1-21-8396/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-21-8396 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2021, Pärnu Kriminaalasja number 1-21-8396 (21267000825) Kohtunik Indrek Nummert Vanemprokurör Maarja Germann Kriminaalasi Süüdistatav M.D süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi käskmenetluses M.D

Isikukood või sünniaeg: Kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee, RÕA korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada M.D KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära (päevamäära suurus 29,40 eurot), s.o 882 (kaheksasada kaheksakümmend kaks) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, juhul kui M.D ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Välja mõista M.D-lt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 129,60 eurot, kokku 1005,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada riigi kasuks M.D-lt väljamõistetud ja tasumisele kuuluvate menetluskulude summas 1005,60 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades M.Da tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt

1-21-8396 kuu 20. kuupäevaks menetluskulude katteks 83,80 eurot kuni nõude tasumiseni. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99921700053492. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

3. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde pakendis nr 1 olev CD-plaat, millel 08.02.2020 Häirekeskusele tehtud telefonikõnede helisalvestised.

4. Tõkendit ei ole kohaldatud

5. Tsiviilhagi ei ole.

6. Toimetada kohtuotsus kätte süüdistatavale ja kaitsjale ning saata prokurörile teadmiseks. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.Da süüdistatakse selles, et tema helistas 08.02.2020 kella 12:43 paiku hädaabi numbril 112 ning teavitas sõiduauto vargusest. Samal päeval kella 16:10 paiku, olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, mille kohta andis M.D ülekuulamise protokollile allkirja, andis M.D Pärnu maakonnas PõhjaPärnumaa vallas C külas kriminaalasjas nr 20267000124 tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi sõiduauto D, registreerimisnumbriga XXXXX, varguse asjaolude kohta. M.D ütles tunnistajana ülekuulamisel, et OÜ H poolt temale tööalaseks kasutuseks antud sõiduauto D, registreerimisnumbriga XXXXX, varastati tema elukohast Põhja-Pärnumaa vallast C külast F talu õuelt ajavahemikul 07.02.2020 kell 21.00-st kuni 08.02.2020 kella 12:00-ni. 26.10.2021 tunnistajana ülekuulamisel, olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, mille kohta andis M.D ülekuulamise protokollile allkirja, ütles M.D, et sõiduautot D, registreerimisnumbriga XXXXX, tegelikult ei varastatud ja ta valetas teadlikult 08.02.2020 tunnistajana ülekuulamisel, et pääseda töö kaotusest, kuna oli auto juhtimise üle andnud alkoholijoobes töökaaslasele kes põhjustas sellega avarii.

1-21-8396 Seega M.D, tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisega, pani toime

KarS

§

lg

järgi

kvalifitseeritava

kuriteo. 06.12.2021 esitas prokurör kohtule süüdistusakti ja toimiku käskmenetluses. Vastavalt prokuröri poolt kohtule 09.12.2021 edastatud materjalidele toimetati süüdistusakt kaitsjale ja süüdistatavale avaliku e-toimiku vahendusel kätte 07.12.2021. Süüdistatav ja kaitsja KrMS §

252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Seega tuleb M.D süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo olemusest ja asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud.

KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 86 on andmed M.D keskmise päevasissetuleku suuruse kohta, milleks pärast mahaarvamisi on 29,40 eurot, mis tähendab, et nimetatud summa tuleb võtta M.D-le rahalise karistuse määramisel päevamäära suuruseks.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, samas on M.D süüteo toimepanemist kahetsenud ja tema ütlustest nähtuvalt on see kahetsus olnud siiras. Kuigi käesoleva süüdistusega, s.o teadvalt valeütluste andmisega, puutuvalt ei ole tekitatud kellelegi kahju ega ole ka kannatanut, võib siiski välja tuua, et valeütluste andmisega seotud sündmuse – avarii – tagajärjena tekitatud varaline kahju on osaliste, s.h M.D, poolt hüvitatud ning sõiduki omanikuga on ka lepitud.

Viimast asjaolu kinnitab fakt, mille kohta andis ütlused ka M.D ise, et ta sai uue võimaluse end tõestada ning on endiselt samas ettevõttes tööl. Seega ei pea kohus kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes põhjendatuks määrata M.D-le karistust üle minimaalse määra, mille seadus ette näeb, s.o rahaline karistus 30 päevamäära.

1-21-8396 Sellise ettepaneku on teinud ka prokurör ning kohus peab seda kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes põhjendatuks ning proportsionaalseks. Liiati võib M.D enda ütlustele tuginedes jõuda järeldusele, et eripreventiivset mõju edasistest sellistest kuritegudest eemale hoidmiseks on tema puhul avaldanud juba hirm kaotada töökoht ja sissetulek. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks M.D süüdi tunnistamist KarS § 320 lg 1 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o tema sissetuleku suurust arvesse võttes 882 eurot. Seejuures nõustub maakohus prokuröriga ka selles, et M.D-le määratud karistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 lg 1, 3 alusel. Samamoodi, nagu M.D sai võimaluse tööandjale tõestada, et ta on võimeline oma tegude eest vastutama ja talle säilitati töökoht, saab M.D karistuse tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata jätmisega võimaluse tõestada end seaduskuuleka kodanikuna. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. M.D-lt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 129,60 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, kokku 1005,60 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestistega. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik