudmist menetluse lõpetamise määrusega. TsMS § 179 lg 1 näeb ette,

et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas

lahendis või eraldi määrusega.

27. Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, on tasumata riigilõivu riigituludesse

hüvitamiseks kohustatud isik hageja.

Hüvitatava riigilõivu summa määramisel kohus võtab arvesse, et TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel

on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kuna ta hagist loobus.

Seetõttu kujuneb hüvitatava riigilõivu suurus järgmiselt:

1) Kostja I vastu esitatud nõudelt tasus hageja riigilõivu 100 eurot. Seega oleks hagejal õigus

tagasi taotleda 50 eurot.

2) Kui hageja tasub kostja II vastu esitatud nõude eest riigituludesse riigilõivu 75 eurot, tekib

tal õigus ka sellest 50% ehk 37,50 euro tagastamist nõuda. Seega ei ole põhjendatud

kohustada hagejat hüvitama riigile 75 eurot, vaid üksnes pool sellest, 37,50 eurot.

28. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kohustus riigile tasuda 37,50 eurot, kuid samal ajal on hagejal

õigus tagasi taotleda 50 eurot kostja I vastu esitatud hagist loobumise tõttu.

Tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 alusel tasaarvestatavate nõuetega. Eeltoodu alusel

kohus tasaarvestab riigi nõude hageja vastu 37,50 eurot hageja riigilõivu tagastamise nõudega

summas 50 eurot. VÕS § 197 lg 2 alusel seega hageja kohustus tasuda riigituludesse 37,50 eurot

ja samas summas riigilõivu tagastamise nõudeõigus lõpevad tasaarvestusega.

29. Hagejale jääb õigus taotleda kostja I vastu esitatud hagist loobumise tõttu riigilõivu tagastamist

summas 12,50 eurot. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Tsiviilasi nr 2-20-116969

8 (8)

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 määruse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus osas, millega maakohus

jättis Xlt Osaühingu Alfapower kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise

483,19 euro ulatuses ja viivise sellelt (resolutsiooni p-d 5, 6 ja 7). Teha tühistatud osas

uus määrus, millega mõista Xlt Osaühingu Alfapower kasuks täiendavalt välja

menetluskulude hüvitis 483,19 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses viivis sellelt summalt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Parandada maakohtu 23. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni p-s 3 ilmne

ebatäpsus, kus maakohus on eksinud sõnastamisel, ja lugeda resolutsiooni p 3

sõnastuseks „RS Varad OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud

jätta poolte endi kanda“.

3. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Maakohtu määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1–4 ja 8 osas.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Võtta vastu X 9. aprilli 2021. a loobumine hagist RS Varad OÜ (endise ärinimega

Finpower OÜ) vastu ja 11. novembri 2021. a loobumine hagist Osaühingu

Alfapower vastu.

3.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-116969.

3.3. RS Varad OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

3.4. Osaühingu Alfapower menetluskulud jätta X kanda.

3.5. Määrata Osaühingu Alfapower põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 972,72 eurot.

3.6. Mõista Xlt Osaühingu Alfapower kasuks menetluskulude katteks välja 972,72

eurot.

3.7. Kostja I kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Osaühingule

Alfapower viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

3.8. Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks vähemtasutud riigilõivu katteks 37,50

eurot. Tasaarvestada X kohustus riigi ees summas 37,50 eurot X nõudega riigi

vastu riigilõivu tagastamiseks summas 50 eurot ning lugeda X kohustus riigi ees

summas 37,50 eurot tasaarvestusega lõppenuks.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.