2-18-2237/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23.12.2021, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-2237

Tsiviilasi

L Vi hagi Tallinn, Kristiine linnaosa, K tn 12

korteriühistu vastu 165 euro nõudes

Tsiviilasja hind

165 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L V (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja: Tallinn, Kristiine linnaosa,

K

tn

korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx);

Kostja lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina

(isikukood

xxx,

OÜ

JuristConsult,

e-post

tamata@professionalgrupp.eu).

Asja läbivaatamine

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks kompromissi kinnitamise tõttu

läbi vaatamata.

2. Kinnitada L Vi (hageja) ja Tallinn, Kristiine linnaosa, K tn 12 korteriühistu

(kostja) vahel 13.09.2021 alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss:

2.1.

Hageja tasub kostjale 537 eurot ja sellega poolte vastastikused õigused ja

kohustused tsiviilasja nr 2-18-2237 aluseks olevast õigussuhtest ja tsiviilasja

menetlemisest poolte vahel lõppevad.

3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-18-2237 menetlus.

4. Selgitada hagejale, et tal on õigus taotleda poole (50%) hagi esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamist.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Menetluse käik

1. L V (hageja) esitas 12.02.2018 hagi Tallinn, Kristiine linnaosa, K tn 12 korteriühistu (kostja/

või ka KÜ) vastu 165 euro nõudes.

2. Kohus võttis hagi 13.02.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile.

Kostja vastas hagile 12.03.2018. Hageja esitas kostja vastuse osas seisukoha 13.03.2018.

3. Kohus määras 16.03.2018 kirjaga pooltele tähtajad selgituste ja tõendite esitamiseks

(hagejale 02.04.2018 ja kostjale 16.04.2018). Hageja vastas 02.04.2018 ja kostja 16.04.2018.

4. Kohus määras 19.04.2018 kirjaga pooltele tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja vastas

kohtule 20.04.2018 ja 23.04.2018 ning kostja 25.04.2018. Pooled kokkulepet ei saavutanud.

5. Kohus tegi pooltele korduvaid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks ning 13.09.2021

teatasid pooled kohtule e-kirja teel, et nõustuvad kompromissiga selliselt, et hageja tasub

kostjale 537 eurot ja sellega menetlus lõpetatakse ning pooltel ei ole teineteise suhtes rohkem

rahalisi nõudmisi, mis tuleneksid käesoleva tsiviilasja aluseks olevatest asjaoludest või

tsiviilasja menetlemisest.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

6. Hageja nõuab kostjalt kahju 165 eurot.

7. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Hageja otsis 2017 oktoobris korteri nr xxx majas K tn 12 (edaspidi ka elamu). Kuna

korter vajas kapitaalremonti, alustas hageja ettevalmistustöödega. Vannitoas WC poti

eemaldamisel ilmnes, et ühistule kuuluva malmpüstiku muhv, millega ühendatakse

korterisisene kanalisatsioonitoru, oli mitmest kohast pragunenud. Maja ehitamise ajal

tsemendiseguga teostatud tihendused ei võimaldanud WC poti vahetust ilma pragudeta

muhvi välja- vahetamist. Hageja pöördus ühistu juhatuse esimehe poole, kes vaatas

remontivajava koha üle ja jäi püstiku osalise vahetusega nõusse.

 Hageja küsis, kas ühistul on endal santehnikud või tohib hageja ise kutsuda kedagi

kõrvalt. Esimees ütles, et kedagi ta1 pakkuda pole, misjärel tellis hageja töö xxx-st.

Tehtud töö eest esitati arve 165 eurot, mi11e hageja oma rahast kinni maksis. Kui hageja

pöördus ühistu esimehe poole oma raha tagasisaamiseks, laskis esimees hagejal

kirjutada avalduse, mis pidi läbi vaadatama ühistu üldkoosolekul. Esimehe sõnade järgi

pidi üldkoosolek toimuma enne 2017 lõppu. Nüüdseks on välja kujunenud olukord, kus

koosolek on seni toimumata, hagejale on püstiku remondi eest tasumata ja hageja

üüriarvetele on lisatud viivised. Hageja pöördus 30. jaanuaril tähitud kirjaga ühistu

poole probleemi lahendamiseks, kuid korteriühistu vastusest nähtub, et nad ei saa asja

olemusest aru.

 xxx tööd pole asjakohane võrrelda hageja kogemustega või tööriistade kvaliteediga.

 Muhv oli juba aastaid tagasi pragunenud - metalli murdepind on aja jooksul kattunud

roostega erinevalt värskelt murtud metalli pinnast. Enne vannitoa remonti ja WC poti

paigaldust peab kanalisatsioonipüstik olema korras vältimaks hilisemaid täiendavaid

töid sellele ligipääsemiseks ja katkise osa vahetamiseks.

 Kanalisatsioonipüstik, mille muhv oli pragunenud, kuulub ühistule, st. on

korteriomandite kaasomandi eseme osa. Kuna püstik on kaasomandi ese, on

enesestmõistetav kulude jagamine kaasomanike vahel.

 Hageja alustas vannitoa remondiga ise. Korteriühistu abi hagejale ei pakutud ja ühistul

pole võimekust kanalisatsioonitorude vahetamiseks. Kui ühistu esimees oli katkise koha

üle vaadanud leppisid pooled kokku, et hageja ise otsida tööde teostaja. Hageja otsis ise

tööde teostaja alles siis, kui hageja oli avastanud katkise muhvi. Oleks muhv olnud

terve, poleks seda olnud vaja ju vahetada.

 Hageja kinnitab, et tal on teadmised ja luba teostada santehnilisi remonttöid. Hageja

tegeleb FIE-na korterite remondi alal (registrikood xxx) üle 15 aasta ja on selle aja

jooksul renoveerinud ligi 200 korterit, mida võib kontrollida notarite registritest. Hageja

ostab nimelt remontivajava korteri välja, renoveerib ja müüb uuesti edasi. Hagejal on

erialane kõrgharidus ja ligi 30-aastane töökogemus.

8. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv

hagilt 75 eurot.

Kostja vastuväited hagile

9. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja esitas järgmised

vastuväited hagile:

 Hageja ostis elamus K 12, Tallinn korteri ja hakkas seda remontima. Korteriühistu

juhatuse liikmele T Ble, kes tuli kontrollima, mis hageja teeb, hageja väitis, et tal endal

on suur kogemus ja ta teeb kõik tööd ise. Kui T B hoiatas hagejat, et santehnilisteks

töödeks püstikutega tuleb välja kutsuda xxx ja pakkus ise toruabi välja kutsuda, siis

hageja sellest keeldus väites, et ta ise saab hakkama.

 Mõne aja pärast, kui korterühistu juhatuse liikmed tulid hageja korterisse, siis hageja

ütles, et kuna temal on halb instrument, siis püstiku muhv (kolmik) läks katki ja ta kutsus

santehnilise firma, kes vahetas püstiku muhvi. Hageja kinnitas, kui tema instrument

oleks hea, siis ta saaks ise hakkama selle tööga. Ka hageja väljakutsutud firma xxx (ehk

xxx) kinnitab asjaolu, et juba enne nende poolt tööde alustamist korteris oli püstiku

muhv juba katki. See tähendab, et korteriühistu santehnik tuli hageja korterisse, kui

hageja juba lõhkus ära muhvi ja alles seejärel kutsus kohale korteriühistu juhatuse.

 Samuti ilma mistahes kooskõlastusteta suurendas (lõikas välja) hageja omal algatusel

korteri välisukse ukseava, kuigi tegemist on kandva seinaga ja käesoleva ajani,

vaatamata korteriühistu juhatuse liikmete nõudmistele, ei ole hageja esitanud

kooskõlastatud projekti. Hageja tööde tulemusel oli elamu kogu trepikoda kaetud

ehitustolmuga ja teised elamu omanikud kaebasid juhatusele, et see tolm on tunginud

ka nende korteritesse. Trepikoja ehitustolmust puhastamiseks korteriühistu oli sunnitud

välja kutsuma koristusfirma xxx, mis koristas trepikoda ja selle aknad ehitustolmust.

Koristusfirma esitas nende tööde eest korteriühistule arve summas 200 eurot. Need

kulud tuleb hagejal kostjale hüvitada.

 Hageja malmpüstiku ja selle muhvi lõhkumisega tekitas korteriühistule kahju ja sellest

tulenevalt muhvi ja püstiku asendamise kulud tuleb kanda hagejal endal. Kuna püstik ja

muhv olid töökorras ja hageja ise lõhkus need ära, siis korteriühistu ei pea hüvitama

hagejale tema poolt lõhutud püstiku ja muhvi asendamisekulusid. Kui need kulud

kannaks korteriühistu kuuluksid need kulud hageja poolt korteriühistule hüvitamisele.

 Majandustegevuste registris puudub teave selle kohta, et hagejal oleks õigus teha

ehitustöid ja santehnilisi töid. Majandustegevuste registri kohaselt pole A M

registreeritud isikuna, kellel oleks õigus teha santehnilisi töid.

 Püstik ja selle muhv oli töökorras ja terved ning ei vajanud remontimist ega asendamist.

Elamu püstikute ja muhvide seisundi kontroll teostatakse plaaniliselt ning vajaduse

ilmnemisel need remonditakse või asendatakse. Korteri nr xxx eelmine ega praegune

omanik, samuti selle korteri all asuva korteri nr xxx omanik kunagi pole pöördunud

kostja juhatuse poole seoses sellega, et püstikuga või muhviga esineks mingeid

probleeme (püstiku pragunemine, lekke, avarii vm).

 Püstiku ja muhvi remontimise (asendamise) vajadus tekkis just hageja ebakompetentse

tegevuse tulemusel.

 Püstiku ja muhvi puhul on tegemist kaasomandi osaga. Kaasomanike otsust ega

kokkulepet hageja teiste kaasomanike poolt hageja poolt püstiku ja muhvi lõhkumise

tõttu tekkinud kulu (kahju) jagamisest pole olemas. Hageja ise põhjustas muhvi

lõhkumise. Samuti hageja eiras ka korteriühistu juhatuse hoiatust. Korteriühistu juhatus

on kindel, et teised elamu korteriomanikud ei ole nõus hüvitama hageja muhvi

vahetamise kulusid.

10. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab,

et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus

kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

12. Kohus asub seisukohale, et Harju Maakohtule esitatud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub

kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

13. Kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Taotluste lahendamine

14. TsMS § 442 lg 5 esimene lause sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt

ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused.

15. Kostja taotleb kuulata tunnistajatena üle korteriühistu santehnikut E T ja kostja juhatuse

liiget T Bt.

16. Kompromissi kinnitamise tõttu puudub vajadus hageja taotluse lahendamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 järgi tuleb menetlust lõpetavas lahendis otsustada ka menetluskulude

jaotus.

18. TsMS § 168 lg-le 3 alusel jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulude

sellise

jaotuse

korral

puudub

vajadus

nende

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

19. Kohus selgitab hagejale, et tal on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel õigus taotleda pooled tasutud

riigilõivu tagastamist (hageja tasus hagi esitamisel 75 eurot ja seega on hagejal õigus taotleda

37,5 euro tagastamist). Taotluses tuleb ka märkida, millisele pangakontole tuleks riigilõiv

tagastada.

Kohtu täiendavad selgitused

20. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

21. Kohus selgitab pooltele täiendavalt menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

 kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;

 tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;

 kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda

või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult

või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

22. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik